archive-ee.com » EE » U » UT.EE

Total: 306

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Võõrkeelte õppimise võimalused Tartu Ülikoolis | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    Õpi keeli Arvutid ja internet Lõpetajale Doktorantide atesteerimine Dekanaat Avaleht Õppimine Võõrkeelte õppimise võimalused Tartu Ülikoolis Võõrkeelte õppimise võimalused Tartu Ülikoolis Filosoofiateaduskond pakub võimalust õppida võõrkeeli erinevatel tasemetel kolmes struktuuriüksuses Keelekeskus www keelekeskus ut ee Eesti keel hiina keel hispaania keel inglise keel itaalia keel jaapani keel kreeka keel ladina keel leedu keel läti keel prantsuse keel rootsi keel saksa keel türgi keel vene keel soome keel taani keel eesti viipekeel pärsia keel korea keel Kontakt katlin dot luhamagi ät ut dot ee Täpsemat infot tunniplaanide ja kursuste kohta saab TÜ õppeinfosüsteemist Õppeaine otsinguks vajalikud määratud väljad Teaduskond filosoofiateaduskond Instituut osakond keelekeskus Nimetuse osa keele nimetus OTSI Leidke teid huvitava tasemega kursuse kinnitatud ainekava vastava õppeaasta vastavaks semestriks Keelekeskuse ainekood algab tähekombinatsiooniga FLKE Ainekoodid algavad eesti keele lektoraadil FLKE 03 vene keele lektoraadil FLKE 04 saksa ja prantsuse keele lektoraadil FLKE 02 inglise keele lektoraadil FLKE 01 euraasia keelte lektoraadil kõik ülejäänud keeled FLKE 05 Eesti ja üldkeeleteaduse instituut www keel ut ee Soome keel ungari keel Kontakt andrea dot nad ät ut dot ee Täpsemat infot tunniplaanide ja kursuste kohta saab TÜ õppeinfosüsteemist Õppeaine otsinguks vajalikud määratud väljad Teaduskond filosoofiateaduskond Instituut osakond eesti ja üldkeeleteaduse instituut Nimetuse osa keele nimetus OTSI Leidke teid huvitava tasemega kursuse kinnitatud ainekava vastava õppeaasta vastavaks semestriks Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ainekood algab tähekombinatsiooniga FLEE Germaani romaani ja slaavi filoloogia instituut www flgr ut ee katalaani keel portugali keel itaalia keel Kontakt marju dot adams ät ut dot ee Rootsi keel taani keel norra keel Kontakt viivika dot voodla ät ut dot ee Poola keel tšehhi keel Kontakt valentina dot tubin ät ut dot ee Soovi korral on võimalik valida vastava eriala üliõpilastele mõeldud süvendatud või spetsialiseeritud võõrkeelekursuseid inglise saksa rootsi taani norra prantsuse hispaania itaalia ladina vanakreeka vene keel Täpsemat infot tunniplaanide ja

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/opi-keeli (2014-02-05)
    Open archived version from archive


  • Avalikud arvutid | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    üliõpilased Jakobi 2 329 E R 10 18 raamatukogu pöörduda raamatukogutöötaja poole FLGR üliõpilased Ülikooli 17 206 E N 9 12 30 ja 13 30 17 00 R 9 12 30 ja 13 30 16 30 Kontakt Marju Adams Lossi 3 306 Tööpäevadel loengutevälisel ajal Kontakt Age Allas Ülikooli 17 401 raamatukogu E R kl 9 15 Kontakt Elica Mateo tel 737 5319 FLKU kunstide osakonna üliõpilased Lai 34 72 kunstide osakonna arvutiklass Avatud kevadsemestril 2012 2013 järgmistel aegadel E 9 12 ja 14 17 T 9 12 ja 16 17 K 9 12 ja 14 17 N 9 12 ja 16 17 R 9 12 ja 14 17 Printida ja koopiaid saab teha näiteks siin Alates 25 novembrist saavad tudengid ülikooli multimeedia talituses senisest soodsamalt printida Avatud E R 8 00 17 00 Lossi 3 141a Tartu tel 737 5591 meedia ät ut dot ee Tartu Ülikooli Raamatukogu W Struve 1 Tartu 50091 tel 7375 702 faks 7375 701 library ät utlib dot ee Koopiatehas Netwerken OÜ Ülikooli 10 51003 Tartu Tel 372 773 8005 e mail tartu ät koopiatehas dot ee Kaanoni Koopiakeskus Tel fax 742 7145 E post info ät paljundus dot ee Avatud E R 9 00 18 00 W Struve 3 2 Tartu WiFi ehk traadita Internet Tartu Ülikool pakub traadita interneti teenust väga paljudes ülikooli õppehoonetes IT osakonna poolt hallatud WiFi levialas pakutakse kahte võrku SSID paralleelselt Need on eduroam ja ut public Ülikooliga seotud inimestel kel on ülikooli keskne kasutajatunnus soovitame kindlasti kasutada eduroam levi sest see on turvalisem autentitud kasutajad krüpteeritud liiklus Eduroam leviga ühendute TÜ arvutivõrku mis annab teile ka võimaluse kasutada võrguprintereid ja võrgukettaid Levi ut public on vaba juurdepääsuga ja pigem mõeldud ülikooliga mitteseotud inimestele ning seetõttu ühendatakse nad väljapoole TÜ arvutivõrku Emailide saatmiseks on võimalik kasutada serverit mail

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/avalikud-arvutid (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Ülikoolilõpetaja meelespea | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    meelespea Ülikoolilõpetaja meelespea Ülikooliõpingute lõpetamine on seotud paljude toimingutega Siinkohal väike meelespea üliõpilasele kes hakkab lõpetama bakalaureuseõpet kaitsma magistri või doktoritööd Kuus kuud enne kaitsmist peab Sul olema lõputöö juhendaja valitud ja dekaani korraldusega kinnitatud Juhendajaks võib olla isik kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase Lepi õppejõuga kokku ning pärast õppejõu nõusolekut teavita oma instituudi koordinaatorit oma lõputöö juhendajast Doktorandi juhendaja d määratakse enne doktorandi immatrikuleerimist teaduskonna nõukogu otsusega ja doktorandi juhendaja te ja ülikooli vahel sõlmitakse rektori kehtestatud nõuetele vastav doktoriõppe lepe Üsna varakult ca üks semester enne kaitsmist tuleb kontrollida õppekava täitmist Läbitud õpitulemusi peab võrdlema õppekavaga ja veenduma et kõik kohustuslikud ained on sooritatud ning valik ja vabaainete maht vastab õppekavas ettenähtule Õppekava saab vaadata ÕISist lingi üliõpilase valikud õppekavas alt ning õppekava täitmist saab kontrollida õppetöö tulemused õppekava kontekstis lingis vajadusel osutab abi õppekorralduse spetsialist Sinu õppetoolis või osakonna koordinaator Samal ajal tee kindlaks et kõrvalaine kõrvaleriala al 2008 2009 sisseastunutel nõuded oleks täidetud NB Kui ÕISist on mõni eksam või arvestus puudu anna sellest kindlasti kohe teada kas dekanaati või oma osakonda Lõputöö kaitsmine on kõikides õppeastmetes viimane tegevus Selleks ajaks peab olema teoreetiline kursus läbitud st arvestusi ja eksameid peale kaitsmist enam ei sooritata Kui üliõpilane kaitseb lõputöö mais või juunis saab ta Tartu Ülikooli diplomi ja selle juurde kuuluva akadeemilise õiendi kätte juunikuus teaduskonna pidulikul lõpuaktusel õppeaasta sees kaitstud kraadi puhul saab üliõpilane valida kas saab diplomi kaks nädalat peale kaitsmist Tartu Ülikooli õppeosakonnast või juunikuus toimuval teaduskonna aktusel Erandiks on siinkohal doktorid kelle diplomid antakse kätte 1 detsembril aasta jooksul jooksvalt vaid vastavalt üliõpilase individuaalsele avaldusele Kõik magistrid ja doktorid saavad alates 01 01 2004 diplomi ja akadeemilise õiendi juurde inglisekeelse diplomilisa diploma supplement Bakalaureuseõppe üliõpilastel tuleb vastavast soovist teatada oma teaduskonna dekanaati Enne 01 01 2004 ülikooli lõpetanud või

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/lopetajale%20 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Doktorantide atesteerimine 2013 | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    TÜ Üliõpilasesindus Üliõpilasorganisatsioonid Veel muid üksusi Tugiüksused Elukestva õppe keskus Infotehnoloogia osakond Kantselei Kinnisvaraosakond Personaliosakond Rahandusosakond Rektoraat Rektoraadi büroo Teadus ja arendusosakond Turundus ja kommunikatsiooniosakond Õppeosakond Üliõpilasesindus Sisseastumine Õppimine Teadus Teaduskonnast Õppimine Akadeemiline kalender Üldinfo Kuhu pöörduda Üliõpilase õigused ja kohustused Õigusaktid DoRa 8 Loomevargus ehk plagiaat Õpi keeli Arvutid ja internet Lõpetajale Doktorantide atesteerimine Dekanaat Avaleht Õppimine Doktorantide atesteerimine 2013 Doktorantide atesteerimine 2013 Õppekava Kuupäev Komisjoni esimees Kontaktisik Ajalugu 80356 27 06 2013 prof Aivar Kriiska Ludmilla Meiel 737 5651 Eesti ja soome ugri keeleteadus 80354 26 08 2013 27 08 2013 prof Martin Ehala Tiia Margus 737 5221 Filosoofia 80355 UUS 02 07 2013 prof Margit Sutrop Ruth Jürjo 737 5314 Germaani romaani filoloogia 80353 23 01 2013 17 06 2013 lektor Tanel Lepsoo Milvi Kaber 737 5228 Kirjandus ja kultuuriteadused 80352 19 06 2013 prof Art Leete Hille Roots 737 5223 Semiootika ja kultuuriteooria 80326 31 01 2013 28 08 2013 Timo Maran semiootika vanemteadur PhD Ulvi Urm 737 5933 Vene ja slaavi filoloogia 80350 17 06 2013 prof Ljubov Kisseljova Milvi Kaber 737 5228 Doktorantide atesteerimine 2014 Õppekava Kuupäev Komisjoni esimees Kontaktisik Germaani romaani filoloogia 80353 22 01 2014 lektor Tanel Lepsoo Milvi Kaber 737 5228

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/doktorantide-atesteerimine-2013 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Uurimisteemad ja grandid | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    01 01 11 31 12 14 Eesti värsikultuur soome ugri ja võrdleva meetrika perspektiivis ETF9015 01 01 12 31 12 14 Eestikeelse spontaanse dialoogi struktuuri loomise keelelised vahendid ETF8558 01 01 11 31 12 14 Enesekirjeldusmehhanismide semiootiline modelleerimine teooria ja rakendused IUT2 44 01 01 13 31 12 18 Esilduvad lood jutustamine ja ühine tähendusloome narratiivses keskkonnas PUT192 01 01 13 31 12 16 Etnilisus rahvusloome ja rahvuspoliitika Venemaal nõukogude ajal ja tänapäeval soome ugri rahvaste näitel ETF9271 01 01 12 31 12 15 Euraasia kivi ja pronksiaegsete sotsiaalvõrgustike kajastused Läänemere idapiirkonna arheoloogilises materjalis ETF9306 01 01 12 31 12 15 Hinge ja surematuse käsitlused briti mõtlemises 1640 1740 ETF8715 01 01 11 31 12 14 Humanistlikud ideed budismi tekstikorpuses ETF9256 01 01 12 31 12 15 Humanitaarajakirja METHIS rahvusvahelise taseme tõstmine EKKM09 167 01 01 09 31 12 13 Humanitaarteadusliku väljaande Forschungen zur baltischen Geschichte rahvusvahelise taseme tõstmine EKKM11 243 01 01 11 31 12 13 Identiteedipoliitika dünaamilised perspektiivid dialoogi ja konflikti analüüs SF0180157s08 01 01 08 31 12 13 Imperiaalne survepoliitika Baltikumis 16 saj algusest 19 saj keskpaigani SF0180006s11 01 01 11 31 12 16 Kameralistlik pööre riigivalitsemises 17 18 sajandil PUT119 01 01 13 31 12 16 Kaubalis rahaliste suhete areng Eesti alal 17 saj kuni 20 saj alguseni ETF8209 01 01 10 31 12 13 Keel ja tähendus semantika ja grammatika kognitiivses perspektiivis SF0180056s08 01 01 08 31 12 13 Keelealased välitööd Eestis ja Loode Venemaal EKKM10 202 01 01 10 31 12 13 Keeleline reaalsus ja selle psühholoogiline alus ETF9083 01 01 12 31 12 15 Keskaegne Liivimaa Euroopa ääremaa ja tema keskused 12 16 sajand PUT107 01 01 13 31 12 16 Komplekslause eesti keeles ETF8595 01 01 11 31 12 14 Konverentsisari Teoreetiline keeleteadus Eestis III IV EKKM09 162 01 01 09 31 12 13 Kuningavõimu ideoloogiate kujunemise ja arengu diakrooniline ning sünkrooniline analüüs Lähis Idas ja Egeuse piirkonnas ETF8993 01 01 12 31 12 15 Language traditional knowledge and health in Vepsian villages Russia ERMOS120 08 01 13 07 01 15 Lingvistikakoolitus gümnaasiumiõpilastele EKKM09 119 01 01 09 31 12 13 Logical pluralism Agreement disagreement and the possibility of communication MJD310 15 11 12 14 07 15 Loomad muutuvates keskkondades Kultuuriline vahendatus ja semiootiline analüüs EMP151 02 09 13 30 04 16 Lõunaeesti murdetekstide sõnastikud EKKM13 290 01 01 13 31 12 13 Lõuna Eesti nooremal rauaajal ja keskajal ühiskond kultuur ja regionaalsed identiteedid ETF8510 01 01 10 31 12 13 Narratiivi vormid ja funktsioonid tänapäeva kultuuris narratiiv kui kognitsiooni kommunikatsiooni ning tähendusloome viis ETF8874 01 01 11 31 12 14 Nimetamise võim ühiskonnas ja kultuuris ETF7988 01 01 09 31 12 13 Parteiline nomenklatuurisüsteem Eesti NSV s väljakujunemine funktsioneerimine ja toimemehhanismid ühiskonnas ETF9135 01 01 12 31 12 15 Relativismi ja pluralismi kriitiline käsitlus tõe ja teadmise normide ja vääruste suhtes SF0180110s08 01 01 08 31 12 13 Religioossed muutused postkolonialistlikus maailmas ETF8335 01 01 10 31 12 13 SIS CATALYST Children as Change Agents for Science in Society MFLFI11112R 01

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/uurimisteemad-ja-grandid (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Rahvusteaduste professuurid | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    Uurimisteemad ja grandid Doktorikoolid Kultuuriteooria tippkeskus Rahvusteaduste professuurid Rahvusteaduste loengusari Arheoloogia professuur Eesti ajaloo professuur Eesti ja võrdleva rahvaluule professuur Eesti keel võõrkeelena professuur Eesti keele ajaloo ja murrete professuur Eesti kirjanduse professuur Eesti mõtteloo professuur Etnoloogia professuur Kunstiajaloo professuur Tänapäeva eesti keele professuur Vabade kunstide professorid Kaitstud doktoritööd Andmebaasid ja infosüsteemid Avaleht Teadus Rahvusteaduste professuurid Rahvusteaduste professuurid Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesanne on edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust samuti säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit 2012 aastal loodi Tartu Ülikooli juurde kümme rahvusteaduste professuuri mille tegevuse kaudu sellega sihipäraselt tegeleda Mis on rahvusteadus Ilmselt vajab see mõiste alles lahtirääkimist Ühe hiljuti välja käidud definitsiooni järgi on rahvusteadus iga Eesti maa ja rahvaga seotud teadus mis on mõjutatud rahvuskultuurist ja kohavaimust genius loci Akadeemia 24 7 2012 Levinum on aga rahvusteaduse definitsioon millel on sarnasus rahvusülikooli rahvusooperi ja rahvusraamatukogu mõistetega Selle järgi on rahvusteadused teadused mis on seotud Eesti ajaloo eesti keele kirjanduse ja rahvaluule ning kunsti uurimisega millel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ning identiteedile Rahvusteaduse selline mõiste on kujunenud teaduspoliitilisest vajadusest kaitsta seda mis on meile oluline aga globaalses konkurentsis ohustatud Samas ei ole Eesti ajalugu eesti keelt kirjandust ega kunsti võimalik uurida lahus maailma ajaloost teistest keeltest ja kultuuridest mistõttu rahvusteadused on ikkagi rahvusvahelise teaduse osaks Rahvusteadus ei pea sugugi olema ainult eestikeelne ega piirduma panusega eesti kultuuri säilitamisse ja arendamisse Just tänu sellele et rahvusteadused toetuvad unikaalsele rahvuskultuurile on neil suur võimalus öelda maailmale midagi täiesti uut ja huvitavat Margit Sutrop Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan praktilise filosoofia professor 2013 2014 aastal tutvustavad rahvusteaduste loengusarja raames oma professuuri olemust kõik Tartu Ülikooli rahvusteaduste professorid Tartus toimuvad loengud Philosophicumi Jakobi 2 ringauditooriumis ja Tallinnas Rahvusraamatukogus Igale loengule järgneb aktiivne ühisosa seminar aruteluring viktoriin filmivaatamine või

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/rahvusteaduste-professuurid%20 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Rahvusteaduste loengusari | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    traditsiooni suhted folkloor sotsiaalses kontekstis žanriteooria ja folkloristika ajalugu Peale siinse rahvapärimuse on ta välitöödel uurinud ka India rahvausundit Professor Valk on külalisprofessorina töötanud ka mainekas Berkeley s California Ülikoolis ning on presidendi ja asepresidendina vedanud folkloristide juhtiva maailmaorganisatsiooni International Society for Folk Narrative Research i tegevust 06 05 14 kell 16 00 prof Karl Pajusalu Kas on mitu eesti keelt Eesti keelt on eri aegadel ja kohtades räägitud erineval viisil Ka arusaamine sellest mis üldse on eesti keel on aja jooksul suuresti muutunud Tänapäevalgi areneb eesti keel mitmes suunas ja mitmel viisil teisenemas on samuti suhtumine keelde Samas vajame hästi toimivat kirjakeelt Ettekandes arutataksegi eesti keele erinevate vormide ja nende kasutusega seotud probleemide üle Akadeemik Karl Pajusalu on Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori alates 2000 aastast Ta on peamiselt uurinud eesti keele ja sugulaskeelte ajaloolist kujunemist murdelist varieerumist ja dünaamikat Keelemaailmas on ta tuntud mitme uue keeleuurimissuuna esmarakendajana Eestis Karl Pajusalu on riigi teaduspreemia ja mitme teise teadusauhinna laureaat REGISTREERU Tartu loengutele Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus 14 01 2014 kell 16 00 prof Art Leete Mis teeb rahva suureks Eestlastest ja soome ugrilastest Loengus käsitletakse teaduslik ideoloogilist raamistikku millelt sai hoo sisse etnograafiline soome ugri rahvaste uurimine Eestis Rohkem kui sajandi vältel on Eesti rahvateadlased tegelenud hõimurahvaste uurimisega ning meie rahvaste ühiste tunnuste väljasõelumisel on keskendutud eeskätt esemelise kultuuri valdkonnale Loengus arutletakse selle üle kuidas on esemed ja ideed seotud soome ugri rahvuskultuurilises kuvandis Art Leete on Tartu Ülikooli etnoloogia professor alates 2004 aastast Tema olulisemad uurimisteemad on põhjarahvaste moderniseerumine religioossed muutused põhjarahvaste ja komide seas komi jahindus ja põhjarahvaste kuvandi käsitlused Ta on käinud 1991 aastast alates etnograafilistel välitöödel hantide manside metsa ja tundraneenetsite ning komide seas Lisaks tööle ülikoolis juhib ta ka Eesti Rahva Muuseumi uue maja soome ugri püsinäituse loomist Professor Leetet on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga 04 02 2014 kell 16 00 prof Tiit Rosenberg Eesti ajalugu rahvusajalugu maa ajalugu või regionaalajalugu Loengus käsitletakse erinevaid lähenemisviise Eesti ajaloole olenevalt historiograafilisest traditsioonist ja autoripositsioonist Mis on Eesti ajalugu Millist ajalugu on kirjutatud Eesti Vabariigis Millist Eesti ajalugu meie EU Eesti riik eesti rahvas vajame Tiit Rosenberg on Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor alates 1994 aastast Eelkõige on tema teadustöö olnud keskendunud agraarajaloo täpsemalt Eesti maamajanduse ja rahvastiku uurimisele aga ka maaküsimuse ja maareformide kulgemisele Ida ja Kesk Euroopas 20 sajandil Selle kõrval on ta põhjalikult tegelenud ka ajalookirjutuse ajaloo uurimisega Eestis ja Baltimaades Professor Rosenbergi on tunnustatud Valgetähe teenetemärgiga 25 02 2014 kell 16 00 prof Birute Klaas Lang Eesti keel maailmas keele kestlikkus ja suhted teiste keeltega Loengus käsitletakse eesti keele kestlikkust ja seda mõjutavaid tegureid paigutades ühtlasi need tegurid Euroopa ja maailma keelepoliitilisse konteksti Kas miljon emakeelset kõnelejat riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus tagavad eesti keelele igikestva püsimise Kuidas sellele püsimisele saab kaasa aidata riigi haridusasutuse kasutaja jt tasanditel Birute Klaas Lang on Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor alates 1999 aastast Oma uurimistöös on ta eelkõige keskendunud keeletüpoloogiale väliseesti keelele ning eesti keele võõrkeelena omandamise ja õpetamise uurimisele olles

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/teadus/rahvusteaduste-loengusari (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Arheoloogia professuur | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    väljaspool Eestit ning rahvusvahelise koostöövõrgustiku kaudu ka lähemaid naabermaid Professor Valter Lang Valter Lang on Tartu Ülikooli arheoloogia professor alates 1999 aastast ja Kultuuriteooria Tippkeskuse juht 2008 aastast Tema põhiliseks uurimisvaldkonnaks on Eesti ja Baltimaade pronksi ja rauaaeg eriti asustuse majanduse ja ühiskonna arenguga seotud küsimused Professor Lang on kahekordne riigi teaduspreemia laureaat 1997 ja 2011 aastal ja teda on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga Arheoloogia professuuri tegevus 2012 2013 a Professor Valter Lang Tartu Ülikooli arheoloogia osakond jätkas 2012 2013 a oma seniseid põhitegevusi kuid tänu rahvusteaduste professuuri lisarahastusele saadi nii mõndagi teha kvalitatiivselt uuel tasemel Hea näide sellest on 2013 a riigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal pälvinud Andres Tvauri monograafia The Migration Period Pre Viking Age and Viking Age in Estonia mis ilmus sarjas Estonian Archaeology Samuti tuleks esile tõsta Valter Langi toimetatud artiklikogumikku Keava The Hand of the Sun mis paljude autorite koostööna võtab kokku Keava ümbruse pikaajalise 2001 2006 arheoloogilise uurimise tulemused Olulisemateks teaduspublikatsioonideks 2012 2013 a on Richard Indrekole pühendatud artiklikogumik Man His Time Artefacts and Places toimetanud Kristiina Johanson ja Mari Tõrv ning kogumik Medieval Urban Textiles in Northern Europe koostajad ja toimetajad on Arvi Haak ja Riina Rammo Need kaks kogumikku on rahvusvahelise autorkonnaga ning ilmunud sarjas Muinasaja teadus Ühiseks jooneks on seegi et kõik koostajad ja toimetajad on TÜ arheoloogia osakonna doktorandid Koostöös Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi arheoloogidega jätkati ka teadusajakirjade Estonian Journal of Archaeology ISI ja Archaeological Fieldwork in Estonia väljaandmist Esimest korda ilmus populaarteaduslik ajakiri Tutulus mille panid kokku meie üliõpilased Õppetöö alal avanes just nüüd võimalus välja töötada uus valikkursus Sissejuhatus keskkonnaajalukku ning täiendada oluliselt kahte teist kursust kutsudes esinema külalislektoreid Eesti teistest ülikoolidest ning välismaalt Seni kitsaskohaks olnud arheoloogiliste välitööde praktika sai nüüd lahenduse 2012 2013 toimusid osaliselt õppeotstarbelised arheoloogilised väljakaevamised Asvas kus oma esimesi kogemusi omandas terve hulk üliõpilasi

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/arheoloogia-professuur (2014-02-05)
    Open archived version from archive



  •