archive-ee.com » EE » V » VET.EE

Total: 76

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Eesti Loomaarstide Ühing
    12 00 Mitraalklapi puudulikkus e endokardoos MVD Merit Villemson Kavak DVM 12 00 12 15 kohvipaus suupistetega 12 15 13 45 Dilatatiivne kardiomüopaatia DCM Merit Villemson Kavak DVM 13 45 14 00 kohvipaus 14 00 15 00 Koerad võivad elada kauem ja seda ka nautida Allan Henderson DVM Boehringer Ingelheim Regiooni Ärijuht 15 00 lõuna Seminari viib läbi Merit Villemson Kavak DVM kellel on üle kümne aasta pikkune kliiniline kogemus

    Original URL path: http://www.vet.ee/?a=koolitusinfo&art=21 (2016-02-07)
    Open archived version from archive


  • Eesti Loomaarstide Ühing
    sissepääsu ööklubidesse Ahi Atlantis Maasikas südaööni Märksõna veterniaar Toiduhügieeni ja ohutuse sektsioon reede 28 oktoober 2011 9 00 9 30 Toiduhügieeni ja kvaliteedi sektsiooni konverentsipäeva sissejuhatus Listeria monocytogenes tuvastamiseks ja loendamiseks toidutootmisaladelt ja seadmetelt proovide võtmine vastavalt Euroopa Liidu referentslaboratooriumi juhendile Mati Roasto Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut toiduhügieeni osakonna juhataja 9 30 9 50 Toidust isoleeritud Listeria monocytogenes tüvede serotüübiline kooslus Toomas Kramarenko Veterinaar ja Toidulaboratoorium Tartu 9 50 10 10 Pakendimärgistus ja selles esinenud vead kuuenda kursuse loomaarstitudengi uurimus Eve Võimre Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut toiduhügieeni osakond 10 10 10 30 Funktsionaaltoitude trendid meil ja maailmas Piret Raudsepp Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut toiduhügieeni osakond 10 30 10 45 KOHVIPAUS 10 45 11 05 Mahe ja tavatoidu kvaliteedi võrdlus ja mõju tervisele Darja Matt Eesti Maaülikool 11 05 11 25 Toidu kohta esitatavad toitumis ja tervisealased väited vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusele EÜ nr 1924 2006 Ülevaade toitumisalastest väidetest Tiiu Rand Veterinaar ja Toiduamet 11 25 11 45 Toidu kohta esitatavad toitumis ja tervisealased väited vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusele EÜ nr 1924 2006 Ülevaade tervisealastest väidetest Juta Jaama Põllumajandusministeerium Toidu ja Veterinaarosakond 11 45 12 15 Piim ja tervis Merike Henno Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Söötmise osakond piima kvaliteedi uurimise labor 12 15 13 15 LÕUNA 13 15 13 35 Dioksiinide ja bensopüreeni sisaldusest toidus Külli Rae Põllumajandusministeerium Toidu ja Veterinaarosakond 13 35 13 55 Põllumajandusloomade vedu tapamajja ja tapmise meetodid Margus Proses Põllumajandusministeerium Toidu ja Veterinaarosakond 13 55 14 25 Toidu toksikoloogia müüdid ja tegelikkus Tõnu Püssa Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut toiduhügieeni osakond 14 25 14 45 Loomsete kõrvalsaaduste käitlemisest ja kõrvaldamisest viisil mis aitab minimeerida inimese ja loomatervise riske määruste EÜ 1069 2009 ja 142 2011 põhjal Eva Peegel Põllumajandusministeerium Toidu ja Veterinaarosakond 14 45 15 00 KOHVIPAUS 15 00 15 30 Tartu linna ühiselamute köögihügieeni ja joogivee mikrobioloogilise kvaliteedi hindamise tulemused Julija Koltsova Dimela 15 30 16 00 Ravimijäägid keskkonnas Merike Lillenberg Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut toiduhügieeni osakond 16 00 Lõpparutelu Suurlooma sektsioon Reede 28 10 2011 8 30 9 00 registreerimine 9 10 30 Hobuste koolikute esmaabi Reet Lätti DVM EMÜ Suurloomakliinik 10 30 10 45 kohvipaus 10 45 12 15 Vaktsineerimise skeemid veisekarjas Dr Oriol HIPRA Remediumi sponsorloeng 12 15 13 15 lõuna 13 15 14 00 Lihaveiste meditsiin Alar Onoper DVM EMÜ Suurloomakliinik 14 00 14 45 Uued ja vanad esilekerkivad nakkushaigused sigadel Diivi Põdersoo DVM VLI Nakkushaiguste osakond 14 45 15 00 kohvipaus 15 00 16 30 Lambakarja tervise ennetustööd Liilia Tali DVM 16 30 17 15 Ravimiamet veterinaarravimid ja ravimite ohutussüsteem Ave Ly Toomvap DVM Ravimiamet Laupäev 29 10 2011 10 11 15 Sigade katku riskid Eestis ja meetmed nende ohjamiseks dots Arvo Viltrop VLI Nakkushaiguste osakond 11 15 11 30 kohvipaus 11 30 12 45 Hobuste haiguslood Reet Lätti DVM Triin Rilanto DVM EMÜ Suurloomakliinik Ulrika Tuppits DVM Varsaaru OÜ 12 45 13 45 lõuna 13 45 15 00 Veiste haiguslood Alar Onoper DVM Margit Künnapas

    Original URL path: http://www.vet.ee/?a=koolitusinfo&art=13 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Eesti Loomaarstide Ühing
    Fotogalerii ELR FECAVA 2014 WVA 2013 WSAVA 2013 Kõrva ABC CVBD konverents Magnum Veterinaaria õppepäev Veterinaarmeditsiin 2011 FECAVA 2011 2016 aasta tähtsamad sündmused 05 märts ELÜ üldkoosolek 06 07 august Loomaarstide suvepäevad 28 29 oktoober Konverents Veterinarmeditsiin 2016 Kreutzwaldi 62

    Original URL path: http://www.vet.ee/?a=koolitusinfo&art=12 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Eesti Loomaarstide Ühing
    madal ja neil kõigil on mitmeid kõrvatoimeid mille seas on sedatsioon ataksia ja hüpotensioon Kahn The Merck Veterinary Manual 2005 Maropitant on osutunud eelnevalt autosõidul oksendanud koertel merehaiguse ärahoidmisel efektiivseks Benchaoui et al 2007a Ramsey et al 2008 Samamoodi on tõestatud et NK 1 resteptori antagonist CP 99 994 hoiab ära merehaigusest tingitud oksendamist kassidel Lucot et al 1997 Hiljuti avaldati ajakirjas Journal of Veterinary Pharmacology and Therapeutics uurimus maropitandi farmakokineetika ohutuse taluvuse ja antiemeetilise tõhususe määramiseks kassidel Selles uuringus määrati maropitandi ohutus pärast 15 päevast subkutaanselt SC manustamist doosis 0 5 kuni 5 mg kg Mariopitant on hästi talutav kõikides doosides ja elutähtsatele nähtudele käitumine isu või teadvuse tase kõrvaltoimeid ei esinenud välja toodi seerumi keemia hematoloogia kaogulatsiooni või uriinianalüüsi näitajad Füüsilisel eksamineerimisel ei täheldatud tõendeid neuroloogilistest ega kardiovaskulaarsetest patoloogiatest Lahkamisel olid ainsaks raviga seotud üldleiuks kerged kuni mõõdukad punased kolded süstekohal Tabel 1 Maropitandi tõhusus ksülasiinist põhjustatud oksendamise vastu manustatuna 2 tundi enne oksendamise esilekutsumist Doos mg kg Manustamistee Oksendamiskorrad Keskm SD Oksendamise vähenemine vs kontroll Ravimata kontroll NA 1 67 1 21 NA 1 0 SC 0 42 0 51 76 4 1 0 IV 0 100 1 0 PO 0 17 0 41 90 0 J vet Pharmacol Therap Vol 31 2008 pp 220 229 Maropitandi farmakokineetika hindamiseks kassil viidi läbi rida uuringuid Tulemused näitasid et maropitandi lõplik poolväärtusaeg manustamisteest olenemata on 13 17 tundi See omadus on kliiniliselt oluline et tagada vähemalt 24 tunnine antiemeetiline toime ja seletab püsivat antiemeetilist toimet mida täheldati oksendamise esilekutsumisel ksülasiiniga 24 tundi pärast maropitandi suukaudset manustamist Saadud farmakokineetilised ja farmakodünaamilised andmed toetasid ühekordse päevase manustamise soovitust kassidel Ravim tundub pärast subkutaanselt manustamist imenduvat täielikult ja suukaudsel manustamisel on selle biosaadavus 40 50 Keha täielik maropitandi plasmakliirens oli suhteliselt madal 4 6 mL min kg Kassil on maropitandi kliirens umbes

    Original URL path: http://www.vet.ee/?a=koolituste-materjalid&art=46 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Eesti Loomaarstide Ühing
    tugev baas jõudluskontrolli süsteemi täiendamiseks et rakendada ellu kogu riiki haarav karjade tervisekontrolli süsteem See on vajalik haiguste varajaseks avastamiseks raviks ning karja tervise paremaks korraldamiseks Haiguste tõhusaks ravimiseks peab piimatootja tegema tihedat koostööd veterinaarteenistusega On täiesti ilmne et lähitulevikus peab Jõudluskontrolli Keskuse koostööpartneriks saama ka veterinaarteenistus sh seemendustehnikud See koostöö peaks saama riikliku põllumajanduspoliitika orgaaniliseks osaks vajadust selle järele õigustavad paljudes Euroopa maades pikemat aega tõhusalt toimivad tervisejärelevalve süsteemid Pidamiskeskkond Lüpsilehmade toodanguvõime sõltub nende geneetilise potentsiaali ja tasakaalustatud söötmise kõrval ka keskkonnast milles nad viibivad Farmiloomade pidamiskeskkonda määratletakse organismiväliste füüsikaliste keemiliste ja bioloogiliste tegurite kogumina mis mõjutab loomade tervist heaolu ja toodangut Hartung 1994 Selles toimivad mitmesugused sisekliima temperatuur õhu niiskusesisaldus gaaside sisaldus müra jne ning tootmistehnoloogilised töökorraldus hoone piirded seadmed jne mõjurid joonis 2 Need mõjutavad organismis füsioloogilisi protsesse ja kutsuvad esile füsioloogilisi ning käitumuslikke reaktsioone suunates loomade toodangutaset heaolu ja terviseseisundit Kaasaegse loomapidamisruumi keskkond on loodud inimese poolt ja ennekõike tema vajadustest lähtuvalt loomadel on minimaalsed võimalused oma keskkonda kujundada Samas on loomad kaitstud külma vihma ja kiskjate eest neid varustatakse regulaarselt sööda ja veega ning enamik haigusi allutatakse koheselt ravile või välistatakse vaktsineerimise abil Haiguse ilmnemisel taolises inimese poolt loodud keskkonnas on sageli tegemist inimese vea või teadmiste puudumisega Loomade uute pidamistehnoloogiate ja keskkonna arendamisel tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata looma eelistustele kujundades ruume ja teisi keskkonnategureid senise suhtelise inimkesksuse asemel võimalikult loomakeskseks et suurendada looma liikumisvabadust ja luua rohkem valikuvõimalusi mitmekesisemas keskkonnas Lüpsilehmade haiguste esinemine Tänapäeva intensiivses lüpsikarjapidamises on enamike haiguste tekkes täheldatav mitme põhjuse kombinatsioon kus haiguse teket ja kulgu määrab nakkuslike haigustekitajate ja mittenakkuslike mõjurite üheaegne toime Intensiivse tootmissüsteemi ja suure loomade tihedusega piimafarmide osakaalu suurenemine on toonud kaasa muutused loomade haiguste iseloomus Traditsiooniline haiguste tekke mudel mille puhul üks spetsiifiline tegur näiteks kindlalt tuvastatav mikroob vallandas selgelt eristatavad kliinilised haigustunnused spetsiifilise patoloogiaga pole enam domineeriv Tootmise intensiivsuse kasvuga on suurenenud loomade sõltuvus eri pidamistehnoloogiate juurde kuuluvatest mehhaanilistest süsteemidest nagu ventilatsioon söötmine ja sõnnikueemaldamine lüpsmine Eri keskkonnategurite samaaegse või üksteisele järgneva toime poolt põhjustatud haiguste esinemissagedus on oluliselt tõusnud Ekesbo 1992 Põhjamaades hakati kõige varem tähelepanu pöörama lüpsilehmade heaolu ja tervise tagamise vajadusele intensiivses tootmisprotsessis Loomade heaolu parandamiseks ja haiguste ennetamiseks oli esmalt vaja haiguste esinemist statistiliselt uurida Sealsed pidevalt täiustuvad seiresüsteemid annavad väga hea ülevaate lüpsilehmade haiguste panoraamist Sel alal tehtud uuringud evivad kõrget teaduslikku väärtust ja mõjutavad juba pikemat aega kogu maailma sh Eesti vastavasisulist teadustööd Uurimus Eesti lüpsilehmade haigustest Vaatlusalused laudad Allapool kirjeldatud uurimus viidi läbi aastatel 1998 2002 Kogu Eestit hõlmava piimakarja tervisekontrolli seiremudeli loomiseks moodustati kuus territoriaal administratiivset vaatluspiirkonda kus peale looduslike tingimuste pinnareljeef mullastik taimestik eripära arvestati veel piimatootmise korraldust Koostöösse olid kaasatud 12 tootmisüksuse 33 lüpsikarjalauta milles oli umbes 5 000 lüpsilehma 5 jõudluskontrollialustest loomadest Kogutud andmed kirjeldavad üsna adekvaatselt kogu Eesti lüpsikarja pidamistingimusi ja haiguste jaotumist neil aastail Andmebaasi salvestati 87 332 vaatlust uuritud kuudel kontroll lüpsil olnud lehmade arv haigestunud kinnislehmad Uurimistöösse kaasatud laudad jagati karja suuruse järgi kahte rühma väikesed 100 lüpsilehma ja suured 100 lehma Väikestes lautades oli kokku 965 ja suurtes

    Original URL path: http://www.vet.ee/?a=koolituste-materjalid&art=41 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Eesti Loomaarstide Ühing
    92 cm selle asemepoolse esiserva kõrgus 10 54 cm ja põhja kõrgus aseme tasapinnast 9 20 cm Hoonele üldhinde andmisel arvestati kõikide piirete ja sisseseade elementide tehnilist ja hügieenilist seisundit samuti personaliruumide seisundit Hoone üldhindeks kujunes viiepallisüsteemis subjektiivselt hinnatud üksikute elementide sein lagi põrand jne hinnete keskmine Individuaalsetest riskiteguritest kaasati tõug eesti punaneja eesti holstein ning piimatoodang kontroll lüpside keskmine piimatoodang eesti holsteini tõul 18 6 eesti punasel tõul 15 5 l Riskitegurite mõju haigestumusele Riskitegurite mõju hindamisel arvestati ja analüüsiti 17 keskkonna ja kaht individuaalset statistiliselt olulist riskitegurit Kokkuvõte analüüsitud riskitegurite mõjust ehk toime ulatusest haigestumisele on esitatud tabelis 1 Tähis märgib tegureid mis osutusid 95 usutavusega haigusrühma riskiteguriteks Keskkonnariskiteguritest omas kõige ulatuslikumat toimet haigestumisele aastaaeg mis osutus oluliseks haiguseriski suurendavaks teguriks üheksa haigusrühma osas Aastaaja mõju haigestumusele ei saa olla otsene See peegeldab pidamisest ja töökorraldusest tingitud tegurite koosmõju konkreetsel sesoonil Aastaaja kaudu avaldub mitmete teiste sh individuaalsete tegurite mõju mida pole käesolevas uurimuses arvestatud söötmine loomade individuaalsed omadused jne Pidamisviis allapanu liik ja asemepiirete olemasolu suurendasid seitsme haigusrühma haiguste riski Pidamisviis kätkeb endas samuti mitmeid eraldi käsitletud tegureid aseme ja söödalava ehitus allapanu jt Lauda õhutemperatuur oli oluline riskitegur viie haigusrühma korral Viie haigusrühma haiguste riski suurendas ka allapanu hulk Hoone üldhinne aseme pikkus ja söödalava põhja kõrgus põrandast suurendasid nelja haigusrühma haiguste riski Hoone üldhinne on näitaja mis kätkeb endas subjektiivset hinnangut mitmete keskkonnategurite suhtes iseloomustades esmajoones lauda üldist hügieeni Kolme haigusrühma haiguste riski suurendasid sõnnikukoristus aseme laius söödalava asemepoolse eesserva kõrgus lõhna intensiivsus õhu niiskusesisaldus ja liikumiskiirus Kaks viimast koos õhutemperatuuriga mõjutavad soojusvoogude liikumist looma ja keskkonna vahel Seega on otstarbekas käsitleda temperatuuri õhu niiskusesisalduse ja liikumiskiiruse mõju haigestumisele nende koostoimena Söödalava laius osutus riskiteguriks kahe haigusrühma puhul Suhteliselt marginaalne oli õhu ammoniaagisisalduse toime mis avaldus raske sünnituse korral ja rõhutab pigem halva üldise hügieeni ja töökorralduse negatiivset efekti Individuaalsetest teguritest suurendas haiguseriski enim piimatoodang tugev seos ilmnes üheksa haigusrühma osas Tõug kui riskitegur mängis olulist rolli kuue haigusrühma haiguseriskis Tabel 1 Riskitegurite mõju haigestumisele Kõige enam 11 leidus uuritud näitajate seas riskitegureid udarahaiguste ja suguelundite põletike kohta Kümme näitajat osutusid raske sünnituse riskiteguriteks Üheksa parameetrit osutusid jäsemehaiguste riski suurendavateks teguriteks Muude vigastuste soolehaiguste ja innatuse esinemist mõjutasid kaheksa riskitegurit Seitsme näitaja mõjul suurenes ainevahetushaiguste ja päramiste peetuse risk Kolm näitajat osutusid abordi riskiteguriteks Kaks uuritud näitajat osutusid riskiteguriteks naha ja hingamisteede haiguste korral Kõige vähem leidus uuritud näitajate hulgas riskitegureid maohaiguste ja suguelundite haiguste kohta Riskiteguri indeks Riskiteguri indeks töötati välja eesmärgiga võimaldada lehmade pidamisel esinevate riskitegurite toimeastaku ja sellest tuleneva profülaktiliste meetmete plaani koostamist konkreetsete tootmislautade efektiivsemaks muutmisel Riskitegurite mõju võrdlevaks hindamiseks haigestumisele arvutati iga riskiteguri indeks ning indeksite alusel koostati riskitegurite toimeastak Riskiteguri indeks iseloomustab antud teguri koondmõju üldhaigestumisele Selle leidmiseks a määrati haigusrühmad milliste jaoks antud tegur osutus 95 usutavusega riskiteguriks b määrati riskiteguri toime intensiivsused haigusrühmadele võrdsustades need haigusrühmade osakaaludega üldhaigestumises ning c liideti nende haigusrühmade osakaalud haiguste üldjaotuses millistele antud tegur osutus riskiteguriks Haigestumist mõjutanud riskiteguri indeks arvestab nii konkreetse riskiteguri toime ulatust kui intensiivsust haigusrühmade kaupa Toime ulatus

    Original URL path: http://www.vet.ee/?a=koolituste-materjalid&art=42 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Eesti Loomaarstide Ühing
    Kliinilised tunnused ägeda kulu korral lambal on kõrge palavik 42ºC depressioon suulimaskesta põletik suust eritub sülge ninast seroosset või mädast eksudaati Tursunud põletikuline keel on tumesinise värvusega ja ulatub suust välja Foto 2 Foto 2 Tursunud keel lambal Selle tunnuse alusel kutsutakse haigust ka tõlkes sinikeeleks Bluetongue ingl k Haigetel lammastel tekib longe tingitud koroniidist pododermatiidist Foto3 ja müosiidist Foto 3 Pododermatiit Komplikatsioonidena esineb kopsupõletik Foto 4 tiinetel uttedel abordid Foto 4 Kopsupõletik Lambad kõhnuvad tekib villa väljalangemine ja haiguse raskemal kulu korral lõpeb surmaga Veistel kulgeb haigus latentselt ilma kliiniliste tunnusteta Lahangul leitakse et naha ja lihastevaheline kude on põletikulised turses täitunud kollaka vedelikuga Suuõõne ja keele limaskestad on põletikulised kaetud verevalumite ja nekrootiliste haavanditega Lammaste katarraalset palavikku on vaja eristada suu ja sõrataudist vesikulaarsest stomatiidist ja pahaloomulisest peataudist Lammaste katarraalse palaviku kahtluse korral tuleb koheselt informeerida vastava maakonna veterinaarkeskust kus haiguskahtlane loom paikneb Lammaste katarraalse palaviku kahtlusel ja diagnoosimisel tuleb toimida vastavalt lammaste katarraalse palaviku tõrje tegevusjuhendile Viimased haiguspuhangud Holland 20 08 06 teavitab 12 lamba ja veise ettevõttes nakkuse avastamisest Limburgi lõunaosas kokku 26 lambal ja 3 veisel 18 08 06 teavitab 14 08 2006 avastati 6 haigusjuhtumit 15 08 kinnitatakse PCR testi ja positiivse Ab ELISA testiga 17 08 saabub kinnitus PCR testi ja positiivse Ab ELISA testiga Pirbrighti referentlaborist Vastavalt direktiivile 2000 75 EÜ rakendatakse 150 km raadiusega järelevalvetsoon 100 km raadiusega ohutsoon ja 20 km raadiusega karantiini piirkond ümber taudipunkti Karantiinitsoonis keelatud kõigi mäletsejaliste transport mäletsejalised peavad asuma kinnistes ruumides vektorputukate aktiivsuse perioodil hämardumisest koiduni perioodiliselt kontrollitakse lambafarme kliiniliselt veisefarmides võetakse lisaks kliinilisele uurimisele laboruuringuks vereseerum Järelevalvetsoonides 100 ja 150 km mäletsejaliste transport lubatud ainult piiratud alal mäletsejalised peavad asuma kinnistes ruumides vektorputukate aktiivsuse perioodil hämardumisest koiduni mäletsejaliste lautade ja selle ümbruskonna putukatetõrje insektitsiididega uuringud viiruse avastamiseks vektorputukatel ja veistel Üldine mäletsejaliste sperma ja

    Original URL path: http://www.vet.ee/?a=koolituste-materjalid&art=44 (2016-02-07)
    Open archived version from archive

  • Eesti Loomaarstide Ühing
    kindlaks 1970 ndatel aastatel Eestis diagnoositi haigust täiskasvanud veistel esmakordselt 2000 aastal Talvedüsenteeria on veisekarjas väga kiiresti leviv haigus Selle peiteperiood on lühike ja nelja viie päeva jooksul võib haigestuda kuni 100 vastuvõtlikest loomadest Suremus ei ole suur 1 2 Viirus on väliskeskkonnas suhteliselt vastupidav madala temperatuuri ja vähese UV kiirguse taseme juures mistõttu levib see kergemini sügis talvisel perioodil kuid Eestis on puhanguid esinenud ka suvekuudel Haigestumist soodustavaks asjaoluks on arvatavasti tiinuse ja poegimisjärgne organismi vastupanuvõime nõrgenemine Eriti vastuvõtlikud haigusele on vastpoeginud lehmad Viirus eritub haige looma organismist roojaga ja nakatumine toimub peamiselt suukaudselt Nakkusallikaks on haige või haiguse läbipõdenud viirusekandja veis samuti viirust eritavad vasikad Nakkus levib kergesti inimese transpordivahendite ja laudainventari vahendusel Haiguse läbipõdemise järgselt tekib 1 5 a kestev immuunsus mistõttu loomad võivad elu jooksul haigestuda korduvalt Tavaliselt korduvad haigusepuhangud 2 4 a järel Põhjused miks talvedüsenteeria lehmadel vallandub ei ole täielikult selged Tavaliselt ei haigestu karja lehmad ja vasikad samaaegselt kuigi haiguse puhkemisel ühes vanuserühmas puutuvad viirusega kokku kõik karja loomad Haigus vältab tavaliselt 3 4 päeva ja kui ei teki tüsistusi lõppeb looma tervistumisega Haigetel lehmadel tekib vesine kõhulahtisus Roe võib sisaldada verd ja lima on vinava lõhnaga Selle põhjuseks on sooletrakti limaskesta üliäge põletik Haiged lehmad muutuvad isutuks kõhnuvad piimatoodang langeb märgatavalt Vahel esinevad ka köha ja pisaratevool Ka vasikate koronaviroos iseloomustab ägedalt kulgev kõhulahtisus vahel ka hingamisteede haigus Lehmade talvedüsenteeria diagnoosimine ei valmista loomaarstile tavaliselt raskusi Haiguse kliinilised tunnused ja kulg suuremas karjas on sedavõrd iseloomulikud Siiski on soovitatav teha laboratoorne uuring diagnoosi kinnitamiseks sest sarnaseid tunnuseid lehmadel võivad esile kutsuda ka teised haigustekitajad nagu veiste viirusdiarröa eimerioos salmonelloos Vasikatel põhjustavad ägedat kõhulahtisust ka kolibakterid salmonellad ja rotaviirus Uurimismaterjalina saadetakse laborisse roojaproovid viiruse määramiseks proov on soovitav võtta esimesel päeval pärast tunnuste ilmnemist Ka on võimalik määrata vereproovist viiruse antikehi Haiged loomad

    Original URL path: http://www.vet.ee/?a=koolituste-materjalid&art=40 (2016-02-07)
    Open archived version from archive



  •