archive-ee.com » EE » V » VONKRAHL.EE

Total: 923

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Tänapäevane „Madame Bovary” von Krahlis — Von Krahl
    pühendada ennast kodukana kombel enam abikaasale tütrele ja kodule kui unistustele armulembusest mis tuleb väljastpoolt Emmat ahistavat kitsast ringi Emma teisest armukesest Leonist on lavastaja Kõrver teinud Eesti Posti logoga jopet kandva ja kesise luuleanniga postiljoni kes hindab oma annet sama kõrgelt kui Bornhöhe Kuulsuse narride Salomon Vesipruul Nende kontakt saab alguse siis kui Leon toob Emmale naise tellitud postipaki uhke kleidiga Kuna Emmal pole raha paki eest maksta asub ta Leoniga flirtima Tolles tärkab naise võlude mõjul nii võimas luulekirg kui ka soov purustada midagi materiaalset kasti milles on Emma kleit Otsustavate hoopidega lööb ta sõrgkangi läbi kastikaane Sõrgkang on Emmale mehe suguelundi sümboliks ning ajab ta koketeerivalt kihevile Kasti purustamise stseen on allegooriline ühe millega rikutakse Emma abielu Selliseid allegoorilisi sümboleid mõned otsesemad mõned vihjelisemad on etenduses veelgi Samas pole siinkohal mõtet ümber jutustada kogu näidendit ja nimetada kõiki selles kasutatavaid lavastusvõtteid ja elemente Olgu vaid lisatud et Emmat armastavat abikaasat Charlesi on arsti asemel kujutatud loomaarstina Võib olla peab seegi tõstma esile Emma võõrandumist Charlesist ja tema tehtavast tööst Need kellele on pühendatud Charlesi tähelepanu pole mitte tõelised inimesed nagu tundelisest ja kirglikust armastusest unistav Emma vaid loomad Etenduses nimetatavad kohad on Tallinn ja selle lähiümbruskond Mitte Normandia väikelinn Tôtes ega Pariis mis on peamised tegevuskohad Flauberti teoses Romaani traagilise lõpplahenduse asemel on lavastuse finaaliks videoklipp Emmast tänapäeva kaubanduskeskuses Emmale ja tema hingeahastusele ei pööra seal keegi tähelepanu kõik kõnnivad mööda Emma on inimmassi keskel ihuüksinda keegi teda ei mõista naine on maha jäetud ja hüljatud Hea ja halva maitse piiril Lavastus on seni saanud ajakirjanduses vaid kiitvate hinnangute osaliseks On toonitatud et see on nüüdisaegne efektne traagilisega paralleelselt ka lõbus ja irooniline Kindlasti lisab omajagu Lauri Dag Tüüri muusikaline seade mis erineb küll märksa eespool lavastusliku võtme iseloomustamiseks nimetatud drum n bass ist ja räpist selles on hoopis revüüteatri stiili Hinnang lavastusele nagu ikka on maitseasi kas mõista või hukka mõista Etendus on niivõrd nüansirikas ning hea ja halva maitse piiril balansseeriv et võimaldab kahtlemata mõlemat Mõne jaoks võib kriitiliseks piiriks olla see kui Emma suu läbi nimetatakse mehe ja naise suguorganeid otse vulgaarstiilis Mitte et vaatajate kõrvad nii õrnukesed oleksid ent minu hinnangul ei lisa see näidendile midagi olulist juurde Nagu ka pisut teistsugune väljenduslaad ei võtaks midagi olulist ära peale mõne kihina ja itsituse publiku seas Ning seesama stseen mis väljendab Emma rahulolematust oma armukestega kes pakuvad talle tõelise armastuse ja sügava kire asemel vaid pinnapealseid ja lühiajalisi füüsilisi kontakte ei kaotaks seeläbi oma mõjuvusest midagi Aga eks seegi ole maitseasi Tahan vaid osutada et lavastus maksab päris suurt lõivu nüüdisaegsele populismile mis on valdavalt materiaalsusele orienteeritud ühiskonnas suuresti paratamatu sõltub ju teatrigi tegevus etenduste väljamüügi edust Nii too üheeurone hinnaalandus õpilastele kui ka teatud sõnalised ja muusikalised võtted tagavad obligatoorse publikumenu Parajalt doseerituna ei hävita odavam populism ehk ka näidendi kunstilist tervikut Kunstilises mõttes nõudlikum vaa taja võib küll hinnata lavastuse postmodernistlikkust ning mõningaid lavastustehnilisi lahendusi ja saatemuusikat ent ometi mitte päris rahul ol la etenduse silmatorkava kaugusega Gustave Flauberti romaani süžeest näidend

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/tanapaevane-madame-bovary-von-krahlis/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive


  • Stiilisõjad Von Krahlis – filmilavastajad toimetavad himukalt teatrilaval — Von Krahl
    lugu toodud tänapäeva ei kuhugi mujale kui meie oma armsasse Tallinna ja lavastuse esteetikat võiks kirjeldada kui Madame Bovary nähtuna Kroonika ideaallugeja kui selline eksisteerib silmade kaudu Emma Bovary Mari Abel elab unistustemaailmas mille keskseks kuid asjaolude tõttu seda viirastuslikumaks tegelaseks on ampiirstiilis keskkonnas elav rikas Rodolphe Erki Laur oma pahelise auraga Emma abikaasa loomaarst mhm Charles Bovary kannab aga prostat ülikonda jalas on tal kuulsad Crocsid ja ees tööst verine põll Tema on elureaalsus millega Emma tegemist teha ei taha Emma poeedist armuke Leon Lauri Lagle on nende kahe inimvisanduse vahepeal peab igapäevase leiva teenimiseks postikulleri ametit ning tema langenud seisundit Emma silmis tähistab hirmus postitöötaja jope Emma võtabki tema leivateenimise jutu peale laualt leiva ja ütleb nii Leiba on igal pool Selline on kord juba Emma Nii et nagu juba aru võib saada pole Kõrver Flauberti tekstist järele jätnud suurt midagi peale tegelaste funktsioonide kes on abikaasa kes armuke Eelkõige on Madame Bovary hea meelelahutus kiire stiilne intelligentne naljakas jne Pea kahe tunni jooksul ei tundu kordagi et keha kuidagi istumisest kangeks muutuks ja tahaks nagu ära See ei istuta sinusse elu muutvat mõtet Mingis mõttes on niisugune Flauberti tõlgendus väga adekvaatne Ka raamatu puhul pole mind ja ka paljusid teisi köitnud mitte psühholoogilised nüansid ja sügavused mida üks realistlik romaan meile kõike võib pakkuda vaid eelkõige kirjutaja stiil vaimukus ja kergus Lavastuse karakterid on üheplaanilised ja rõhutatult klišeelikud kuid see töötab sest eesmärk nagu juba ka öeldud ei ole uurida kellegi kasvamis või arenemislugu On poosid ja on stseenid Ainsa läbiva tegelasena toimetab Mari Abeli õrn ja hüsteeriline Emma kelle eluvõõrus on viidud nii totrasse punkti et aeg ajalt tekib tahtmine teda tulistada Emma ümber on hulk vaimukalt lavastatud groteskseid misanstseene mis tunduvad omavahel küll üsna lõdvalt seotud olevat kuid mida liidab siiski Emma tegelaskuju ning ähmaselt

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/stiilisojad-von-krahlis-filmilavastajad-toimetavad-himukalt-teatrilaval/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Proua Bovary jalge all kõigub maa — Von Krahl
    Abeli armutu suhtumine proua Bovarysse on aga nii põhjendatud ja aus et seda julgust tuleb kiita Flauberti romaani on suhtutud mõõdukalt vabalt ja väga loovalt Mingeid suuri äratuntavaid lõike romaanist üle võetud pole kuid on olemas olulised märgid Nagu näiteks supp mis Charles Bovaryle meeldib Romaani doktor Bovaryst on saanud seekord Taavi Eelmaa kehastatav loomaarst Bovary Hoopis olulisem on aga et laisast ja mugavast mehest on tehtud töönarkomaan kel pole kodu ja naise jaoks aega Mis kõige tähtsam olemas on toimiv teatritekst dramaturgiline lahendus milles on narratiiv dramaatilised suhted ja rollimaterjal Tegevust suunatakse edasi väga fantaasiarikkalt tihti jäetakse kõik näiliselt väheoluliste detailide alltekstiks Trots tegelikkuse vastu Emma Bovary südame võitnud nooruk Leon Lauri Lagle on Von Krahli variandis popp ja noortepärane luuletaja kes võlub lennuka koduperenaise ära oma uhkete kunstiavaldustega Lavastus ei tee järele keerdkäike mis on Emma ja Leoni suhetel romaanis ja see lakoonilisus pole päris kindlasti mitte puudus vaid on voorus Lavastuse põhiline tõlgenduskäik laotub tervele ülesehitusele Tegelikult on kõik Von Krahli Madame Bovary tegelased rohkemal või vähemal määral kaotanud sideme reaalsusega maapind kõigub nende all Vahel on inimest tegelikkuse suhtes pimedaks tegevad asjad vastandlikud nagu näiteks see kuidas Emma ja Charles Bovary rahale vaatavad Isegi Liina Vahtriku mängitud psühholoogi pisirollis on mingit maast lahti olekut päris kindlasti on seda aga Erki Lauri husaari kombel esitatud härrasmees Rodolphe is kes Emmale jahti peab Lavastuses on kõik paigas tegelased veavad läbimõeldud ja veenvalt õnnestunud teemasid On olemas plastilised kujundid mida näitlejad nõtkelt demonstreerivad Otsad on kokku viidud kostüümides lavakujunduses ja muusikas mis kõik vastavad tüki kavatsustele Kokku on tekkinud tervik mis annab põhjust kahtlustada tegijaid üksteisemõistmises ja mõttekaasluses See mille kallal norida annab on nüansid Mõne stseeni ülesehitus lonkab Mõned suhted tegelaste vahel võiksid olla konkreetsemad Kohati kaob vaatamispinge Lavastus on küll musikaalne kuid selle kompositsiooniline tervik pole veel

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/proua-bovary-jalge-all-koigub-maa/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Elu õpetada või elu õppida? — Von Krahl
    võõrandunud varjundi Kõrveri ja Von Krahli teatri versioonis juhtub vastupidi Flaubert i tekstist on peaaegu loobutud kuid nii selgub et algse sõnastuse kõrvalejätmine võib tuua loo tuuma selle taga hoopis selgemini esile nii et Emma kannatusest saab üldine eksistentsiaalne küsimus 3 Kujutluse ja tegelikkuse vastuolu on Kõrver ja trupp lahendanud haruldase tasakaalutundega tehes seda just ritualistliku elemendi kaudu Lavastus algab imeilusa ja nõidusliku stseeniga kus Emma Bovary Mari Abel justkui aegluubis vanni läheb Lavakujundus on selgelt stiliseeritud domineerib puhas punane küünlavalgus jällegi vonkrahlilik soe tuli hägustab piirjooni keegi ei ütle ühtegi sõna stseen on rõhutatult aeglane ajatu ja unenäoline kaks toogades ümmardajat Tiina Tauraite ja Liina Vahtrik võtavad Emma punaste sukkadega kaetud jalgadest kingad ja Emma astub vanni Ühel hetkel hakkas nagu kahju et vannis puudub vesi aga siis võib mõista et vesi peabki puuduma sest too stseen peabki publikule kätte mängima stiliseeritud elu elementidest puhastatud kujutluse maailma Emma peas Vaataja justkui kistakse kujutlusse Või vastupidi üks kujutlus kistakse peast välja laotatakse lavale volditakse maailma ees lahti nagu elukaugeima daami lehvik Ja see varjutab hetkeks maailma loomupärase lameduse Nii läheb lahti suurejooneline topeltmäng kuna stseen ei esinda hetkeks vaid Emma Bovary kujutlust vaid teatrikunsti olemust teater ise saab muuta kujutluse kombatavaks ruumiliseks etendust saab pidada ühe kujutluse asetamiseks füüsilisesse ümbrusse 4 Soovimata avada liiga palju Madame Bovary algusstseenile järgnevat sündmuste käiku võib kokkuvõtvalt öelda nii rituaal läheb edasi aga kindlas võnkes Seda püütakse ära lõhkuda üles ehitada jälle ära lõhkuda jälle üles ehitada tegelikkus ja kujutlus ristavad laval oma rapiirid üha uhkemate kaartega Ühel eriti kujutlusrikkal hetkel mil möllab paheline kabaree näeme Taavi Eelmaad püherdamas hiirt püüdva Peemotina ning Erki Lauri sirgumas nagu egotrip ist haaratud noort Batukhaani ja painutamas oma seljajoont justkui oleks see vapraima mongoli vibu Kuid pidu on teatavasti tunduvalt lühem kui elu Lõpuks kui tegelikkus jopedesse peitunud kössis kujude näol teatrisaali uksest sisse murrab kui murrab sisse porise lumega kaetud Tallinn koos oma munitsipaalinimeste ning oma kohmaka ja vaoshoitud kõneviisiga on tegelikkus justkui võitu saanud ja Emma peab oma luuludega kuhugi mujale hõljuma Õhuliste ja samas nii meeleliste naiste valitsetud soojuses ujunud alguserituaalile kujutluse viimistletud täiusehetkele seatakse vastu meeste juhitud lõpustseen mille toonid ja tegevus markeerivad rohmaka tabavusega alguse vastandust kujutluse asjalikku ja töökat demonteerimist kus tühi vann eemaldatakse halastamatus tehislikus ja varjunditeta valgusvihus Asjalik mootor müriseb unenäoline rituaal on läbi Paradoksaalselt see aga ainult võimendab Emma Bovary kujutlust kümblusest küünlavalgel paneb ebarealistliku kutsuvalt ja kustumatult hõõguma paljastab selle sügavaima tuuma teostamatu kättesaamatu millegi mis on nii täiuslik ja irdunud et seda pole lihtsalt võimalik kodus järele teha 5 Just selle vastandusega tuleb ilmsiks Marianne Kõrveri Madame Bovary kahetine ühtaegu vastuoluline ja harmooniline olemus ühelt poolt kujutluse ja tegelikkuse sügav dualism ning teiselt poolt eelistuste vältimine valikute langetamisest hoidumine Emma Bovary kujutluse ja elukauguse üle saab küll naerda uskumatult pead raputada kuid sellest kandub publikuni ka midagi ilusat ja kütkestavat Sellele paradoksile ja ühtsusele on üles ehitatud ka Emma Bovary rollijoonis Mari Abel saab selle lahendamisega lihtsalt suurepäraselt hakkama Aeg ajalt koperdab ta saamatult viiksub ja

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/elu-opetada-voi-elu-oppida/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Ilus inimene Marianne Kõrver — Von Krahl
    ta lihtsalt liiga arukas See oli tema valik täiel teadvusel Just see igatsus parema elu ja eksistentsiaalses mõttes millegi muu järele see tunne et tõeline elu on alati kusagil mujal need kättesaamatud unistused ja vastuolu nende unistuste ja tuima igapäevaelu vahel ning see millist destruktiivset mõju avaldab pimesi nende unistuste poole püüdlemine sinu kõrval olevatele inimestele ongi mind bovarismi juures kõige rohkem paelunud Kas sul ei tulnud pähe Emma Bovary meheks muuta Ma istusin saalis ja kujutlesin esimesed pool tundi et huvitav kuidas see võiks mõjuda Teisalt huvitab et kui palju on Krahli laval olevas Emmas Mariannet Loevad mõlemad ju Pessoad ja Õnnepalu Flaubert on ju öelnud et Emma Bovary c est moi see olen mina Ta võttis väga palju omaenda isiku pealt nii et see mõte tegelikult käis mul peast läbi küll Baudelaire kes kirjutas palju esseid oma kaasaegsetest kirjutas ühe ka madame Bovaryst ja tõigi muide välja et Emma oli kõikide oma iseloomujoonte poolest äärmiselt maskuliinne kangelane Kogu see fantaasialend ja illusioonide loomine oli Baudelaire i arvates väga mehelik joon sest naine on rohkem kahe jalaga maa peal Pluss siis veel kombinatsioon selgest mõistusest ja surmavast kirest mis on omane ambitsioonikatele meestele Ja loomulikult iha võrgutada ja domineerida olukorra ja ka meeste üle Ning lõpuks mehelik soov anduda põlastusväärsetele naistele nagu Emma Bovary andus põlastusväärsetele meestele Ja seegi on ju mehelik et ta ei mõistnud oma meest Charles i hukka mitte selle pärast milline ta välja nägi ja kogu selle provintslikkuse pärast vaid täieliku geniaalsuse puudumise ja vaimse alaväärtuslikkuse pärast Nii et see mõte käis korraks peast läbi küll Aga sel juhul oleks sinna tekkinud väga palju lisamüra mis oleks tähelepanu olulisest teemast kõrvale viinud Mind huvitas selles raamatus ja lavastuses eelkõige inimeseks olemine mitte soolised iseärasused Ja sünnipoolse eelise poolest tean ma lihtsalt paremini mida tähendab naiseks olemine nii et teha Emma Bovaryst mees ilma otsese sisulise vajaduseta tundus üsna üleliigne Emma ei tapa end sinu lavastuse lõpus Kas julgus end naeruväärsena näidata on meie ühiskonnas samaväärne enesetapuga Enesetapp tundus mulle kuidagi liiga banaalse lahendusena endale käsi külge panna ja vaev lõpetada oli kuidagi liiga lihtne mind huvitas pigem see et kuidas elada edasi selle teadmisega et sa oledki teistsugune ja sa ei saagi selles ühiskonnas hakkama Teatud mõttes on see tee mille Emma valis nii või teisiti isolatsioon Aeglane hingeline enesetapp See tundus valusam ja õigem Ma ei tahtnud Emmat naeruvääristada just nimelt sellesama igatsuse pärast Igatsuse pärast mis on iga hinge pärisosa Poola näitekirjanik Stanisław Przybyszewski on oma näidendis Lumi kunagi kirjutanud nii Selline on saatus kui inimest haarab nii kohutav igatsus et mingi õnn mingi nauding ei täida enam hinge kui miski ei ole enam võimeline allutama seda sisemist rahutust pidurdama seda meeletut kihutamist mis ajab ja ajab inimest pimesi mööda laipu aina edasi ja edasi Siis on see tugevam kui orkaan Raske on seda hukka mõista pigem on see kurb ja traagiline Luuletaja Leon kõneleb aga et kõik naised ei väärigi romantilist armastust Kuidas seda mõista Romantiline armastus on niivõrd tugev illusioon mil

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/ilus-inimene-marianne-korver/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Madame ise on küll täiesti ­vales kohas — Von Krahl
    enam ainult endast ja Marianne Kõrverist vaid pean silmas inimest üldse Me võime küll uskuda et midagi endale võrdset leida on võimalik kuid niipea kui miski mida oled ihalenud aktualiseerub saab sellest otsekohe verise põllega loomaarst Charles Bovary Taavi Eelmaa kes armastab tihket suppi Muidugi ei taha me oma bovarismi tunnistada Sest bovarism tundub rumal ja viljatu Kui lugeda Flaubert i romaani üks silm kinni ongi see ainult lugu naisest kes vingub et ei saa elada nii nagu ta tahaks ja viimaks tapab end ära Pilt sellest õnnetust naisest on äärmuseni romantiseeritud lisatud vaimsust ja kirge kuid ratsionaalselt võttes on Emma Bovary naine kes luges lapsena liiga palju halbu raamatuid romantilistest armulugudest ja siis abiellus mehega kes polnudki tema ihaldatud romaanikangelaste moodi Nii algas proua eskapistlik elu unistustes kus kõik oli täiuslik Mingit võimalust leida vähimatki õnne oma päriselus nii muidugi ei jäänud Ei oma mehe lapse ega armukeste juurest Mõiste bovarism võttis kasutusele prantsuse vähetuntud filosoof ja esseist Jules de Gaultier Gaultier nimetab bovarismi hälbeks Ma läheks siit veel edasi ja nimetaks bovaristi haigeks kes ei lase ennast ravida Just see mitte ravida laskmine ongi selle haiguse olemus Bovaristid on nartsissistlikud igavlejad kellele ei lähe korda maailm vaid ainult iseenda positsioon maailmas Ma ei leia selles midagi võluvat ja pean täisbovariste tüütuteks ja nõmedateks Kuid usun et teatud bovaristlikke jooni on inimeses lihtne leida ning kui oma hälvet teadvustada võib selles leida suure loomingulise potentsiaali Kuid tagasi lavastuse juurde Etenduse algus ja lõpp olid täiuslikud Lavakujundus muusika ja liikumine esimeses stseenis on nii ilus et paneb seest surisema Toimub madame Bovary rituaalne vannitamine süüdatakse küünlaid ja kahistatakse kostüüme kõik on aeglane ja väljapeetud Ja siis täiesti lambist või täpsemalt laest sõidab alla kaksiratsi harfi seljas istuv Leon Lauri Lagle sõrmitsedes pillikeeltel Led Zeppelini Stairway to Heaveni veidi kohmakat töötlust

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/madame-ise-on-kull-taiesti-%C2%ADvales-kohas/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Ilma pisaradeta tragöödia — Von Krahl
    o nnelik Loomulikult oleks idiootne leppidagi selle kauniko lalise kuid samas naeruva a rselt u heku lgse kokkuvo ttega Von Krahli Emma Bovary on sama palju tujukas naine kui oma tegelikkuse ku lge aheldatud inimene Ta on samavo rd vastandlik ja mitmekihiline kui enamik unistavaid ja julgeid vaime kes ei karda oma naiivse idealismiga naerualuseks muutuda kelle ligimesearmastus avaldub ko ige ilmekamalt isekas despotismis ja kelle jaoks va ljapa a s ebameeldivast olukorrast on alati isiklik U heso naga Emma on lo puni inimlik ja u dini naiselik u ks ei va lista teist Mari Abeli emotsionaalselt ja nu ansirikkalt kehastatud Emma tegutsemise motiivid ja a vad lavastuses enamasti ha maraks tema tu lpimuse vo i eksalteerituse po hjused mo istetamatuks ja see on minu meelset a a retult hea Ei lavastaja ega na itleja anna liiga palju ette kuigi o rnalt ent kindlalt suunavat ka tt on aeg ajalt tunda Von Krahli Madame Bovary on kindlasti ka naiseliku u diga lavastus Pole just palju lavastusi kus meesna itlejad esinevad vaid statistidena Taavi Eelmaa ha rra Bovary Lauri Lagle poeet Le on ja Erki Lauri Rodolphe on kui vajalik aga juhuslik butafooria Madame Bovary kaunites ka tes Nad libisevad la bi Emma tegelikkuse vo i unistuste ilma seal to eliselt materialiseerumata Arvatavasti ongi lavastuse ko ige intrigeerivamaks tahuks Emma unena olise tegelikkuse kokkupuuted teda u mbritseva nn pa ristegelikkusega Teravast vormilisest kontrastist hoolimata on nad sisu tasandil siiski u hildatavad vo i va hemalt siinkirjutajale tundus nii Igatahes andis igapa evaelu inetu ja tro o stitu tegelikkus eriti lo pustseenis esitatud tugigrupi elusolemise tugigrupi jopestatud inimeste vestlusring Emma Bovary ahastusele ja ihadele mo istetava konteksti ning selge raamistiku Kuid kuidas puutub ko igesse sellesse Hugo von Hofmannsthal ja tema na idend Elektra Marianne Ko rveri lavastus nii nagu Hofmannsthaligi na idend lo peb peategelase tantsuga Kuid kaubanduskeskuses tantsiv Emma Bovary ei esita hullumeelsete menaadide orgiatantsu vo i kreeka naiste ahastavat leinaitku ega ka midagi Max Reinhardti lavastatud ja Gertrud Eysoldti kehastatud Hofmannsthali Elektra ekstaatilise surmatantsu laadset Valget antiik kreeka naistero ivast meenutavas kleidis Emma Bovary rullib toiduosakonnas lahti mati ja hakkab sellel vaikselt ja mo o dukalt liikuma Ta tantsib pigem seesmiselt aga ta tantsib Nii Elektra kui Madame Bovary olid omas ajas julged ja eripa rased tegelaskujud piiride u letajad kelle olemust ning tegusid tajus valitsev kogukond eelko ige ohtliku ning ha vitavana Muutused u he inimgrupi staatuses olgu tegu siis soo klassi vo i seisusepo histe muutustega on harjumuspa rast maailmapilti ning va ljakujunenud u hiskonnakorraldust alati ra ngalt raputanud Modernistliku ajaja rgu u hiskondlikud muutused u ldisemalt kuid ka Hofmannsthali kaasaegsete soolotantsijannade Loi e Fulleri Isadora Duncani Maud Allani ja teiste eeskuju konkreetselt aitasid ko ik kaasa naise vabastamisele teda sajandeid aheldanud vaimse ning kehalise staatika ku tkeist Sajandivahetus riputas korsetid varna ning pakkus naisele vastutasuks uut vaba mat positsiooni ja staatust To lgendasin ka Emma Bovary Mari Abeli tantsu vabastava aktina La a ne naised on viimase saja aastaga saavutanud so ltumatuse ning ka tte vo

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/ilma-pisaradeta-tragoodia/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Hedda Gabler tulistab Von Krahli teatris topelt — Von Krahl
    Ibseni draama justkui sündmuste rida moodsa klubirahva juhtumistest Nii tõlgendatud Ibseni puhul on küsitav kas tegu üldse ongi draamaga Pigem on žanriks melodraama ja see pole mõeldud siin sugugi halvustavalt On ju Ibsenit melodramatismis süüdistanud mitu suurkuju ja nüüd heidab lavastus Ibseni loomingult loori See melodramatism on ehe ja teatraalne Kahe osatäitja sebimine noore edasipüüdliku teadlase Jörgen Tesmanina Tõnis Niinemets ja Ivo Reinok teeb noore abielumehe karikatuurseks Tema nimipeategelasest proua Hedda Liis Lindmaa ja Ragne Veensalu kõrgendatud stiil ja püüdlused ei paista aga algusest peale sugugi nii üllad Tempokas ja nooruslik Tegelikult on kõik tegelased veidi alasti kistud nende satiiriline näitamine on läbivaks võtmeks mis on väga järjekindlalt lavastuse igas järgus välja peetud Näpuga osutav tegelastekäsitlus ei sega sugugi ladusalt kulgevat tegevuse arengut intriig seisab hästi püsti Mis tähendab et Ibseni lugu toimib kui karakterid pole sugugi antud realistliku soliidsusega mis Ibseni puhul kõige pindmisel tasemel välja paistab Teatritudengite Hedda Gabler on tempokas ja nooruslik Lavastus ei kuulu kuidagi määratluse alla tolmune kodanlik meelelahutus Pigem ikka elus klassikaline näitemäng Mis aga tilga tõrva lavastusse kukutab on noorte näitlejate suuvärk Lihtsalt pole kuulda mida näitlejad räägivad Von Krahli saalikeses mille mõõdud on Eesti lavade seas väikseimad Teatrikoolide diplomietendused peaksid ilmutama ju

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/hedda-gabler-tulistab-von-krahli-teatris-topelt/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive



  •