archive-ee.com » EE » V » VONKRAHL.EE

Total: 923

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Kuus naervat last nutmas — Von Krahl
    ka ivat et joogivett osta The End vastust ei anna seda oleks u helt lavastuselt ka pisut palju no uda Pigem on see hetkepildistus duellikinnas tarbimislaudas olesklevale kaasaegsele kellele piisab teema ko rvalelu kkamiseks ma tean seda juba kaardi lauale heitmisest See on aga sama kultuuritu kui valeindiaanlased Taavi Eelmaa Juhan Ulfsak kes kannavad kataloogist tellitud rahvusliku mustriga ho lste ning a ritsevad paaniflo o ti vangistatud pa randiga millega neil endil mingit sidet pole Nii ongi sitt ainuo ige materjal mida kasutada maiade ennustatud maailmalo pukuupa eva 12 12 2012 kirjutamiseks sest inkade rahvalaulust Kondori lend on ammu saanud kultuuri pa randi le na kku su litamise hu mn mis ei aja enam isegi naerma Vo ib olla to esti puuduvad inimkonnal vahendid olukorra u mberpo o ramiseks ning ainsaks lootuseks on maava lised jo ud kel vo imu tsivilisatsioonijuhe u he ropsuga seinast va lja to mmata ning algusemuna purustades otsast alata Need suurte linnusulgedega ehitud uhke hoiakuga tegelased on to elised kondorid kelle teadmiste tiivaulatus maiste liigikaaslaste omast kordi suurem Muna mille jumalanna Tiina Tauraite purustab ning mille laialivalguvat sisu teised limpsivad on ku ll kinnistunud alguse ta histajana kuid see et tulnukkondorite lahkumisele ja rgneb vaikus ja pimedus taandab rebu taasloomise jo u sama ahtaks kui pannile lo o dud ha rjasilmal See et valeindiaanlased jumalatest maha ja a nud munase po randa puhtaks lakuvad ei pa a sta enam tsivilisatsiooni ning nu u d ja a b vaid u le oodata mil u leelamisserveri toiteks kuhjatud bioloogiline utiliit surnukehad otsa saab ning salvestatud ma lestused ja rgemo o da arvutiekraanidelt kustuvad Ko ik saavad olema offline Kuigi riigi rahulik teadvustajaha a l Liina Vahtrik lubas et utiliiti jagub serveri to o s hoidmiseks miljardiks aastaks ei lootnud ilmselt keegi et inimkond saab uue vo imaluse naervate lastena otsast alata Riigil lihtsalt pole selleks vo imu sest ta on u leliigne ning kunstlik moodustis pelk ko laritest kostev na htamatu anonu u msus seitsmes The Endi valitseb aga number kuus laval on kuus na itlejat lavastuses kuus stseeni Zarathustral oli kuus last ning Ahuramazdal kuus ilmingut Kuus on va ikseim ta iuslik arv olles oma ta isjagajate summa iga kaht inimest maal eraldab kuus ka epigistust ning kuue pa evaga lo i jumal maailma Kristlikus traditsioonis loodi maailm muidugi seitsme pa evaga kuid viimasel pa eval ei teinud jumal midagi juurde puhkas vaid Kristlik jumal tahtis enda loodud inimestele anda seitsmenda pa eva vabaks et nad saaksid su u mepiinadeta tema o petusele pu henduda kuid XXI sajandiks on inimkonna eneseteadvus kasvanud eitavaks u lbuseks ning pu hast pa evast on saanud iseenesestmo istetav looderdamise ja kohustustevaba pa ev Jumal on troonilt to ugatud ning tema koha vo tnud riik sama kauge ja ka ttesaamatu kuid to elise vo imuta ebajumal Sa a l kus lo peb riik sa a l alles algab inimene kes pole u learune u tleb Zarathustra poeg Isat Vastra Juhan Ulfsak Nietzschet tsiteerides ja just seeto ttu valitseb kristlusest vanema zoroastrismi

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/kuus-naervat-last-nutmas/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive


  • Põlvkondade triloogia Von Krahlis — Von Krahl
    uusi koosko lasid ja taasavastada po hilisi Jalakas 2009 Postkapitalistlikus u hiskonnas elamise vo imalusi otsiti ka oktoobris ja novembris Von Krahli akadeemia projektis Kas on elu pa rast kapitalismi Soovi millegi uue ja rele vo i isegi kindlust selle tulemise suhtes va ljendavad ka rahvusvahelise teatrifestivali Baltoscandal 2010 avaso nadeks kirjutatud read Kuna hetkel tundub nii et tegemist on viimase krooni festivaliga siis vo ib vast o elda et postmodernism saabus eesti teatrisse koos krooniga ja koos krooniga ta sealt ka lahkub Ja rgmisel festivalil maksame piletite ja o lle eest euroonides ja naudime post post modernistlikku avangardi Jalakas 2010 Kuningas Lear ja tkab seega Jalaka viimaste aastate teemat individualismil ja vo imuihal po hineva maailmakorra lo ppemisest Kuid just ko igi tegelaste surnuist u lesa rkamine ja u hislaulmine lavastuse lo pul kinnitab et maailm kui selline ei lo pe vaid meil tuleb liikuda uude ajastusse Von Krahli kursus suudab selle muutusega loodetavasti kaasa tulla ja sellele kaasa aidata Teine osa The End ra a gib samuti maailma lo ppemisest Jalakaga viimased ku mme aastat koos to o tanud na itlejad on muu hulgas pidevalt tegelnud praeguse u hiskonnakorralduse kritiseerimisega kuid The End oleks justkui selle ko ige kokkuvo te isiklik kvintessents Just selle lavastuse puhul kerkivad eriti intensiivselt u les varemgi esitatud ku simused na iteks milline on Erki ja lava Erki vo i Juhani ja lava Juhani suhe ning kui palju on nende va ljau tlemistes siirust The End on kindlasti kinnitus Von Krahli Teatri na itlejate ja tkuvast loomingulisest heast vormist lavastuse autoriteks on ma rgitud ko ik na itlejad ainult Liina Vahtrik osaleb vaid ha a lena teises stseenis Lavastus on jagatud kuueks osaks Esimeses ra a gitakse lugu Zarathustrast edastades zoroastristliku religiooni ideed mille u heks po himo tteks on et head mo tted teod ja so nad on vajalikud tagamaks o nnelikku elu ja va ltimaks kaose tekkimist Oluline on inimese enda aktiivne suhe maailmaga sest tehtud valikud ma a ravad kas inimhingel on o igus eksisteerida ka pa rast maailma lo ppu The Endi esimene stseen ei vasta kindlasti tavapa rase Von Krahlis ka ija ootustele va ga rahulik vaid elava tule valgel toimuv stseen on pu halik rituaalne ja lihtne tundub esmapilgul liigagi siiras ja ootamatult irooniavaba Ku simus siirusest vo i selle puudumisest to useb vaatajas eriliselt esile hiljemgi Just The Endi puhul tuleb tahtmine to mmata paralleele Von Krahli na itlejate igapa evaeluga ning uskuda et na eme maailma viimase pa eva o htuso o gil Tiina ja Erki juures u mber laua istumas kuut head so pra kes lihtsalt juhuslikult on lubanud ka publikul enda ko nelust pealt kuulata Just selle stseeni sundimatus vabadus ja suurepa raselt ma ngitud siirus teevad sellest minu arvates u he viimase aja nauditavama veerandtunni eesti teatris Stseeni va a rtus ei va hene isegi teistkordsel vaatamisel kus antakse kinnitus et tegemist pole improvisatsiooni vaid hea teksti ja na itlejato o ga Lavastuse u ks pu stitatud ku simusi on Mida salvestaksid

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/polvkondade-triloogia-von-krahlis/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Tudengite tragöödia Von Krahli teatris — Von Krahl
    tegemist on tudengitega kel publikukogemus puudub ent sellest süüta olekust saavad vähemalt osad neist nüüd lahti Ja lisab Ma olen nende üle päris uhke Oleme neid Von Krahli Teatri ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga kahasse paar aastat õpetanud ja mul on tunne et neis särtsu on Muidugi ei maksa neilt oodata elukogemusel põhinevat näitlemisoskust aga nooruslikku värskust pakuvad nad kindlasti kiitis lavastaja noori näitlejaid Esimene tõsine proovikivi näitlejatele Nimiosatäitjana astub Kuningas Learis üles lavakunsti õppejõud Peeter Raudsepp kes on olnud koos Jalakasega nimetatud kursuse üks juhendajaid Võrreldes rollitegelase vanusega on ka Raudsepp noor mees aga ta on heas vormis ja usun et see on põnev valik arvas Jalakas Põhjuseid miks ta lavaletoomiseks just Kuningas Leari valis oli Jalaka sõnul mitu Esiteks oli plaanis võtta mõni klassikaline n ö sabaga lugu mis oleks näitlejatele paras proovikivi teiseks seostub selle näidendi sisu väga hästi praeguste oludega See räägib ühe perioodi lõpust inimkonna ajaloos ja mulle tundub et just praegu mõjub see väga aktuaalsena selgitas Jalakas Äng ja tõsidus Von Krahli lavalaudadel Lavastaja sõnul kantakse näidend ette suhteliselt klassikalisel kujul See on väga autoritruu Praktiliselt nii nagu see raamatus on me ta ka ette kanname Teksti oleme küll natukene kärpinud aga üsna vähe rääkis lavastaja kes loodab et kogu äng ja tõsidus mille näidendi autor sellesse kord sisse kirjutas tuleb Von Krahli laval uuesti esile See on iseasi kuivõrd paljud klassikalistest tragöödiatest tänapäeval üldse tõsiseltvõetavad on märgisüsteem on vahepeal niipalju muutunud kuid me püüame et see algne impulss seal säiliks aga noh eks nalja saab ka teatas Jalakas Lavastaja sõnul on esimene sihtgrupp kellele etendus on suunatud publik kes Von Krahli Teatris ikka käib Suure tõenäosusega pettuda ei tule arvas Jalakas Avaldatud Äripäeva lisa Puhkepäev 22 01 2010 jalus Tsitaat Proovin olla parem inimene ja elada nii et see kellelegi teisele kahju ei tee Võtsin

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/tudengite-tragoodia-von-krahli-teatris/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Death is not the end — Von Krahl
    riidu linnades mässud riikides segadused õukondades reetmised isa ja poja vahel katkevad sidemed Meie parimad ajad on möödas Salasepitsused valskus reetmine ja kogu see laastav märul jälitab meid painavalt kuni hauani Olgu kuidas on Shakespeare i tekstid ongi ju ajatud Nagu on öelnud Vanemuises mitu korda Shakespeare i lavastanud Finn Poulsen tema tekstid ei vanane küll aga tõlked Neil Rootsis loetavat Shakespeare i tõlke kasutusajaks 15 20 aastat Nii et üheksa aasta taguse Priit Pedajase Kuningas Leari jaoks tehtud Hannes Villemsoni ja Peeter Volkonski uueks tõlkeks oli tookord tagumine aeg esimene Georg Meri tõlge pärineb aastast 1948 ja nüüdseks Von Krahli lavastuseks kehtis parim enne veel ilusti Aga kui Pedajas võttis tookord ropemad kohad välja mõistetav ikkagi Draamateater siis Jalakas lasi need kogu mahlakuses lavale Türajüri putsiudu ja sitapurujutt võiksid olla mõned leebemad näited lavastuse kõvemate meeste sõnavarast Mahla ja elu on selles näidendis tõesti küllaga Draamateatri laval säras aastaid tagasi kuninga osas Ita Ever ja lendas vesi Krahli lavastuses särab noorus ja lendab kuninga narr Tugev pluss ja kohati ka miinus lavastusele ongi et seda nooruse energiat pole hakatud tragöödia reeglite järgi painutama Ei kardeta palagani vaid tulistatakse Shakespeare i täie rauaga Kohati on janti küll liiga palju näiteks kojaülem Oswaldi karakter on juba tõesti tüütu Ja kuigi Jalaka lavastused on mulle alati meeldinud peab vist tema puhul leppima et alati jookseb keegi põlvetõstet või jaanalindu Ülepingutatud groteski leidub lavastuses veelgi ja ma saan aru et meelega ja üle võlli aga see pole alati tingimata kasuks teater pole kiiking Kostüümides pole ka less is more põhimõtet just ülearu kasutatud tegelaste riided on väga ägedad uhked ja uhkeldavad loodud mitte tagasihoidlikult karakteri olemust välja tooma vaid pigem karakterile väljakutseks Valmisid need kogu trupi osalusel juhendajateks Marion Undusk ja Anne M ai Heimola Paljude värvide ja vormide täispuhutavate vestide ja retuuside juurde on suurepäraseks aksessuaariks tabletilehed õlakutel revääridel rindadel ja mujal Tekitas korra sellise assotsiatsiooni et kui kaasajal lahendatakse probleeme tihti tablett alla moel siis riiete peale õmmeldud tabletid võiksid sümboliseerida ja selgitada möödunud aegadel valitsenud vajadust probleeme lahendada väljaspool teadvust kuna keemiat sisse süüa polnud tol ajal kombeks tuli kõik lahendada päriselt seista vastakuti oma toetajate ja vastastega mitte vaigistada oma mured väikese tabletiga ja tiksuda rahulikult edasi Selge ju et sellist draamat nagu Shakespeare i tegelased ei viitsi ega oska tänapäeva poolrobotid enam korraldada Vaatamata inimeste kasvavale tundetusele suudab Shakespeare ikkagi puudutada ja nutma panna Kui paljude selle ajastu autorite looming võib vaid kaasaja publikuküünilise muige esile kutsuda siis Williamil on mingi eriline võti mis rooste ei lähe Isegi kui tema tragöödia esitatakse jantlikult ei saa sellist teksti kuulates rahulikult naeru lagistada Gloucesteri hertsogi ja tema poja Edgari kurb saatus mille korraldab hertsogi vallaspoeg Edmund on südantlõhestav vaatamata sellele et hertsog näeb välja nagu tegelane Vigastest pruutidest ja Edgar laseb alukate väel ja kreemise näoga ringi Vürst Albanyst on kahju sellegipoolest et ise ta ju valis selle vastiku naise endale ja ise ta on selline kelgunöör Kuningast on kahju kuigi keda muud siis tema saatuses ikka süüdistada saab kui

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/death-is-not-the-end/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Punasest õhupallist kurjaks kuningatütreks — Von Krahl
    Seega muutub inimene ja temaga toimuv see mida ta kogeb ja näeb üha olulisemaks ja väärtuslikumaks Tähtis on mõista elu ja iseennast märgata väikesi asju ja olla aus Kogu aeg ka laval Miks näitlejaks just Viljandi kultuuriakadeemias No Raplas on ju nii et poisid lähevad Tallinnasse ja tüdrukud Viljandisse Tegelikult ei olnud teater minu ainus valik mõtlesin nii jazzlaulu pärimusmuusika viiuli kui ka maalieriala peale Nii et pigem oligi mu valik Viljandi Samas ei ole olemas juhuseid seega tean hästi et kuigi ma sõbrannadega ühises hoos katsetele läksin ja et ma enda jaoks tol hetkel kogemata kombel sisse sain on meie kursus ja just Viljandi akadeemia minu jaoks just kõige õigemad Arvan et Viljandi kool ja Von Krahl koostöös arendavad meid kui näitlejaid mitmekülgselt ja nii mõneski mõttes uuenduslikult Kalju Komissarov Peeter Raudsepp ja Katri Aaslav Tepandi panid aluse näitleja tehnilistele külgedele ning Von Krahl jätkab siit Kristian Smedsi Saša Pepeljajevi ja Jalaka enda käe all me arendamist Ja võrdlemise Tallinna kooli ja Viljandi vahel võiks ka lõpuks lõpetada sest mõlemad teevad head tööd ja annavad endast parima Viljandi tugev külg on teiste hulgas näiteks see et me teeme koostööd teiste erialadega tantsijate ja muusikute ühisprojektid mille kujundajateks oma kooli butafoorid ja visuaaltehnoloogid Sealt kasvavate inimestega saab kas või oma teatri luua Kumb on sinu jaoks näitleja töös tähtsam füüsiline tippvorm või mõttetihedus oskus lugeda elu ja seda siis laval peegeldada mõjuvalt Kui füüsis unarusse jätta võib juhtuda et kompuuter jookseb proovide ajal kokku või ei suuda näitlejana laval piisavalt energiat paisata Raplas koolis käies oli sport mu jaoks ebameeldiv kuid praegu käin nii jooksmas kui ka ujumas ning tantsutunnid mõjuvad vabastavalt Kui juba paar päeva pole liigutada saanud siis annab see tunda Aga näitleja kes ei märka elu ega arutle selle üle võib olla küll füüsiliselt heas vormis kuid

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/punasest-ohupallist-kurjaks-kuningatutreks/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Viljandi tudengite „Kuningas Lear” Von Krahlis: palju sädet, vähe leeki — Von Krahl
    muusika pille mängivad näitlejad ise hoogsate tantsunumbrite ja nõ medate kostüümidega ehitud lavastus paneb selgelt rõhku huumorile Jantlikult lahendatakse sellisedki stseenid nagu Gloucesteri lootusetult nooruslik Tõnis Niinemets pimedaks torkamine Noortepärasust aitab rõhutada Hannes Villemsoni ja Peeter Volkonski asjakohaste roppustega varustatud uustõlge Jantlikkus ongi tüki suurim probleem Süüdi võib olla mu loomuomane tõsimeelsus mida süvendas sisu ja vormi vastuolu põhjustatud segadus ent õigetes kohtades kaasa naerda oli väga raske See et aluspükstes ning tordiga kokku määritud näoga Edgar Ott Kartau vaatajad huilgama pani on vahva ent oskus nende silmi samade vahendite abil veekalkvele sundida näitaks juba talenti Tegelasist suutis traagilise ja koomilise vahel edukat tasakaalu hoida vaid narr Jim Ashilevi kelle roll autoril selleks mõeldud oligi Kiita tuleks ka etenduse kurikaela Gloucesteri teine poeg Edmund vist Kurosawa Rani mõjul jaapanipärastes rõivastes Ivo Reinok saab ohtralt ruumi ning kõige lahedama rolliga õnnistatud näitleja ei tee sarmika lurjuse marki täis Särasid vaid noormehed Lavastuses oli ägedaid visuaalseid kujundeid nagu või mu piruka aset täitva kreemitordi kallale sööstvate näitlejate parv või tühermaal matkavat Leari ja narri kimbutav torm Aja edenedes hakkas tükk paraku väsitama ning tundus et mõnd Shakespeare i komöödiat olnuks sama seltskonna esituses põnevam vaadata eriti juhul kui nad suutnuks selle tragöödiaks lavastada mängida Kindlasti sobinuks paremini rohkemate naistegelastega tükk sest praegu said võimaluse särada peamiselt noormehed Neidudest vedas vaid Reganit kehastanud Mari Pokinenil ainsal õdedest kelle rolli ei duubeldatud Regani surmaeelne laul oli kogu näidendi heliriba parim osa ning paigutatud täpselt selliselt et aidata kriitikut tüki suhtes lepitada Lõpus on laval ohtralt laipu tegelikult isegi veidi rohkem kui näidendi autoril kavas Pakutav lõppmoraal mõjub hästi ja vaimukalt sest mis moraalseid järeldusi sellistest tapatalgutest teha Kõik on ju jumala p s mis kõnesid sa ikka pead Avaldatud Eesti Päevaleht 2 02 2010 jalus Tsitaat Proovin olla parem inimene ja elada nii et

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/viljandi-tudengite-kuningas-lear-von-krahlis-palju-sadet-vahe-leeki/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Kammerooper Krahlis: kauboide kabaree võidab indiaani eleegiad — Von Krahl
    ja käsitlustele poliitilise mõõtme See kattuvus lubab arvata et ka Indiate uurimine on teostatud vähemalt osaliselt kabareežanris Mis pole siiski žanrimääratlusena ammendav kokku on traageldatud palju laade ja žanreid Kabaree etendus on teravate karakterite särtsakas mäng ja neid on Indiate uurimises kolm Raivo E Tamm võrratu Buffalo Billina kelle lihtne viisike Olen Buffalo Bill mitte Kill Bill mõjub lausa lööklauluna Veel loovad huvitavad karakterid Taavi Eelmaa ja Gert Raudsep kes kehastavad kauboilikust aplusest haaratud inimesi koondkujusid mis läbivad veenvalt ajalugu ja geograafiat Siin on võimsaid hetki Muusika aitab küll kaasa kuid mingit määravat rolli Märt Matis Lille partituur nende karakterite loomises ja arenemises ei mänginud Indiate uurimise tähtsuselt teine teema on seotud Ameerika põlisasukatega ja nende kadumisega Seda teemat kandis kammerkoori Voces Musicales nutulaul mis paraku ei pääsenud mõjule On raske anda vastust kas juhtus see kirjutatud muusika esituse või siis mingite lavastuslike puudujääkide süül Pikad kordused ei hakanud tööle ja kauboide lust tappis indiaaniteemalised eleegiad Tükist kadus inimene Indiate uurimise kude on eri komponentidest kirju Siin on ooperit keskaegsete turniiride muusikalist rekonstrueerimist julmuse teatrit ja muudki Nende modernsete segudega on aga nii et seal kipub ära kaduma inimene tema mitmetähenduslikkus Rahvakunstnikud Taavi Tampuu ja Mati Turi jõudsid vaid alustada ooperlikku laulu rüütlite üllusest kui otsas nende roll oligi Riina Maidre pingutas mängida eriilmelisi naisi kuid meeldejäävaks ei kujunenud ükski Vaevalt et siin on süüd näitlejannal pigem on asi materjalinappuses Mart Kolditsa lavastus on tänuväärne selles mõttes et sealt koorub vahvat kabareed Samal ajal on jäänud lõpuni tegemata teose esmalavastaja raskemast raskem kohustus redigeerimine Indiate uurimise autorid ei ole rahuldunud kabareežanriga vaid on pidanud tarvilikuks kül ge pookida tõsisemaid vorme Žanrite jagamine kergemateks ja raskemateks on üldse suhteline ja millegipärast suhtutakse kergetesse žanritesse väära üleolekuga Indiate uurimine andis aga kabaree meki suhu ja ka tunde et üks hea poliitiline kabaree

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/kammerooper-krahlis-kauboide-kabaree-voidab-indiaani-eleegiad/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Muusikalise poeedi muutunud aeg — Von Krahl
    rafineerituse peenuse ja teatavate õilsate väärtuste kõrvale äärmine julmus metsikus ja hoolimatus Aga kas pole see praegu täpselt samamoodi Mingis mõttes on mingis mõttes mitte Teiste rahvaste füüsilise hävitamise mõõtmed ei saa olla samad sest maailm on võrreldes 16 sajandiga oluliselt muutunud Aga mitmeid muid selgeid paralleele tänapäevaga leiab küllaga ennekõike teemas millele viitab Todorov oma teose Ameerika vallutamine alapealkirjaga Teise probleem Mida tähendab see teine kes on meile võõras Tundub et teatav arhetüüpne reaktsioon on julmus ja jõhkrus seda n ö teist ei sallita teda tahetakse eemale tõugata Viie aasta eest kirjutasite ka eestlaste kohta et see mis meid eurooplastest üsna järsult eristab on hingesuuruse puudumine et oleme väiklane rahvas kelle hinges teiste jaoks naljalt kohta ei ole Olete praegu sama kriitiline Olen nii oma mullis elanud et eestlaste peale pole viimasel ajal jõudnud mõelda Kuid hoolivuse ja soojuse koha pealt kipuvad eestlased ikka väga kitsid olema ning kindlasti on kultuure kus teistega arvestamist ja elementaarset viisakust kohtab rohkem kui siin Eks ma vahel ikka mõtlen selle meie aja peale kõige üldisemas plaanis kas või sellest kuidas väärtused on viimase kümnendi jooksul muutunud Poleks osanud oodatagi et tarbimiskultuur ja väärtused mida ta endas kannab nii kiirelt peale tulevad nüüd on see muutunud meie elu harjumuspäraseks osaks Millises punktis te meelest lääne tsivilisatsioon praeguseks on kas allakäik on vältimatu Ma arvan et mingis mõttes näitas märke allakäigust juba keskaeg nii et öelda justkui oleks see praeguseks alla käinud ei tea Praeguses ajas on palju positiivset võtame või tolerantsi teisitimõtlejate suhtes Oleme poliitilise korrektsusega suisa teises äärmuses kuid selle mõte on igatahes õilis püüd koos eksisteerida võimalikult erineval ja rikkalikul moel Samas tundub mulle et teatud väärtuste osas on praegune aeg vaesem kui varasemad ajastud Eelkõige puudutab see selliseid kategooriaid nagu ülevus ja ilu Kui palju te neil teemadel libretist Jan Kausiga ja lavastaja Mart Kolditsaga eelnevalt vestlesite Ikka päris palju Hakkasin Jani kõigepealt oma ideedega kurssi viima kui tekkis plaan niisugune ooper kirjutada Lugesime ja vahetasime palju raamatuid Selle ooperi sünd on olnud suures osas ikkagi grupitöö minu libretisti lavastaja ja näitlejatega Miks te üldse pöördusite lääne kultuuri poole Teid on ju alati huvitanud hommikumaad ning olin kindel et Märt Matis Lille esimene ooper põhineb näiteks varasel jaapani luulel Ma ise arvasin kümmekond aastat tagasi sedasama Selle peale millest ooperi võiks teha olin ammu mõelnud kuid žanrina on ooper midagi mu varasemast loomingust hoopis erinevat mind on alati köitnud pigem lüüriline luule Teid on nimetatud muusikaliseks poeediks Poeesia on mulle üldiselt üks olulisemaid loomingulisi lähtekohti olnud kuid eks me kõik ju muutume Mina olen samamoodi muutunud ja eks see ooperi kirjutamine seda ka kajastab Mulle tundub et sellest mis mind varem huvitas olnuks raske ooperit luua sest haikude või hiina Tangiajastu luule puhul on tegemist pigem meeleseisundiga mida oleks võib olla raske draamavormiks kujundada Theodor Adorno käsitleb muusikat kui ühiskonna kodeeritud portreed mida sellest arvate See üldistus on muusikas või üldse kunstis üks võimalik tasand meid ümbritsev maailm tõlgitakse kunstiteoseks et luua üldistusi See mõtteviis ei pruugi aga olla paljudele

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/muusikalise-poeedi-muutunud-aeg/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive



  •