archive-ee.com » EE » V » VINSDEFRANCE.EE

Total: 69

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • TOOTEUUDISED
    Les Maitres Vignerons de la Presqu ile de Saint Tropez lt lisaks soodsa hinnaga värsked rosé d Les Gourmandise de Presqu ile ja Note Bleue Rosé 28 05 2010 Kohale jõudis uus partii veinide ja gurmeetoodetega Les Maitres Vignerons de la Presqu ile de Saint Tropez lt Lisaks juba tuttavatele valgetele rosédele ja punastele veinidele saabusid odavamast hinnaklassist grillipeo kaaslased Les 3 Voiles Rosé 2009 ja Presqu ile de Saint Tropez Rouge 2005 28 05 2010 Kohale jõudis uus partii veine Chateau Minuty lt Taas saadaval tipprosé M de Minuty uudisena on veinikaardil odavama hinnaklassi valge vein Cuvee du Bailly Blanc 2009 23 04 2010 Kohale jõudis uus partii veine ja uudisena ka gurmeetooteid terriinid ja provence i pärased delikatessid kooperatiivilt Les Quatre Tours Taas jõuab lettidele populaarne roosa vein Lou Pastre Rosé ja viimane väike partii ka tippveini Domaine la Rigouline 2004 23 04 2010 Kohale jõudis uus partii veine Domaine Saint Hilaire st Uudisena on nüüdsest tootevalikus magus naturaalne valge vein Cuvée Or 2009 ja eksklusiivvein Cuvée One Limited Edition 2005 23 04 2010 Kohale jõudis uus partii veine Chateau Minuty st Nende hulgas uus veinide sari M de Minuty mis vahetab välja endise populaarseima sarja Cuvée l Oratoire Saabub ka uus aastakäik 2008 menukat punaveini Minuty Rouge Prestige Cru Classe 07 04 2010 Kohale jõudis proovipartii veine Korsika veinitootjalt Clos Culombu AOC Corse Calvi Korsika veinid jõuavad müügile maikuus 15 03 2010 Kohale jõudis proovipartii veine Mas de la Dame st AOC Les Baux de Provence Kvaliteetveinid jõuavad müügile maikuus 04 03 2010 Kohale jõudis proovipartii gurmeetooteid Prantsusmaa ühelt tuntuimalt artisanale tootjalt Albert Menes Plaanide kohaselt jõuavad tooted meie lattu maikuus 16 12 2009 Tänasest müügil Chateau de Vignelaure kvaliteetvein L Esprit de Vignelaure 1999 ja piiratud koguses tippveini La Colline de Vignelaure 1999 kumbki VDP des Coteaux du Verdon samuti piiratud koguses Chateau Vignelaure Rouge 1997 magnumeid AOC Coteaux d Aix en Provence 30 11 2009 Tänasest müügil traditsioonilisel meetodil valmistatud roosa vahuvein Pamp Rose ja valge vein Chateau Pampelonne st 18 11 2009 Kohale Jõudis proovipartii Provence väikseimast apellatsioonist AOC Palette 3 punast veini Chateau Henri Bonnaud majast 10 11 2009 Tänasest müügil Le Petit Village gurmeetooted Saadaval maitseõlid äädikad oliivid sinepid aperitiivdelikatessid moosid meed ja loomulikult sellised ainult Provence le iseloomulikud tooted nagu aioli tapenade anchoiade rouille pistou jt 06 11 2009 Kohale jõudis proovipartii eksklusiivse miniappellatsiooni AOC Bellet tuntuimalt tootjalt Chateau de Bellet Valikus valge rose ja punane vein 03 11 2009 Tänasest müügil Bandoli tipptootja Chateau Pradeaux kollektsioneerimisvein Bandol Rouge 2004 27 10 2009 Tänasest müügil tippkollektsioon Bandoli apellatsioonist Chateau de Pibarnon Bandol 2004 2005 ja 2006 La Bastide Blanche Bandol 2007 Cuvee Estagnol 2006 ja Chateau des Baumelles 2007 28 09 2009 Tänasest müügil 2 uut veini Chateau Minuty lt prestige klassi valge vein Blanc et Or de Minuty 2008 VDP du Var ja prestige klassi rosé Minuty Rosé Prestige 2008 AOC Cotes de Provence Cru Classe 25 09 2009 Kohale jõudis proovipartii gurmee tooteid Saint Tropezi tootjalt Le Petit Village

    Original URL path: http://www.vinsdefrance.ee/uudised/index.php (2013-10-09)
    Open archived version from archive


  • Prantsusmaa veininduse ajalugu ja tänapäev
    kuna paljuski oli veinitootmine läinud kiriku ja kloostrite kätte siis peeti veini ka pühaks joogiks Lõuna Prantsusmaal seevastu oli viinamarju lihtsam kasvatada rahvas oli veiniga kokku kasvanud ja seetõttu jäi vein pigem tavalisemaks lihtrahva joogiks Vana aja lõpus teostasid Karolingid maareformi ja maaomanikel tekkis enam õigusi otsustada mida oma maadel kasvatada Viinamarjakasvatus hakkas taas paremini arenema Keskajal veini tarbimine kasvas ja kuna mööda maad oli suurtes vaatides veini transportimine väga kulukas ja aeganõudev tegevus hakkasid viinamarjakasvandused välja arenema suurt jõgede kallastel kuna mööda vett oli veini lihtsam transportida 1152 aastal abiellusid Aquitaine Eleonore ja hilisem Henry II algas veinide Bordeaux veinide eksportimine Inglismaale kus need kohe väga populaarseks said Bordeaux Clairette nimeline vein oli au sees nii Inglise õukonnas kui ka teiste ülikute sees Samuti algas aktiivne Bourgogne veinide tarnimine Hollandisse ja Flandriasse 1285 aastal leiutas Roussillon i alkeemik Arnaldus di Villanova araablaste parfüümiretsepte järgides veini destilleerimise ja hakati valmistama eaux de vie d marc viinamarjapuskar Ta leidis et eau de vie lisamine veinile peatab selle käärimise ja sündis ka vin doux naturel 1305 aastal kolis paavst Clement V Rooma katoliku kiriku peakorteri Avignon i Sellest peale algas Rhone oru ja Bourgogne veinide tähtsuse suur tõus mis jätkus ka pärast kiriku tagasikolimist Rooma hilisemate Bourgogne krahvide ajal 14 sajandil pidurdus Bordeaux veinide eksport Inglismaale seoses Inglismaa Prantsusmaa vahelise 100 aastase Sõjaga Gaskoonia läks taas Prantslaste võimu alla ja juhtohjad Bordeaux ja Edela Prantsusmaa veinide eksportimisel läksid Hollandi kaupmeeste kätte Hollandlased koos Hansa Liiduga juhtisid seda teemat ka kuni 17 Sajandini 1531 aastal leiutasid Limoux mungad Languedoc s maailma esimese vahuveini Blanquette de Limoux 15 sajandil leiutati Gaskoonias armanjakk 16 sajandil calvados ja hollandlaste kaasabil ka konjak 1658 aastal valmistas munk Dom Perignon esimese šampanja 18 sajand tõi suuri muutusi veinivalmistamise tehnoloogiasse Teadlaste avastused jõudsid ka veinindusse ning veinide valmistamine arendamine ja säilitamine muutus kvaliteetsemaks samuti tõusis ka kangete napside puhtuse ja kvaliteedi tase Dijoni Akadeemia teadlased leidsid veini selitamise munavalgete abil Häguste veinide aeg sai läbi Toimus tõsine töö ka viinamarjasortide aretamisel ja nende vastavusse viimine eri regioonide kliima ja terroir ga Prantsuse Revolutsiooni järgne segadus ja põllumeeste vaesumine andis tõuke suure hulga halvakvaliteedilise veini tootmisele Napoleon Bonaparte siseminister Jean Antoine Chaptal hakkas jälgima veinide tootmist ja tegeles ka teadustööga Tema leiutatud chaptaliseerimine viinamarjamahla kunstlik magustamine andis võimaluse kõrgema alkoholisisaldusega ja seega paremini säilivate veinide valmistamiseks 19 sajandi industrialiseerumine tõi uue kvaliteedi veinide tarbimisse tekkis massiline linnastumine ja bourgeoisie st linnaelanikud sai uus suur veinitarbijate kildkond Prantsusmaal Bordeaux veinid said väga populaarseks ka Pariisis kuigi endiselt kaubeldi nendega ka Inglismaal ja Hollandis Pärast 1855 aasta Pariisi Maailmanäitust korraldas imperaator Napoleon III Bordeaux veinitootjate klassifitseerimise mis toimib tänapäevani et tagada pariislastele kindlus veinide kvaliteedi suhtes Cru Classe süsteem 19 sajandi keskpaigas tekkis viinamarjakasvatusse uus probleem Tänu sordiaretusele olid paljud viinamarjasordid muutunud vastuvõtlikuks igasugustele taimehaigustele ja seetõttu hävis märkimisväärne osa viinaaedadest Õnneks leiti kiirelt võimalused marjapuude pritsimise abil probleemi lahendamiseks Vaevalt oli lehehaiguste probleem lahendatud kui ei tea kust ilmus järgmine vaenlane phylloxera nimeline täi mis toitus viinapuude tüvedest imetavast mahlast Phylloxera

    Original URL path: http://www.vinsdefrance.ee/et/prantsusmaa-uelevaade/ajalugu?tmpl=component&print=1&page= (2013-10-09)
    Open archived version from archive

  • Prantsusmaa veininduse ajalugu ja tänapäev
    jagunes tänane Prantsusmaa ala kaheks suuremaks alaks Põhja Prantsusmaal peeti veini luksuskaubaks ja kuna paljuski oli veinitootmine läinud kiriku ja kloostrite kätte siis peeti veini ka pühaks joogiks Lõuna Prantsusmaal seevastu oli viinamarju lihtsam kasvatada rahvas oli veiniga kokku kasvanud ja seetõttu jäi vein pigem tavalisemaks lihtrahva joogiks Vana aja lõpus teostasid Karolingid maareformi ja maaomanikel tekkis enam õigusi otsustada mida oma maadel kasvatada Viinamarjakasvatus hakkas taas paremini arenema Keskajal veini tarbimine kasvas ja kuna mööda maad oli suurtes vaatides veini transportimine väga kulukas ja aeganõudev tegevus hakkasid viinamarjakasvandused välja arenema suurt jõgede kallastel kuna mööda vett oli veini lihtsam transportida 1152 aastal abiellusid Aquitaine Eleonore ja hilisem Henry II algas veinide Bordeaux veinide eksportimine Inglismaale kus need kohe väga populaarseks said Bordeaux Clairette nimeline vein oli au sees nii Inglise õukonnas kui ka teiste ülikute sees Samuti algas aktiivne Bourgogne veinide tarnimine Hollandisse ja Flandriasse 1285 aastal leiutas Roussillon i alkeemik Arnaldus di Villanova araablaste parfüümiretsepte järgides veini destilleerimise ja hakati valmistama eaux de vie d marc viinamarjapuskar Ta leidis et eau de vie lisamine veinile peatab selle käärimise ja sündis ka vin doux naturel 1305 aastal kolis paavst Clement V Rooma katoliku kiriku peakorteri Avignon i Sellest peale algas Rhone oru ja Bourgogne veinide tähtsuse suur tõus mis jätkus ka pärast kiriku tagasikolimist Rooma hilisemate Bourgogne krahvide ajal 14 sajandil pidurdus Bordeaux veinide eksport Inglismaale seoses Inglismaa Prantsusmaa vahelise 100 aastase Sõjaga Gaskoonia läks taas Prantslaste võimu alla ja juhtohjad Bordeaux ja Edela Prantsusmaa veinide eksportimisel läksid Hollandi kaupmeeste kätte Hollandlased koos Hansa Liiduga juhtisid seda teemat ka kuni 17 Sajandini 1531 aastal leiutasid Limoux mungad Languedoc s maailma esimese vahuveini Blanquette de Limoux 15 sajandil leiutati Gaskoonias armanjakk 16 sajandil calvados ja hollandlaste kaasabil ka konjak 1658 aastal valmistas munk Dom Perignon esimese šampanja 18 sajand tõi suuri muutusi veinivalmistamise tehnoloogiasse Teadlaste avastused jõudsid ka veinindusse ning veinide valmistamine arendamine ja säilitamine muutus kvaliteetsemaks samuti tõusis ka kangete napside puhtuse ja kvaliteedi tase Dijoni Akadeemia teadlased leidsid veini selitamise munavalgete abil Häguste veinide aeg sai läbi Toimus tõsine töö ka viinamarjasortide aretamisel ja nende vastavusse viimine eri regioonide kliima ja terroir ga Prantsuse Revolutsiooni järgne segadus ja põllumeeste vaesumine andis tõuke suure hulga halvakvaliteedilise veini tootmisele Napoleon Bonaparte siseminister Jean Antoine Chaptal hakkas jälgima veinide tootmist ja tegeles ka teadustööga Tema leiutatud chaptaliseerimine viinamarjamahla kunstlik magustamine andis võimaluse kõrgema alkoholisisaldusega ja seega paremini säilivate veinide valmistamiseks 19 sajandi industrialiseerumine tõi uue kvaliteedi veinide tarbimisse tekkis massiline linnastumine ja bourgeoisie st linnaelanikud sai uus suur veinitarbijate kildkond Prantsusmaal Bordeaux veinid said väga populaarseks ka Pariisis kuigi endiselt kaubeldi nendega ka Inglismaal ja Hollandis Pärast 1855 aasta Pariisi Maailmanäitust korraldas imperaator Napoleon III Bordeaux veinitootjate klassifitseerimise mis toimib tänapäevani et tagada pariislastele kindlus veinide kvaliteedi suhtes Cru Classe süsteem 19 sajandi keskpaigas tekkis viinamarjakasvatusse uus probleem Tänu sordiaretusele olid paljud viinamarjasordid muutunud vastuvõtlikuks igasugustele taimehaigustele ja seetõttu hävis märkimisväärne osa viinaaedadest Õnneks leiti kiirelt võimalused marjapuude pritsimise abil probleemi lahendamiseks Vaevalt oli lehehaiguste probleem lahendatud kui ei tea kust

    Original URL path: http://www.vinsdefrance.ee/prantsusmaa-uelevaade/index.php (2013-10-09)
    Open archived version from archive

  • Veinide klassifikatsioonid
    tähtsamad reeglid veinide valmistamisel Viinamarjad peavad olema korjatud kindlalt piiritletud territooriumilt apellatsiooni territootriumilt ja üldjuhul peab ka vein olema valmistatud ja pudeldatud apellatsiooni territooriumil on üksikuid erisusi mõnedes regioonides Apellatsiooni territooriumid on üldjuhul paika pandud sarnase terroir kliima mikrokliima pinnas põhiselt On lubatud kasutada ainult kindlaid viinamarjasorte kusjuures eri värvi veinide valmistamisel on ära määratud kindlat värvi viinamarjasordid ja sageli ka mõne marjasordi kasutamise minimaalsed või maksimaalsed piirmäärad veini valmistamise juures Saagikuse piirmäärad Et tagada kasutatava viinamarjamahla kvaliteet on igas apellatsioonis iga viinamarjasordi kohta maksimaalne saagikuse hulk hektari kohta Saagikuse piiramiseks eemaldatakse suvel osa kobaraid enne valmimist viinapuude küljest et tagada allesjäänud kobarate suurem kontsentreeritus ja kvaliteet Määratletud on viinamarjaistikute istutustihedus hektari kohta Määratletud on minimaalne viinapuude vanus väätide lõikamise ja sidumise metoodika Üldjuhul on lubatud marjade käsitsikorje või mehhaniseeritud korje koos marjade käsitsi sorteerimisega Viinamarju tohib transportida põllult veinikotta vaid kindla mahuga väikestesse kastidesse asetatult Kindlaks on määratud väetamise ja viinapuude pritsimise nõuded Viinapuude kunstlik kastmine on keelatud Kindlad nõuded veini valmistamisele ja arendamisele lubatud lisaained veinidele fermentatsioon kontrollitud temperatuuril malolaktilise fermentatsiooni kasutamine või mitte kasutamine veini arendamine tammevaadis selle kestus marjade pressimine veini stabiliseerimine pudeldatud veini hoiustamine jne NB Prantsusmaal on lubatud AOC veinidele lisada magusainet mahlale võib enne fermentatsiooni lisada kontsentreeritud viinamarjamahla virde suhkrusisalduse tõstmiseks lubatud vaid osades apellatsioonides kindlate veinide puhul suhkruroosiirupit vaid šampanja cremant i jt vahuveinide puhul väävlit fermentatsiooni peatamiseks bentoniiti želatiini ja munavalget veinide selitamiseks viinhapet teatud piirkondades valge veini happesuse tõstmiseks viinamarjadestillaati kangestatud dessertveinide puhul See on praktiliselt kõik Valmis veinil peab olema kindel minimaalne alkoholisisaldus Iga vein peab olema valmistatud vaid sama aastanumbri sees korjatud marjadest Erisused kehtivad vahuveinide puhul kus on lubatud segada veini sisse kuni 25 vanemate aastakäikude veini samuti hiliskorjeveinide puhul kui jaanuaris korjatud marjadest tehtud vein saab eelmise aastakäigu Palju erisusi on ka kangestatud veinide puhul kus arendamismeetodist johtuvalt pole võimalik konkreetset aastakäiku kindlaks määrata VDP IGP Apellatsioonitähisega veinidest madalamat kvaliteedistaatust omavad VDP d ehk maakonnaveinid Prantsusmaal on 3 tüüpi VDP alasid Regionaalsed VDP alad katavad tervet või suurt osa kogu veiniregiooni pindalast neid on kokku 6 VDP de la Loire kogu Loire Oru regioon VDP d Oc suur osa Languedoc st VDP du Comte Tolosan suur osa Sud Ouest regioonist VDP de Mediterranee kogu Vahemere äär Korsika VDP des Comtes Rhodaniens suur osa Rhone oru regioonist VDP Vignobles de France uusim regionaalne tähistus katab kogu Prantsusmaad Departemangu VDP alad piirid ühtivad omavalitsusüksuste departemangude piiridega Lokaalsed VDP alad piiritletud konkreetsete geograafiliste või ajalooliste objektide piiridega VDP IGP reeglite erisused AOC ga võrreldes Terroir ei ole oluline Sageli ei asu veinimaja kõik põllud AOC piirides ja seetõttu tuleb nendelt põldudelt saadav vein VDP tähistusega Lubatud kõik marjasordid Sage põhjus miks paljud kvaliteetsed ja kallid veinid klassifitseeritakse AOC asemel VDP sse on AOC reeglitega mittelubatud marjasortide kasutamine Kindlat värvi veini valmistatakse kindlat värvi viinamarjadest Saagikus on piiratud kuid lubatud toota rohkem kui kvaliteetveini puhul Marjad peavad olema kasvanud konkreetse VDP piires ja vein valmistatud ja pudeldatud VDP territooriumil asuvas veinikojas Teine sage põhjus mis ei luba osadel tippveinidel AOC

    Original URL path: http://www.vinsdefrance.ee/et/prantsusmaa-uelevaade/veini-klassifikatsioon?tmpl=component&print=1&page= (2013-10-09)
    Open archived version from archive

  • Joogid
    rosé veini algne valmistamine Virde setitamine Esimene fermentatsioon mille käigus saadakse kuiv vein Teine fermentatsioon rõhukindlas roostevabast terasest tangis dosage ja pärmi lisamisega Veini tekib süsihappegaas Setitamine filtreerimine ja pumpamine puhtasse tanki kus toimub teine dosage Uus filtreerimine ja pudeldamine Injection Method odavamad ja madala alkoholisisaldusega vin mousseux d ja vin petillant d Valmistatakse kuiv vein on lubatud kohe lisada suhkrut Enne villimist lisatakse mehhaaniliselt süsihappegaas Kui odavamad vahuveinid tuleks ära tarbida värskelt st 1 aasta jooksul pärast ostmist siis aastakäigušampanjad valmistatakse ainult parimatel kasvuaastatel võib olla vägagi pikk arengu ja säilivuspotentsiaal Dessertvein ja liköörvein Prantsusmaal valmistatakse väga erinevaid dessert ja liköörveine Allpool käsitleme vaid neid mis on Eesti turul juba saadaval või on kavas meil turule tuua KANGESTAMATA DESSERTVEINID Vendange tardive e hiliskorje marjadest valmistatud vein Valmistatakse alati heledatest viinamarjadest Viinamarjadel lastakse üle valmida Sellega kaasneb marjade kestade vigastumine ja dehüdratsioon Marjakesta jääb alles väga vähe vett mis sisaldab suurel hulgal suhkrut Marjad korjatakse detsembris või jaanuaris Osades regioonides on võimalik et vigastunud marjad nakatuvad väärishallituse botrytis cinerea eostega Niiviisi saadud nn botrytis veinid on oma pikantsema ja nüansirikkama maitsega eriti hinnatud Veini valmistatakse nagu valget kuiva veini Väga oluline on marjade korje See võib toimuda mitmes etapis kobara küljest nopitakse vaid hetkel vajalikus valmidusastmes sobivad marjad Seejärel pressitakse mahl fermenteeritakse stabiliseeritakse ja pudeldatakse Mõnel pool on lubatud ka veini laagerdamine tammevaatides Erakordse magususe annab veinile kontsentreeritud suhkrusisaldus mahlas nii et fermenteerumise käigus ei suuda pärm kogu suhkrut alkoholiks töödelda NB V a Alsace s on lubatud neid veine mujal ka chaptaliseerida Valmistatakse peaagu kõigis Prantsusmaa piirkondades Eriti tähtsad on Alsace Riesling Gewurtztraminer Bordeaux Sauternes ja Edela Prantsusmaa Barsac Monbazillac Jurancon jt magusad veinid Väga sagedased on ka odavad ja madala kvaliteediga nn vendange tardive veinid masinkorje marju ei sorteerita alati chaptalisweeritakse jne mis märgistatakse tähisega moelleux Kvaliteetsete ja kallimate veinide säilivusaeg võib olla kuni 30 aastat Vin de paille e õlevein Meetod on sarnane vendange tardive le kuid et saada veelgi võimsamat suhkrukontsentratsiooni kuivatatakse korjatud marjad päris rosinateks Kuna vanasti tehti seda lahtiste kuuride all õlemattidel sis sealt ka nimi õlevein Kuna kasutatakse spetsiaalseid alkoholile resistentseid pärmitüvesid siis on lubatud saada alkoholisisalduseks 14 18 5 mahuprotsenti Lubatud arendada kuni 3 aastat tammevaatides Valmistatakse Jura s Valleé du Rhone s ja Corse l Säilivuaseg 10 30 aastat Vin jaune e kollane vein Haruldane ja kallis vein Jura regioonist Valmistatakse heledatest hiliskorje viinamarjadest sherry meetodil ainult et erinevalt sherry st ei kangestata seda alkoholiga Marjad purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega Seejärel pannakse meski koos kestadega väikestesse tammevaatidesse ja kaetakse kilega mitte päris hermeetiliselt Toimub osaline oksüdatsioon ja aurumine 2 3 aasta vältel nii et vaati jääb maksimaalselt 2 3 algsest veini hulgast Kõige selle juures saab vein erakordsed aroomi ja maitsenüansid Säilivusaeg 10 100 aastat KANGESTATUD DESSERT JA LIKÖÖRVEINID Vin doux naturel e naturaalselt magus vein Suur osa VDN dest valmistatakse Prantsusmaal Roussillon i piirkonnas lisaks ka Valleé du Rhone s Languedoc s ja Corse l VDN de valmistamiseks kasutatakse nii heledaid Muscat Grenache Blanc Malvoisie kui tumedaid Grenache viinamarju

    Original URL path: http://www.vinsdefrance.ee/et/prantsusmaa-uelevaade/erinevad-joogid?tmpl=component&print=1&page= (2013-10-09)
    Open archived version from archive

  • NAPSID
    Prantsusmaalt Avaleht MEIST Kontakt Uudised SISUKORD PRANTSUSMAA VEINID NAPSID Armagnac Brandy Calvados Cognac Marc Rhum Muud napsid SIIDRID JA ÕLLED GURMEETOOTED VEINI JA KINKETARVIKUD VEIN JA TOIT TOOTJAD KES PAKUVAD NAPSID Info on lisamisel www balticpack ee Tähelepanu Tegemist on

    Original URL path: http://www.vinsdefrance.ee/kanged-napsid/index.php (2013-10-09)
    Open archived version from archive

  • SIIDRID JA ÕLLED
    Kontakt Uudised SISUKORD PRANTSUSMAA VEINID NAPSID SIIDRID JA ÕLLED Õlled Siidrid GURMEETOOTED VEINI JA KINKETARVIKUD VEIN JA TOIT TOOTJAD KES PAKUVAD SIIDRID JA ÕLLED Info on lisamisel www balticpack ee

    Original URL path: http://www.vinsdefrance.ee/siidrid-ja-olled/index.php (2013-10-09)
    Open archived version from archive

  • GURMEETOOTED
    lamba veise või linnuliha valmistamisel salatikastmetesse Hind 126 Trühvlimaitseline oliivõli 250ml Esimese külmpressi oliivõli maitsestatuna trühvliekstarktiga Suppide salatite pissaladerie pizza pate pasta valmistamisel Hind 126 Valge veini äädikas 250m l Kvaliteetne valge veini äädikas toitude kastmete suppide valmistamisel Hind 66 Valge veini äädikas basiilikuga 250ml Kvaliteetne valge veini äädikas maitsestatuna basiilikulehtedega Salatite kastmete pastade valmisatamisel Hind 70 Valge veini äädikas vaarikaga 250ml Kvaliteetne valge veini äädikas maitsestatuna vaarikavarre ja marjadega

    Original URL path: http://www.vinsdefrance.ee/gurmeetooted/index.php (2013-10-09)
    Open archived version from archive



  •