archive-ee.com » EE » U » UT.EE

Total: 306

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    Õppimine Teadus Teaduskonnast Avaleht Faculty Structure of the Faculty Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt 06 06 2013 2013 2014 õppeaastal asub Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametisse maailmakuulus helilooja Arvo Pärt Sellest tulenevalt toimub Tartu ülikoolis seminaride sari Sõna ja muusika mille peamine läbiviija on Eesti muusika ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan Arvo Pärt on Eesti helilooja kelle looming on 20 sajandil tugevalt mõjutanud arusaama muusika olemusest Pärdi teoseid esitatakse üle maailma need kõlavad kontserdilavadel filmides tantsu ja teatrietendustel Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises teoloogilises kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut Pärt sündis 1935 aastal Paides Ta õppis kompositsiooni Heino Elleri juures Tallinna konservatooriumis 1957 1963 Oma esimesed heliteosed komponeeris Pärt õpingute ajal seejärel jätkas ta muusika kirjutamist helire¾issööri töö kõrvalt Eesti Raadios 1958 1967 Alates 1967 aastast on Pärt vabakutseline helilooja Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalsema esindajana Neoklassitsistlikele teostele kaks sonatiini ja Partiita klaverile 1958 järgnesid katsetused dodekafooni helimassiivide komponeerimise aleatoorika kollaa¾itehnika vallas Nekroloog 1960 Perpetuum mobile 1963 2 sümfoonia 1966 Pärast ko laa¾iteost Credo 1968 jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu Järgneva kaheksa aasta jooksul mil valmis vaid 3 sümfoonia 1971 otsis ta oma häält 1976 aastal sündis klaveripala Für Alina ja uus kompositsioonitehnika mille Pärt nimetas tintinnabul iks ld tintinnabulum kelluke See on tema loomingu märksõna tänaseni väljendades püüdu tasakaalule ja olemuslike väärtuste poole Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks talle on määratud hulk autasusid aunimetusi ja preemiaid nende seas väga kõrgelt hinnatud Lìonie Sonningi muusikapreemia 2008 Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia 2010 Baltimaade kuvandi rikastamise auhind 2010 ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus 2011 2011 aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikooli-uus-vabade-kunstide-professor-arvo-part-0 (2014-02-05)
    Open archived version from archive


  • Maalikunsti eriala tudengite lõputööde näitused Tartus | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    Antud projekt ja lõputöö ArNePo on läbi viidud koostöös Helsingi Ülikooli teadusgrupiga Discovery mis tegeleb andmekaeve ning arvutusliku loomega computational creativity Teadusgruppi juhib professor Hannu Toivonen kes on juhtiv ekspert andmekaeve valdkonnas Antud projektiga on teadusgrupist seotud doktorandid Jukka Toivanen ja Oskar Gross Käesolevas projektis kasutatud luulegeneraatori 1 lõi Jukka Toivanen ning uudiste analüüs 2 protsessi abstraheerimine ning visualiseerimine on tehtud Oskar Grossi poolt ning maalide lõplik teostus on usaldatud Sandra Lääne kätesse 1 J M Toivanen H Toivonen A Valitutti and O Gross Corpus based generation of content and form in poetry in International Conference on Computational Creativity Dublin Ireland 2012 pp 175 179 2 Gross O Toivonen H Toivanen JM Valitutti A Lexical Creativity from Word Associations in Proceedings of Knowledge Information and Computational Creativity Support Systems Melbourne Australia 2012 pp 35 42 Edgar Juhkov 1989 58 3 26 7 kujutab oma viieosalises seerias vaateid Annelinna punktidest monteerides erinevatel aegadel samas vaateväljas olnud inimesed ühele pinnale 70 ndate maaliklisheedele ja võõrandumistõlgenuste edasiarenustele rajatud kompositsioonid mõjuvad vanameisterlikult Tartu kunstimaja Kadri Kõiv 1987 Eesti talv koosneb kolmest askeetlikust maalist kus on kujutatud talvist loodust linnas Maalitud motiivid on urbaniseerunud vaated paneelmajade vahel asuvatest kaskedest talveängises Tartus Tartu kunstimaja monumentaalgalerii Maarja Nõmmiku 1991 sinivalges koloriidis maalitud geomeetriline sari Ruum ruudus täidab kogu Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii Kaido olelikus võtmes ruumi tajudega Ruumimõju aluseks on unenäo taoline usutavus loogiline oma irratsionaalsusest hoolimata Tartu kunstimaja galerii Elo Mai Mikelsaar 1989 Must stsenaarium 6 osaline lõputöö on maalitud harvanähtava sisendusliku jõuga Abstraktse ja realistliku süntees eriti portreelise lahenduse kontekstis toodab üheksal juhul kümnest halvamaigulist déjà vu d autoril on õnnestunud lahendada kogu seeria põldroosiliku intellektuaalset ja maalilist ühendava kõrgmeisterlikkusega Y galerii Diana Lõhmus 1991 Karakuduk põhineb Turkmeenia muinasjutul new age lik ornamentaalsusest ja kultuurantropoloogilisest materjalist lähtuv lugu sobib Y galerii kõike näinud müüride vahele Vanemuise

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/uudised/maalikunsti-eriala-tudengite-loputoode-naitused-tartus (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Maalikunsti eriala tudengite lõputööde näitused Tartus | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    Indrek Aavik 1990 Insomnia Viiest maalist koosnevas seerias on kujutatud une ja ärkveloleku vahelist viirastuslikku maailma Sandra Lääne 1990 ArNePo uusgeomeetrilised värviuuringud käsitlevad võimalikku arvuti ja inimese vahelist koostööd Abstraktsioon arvuti ekraanil on kunstiteose kavandiks ning maali inspireerinud luuletus maali pealkirjaks Antud projekt ja lõputöö ArNePo on läbi viidud koostöös Helsingi Ülikooli teadusgrupiga Discovery mis tegeleb andmekaeve ning arvutusliku loomega computational creativity Teadusgruppi juhib professor Hannu Toivonen kes on juhtiv ekspert andmekaeve valdkonnas Antud projektiga on teadusgrupist seotud doktorandid Jukka Toivanen ja Oskar Gross Käesolevas projektis kasutatud luulegeneraatori 1 lõi Jukka Toivanen ning uudiste analüüs 2 protsessi abstraheerimine ning visualiseerimine on tehtud Oskar Grossi poolt ning maalide lõplik teostus on usaldatud Sandra Lääne kätesse 1 J M Toivanen H Toivonen A Valitutti and O Gross Corpus based generation of content and form in poetry in International Conference on Computational Creativity Dublin Ireland 2012 pp 175 179 2 Gross O Toivonen H Toivanen JM Valitutti A Lexical Creativity from Word Associations in Proceedings of Knowledge Information and Computational Creativity Support Systems Melbourne Australia 2012 pp 35 42 Edgar Juhkov 1989 58 3 26 7 kujutab oma viieosalises seerias vaateid Annelinna punktidest monteerides erinevatel aegadel samas vaateväljas olnud inimesed ühele pinnale 70 ndate maaliklisheedele ja võõrandumistõlgenuste edasiarenustele rajatud kompositsioonid mõjuvad vanameisterlikult Tartu kunstimaja Kadri Kõiv 1987 Eesti talv koosneb kolmest askeetlikust maalist kus on kujutatud talvist loodust linnas Maalitud motiivid on urbaniseerunud vaated paneelmajade vahel asuvatest kaskedest talveängises Tartus Tartu kunstimaja monumentaalgalerii Maarja Nõmmiku 1991 sinivalges koloriidis maalitud geomeetriline sari Ruum ruudus täidab kogu Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii Kaido olelikus võtmes ruumi tajudega Ruumimõju aluseks on unenäo taoline usutavus loogiline oma irratsionaalsusest hoolimata Tartu kunstimaja galerii Elo Mai Mikelsaar 1989 Must stsenaarium 6 osaline lõputöö on maalitud harvanähtava sisendusliku jõuga Abstraktse ja realistliku süntees eriti portreelise lahenduse kontekstis toodab üheksal juhul kümnest halvamaigulist

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/uudised/maalikunsti-eriala-tudengite-loputoode-naitused-tartus-1 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Konverentsil kohtuvad soome-ugri keelte grammatika uurijad | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    ülikooli Philosophicumis Jakobi 2 neljas rahvusvaheline konverents sarjast Grammatika ja kontekst uued vaatenurgad Uurali keelte uurimises Grammar and Context New Approaches to the Uralic Languages Konverentsi eesmärk on tuua kokku keeleteadlased kes uurivad Uurali keelte s t soome ugri ja samojeedi keelte grammatikat erinevatest perspektiividest Ürituse korraldaja Liina Lindströmi sõnul on tavaliselt rahvusvahelistel keeleteaduse alastel konverentsidel Uurali keeli käsitlevaid ettekandeid vaid üksikuid ning enamasti käsitletakse ka siis suurema kõnelejate arvuga ja oma rahvusriigiga keeli nagu soome ungari või eesti keel Sellel konverentsil on lisaks neile rohkelt ettekandeid ka komi udmurdi mari ersa handi mansi nganassaani tundraneenetsi jt keelte kohta samuti meile lähemate keelte nagu liivi ja vadja keele kohta räägib Lindström lisades Konverentsil käsitletakse nende keelte grammatika küsimusi uuemate keeleteooriate valguses ning see annab hea pildi Uurali keelte uurimise hetkeseisust Ühtlasi tihendab konverents kontakte Uurali keelte uurijate vahel kes töötavad igapäevaselt nii Euroopa eri maades kui ka USAs Konverentsi peaesinejateks on Casper de Groot Amsterdamist Maria Vilkuna Helsingist Leelo Keevallik Linköpingist ja Gerson Klumpp Tartust Konverentsil on lisaks üldsessioonidele ka viis teemasessiooni Kavas on kokku üle 90 ettekande Osalejaid on Eestist Soomest Ungarist USA st Saksamaalt Venemaalt Suurbritanniast T¹ehhist ja mujalt Konverents on järg varem toimunud samateemalistele sümpoosionidele mida on

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/uudised/konverentsil-kohtuvad-soome-ugri-keelte-grammatika-uurijad-0 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • TÜ ajaloo muuseumist leitud hauakastist paljastus elusuuruses skelett | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    muuseumist leitud hauakastist paljastus elusuuruses skelett TÜ ajaloo muuseumist leitud hauakastist paljastus elusuuruses skelett 24 05 2013 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud keskaegse hauakasti sügavustest paljastus meesterahvale kuuluv elusuuruses skelett Toomkirikust pärit üksi asetsev hauakast ja surnu matmisviis viitavad väärika isiku matmispaigale Märtsikuus TÜ ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud hauakast on kõrge arheoloogilise väärtusega kuna sedavõrd tervena säilinud keskaegset hauakasti pole Toomkirikust varem leitud Pärast augu seest kindlustamist asusid arheoloogid hauakasti seest tühjaks kaevama Kaevetööde käigus leiti umbes 1 8 m sügavusele maetud inimese skelett Tartu ülikooli arheoloogia kabineti tehniku luuarheoloogi Martin Malve jaoks oli leiu juures üllatuseks tervikliku luustiku säilimine Kuna Liivi sõja ajal keerasid vene sõdurid hauakastid segi siis meil ei olnud väga suurt lootust leida tervet luustikku Surnu oli asetatud laudkirstu mis oli naeltega kokku löödud Surnu juurest me esemeid ei leidnud küll aga hulgaliselt kirstust pärinevaid kirstunaelu ja veidike kõdupuitu mille analüüsimisel loodame teada saada puuliigi millest kirst tehti selle järgi saame dateerida ka matuse räägib Malve Hetkel võib öelda et skelett pärineb 13 15 sajandist kui hauakast oli aktiivselt kasutuses matmiseks Luustik kuulus mehele vanuses 40 50 aastat Esialgse vaatluse järgi võib öelda et hambad olid küllaltki vähe kulunud oli näha

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/uudised/tu-ajaloo-muuseumist-leitud-hauakastist-paljastus-elusuuruses-skelett-0 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Konverents vaatleb Kierkegaardi pärandit tänapäeva ühiskonna kontekstis | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    sünniaastapäevale pühendatud konverents Kierkegaardi pärand tänapäevase mõttearenduse kontekstis Konverentsil arutletakse tänaste väärtuste ja arusaamiste üle ning tuuakse paralleele filosoofilistes arutlustes aja ja ühiskonna üle lähtudes teemadest mille üle Kierkegaard kunagi mõtles üksildus individuaalsus headus kasulikkus tõde väärtused jne Elu ja olemise tähenduslikkus ning sellest arusaamise viisid ja vormid on mõtlejatele alati huvi pakkunud millest tulenevalt on Kierkegardi filosoofilistel arutlustel põhinevaid uurimusi ikka ja jälle tehtud ja tehakse Kierkegaardi ühinguid on terves maailmas ja muidugi Taanis kus on välja antud kõik Kierkegaardi raamatud artiklid ja kirjad kommenteerituna Eestisse jõudsid Kierkegaardi tekstid suhteliselt hilja Sellest teest räägib konverentsil professor Ülo Matjus Suhteliselt hiljuti on tõlgitud Kierkegaardi suuremad ja olulisemad teosed ka eesti keelde 1998 aastal ilmus näiteks Arvo Alase poolt tõlgitud Kartus ja värin Hilisematel aastatel veel viis raamatut millest üks Taani kirjandusteadlaselt ja kriitikult kes oli 13 aastat vana kui Kierkegaard suri Georg Brandeselt tema on mõtestanud Kierkegaardi tähendust Taani ühiskonnas räägib Kierkegaardi pärandi olulisusest Taani kultuuri instituudi direktor Silvi Teesalu lisades et Eestis on üsna suur hulk kirjandust mida on võimalik Kierkegaardi filosoofiliste arutlustega tutvumiseks kasutada Taani kultuuri instituudi ja Kopenhaagenis tegutseva Kierkegaardi uurimiskeskuse koostöös on valminud ka näitus Kierkegaardi elutöö ja tegevuse kohta Taanlasest maailmamees Kierkegaard kirjanik filosoof teoloog

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/uudised/konverents-vaatleb-kierkegaardi-parandit-tanapaeva-uhiskonna-kontekstis-1 (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • TÜ ja rahvusarhiiv allkirjastasid koostööleppe | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    Tartu Üliõpilasmaja TÜ Akadeemiline Spordiklubi TÜ Kirjastus TÜ Kliinikum TÜ Sihtasutus TÜ Üliõpilasesindus Üliõpilasorganisatsioonid Veel muid üksusi Tugiüksused Elukestva õppe keskus Infotehnoloogia osakond Kantselei Kinnisvaraosakond Personaliosakond Rahandusosakond Rektoraat Rektoraadi büroo Teadus ja arendusosakond Turundus ja kommunikatsiooniosakond Õppeosakond Üliõpilasesindus Sisseastumine Õppimine Teadus Teaduskonnast Avaleht Faculty Structure of the Faculty TÜ ja rahvusarhiiv allkirjastasid koostööleppe TÜ ja rahvusarhiiv allkirjastasid koostööleppe 17 05 2013 16 mail allkirjastasid Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm ja riigiarhivaar Priit PirskoTartu ülikooli ja rahvusarhiivi vahelise koostöölepingu millega väärtustatakse ühiseid püüdlusitipptasemel spetsialistide ettevalmistamisel dokumentaalse pärandi hoidmisel ning selle kvaliteetse ja teadusliku uurimuse tagamisel Koostöö rahvusarhiiviga on kestnud juba selle asutamisest saati mil selle just Tartusse toomise üheks oluliseks põhjenduseks oli arhiivi kasutamine Tartu Ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste õppe ja teadustöös 16 mail vormistati esmakordselt tipptasemel spetsialistide koolitamise soovist kantuna kahe asutuse vahel ka ametlik koostööleping mille sisu tugineb pikaajalistele koostöökogemustele Läbi aastakümnete on rahvusarhiiv olnud Tartu ülikoolile oluliseks õppe ja praktikabaasiks kus tudengitel ja õppejõududel on võimalus oma õppe ja teadustöö läbiviimiseks kasutada arhiivimaterjale Üheskoos panustatakse eelkõige arhiivinduse ajaloo ja infokorralduse erialade kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamisse Arhiivi igapäevatööga lähedalt seotud õppeprotsessi kaudu ühendab Tartu ülikool nii Eesti Euroopa kui kogu maailma arhiivinduse paremad traditsioonid ning arhiivinduse kaasaegsed teaduslik

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/uudised/tu-rahvusarhiiv-allkirjastasid-koostooleppe (2014-02-05)
    Open archived version from archive

  • Tartu ülikool on nüüdiskeelte uurimises maailma 200 parima ülikooli hulgas | Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
    Structure of the Faculty Tartu ülikool on nüüdiskeelte uurimises maailma 200 parima ülikooli hulgas Tartu ülikool on nüüdiskeelte uurimises maailma 200 parima ülikooli hulgas 15 05 2013 Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds QS 8 mail avalikustatud edetabelis QS World University Rankings by Subject 2013 mis reastab maailma 200 parimat ülikooli 30 erialal on esmakordselt kahel erialal esindatud ka Tartu ülikool platseerudes kommunikatsiooni ja meediauuringutes vahemikku 51 100 ningnüüdiskeelte modern languages erialal vahemikku 151 200 Tartu ülikooli teadlaste ja õppejõudude tegevusele on see suur tunnustus ning näitab meie alma mater i konkurentsivõimet rahvusvahelises võrdluses teiste maailma ülikoolidega näitab Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm üles heameelt lisades Kindlasti kasvatab see nii välisüliõpilaste kui ka õppejõudude ja teadlaste hulgas jätkuvat huvi omanda tasemel kõrgharidus või edendada oma teadlaskarjääri Tartus Loodan ka et see julgustab gümnaasiumilõpetajaid langetama oma edasiõppimise valiku Tartu ülikooli kasuks Mainekat maailma ülikoolide paremustabelit QS World University Rankings koostav QS on asunud ülikoole pingeritta seadma ka üksikute erialade kaupa Alates 2011 aastast ilmuv QS World University Rankings by Subject kujutab endast ülikoolide üldpingerea laiendust QS i kodulehe andmetel on nende eesmärgiks anda avalikkuse käsutusse võrreldav informatsioon ülikoolide tugevuste kohta üksikerialade tasemel Pingeridade koostamisel arvestab QS kolme indikaatorit ülikooli maine vastava eriala teadlaste ja tööandjate seas ning publikatsioonide tsiteeritavus allikana kasutatakse Scopuse andmebaasi Edetabeli 2013 aasta väljaande koostamisel analüüsiti kokku ligi 2600 maailma ülikooli andmeid Lisaks erialatabelitele ning ülikoolide üldpingerea koostamisele reastab QS alates 2007 aastast maailma ülikoole nende akadeemilise maine alusel viies teadusvaldkonnas Valdkondlikud pingeread põhinevad vastava valdkonna teadlaste hulgas korraldataval arvamusküsitlusel igas valdkonnas reastatakse 400 parimat Tartu ülikooli seni kõrgeim koht pärineb 2010 aastast eluteaduste ja meditsiini valdkonnast 301 350 koht 2011 aastast oli tabelis Tartu ülikool samas valdkonnas 381 kohal 2012 aastal humanitaarteadustes samuti 381 koht Tartu ülikool kuulub maailma 3 mainekamate ülikoolide Times Higher Education ja kümnes teadusvaldkonnas 1

    Original URL path: http://www.fl.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-nuudiskeelte-uurimises-maailma-200-parima-ulikooli-hulgas (2014-02-05)
    Open archived version from archive



  •