archive-ee.com » EE » V » VONKRAHL.EE

Total: 923

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Tanel Rander — Von Krahl
    Tanel Rander Tanel Rander Lavastaja Dramaturg jalus Tsitaat Teater on elu teenistuses mitte vastupidi Jim Ashilevi vonkrahl Kontakt Von Krahli Teater Rataskaevu 10 Tallinn Kassa iga päev 10 00 00 00 Tel 372 626 9090 info vonkrahl ee Von Krahli baar Rataskaevu 10 Tallinn E N 10 00 00 00 R L 10 00 P 10 00 00 00 Tel 372 626 9090 baar vonkrahl ee Von Krahli aed Rataskaevu

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/outer_personal/tanel-rander/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Kuidas seletada surnud pilte iseendale — Von Krahl
    et mida nad selle kõigega mõtlevad lavastja dramaturg näitlejad lavategelased Kas näitlejad on laval nemad ise Kas nad on inimlikkuse üldkehastused Kas kas kas Kas seda kõike peab üldse teadma Kui vaataja suudab end neist küsimustest lahti raputada siis võib Oh My God vaatamine olla tõeline zen kogemust meditatsioon hingepuhastus ja ravi kuid mulle tundub et võti mis sellise kogemiseni viiva ukse avaks jäi sel korral vaatajatele andmata Ehk hindas lavastaja Karl Saks publikut üle eitades enese jaoks meelelahutuslikku funktsiooni mille pärast inimesed suures osas üldse teatris käivad Ei tea Võib olla on sellise lavastuse jaoks veel liiga vara Esimene lumi 2 Laisa mõttega Oh My God i vaadata on piin Midagi ei öelda midagi ei seletata narratiiv jääb hoomamatuks Üheks võimaluseks on proijtseerida oma mõtted tunded ängid ja mured lavalolijatele ja seega vaadata pooleteise tunni jooksul näkku iseenesele Minu jaoks võrdub see justkui Vaino Vahingu novellide või päevaraamatute lugemisega Need on teraapilised eriti siis kui omaenda emotsioonid käivad selgelt üle pea ning mõtetes on musti toone hulga rohkem kui värvilisi Lavastuses tegeletakse maailmast võõrandumise tahtliku üksijäämise temaatikaga suhete võimatuse ja võimalikkuse füüsilise edastamisega Teemadega mis lähevad publikule korda Kuid nende teemade vaatajateni viimine on nõnda abstraktne et paratamatult peavad need küsimused ja mõtted lahtikodeerimiseks juba publiku hinges istuma Kui sa juhtud parasjagu olema oma eluga päris rahul ja hingemured on hetkel vaid mineviku ja tuleviku mitte aga oleviku teemad siis lavastus ei puuduta Kui olla õnnelik siis on raske avada tšakraid mis meenutavad et on aegu mil hing sama rahul ei olnud Miks peakski Unustamine on anne ilma milleta elada ei saa 3 Minu jaoks hakkas Karl Saksa lavateos kõige paremini tööle hoopis siis kui rakendasin tõlgendusvankri ette lavastused millest Von Krahli lavaruumi valged ehkki teisest puust tehtud seinad endiselt läbiimbunud on Juhan Ulfsaki lavastatud Sarah Kane i Puhastatud

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/kuidas-seletada-surnud-pilte-iseendale/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Kuidas pilte mitte seletada — Von Krahl
    endina Näitlejad tundusidki püüdlikult nemad ise mõni rohkem kui teine Mari Pokineni avastseeni vaatamine tekitab esimese asjana tõesti küsimuse kas ta mängib või on ise ent järgnevad stseenid lahustavad need küsimused Oh My Godi vaatamist zen kogemuse meditatsiooni hingepuhastuse ja ravina tajumiseks pole vaja võtit tingmärkide legendi need praktikad ei vaja seemilist analüüsi Tegevus laval taandub mustritele rütmile kordustele pinge ja tähelepanu kandumisele ühelt tegutsejalt üle ruumi teisele See on puhastus teatraalsest narratiivijutustusest millega suurem osa Eesti teatreid praegu tegeleb Minu meelest võikski teater selline olla jätta maha teatraalne pateetilisus sest seda on juba piisavalt olnud ja töötada ürgrütmidega pinge lõtvumise suuna nurga keha hääle isikliku keha kollektiivse kehaga Ma ei leia et Saks publikut üle hindas jättes selles lavastuses kõrvale teatri meelelahutusliku funktsiooni Soovin et see lavastus poleks oma ajast ees sest kunas siis kui mitte praegu teha uut teatrit Milleks alahinnata publikut Teater ei pea kramplikult meeles pidama et kõigele lisaks peaks publik veel pärast ka puhanud olema Kas meelelahutus ei võiks jääda televisiooni Sisekaemus ei pea olema jant Lavastuse teemadeks pakub Aibel välja maailmast võõrandumise tahtliku üksijäämise temaatika suhete võimatuse ja võimalikkuse Jah võib olla tegeletakse nende teemadega Võib olla ei tegeleta kirjeldatavate teemadega vaid kõikidele teemadele universaalse pinge lõtvumise dünaamikaga Nende vaatajateni viimine ei ole abstraktne need ei vaja lahtikodeerimist sest need töötavad füüsilises sfääris toimides impulsi mitte koodina Puhas pinge pole abstraktne vastupidi abstraktsiooniga lõppeva skaala vastasotsas Lavastusel on potentsiaali puudutada nii enesega parasjagu sõlmes olijaid kui helgeid meeli kuna ei tegele üksnes tundespektri negatiivse poolega kuigi näitlejad tihti kulmu kortsutavad Inimese tunnetusvõime pole ju nii vähekihiline et suudab ära tunda ainult temaatikat mis parasjagu enese jaoks aktuaalne on Inimene tunneb universaalsed mehhanismid ära vaatamata hetketujule Tore et Aibel suutis vähemalt Krahli eelmiste lavastuste najal OMGi hoomata Minu jaoks see seos puudub lavastus hakkas toimima iseenda najal oma rütmidest ja pingedünaamikast mis nakkusid mu üldise maailmatunnetusega Ent siiani olen kirjeldanud pigem lavastuse potentsiaali kui etenduse sooritust Näitlejate tööst kehaga kumas selgelt läbi Saksa kehameisterlikkus ja tema töö oma füüsilise tunnetuse ülekandmisega näitlejatesse Käisin vaatamas 9 etendust sellest lavastusest nii et näitlejatel oli juba omajagu kogemust ja läbitegemist selja taga kerget vilumust oli näha ent endiselt olid tõenäoliselt näitlejadki veidi segaduses sellest et nad ei peagi kedagi mängima Silma jäi Tõnis Niinemetsa kompleksivaba kohalolu mille pealt ta suutis näiliselt vaevata üle minna loomsele või ürginimlikule olemisviisile tehes seda nii et tegevus ei mõjunud näitlemisena Samuti läks sügavale enesesse Loore Martma stseenis kus ta oma tungleva õnglemisega rikub ära Ivo Reinoki meditatsioonitunni See stseen oli täiesti kontekstisiseselt naljakas Üldiselt tundus et näitlejad aimavad enam vähem mida Saks nendega teha tahtis ent pole piisavalt enesekindlad et seda täielikult edasi anda Kuigi tundsin etteloetud tekstidest ära Tanel Randeri käekirja ei tundunud teksti otsene sisu nii oluline pigem kõneakt kui selline või verbaalse sfääri kaasamine inimeksistentsi osana Lavastuse tutvustus ei vaidle mulle selles osas vastu vaid ütleb et lavastus on füüsiline seisunditeater mis tegeleb sellega kuidas keha ja teadvus töötavad Olles seda öelnud tundub Randeri väärtus dramaturgina oluline just kontseptsiooni

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/kuidas-pilte-mitte-seletada/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Siin ja praegu sündiv multikas — Von Krahl
    et näitlejaid selles lavastuses pole Papist plastikust nukke autosid liigutavad ja samal ajal objekte valgustavad ning filmivad musta rõivastatud ja üksteisele mitte ette jääda püüdvad kunstilise rühmituse Department of Desire liikmed Korraga võib ühe stseeniga ametis olla kuni kaheksa inimest Et kõik sujuks ei piisa vaid proovisaalis harjutamisest Kokkumäng ja üksteise tunnetamine peab sellises lavastuses olema isegi suurem kui ühes nn tavalises teatritükis Sest vigu olgu selleks valel hetkel nuku liigutamine kaamera ette jääv käsi või videokaamerast välja libisev juhe märkab publik kohe Ent Simulaakrumis ei kasutata vaid papist osatäitjaid oma osa saab etendusse anda ka publik üks või kaks vabatahtlikku piletiostjat saavad mängida kangelast Tõsi oma kohalt püsti tõusma ei pea tuleb vaid kaamerasse vaadata ning maailmal kulgeda lasta Esietendusel haarati ootamatult mängu ja sunniti üheks kangelaseks kultuuriministeeriumi teatrinõunik Hillar Sein kes oma osaga vapralt toime tuli Von Krahlis lavastuva Simulaakrumi allikmaterjalina on kasutatud Wachowskite kultusfilmi The Matrix Iseenesest pole see aga oluline inspiratsiooni võinuks trupp saada ka mujalt Sest Simulaakrumi olulisem ja põnevam magnet on lavastuse tehniline pool kui hästi keerulise meeskonnatööna sündivas multikas kõik kokku sulandub Samas ootamatud väiksed apsud tegijate pühendumus ning üksteisega suhtlemine ka käskude jagamine mängu kohatine rabedus muudavadki Simulaakrumi ägedaks ja lõbusaks vaatemänguks

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/siin-ja-praegu-sundiv-multikas/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Teatriarvustus: Simulaakrum — Von Krahl
    nad mu päris prillide peale ikka mahuvad aga öeldakse et on vaja No mis ma siis ikka vaidlen Ja kuigi esialgu meenutab kogu asi vägagi 3D prillide parodeerimist siis ah äkki ongi Või siis mitte Hääl kasti juurest ütleb et ainult korraks läheb vaja ja kogu etenduse vältel ei pea neid ees hoidma Ja hakkabki pihta Suurepärane mitme kaamera töö ilma juhtmeid sassi ajamata miniatuurid elusuuruses näitlemine ja meeletul hulgal mõlemasuunalist neljanda seina lõhkumist näitlejad mitte ainult ei pöördu otse publiku poole pealtvaatajad tõmmatakse toimuvasse nii kaasa et arugi ei saa Simulaakrum tasub kindlasti kaemist Ja mitte ainult Matrixi fännidele süžee on mingis osas sealt laenatud sisse on aga põimitud palju meid igapäevaselt ümbritsevat mis vaataja korduvalt muhelema ja naermagi paneb Leidlikud kaameranurgad segavad kohati miniatuuri ja päris elu ettefilmituga nii hästi kokku et ülemineku tabamiseks peab üsna pingsalt jälgima Ah jaa tüki lõpus on ka fade out põneva pöördega lahendatud Millisega No eks selleks peab juba ise kohale minema ja vaatama Avaldatud Arvutimaailm 15 04 2013 jalus Tsitaat Oluline on asjade jaoks aja võtmine Et oleks aega hommikul üles ärgata et oleks aega seina vahtida ja välja mõelda põhjus miks üldse peaks midagi edasi tegema Et oleks aega minna

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/teatriarvustus-simulaakrum/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Näitleja kui omaenese lühikroonika — Von Krahl
    ehedaid südamelööke piiri tagant importima Uskusin et see raha 15 185 eurot 518 annetajalt antakse lõpuks nt mõnele Eesti Vabariigi asüülitaotlejate varjupaigale et aidata siia ehedaid südamelööke otsima tulnud põgenikest avantüristidel kodutee uuesti üles leida vms 3 Aga midagi sellist ei olnud Teater NO99 saatiski oma näitlejad mööda maailma laiali kusjuures sihtkoha sai igaüks kuuldavasti ise valida Lavastuses endas nendest reisidest minu silme läbi nähtuna mingit suuremat jälge ei leidunud üksnes üks kümneminutine ports kokkukleebitud koduvideosid kus kordus läbisegi iroonilisel ning paatoslik poeetilisel moel isamaa ja üksinduse temaatika Enne seda lugesid näitlejad paarkümmend minutit kesklaval seistes Juhan Liivi luulet igaüks omas võtmes Hästi ja kuulamapanevalt lugesid ent traditsioonilisest kooliaktuse luulekavast eristas seda üksnes kohatine iroonia ja teksti kasutamine kõneharjutuse atribuudina Suurema osa ülejäänud etendusest moodustas miski mis tundus justkui improvisatsiooniliste etüüdide fikseeritud best of See nägi välja kui teatrikooli prooviklassi lavaletoomine näitleja loomingulise ja tehnilise enesearendamise protsessi mahamüümine kunsti pähe Otsekui mingi aususe ja siiruse illusiooni loomiseks askeldasid laval näitlejate kodanikunimelised tegelased Kavalehel kirjutatakse selgituseks et näitlejad mängivad neidsamu inimesi kes nad ise on kuid mitte iseennast Publikule pakuti raskesti söödavat segu metateatrist ja metaeksistentsist Toimus esineja võõritus nii iseendast kui inimesest ja iseendast kui näitlejast Küllap see näitlejatele midagi andis Ent mida see pidanuks andma publikule Lavastajatele Tiit Ojasoole ja Ene Liis Semperile on pealtnäha hakanud huvi pakkuma üks spetsiifilist tüüpi fenomen näitleja ausus ja selle aususe pealt potentsiaalselt võimalikuks saav emotsioonide vallandumine vahendamine Aususe avamisele ning emotsioonide avaldumisele usutakse kõige paremini kaasa aitavat erisugused piirialad ning situatsioonid iseäranis see niitkitsas eikellegimaa elu resp inimese ja kunsti resp näitleja vahel Trupi esitatud etüüdid olid justkui teatav teatritehniliste vahenditega toimuv Fight Club kus näitlejad püüdsid iseennast ning üksteist enese vaimse ülesäratamise eesmärgil emotsionaalsest ja intellektuaalsest tasakaalust välja lüüa Üks lavastuse märksõnu võiks olla kultiveeritud ebamugavus Lavastaja Ojasoo sekkus mitmel korral saali poolelt etendusse esitades näitlejatele nimeliselt suunatud küsimusi millele ta tegelikult vastust ei oodanudki Üksikute halvasti artikuleeritud repliikide kõrval sai ta reaktsiooniks üksnes taotluslikult halvasti näideldud kohmetust Ivo Reinoki Ori on klassikalise jaotuse kohaselt rohkem tantsu ja muusika kui draamalavastus Selle ainus sõnaline osa tuleb lindilt need on katked intervjuust muusik John Frusciantega Mulle on tähenduslikuna meelde jäänud etenduse algusesse paigutatud lõik kus Frusciante räägib kui oluline on iseend mitte liiga tõsiselt võtta kuidas inimesel iseäranis rokkstaaril pole kolmandat valikut kahe võimaluse vahel kas olla bad nothing või good nothing Ori ja peremees on lavastuses seega ilmselt üks ja seesama subjekt Lavastuses Ori tõlgitakse emotsioonid muusika ja füüsilise eneseväljenduse keelde ning kasutatakse seejuures intellektile mõeldud sümbolismi lava kujunduselemendid mängud hämarate identiteetidega koreograafilised metafoorid jm segamini kõige räigema naturalismiga kohe alguses kuseb Reinok nt publiku silme all ämbrisse Ühtaegu on taotletud ausust ja ehedust ning selle tavatust hulgast tulenevat näitleja ja publiku ebamugavustunnet Reinok katsetab selle umbes 50 minuti jooksul mis etendus kestab nii enese kui ka vaatajate füüsilist taluvuspiiri ruumis on väga külm kuid poolalasti näitleja roomab ja viskleb otsekui marutõbise kummitusena mööda lava ning esiridasid ringi karjub ja kähiseb jäme rauast kett kaela soonimas Kui keegi soovinuks ära minna

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/naitleja-kui-omaenese-luhikroonika/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Von Krahli “Ori” — Von Krahl
    Ei saa üheselt öelda et orjal oleks hea olla aga vähemalt ei ole nii et tal kuidagi olla ei oleks Tal on kuidagi olla ja tal on midagi teha Ori on relatiivselt pika ketiga seina küljes kinni kett läheb mitu tiiru ümber kaela ja on tabalukuga kinni Algul ei tekita kett mingeid küsimusi ega näi ka orja liialt häirivat tundub et ta on kuidagi rohkem bad ass oma ketiga ja loomulikult eeldan ma et see kett on nagu ühiskond Hiljem hakkab kett orjale tõsiselt närvidele käima Kuna tegemist on sõnadeta lavastusega ainsad sõnalised osad on lindilt tulev anglofooni poiss Kurt Cobainist ja David Bowiest jauramas ja orja enda esitatud kitarrirokk kus mina ainult emotsioonist aru sain on lavastus interpretatsiooniks nii öelda avatud Ehk siis mu meelest räägib see lavastus ekspressiivsusest ja kujutlusvõimest ja kett tähistab seda et orjal ei ole oma toast hullult palju kaugemale minna selle rokkstaariunelmaga Maailm va narr annab inimesele kirjeldamatult laialdased võimalused ennast stiliseerida ent on tumm enamuse peale mis sul talle öelda on Inertne selline See võib olla ka põhjus miks superstaaridega viimastel aegadel niimoodi nigelalt on olnud Neid on nähtud küll on nähtud kuidas nad elavad on nähtud kuidas nad surevad on nähtud kuidas vanaks saavad see on üsna sama lugu ka enamasti The Beatlesil oli ehk kõige rohkem poliitilist potentsiaali aga lõpuks sai sellest ka pelk kultuuriline artefakt Miski milleta on võimatu elada aga mis ei tee midagi paremaks Kunnus ütleb et teaterlikkuse elementi ühiskonnas tuleks võimalikkuse piires vähendada Minu arvates on tuusamine juba kuningate aja lõpust ning katoliku kiriku marginaliseerumisest saati langusjärgus olnud Homogeniseerumine skepsis ja mõistlikkus kõiges Ratsionaalsel poolel on emotsionaalsest poolest sootuks vastupidine häda temaga saab kõike ta enese reeglite järgi paremaks aga elama ta ei pane Sõnaga mine teatrisse kõhulihased on näha ja värk on ilgelt excluzivo üle kolmekümne

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/von-krahli-ori/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Ivo Reinoki uus šokietendus kisub alasti näitleja ja publiku sünged tungid! — Von Krahl
    välja Von Krahli ühe paljutõotavama noorema põlvkonna näitleja Ivo Reinoki värske monoetenduse Ori tutvustus mis võtab konkreetselt ja keerutamata kokku selle millest tükk räägib Ent seda vaadates ja mis peamine jälgides tunnetades ja kaasa elades avanevad kõik need sünged tungid ka pealtvaatajates Seal PEABKI nõnda ebamugav olema sest ega muidu ei pääseks miski mõjule Von Krahli räämas pööningule mahub vaid 32 pealtvaatajat seal on külm ja kõle katteks jagab lavakunstnik Jana Solom teatrihuvilisele oma soojade kätega kaitsva pleedi Sellest hoolimata poeb jahedus naha vahele aga päris kindlasti pole turvaliselt sissemässitud publikul vähimalgi määral nii külm kui etenduse ainsal tegelasel kes koorib end juba täiesti alguses peaaegu alasti Samal hetkel ununeb pealtvaatajal kõik mis teda painas enne maha istumist Ning maad võtavad uued pained Ivo ei lausu terve etenduse vältel ühtegi sõna Ta laulab piinab kitarri rebib oma raskeid ahelaid ja laveerib lausraevu ning hella väreluse vahepeal taustal kõlavate helisalvestiste rütmis seetõttu kulgebki dialoog näitlejaga ja ooo milline dialoog veel terve aja vältel iga pealtvaataja enda peas Miks ta nii teeb Mida ta järgmiseks teeb Kuidas mina temaga sarnanen Mis sümbol huvitav selle tegevuse taga peitub Kas ta TÕESTI tegi praegu just nii Kas ta vaatab mulle otsa Kas ma kardan Ei ma ei karda Tuhat küsimust ja mõtet ning ei ühtegi vastust vähemalt mitte ühtegi sellist mis läbinäritult ette söödetaks Et mitte rikkuda teatrikülastaja elamust siis ei laskuks põhjalikumalt etenduse süžeelistesse keerdkäikudesse juhul kui selline iganenud termin selles etenduses üldse eksisteerib vaid julgustaks teatrihuvilist panema end valmis tõeliseks ajugümnastikaks ja haruldaseks katarsiseks orjusest vabanemiseks et vaadata kuidas näitleja koorib alasti nii enda ihu kui hinge ekseldes kartmatult inimsüdame põhjatus pimeduses ja kombates nii enda kui vaataja taluvuse piire Avaldatud Delfi Publik 13 03 2013 jalus Tsitaat Proovin olla parem inimene ja elada nii et see kellelegi teisele kahju ei tee

    Original URL path: http://www.vonkrahl.ee/ivo-reinoki-uus-sokietendus-kisub-alasti-naitleja-ja-publiku-sunged-tungid/ (2016-02-07)
    Open archived version from archive



  •