archive-ee.com » EE » U » UT.EE

Total: 306

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Eesti ajaloo professuur | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    pole võimalik täielikult mõista ega hinnata ka üleeuroopalisi ja globaalseid sündmusi ning nähtusi Eesti ajaloo osakond on keskendunud Eesti varauusaja uusaja ja uusimale ajaloole eeskätt sotsiaal ja majandusajaloo kiriku hariduse ja kultuuriajaloo ning poliitilise ajaloo sh sõjaajaloo uurimisele Õppetooli hooleks on ka toetada ajaloodidaktika õpetamist õpetajakoolituse üliõpilastele Professor Tiit Rosenberg Tiit Rosenberg on Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor alates 1994 aastast Eelkõige on tema teadustöö olnud keskendunud agraarajaloo täpsemalt Eesti maamajanduse ja rahvastiku uurimisele aga ka maaküsimuse ja maareformide kulgemisele Ida ja Kesk Euroopas 20 sajandil Selle kõrval on ta põhjalikult tegelenud ka ajalookirjutuse ajaloo uurimisega Eestis ja Baltimaades Professor Rosenbergi on tunnustatud Valgetähe teenetemärgiga Eesti ajaloo professuuri tegevus 2012 2013 a Professor Tiit Rosenberg Eesti ajaloo professuuri ja osakonna eelkäijaks on 1919 loodud Eesti ja Põhjamaade hiljem Eesti ja naabermaade ajaloo õppetool millega pandi alus Eesti ajaloo õpetamisele ja uurimisele Õppetool säilis ka II maailmasõja ajal ja nõukogude okupatsiooni algusaastail ehkki olude sunnil polnud pidevalt täidetud 1949 liideti see NSV Liidu ajaloo kateedriga ja järgneva 40 aasta jooksul õpetati ja käsitleti Eesti ajalugu NSV Liidu ajaloo osana Iseseisev Eesti ajaloo kateeder taastati 1 aprillist 1989 professor Sulev Vahtre juhtimisel Alates 2012 aastast kuulub Eesti ajaloo professuur rahvusteaduste professuuride hulka Esimesed poolteist tegutsemisaastat rahvusteadusena on olnud rikkad publikatsioonide poolest Avaldati raamatud Eesti ajaloost 19 20 sajandil Uurimusi historiograafiast allikaõpetusest ja institutsioonidest Koostanud Tõnu Andres Tannberg ja Tiit Rosenbergi Künnivaod Uurimusi Eesti 18 20 sajandi agraarajaloost üks Ajaloolise Ajakirja teemanumber Majanduslik uuenemine Balti provintsides II 2013 nr 144 koostanud Enn Küng ning 32 artiklit rahvusvahelistes väljaannetes Saksamaal Venemaal Rootsis USAs Valmisid kahe raamatu käsikirjad neist Eesti ajalugu III 1558 1710 koostanud E Küng ilmub sügisel 2013 kuulub kuueosalise Eesti ajaloo üldkäsitluse sarja millest Eesti ajaloo osakonna õppejõudude T Rosenbergi T A Tannbergi ja Ago Pajuri juhtimisel on varem ilmunud köited IV

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/810372/eesti-ajaloo-professuur (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti ja võrdleva rahvaluule professuur | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    on eesti folkloor ja rahvausund selle kogumise ja uurimise ajalugu samuti folkloristika teooria ja metodoloogia Neid valdkondi ühendab institutsionaalne uurimisteema Traditsioon loovus ja ühiskond vähemused ja alternatiivsed diskursused vastutav täitja prof Ülo Valk üks kultuuriteooria tippkeskuse CECT projektidest Tartu Ülikooli on ainus koht Eestis kus on võimalik spetsialiseeruda folkloristikale ja kaitsta sel erialal doktorikraadi Professor Ülo Valk Ülo Valk on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor alates 1995 aastast Tema peamised uurimisteemad on eesti rahvausund ja mütoloogia kirjakultuuri ja suulise traditsiooni suhted folkloor sotsiaalses kontekstis žanriteooria ja folkloristika ajalugu Peale siinse rahvapärimuse on ta välitöödel uurinud ka India rahvausundit Professor Valk on külalisprofessorina töötanud ka mainekas Berkeley s California Ülikoolis ning on presidendi ja asepresidendina vedanud folkloristide juhtiva maailmaorganisatsiooni International Society for Folk Narrative Research i tegevust Eesti ja võrdleva rahvaluule professuuri tegevus 2012 2013 a Professor Ülo Valk Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool rajati 1919 a mil professoriks kutsuti Walter Anderson kes pani aluse järjepidevale folkloristikaõppele Tartu Ülikoolis 1927 a asutati Tartus Eesti Rahvaluule Arhiiv millest tänapäevaks on saanud üks maailma suurimaid rahvaluulekogusid Juba arhiivi algusaegadest peale on Tartu Ülikooli rahvaluuleteadlased ja üliõpilased olnud sealgi sagedased uurijad samuti kogude täiendajad Tänapäeval ei mõtestata folkloori hääbuva minevikupärandina vaid seda nähakse kui traditsioonil põhinevat loovat praktikat mis on tihedalt seotud ühiskondliku kontekstiga ja mida uuritakse nii indiviidi kui ka kollektiivi tasandil Ajalooliselt on nii Eestis kui mujal maailmas rahvaluulel olnud oluline osa professionaalse rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kujunemisel Identiteedist saab aga rääkida vaid oma ja võõra suhete kontekstis niisiis kultuuridevahelises suhtlemises Nõnda polegi üllatav et siinsel folkloristikal kui rahvusteadusel on tugev rahvusvaheline mõõde Viimastel aastatel on TÜ rahvaluule osakonnas end peamiselt DoRa stipendiumite toel täiendanud paarkümmend välisdoktoranti Euroopast Aasiast ja Põhja Ameerikast 2012 2013 a on korraldatud rahvusvahelisi teadusfoorumeid näiteks Põhjamaade Balti Keldi muistendiuurijate sümpoosion Üleloomulikud paigad koostöös

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/810372/eesti-vordleva-rahvaluule-professuur (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti keel võõrkeelena professuur | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    üle tuhande üliõpilase Professor Birute Klaas Lang Birute Klaas Lang on Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor alates 1999 aastast Oma uurimistöös on ta eelkõige keskendunud keeletüpoloogiale väliseesti keelele ning eesti keele võõrkeelena omandamise ja õpetamise uurimisele olles teadustöö kõrval olnud ka õpikute autoriks Professor Klaas Lang on praegu ka Helsingi Ülikooli külalisprofessor Teda on tunnustatud Valgetähe teenetemärgi Balti Assamblee medali ja Leedu Komandöri ristiga Eesti keele võõrkeelena professuuri tegevus 2012 2013 a Professor Birute Klaas Lang Eesti keele võõrkeelena professuuri tegevused on suunatud nii Eestisse kui ka Eestist välja arendades eesti keele õppimist ja õpetamist mitte eestlatest õppijate seas Iseloomulikuna on professuuri teadustöö põhisuunad eesti keel teise keelena veebipõhine keeleõpe keelekontaktid eesti keel välismaal samuti ka keelepoliitika ja eesti keele kestlikkuse küsimus Professuur on tihedalt seotud ka välisülikoolides eesti keele õpetamise ja eesti keele ja kultuuri välislektorite ettevalmistamise ja neile tugi ja täienduskoolituse pakkumisega Koostöös keelekeskusega on käivitatud ka iga aastased välislektorite ettevalmistuskursused Avalikkusele paistavad professuuri korraldatud sündmustest ehk enim silma mitte eesti õppekeelega gümnaasiumiõpilaste eesti keele olümpiaad ning erinevad avalikkusele suunatud loengud TÜ väärikate ülikool gümnaasiumid TÜ Pärnu kolledž samuti paljud täienduskoolitused ja esinemised väliskeelepäevadel Viimase aja teadusarendustöös väärib enim esile tõstmist kahe suure andmebaasi koostamine õppijakeele korpuse ja väliseesti keele suulise korpuse kontseptsiooni valmimine olemasolevate materjalide digitaliseerimine õppijate loovtekstide ja suuliste intervjuude kogumine jne Mõlema andmebaasi arendus on toimunud koostöös Tartu ülikooli IT osakonna FLEE suulise kõne töörühma ja keelekeskusega Samuti on professuur Kristiina Praakli osaline rahvusvahelises Euroopa Raamprogrammi ELDIA projektis mis muu hulgas uurib eesti keele kestlikkust välismaal Olulisematest publikatsioonidest tuleb märkida Eesti ja Soome Ugri Keeleteaduse Ajakirja ESUKA JEFUL keeleõppe erinumbrit Passion for language toim Raili Pool ja Silvi Tenjes ning eelkõige just kõrgkoolidele mõeldud mahukat keeleõpikut Keel selgeks Eesti keele õpik täiskasvanutele Sirje Rammo Maarika Teral Birute Klaas Lang Mari Allik mis on CDdega

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/810372/eesti-keel-voorkeelena-professuur (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti keele ajaloo ja murrete professuur | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    a rajati omaette eesti keele ajaloo ja murrete õppetool mille professoriks sai Karl Pajusalu Selle kogu maailmas ainsa omataolise professuuri loomine tähendas senisest mitmekesisemat eesti keele kujunemise dünaamika ja varieerumise uurimist ning õpetamist Õppetooliga seotult tegutsevad Tartu Ülikooli foneetikalabor ja lõunaeesti keele ja kultuuriuuringute keskus Professor Karl Pajusalu Akadeemik Karl Pajusalu on Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori alates 2000 aastast Ta on peamiselt uurinud eesti keele ja sugulaskeelte ajaloolist kujunemist murdelist varieerumist ja dünaamikat Keelemaailmas on ta tuntud mitme uue keeleuurimissuuna esmarakendajana Eestis Karl Pajusalu on riigi teaduspreemia ja mitme teise teadusauhinna laureaat Eesti keele ajaloo ja murrete professuuri tegevus 2012 2013 a Professor Karl Pajusalu Eesti keele ajaloo ja murrete rahvusprofessuuris uuritakse ja õpetatakse eesti keele kujunemist muutumist ja varieerumist Õppetooli tähtsamaid uurimisalasid on eesti keele häälikulise ja grammatilise struktuuri kujunemine eesti kõnekeele ja murrete hääldus eriti prosoodia akustiline uurimine eesti murrete sõnavara eesti keele murdeline mitmekesisus ja murrete muutumine Eesti osana suuremast läänemeresoome keelealast ja kontaktid läänemeresoome naaberkeeltega eriti liivi keelega kontaktid indoeuroopa naaberkeeltega ja nende ilmnemine murretes ja kõnekeeles Uuringute tarvis koostatakse ja täiendatakse keeleandmete kogusid nagu TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv eesti murrete elektrooniline korpus ja eesti kõnekeele foneetiline korpus Teadus publikatsioonide kõrval on teadusuuringute tulemusi kasutatud kõrgkooli ja gümnaasiumiõpikute ning laiemale keelehuviliste ringile mõeldud väljaannete koostamisel Nii on näiteks viimastel aastatel valminud kõrgkooliõpik käsiraamat Eesti murded ja kohanimed gümnaasiumidele mõeldud eesti keele erikujude õpik koostöös Mulgi Kultuuri Instituudi ja Eesti Keele Instituudiga Mulgi sõnastik ja koostöös Liivi Kultuuri Keskusega liivi eesti läti sõnaraamat Professuuri teadlased ja õppejõud on 2012 2013 a avaldanud arvukalt rahvusvahelisi publikatsioone näiteks Karl Pajusalu tervikkäsitluse läänemeresoome lõunarühma keelte fonoloo gilisest kujunemisest ning koostöös Tiit Rein Viitso ja Budapesti ELTE ülikooli kolleegidega Eesti ja Ungari keelealade kujunemise võrdlus Pärtel Lippus jt väldete akustilistest tunnustest eesti kõnekeeles Elena Markus

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/810372/eesti-keele-ajaloo-murrete-professuur (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti kirjanduse professuur | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    ilukirjanduse olemuse ajaloo ja suhete süvauurimine kujundliku teksti vormi ja sisu võrdlev teoreetiline tõlgendamine kõrgetasemeline õpetamine ning tutvustamine maailmale Igav on olla iluta laulis vanarahvas tõsi kuid küsimus on sügavamal kultuuriliste väikeliikide elujõus eneseväljenduses ja väärtustamises Professor Arne Merilai Arne Merilai on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor alates 2011 aastast Rahvuskirjanduse süvauurimise ja maailmale tutvustamise kõrval on professor Merilai peamiseks uurimisvaldkonnaks kirjandusteoreetiline ühendväli poeetika ja tema enda loodud pragmapoeetika ehk kujundliku keelekasutuse filosoofia Lisaks temaatilistele teadusartiklitele on ta ühtlasi eesti ballaadi pagulaskirjandust ja pragmapoeetikat käsitlevate raamatute autor mahuka žanriantoloogia ja poeetikaõpiku koostaja Tema tegevust kirjandus ja teatrikriitiku ning esseistina täiendab ka originaallooming luule romaan ja draama Eesti kirjanduse professuuri tegevus 2012 2013 a Professor Arne Merilai Eesti kirjanduse õppetool on 1919 a loodud rahvusülikooli vanimaid üksusi Alguses kandis see nime eesti ja üldise kirjanduse kateeder professoriks magister Gustav Suits 1919 1944 Iseseisvuste vahelises Eestis tegutseti ajaloo ja filoloogiateaduskonna kirjanduse ja rahvaluule osakonnas Praegu asutakse koos maailmakirjanduse ning teatriteaduse õppetoolidega filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudis Seega kuulub eesti kirjanduse eriala rahvusülikoolina mõistetud Tartu ülikooli tuumstruktuuri 2011 aastal valiti õppetooli professoriks Arne Merilai Erialal töötavad kirjandusteooria dotsent Leena Kurvet Käosaar lektorid Mart Velsker Andrus Org Janek Kraavi ja Marja Unt teadur Kadri Tüür ning referent Ele Süvalep Kahel viimasel aastal avaldati enam kui poolsada teaduspublikatsiooni peeti mitukümmend ettekannet kohalikel ja võõrfoorumitel Ühes kirjandusmuuseumiga peeti kolm konverentsi kaks rahvusvahelist L Kurvet Käosaare juhtimisel Revisiting Relationality Gender and Life Writing 2012 ja Private Lives Intimate Readings 2013 ning Poeetika kool Karl Muru 85 ja Jaak Põldmäe 70 2012 Koostöös mitme naaberasutusega on lähiajal kavas rahvusvaheline konverents kohalikest kirjandustest lõunaeesti kirjanduse näitel üleilmne ökokriitika konverents semiootikute eestvõttel omaelukirjutuse töötuba nagu ka Ene Mihkelsoni 70 loomingule pühendatud suurkonverents Kirjandusosakond annab Tartu Ülikooli Kirjastuses eelretsenseerituna välja kahte ajakirja ning üht raamatusarja võõrkeelne Interlitteraria peatoimetaja maailmakirjanduse professor Jüri

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/810372/eesti-kirjanduse-professuur (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti mõtteloo professuur | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    ning kunsti loomuse uurimise kõrval on ta põhjalikumalt teotsenud Eesti mõtteloo vallas olles kirjastuse Ilmamaa sarjas Eesti mõttelugu esindatud köitega Kõrb kasvab Professor Matjus on olnud A von Humboldti Fondi Bonn stipendiaat 1984 1985 1990 1991 tõlkinud eesti keelde ka M Heideggeri teoseid Sissejuhatus metafüüsikasse Kunstiteose algupära Eesti mõtteloo professuuri tegevus 2012 2013 a Professor Ülo Matjus Erinevalt olemasolevatest rahvusteaduste professuuridest võitis rahvusteaduste rahastuse filosoofia osakond eesmärgiga luua uus rahvusprofessuur kujundada Eesti filosoofia ajaloo professuur prof Ülo Matjus ümber avaramaks Eesti mõtteloo professuuriks resp õppetooliks Professuuri ettevalmistamiseks käivitati 2012 a kevadsemestril kontseptsiooni väljatöötamise eesmärgil üleülikooliline interdistsiplinaarne Eesti mõtteloo metodoloogiline seminar mis on kolm semestrit 2012 2013 viljakalt töötanud Eesmärgipäraselt on keskendutud Eesti mõtteloo mõiste piiritlemisele reaalse mõtteloo sisulis mahulisele selgitamisele ja mõtestamisele eri teadusalade esindajate elavas arutelus Kokku on toimunud 22 seminari vt http www fl ut ee flfi yldinfo eesti mottelugu Esinejaid on olnud eri teadusaladelt seinast seina Pärtel Piirimäe Meelis Friedenthal Ü Matjus Urmas Sutrop Eva Piirimäe Liina Lukas Ken Kalling Lauri Mälksoo Eduard Parhomenko Hando Runnel Piret Kuusk Marju Luts Sootak Toivo Maimets Kalevi Kull Rein Vihalemm Anti Selart Peeter Tulviste Hent Kalmo Epp Annus Kirjastuse Ilmamaa sarja Eesti mõttelugu peatoimetaja H Runnel kõneles nt Eesti mõtteloost Eesti mõtteloo taustal loodava professuuri seisukohalt olulisel teemal Rahvuslikud huvid ja rahvusteadused pidas ettekande prof U Sutrop Arendatakse koostööd Ilmamaaga nii kõnealuse sarja kontseptuaalsel arendamisel ja avardamisel kui ka muude koostöövõimaluste kaardistamisel Käimas on eeltöö Gustav Teichmülleri köite koostamiseks Eesti mõtteloo sarjas Eesti mõtteloo professuuri rahalisel toetusel korraldati 2012 a jaanuaris teaduskultuuride seminar ja detsembris J v Uexkülli seminar autoriköite Omailmad ilmumise puhul sarjas Eesti mõttelugu Kevadel 2013 osaleti rahvusvahelise konverentsi Kierkegaardi pärand tänapäevase mõttearenduse kontekstis korraldamisel vt http www dankultur ee Default aspx ID 4442 Konverentsil pidas E Parhomenko ja J Soovälja kõrval Eesti mõtteloo seisukohalt olulise ettekande Tähiseid

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/eesti-motteloo-professuur (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Etnoloogia professuur | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    võrdlevalt ka teisi rahvaid Kultuuri mõistetakse etnoloogias laialt see mõiste haarab endasse kõik inimeste loodu Varem olid etnoloogid keskendunud eesti talurahva traditsioonilise kultuuri uurimisele ning selle võimsa ajaloolise hoovuse tulemuseks on näiteks Eesti Rahva Muuseumi esemelised ja käsikirjalised kogud Etnoloogial on oluline roll eesti rahva kujunemise kajastaja ning suunajana Tänapäeva etnoloogia tegeleb inimeste kultuurilise kogemuse uurimisega eeskätt igapäevasel tasandil Etnoloogia on osa Eesti rahvusmõtte arengust ent samas ka mitmekultuurilise ühiskonna mõtestaja Professor Art Leete Art Leete on Tartu Ülikooli etnoloogia professor alates 2004 aastast Tema olulisemad uurimisteemad on põhjarahvaste moderniseerumine religioossed muutused põhjarahvaste ja komide seas komi jahindus ja põhjarahvaste kuvandi käsitlused Ta on käinud 1991 aastast alates etnograafilistel välitöödel hantide manside metsa ja tundraneenetsite ning komide seas Lisaks tööle ülikoolis juhib ta ka Eesti Rahva Muuseumi uue maja soome ugri püsinäituse loomist Professor Leetet on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga Etnoloogia professuuri tegevus 2012 2013 a Professor Art Leete Tartu Ülikooli etnoloogid on avaldanud viimastel aastatel mõnikümmend uurimust nii Eesti kui ka välismaa teadusväljaannetes Eriala rahvusvahelistes ajakirjades avaldades keskendume tänapäevase tippteaduse teoreetilistele arengusuundadele ent olulisel kohal on ka kirjutamine soome ugri teadusväljaannetele ning eestikeelsetesse ajakirjadesse ja kogumikesse Kultuuriteemaliste sõnavõttudega on esinetud nii trükimeedias kui ka raadios televisioonis Oleme seotud Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ettevalmistusega kuuludes uute püsinäituste ettevalmistamiseks loodud toimkonda Muuseumi uute näituste strateegiline eesmärk on eri rahvaste tutvustamine külastajatele ning kultuurilise mõistmise ning sallivuse kasvatamine ühiskonnas Samuti oleme pühendunud Eesti ühiskonna kultuurilise järjepidevuse põhjendamisele eeskätt tavaliste inimeste kultuuriliste valikute ja võimaluste selgitamise kaudu Etnoloogia seisukohalt on oluline et avar ning salliv arusaamine kultuurist leviks inimeste seas ühiskondliku alusväärtusena Etnoloogia professuur on viimasel kahel aastal läbi viinud etnograafilised välitööd Eestis aga ka Marimaal Komimaal Baškiiria udmurtide seas neenetsite tundras ning Lääne Siberis hantide ja metsaneenetsite seas Sahha Vabariigis ning Mehhikos Me oleme uurinud Eesti kultuuripärandit keskendudes neil aastatel suitsusaunadele

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/810372/etnoloogia-professuur (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Kunstiajaloo professuur | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    siis tegemist rahvusliku või sellele eelduseks oleva rahvusvahelise kunstikogemusega Täna ei kõnele me kunstiajaloo prioriteetidena mitte ainult teostest kui artefaktidest vaid üha avaramatest süsteemidest viisist tulla toime nii infotulvas kui ka isiklikumal ja filosoofilisemal tasemel Kunstiajalugu Tartus võimaldab ühel humanitaaria alusdistsipliinil eksisteerida ülikoolis ja ülikoolile õigustades ennast läbi töö ja loomingu Siin pakutakse maailmatasemel õpet kandes edasi traditsioone ja avardudes koos globaalse kultuurilise mitmekesisuse ja selle aareterohke rikkusega Professor Juhan Maiste Juhan Maiste on Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor alates 2007 aastast Tema varasem teadus ja pedagoogikaalane tegevus seostub Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi professor alates 1996 aastast ja tema poolt asutatud muinsuskaitse ja restaureerimisteaduskonnaga Professor Maiste teadusliku tegevuse keskmes on klassika ja selle retseptsiooni probleemid renessansist valgustusajastuni ning ülikooli maastik ja mõisaarhitektuur millele lisanduvad käsitlused kunstikultuuri vallas ja ilukirjanduslik looming Ta on pälvinud Kristjan Raua ja Balti assamblee teaduspreemia ning teda on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga Kunstiajaloo professuuri tegevus 2012 2013 a Professor Juhan Maiste Rahvusteaduste roll kunstiajaloo õpetamisele Tartu Ülikoolis on eriala arengule olemusliku tähtsusega Peale 70 aastast vaheaega taastati rahvusteaduste nime all kunstiajaloo õpetamine peaainena bakalaureuse tasemel Selleks töötati välja uus õppekava mille eesmärgiks on leida koht kunstiajaloole kui mõtteviisile ja visuaalkultuurile ning akadeemilisele distsipliinile laiemal ülikoolimaastikul Baltimaadest Skandinaaviani Osakonna prioriteediks on teadusuuringud mis lähtuvad nii Eesti asukohast Euroopa kultuurilisel väljal kui ka oma algest ja selle sügavamast mõistmisest pakkudes sellisena koha kolme peamise uurimissuuna viljelemiseks Keskaja kunsti ja arhitektuuri uuringud Valgustusajastu ja ülikooli arhitektuuri maastiku käsitlemine millega liitub laiema rahvusvahelise projekti idee käsitleda Tartut kui akadeemilise keskuse rolli 19 sajandi ülikoolide võrgus ja linnaehituslikus koosluses Uuringud kaasaegse kunsti ja selle osaks oleva rahvusmääratluse vallas mille üheks lõppsihiks on rahvuskultuurilise identiteedi säilitamine ja esiletõstmine andes eestlaseks olemisele sügavama sisu rõhutades kujundi kui ühe peamise maailma mõistmise viisi rolli nii teadusmeetodi kui ka elamise võimalusena kõige laiemas tähenduses Lisaks uurimistööle

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/810372/kunstiajaloo-professuur (2014-02-05)
    Open archived version from archive



  •