archive-ee.com » EE » T » TUULELIIT.EE

Total: 221

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Soome alustab 120 miljonit eurot maksva tuulepargi ehitust | Tuuletehnoloogia Liit
    käivitada ka esimesed tuulikud Tuulikute kõrguseks on plaanitud 90 meetrit merepinnast ning tuuliku laba pikkuseks ca 60 meetrit Tuulepargi töövõimsuseks saab olema üle 150 miljoni kilovatt tunni aastas mis tagab elektrivarustuse umbes 8600 le kodumajapidamisele Meretuulepark on projekteeritud vastu pidama ka jääoludele ning materjali osas on välja töötatud erilahendsed Meretuulepark toodab ligi poolteist korda rohkem kui mandril asuvad tuulepargid Ehitusmaksumus on samas ligi kaks korda kallim kui samasugust parki ehitada

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/soome-alustab-120-miljonit-eurot-maksva-tuulepargi-ehitust/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive


  • Eesti esimene vastutustundlik tööstuspark | Tuuletehnoloogia Liit
    2007 aastast pürginud oleme ütles PAKRI Teadus ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr PAKRI rajab oma tootmisklientidele keskkonnasäästlikku tarka linnakut mille lahutamata osadeks on energiatõhusad hooned roheline töökeskkond ning oma taastuvenergial toimiv tark energiavõrk Kvaliteedimärgise taotlemise ajal saime selgemaks et meie põhitegevus on juba iseloomult vastutustundlik ning suudame läbi oma tööstuspargi ka meie kliente vastutustundlikumaks muuta lisas Laansoo Kui Eestis tegutsev tööstuspark pakub tavapäraselt kliendile vaid sobivat kinnistut ja taristut siis PAKRI Teadus ja Tööstuspark on oma väärtusahelaga märkimisväärselt rohkem Lisandväärtuse annavad varem nimetatud energiatõhusad tootmishooned töötaja produktiivsust tõstev roheline töökeskkond ning tootmisettevõttele koha peal rohelise energia tootmine ja müümine Kompleksset füüsilist keskkonda täiendavad veel teadus arendustugi seadmete testimine ja äriteenused mis toetavad klientide jätkusuutlikku arengut ehk kokkuvõtvalt on PAKRI tööstuspark mis tunneb vastutust oma klientide hea käekäigu eest PAKRI Teadus ja Tööstuspark fokusseerib eeskätt rohetehnoloogia ja keskkonnasäästu tähtsaks pidavatele ettevõtetele mis on omakorda vastutustundlik käitumine pargi arendamisel Ühe hea näitena on PAKRI aastast 2007 teinud tööd tuuliku tööstuse koondamiseks Paldiskisse Näiteks suurekaliibriliste tuuliku komponentide tootmiskliendi majutamiseks pakkudes tuulikute tootjale väga head logistilist asukohta Põhja Euroopas võimalust kohapeal oma tuulikut testida ja kasutada saada tootmiseks rohelist energiat ning pakkuda tööjõudu ja töötajatele meeldivat töökeskkonda mis aitab kaasa nende produktiivsuse tõusule

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/eesti-esimene-vastutustundlik-toostuspark/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Uus tööstus toob uued töökohad | Tuuletehnoloogia Liit
    oli Ida Virumaal registreeritud töötuid niigi juba 6540 Olukord on ülimalt keeruline Tuleb tunnustada Eesti valitsust kes ei ole jäänud toimuvat ükskõikselt pealt vaatama Lisaks riigi kohustusele seista oma inimeste eest võib aimata ka julgeolekuasutuste muret Ida Virumaa kasvavate sotsiaalsete probleemide pärast Loodetavasti leitakse lahendused võimalikult kiiresti Praeguse kriisi valguses tuleb vaadata ka kaugemale et järgmine kriis ei tabaks meid taas sama ootamatult Tuleb tuvastada riskid ning pakkuda vastumeetmed Kindlasti on probleem et Ida Virumaa on põlevkivisõltuvuses Ülemaailmses energiamajanduses toimuv mõjutab vahetult ja tugevalt siinset majandust inimeste heaolu ja töö turgu Ainuüksi tulevaste riskide hajutamise eesmärgil tuleks tuua uusi alternatiivseid tööstuseid Maavarapõhist tööstust aitab tasakaalustada globaalse õitsenguperioodi jalamil seisev taastuvenergiatööstus On ütlemata selge et taastuvenergia tööstus on järgmistel kümnenditel globaalselt suurima kasvupotentsiaaliga tööstussektoreid Kas Eesti ettevõtted suudavad konkureerida sellel hiiglaslikul turul Vastus on jah suudavad Samal põhjusel miks on edukad Eesti ettevõtted E Profiil ja TransferWise neil on tõeliselt head tooted Euroopa Komisjoni hinnangul kasvab lähikümnenditel energiatoot mises tohutult kiiresti kõige enam just tuuleenergia osakaal Eesti majanduse huvides on küsida kes toodab maailmale need tuulegeneraatorid Ja Eesti huvides on et vastus oleks sakslased taanlased ja virumaalased Meil on olemas uus innovaatiline multi megavatt tuulikute tehnoloogia mis on patenteeritud rohkem kui

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/uus-toostus-toob-uued-tookohad/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Estonian Cell: taastuvenergiat ei tohi toota töötleva tööstuse arvelt | Tuuletehnoloogia Liit
    Eestis tarbitavast elektrist Seetõttu oleme tänasest maksulagedeta maksusüsteemist lähtuvalt ka sundkorras Eesti suurim taastuvenergia finantseerija Estonian Cell on aastatel 2007 2015 maksnud kokku 12 miljonit eurot taastuvenergia tasu mis moodustab enam kui poole samal perioodil kõrgete energiamaksude tõttu kuhjunud kahjumist rääkis ta Samal ajal on Estonian Cell suurim biogaasi tootja Eestis 2015 aastal toodeti 75 protsendilise metaanisisaldusega biogaasi üle 5 miljoni kuupmeetri selle eest ühtegi senti taastuvenergia või investeeringutoetust saamata Ettevõte investeeris 11 miljonit eurot biogaasikomplekssi aastatel 2013 2014 et taastada ulatusliku kahjumiga ettevõtte jätkusuutlikkus lisas ta Estonian Cell ei ole Lahe sõnul biomassist energia tootmise vastu kui see ei hävita eksporditurgudel konkureerivat tööstust Võrreldes haava paberipuu ekspordiga tõstab Kundas asuv puitmassitehas ekspordiväärtust enam kui viis korda Ettevõte annab otseselt tööd 85 inimesele ja kaudselt väärtusahelas üle 500 inimesele ütles Lahe Ettevõttel on ette valmistatud 20 miljoni eurone investeeringute programm mis võimaldaks tõsta tootmis ja müügimahte 20 protsendi võrra Kasvuinvesteeringute teostudes loodaks 10 otsest ja vähemalt 100 kaudset töökohta peamiselt logistika ja metsasektoris Omanik ei ole investeeringute progammi heaks kiitnud kuna puitmassi tootmine Eestis ei ole konkurentsivõimeline Nimelt on Eestis alates 2007 aastast energiatarbimisele lisatud taastuvenergia ja aktsiisimaksud energiaintensiivsele tööstusele oluliselt kõrgemad kui näiteks lähinaabritena mitmekordselt rohkem puitu paberi ja

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/estonian-cell-taastuvenergiat-ei-tohi-toota-tootleva-toostuse-arvelt/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Hando Sutter: Puidu põletamisest Narva elektrijaamades – mida siis ikkagi otsustati? | Tuuletehnoloogia Liit
    on esmalt vaja ette valmistada vastavad elektrituruseaduse muudatused ja Riigikogul need seejärel heaks kiita Fakt 3 Eesti elektritarbijatele biomassi kasutamine Narva elektrijaamades lisakulusid ei too Narva elektrijaamad on taastuvenergiat tootnud 2009 aasta lõpust alates Valitsuskabineti 2012 aasta otsusega Narva elektrijaamadele biomassist taastuvenergia tootmiseks Eesti siseriiklikku toetust ei maksta ja seda otsust ei muudetud Seega ei vasta tõele jutud sellest kuidas peatselt tõuseb Eesti elektritarbijate elektriarve kaudu kogutav taastuvenergia tasu Statistikakaubanduse raames tasub taastuvenergia tootmiseks vajaliku toetuse see riik kes taastuvenergia ühikuid osta soovib Fakt 4 Taastuvenergia tootmiseks vajalikust puiduressursist Eestis puudust ei ole vajaduse korral oleme valmis seda importima Narva elektrijaamad suudaks toota biomassist kokku ca 2 5 teravatt tundi taastuvelektrit aastas millele kuluks ligi 3 miljonit tihumeetrit madalakvaliteedilist puitu mis ei sobi tooraineks ei paberi ega puidutööstusele vaid jääb praegu põhiliselt metsa alla kõdunema See ei ole tootmisplaan vaid maksimaalne tootmisvõimekus Nii suures mahus taastuvenergia tootmise käivitamine eeldab kindlasti pikemat ettevalmistust eelkõige selleks et varuda tootmiseks vajalikku biomassi Eesti aastane raiemaht on viimastel aastatel olnud ca 10 miljonit tihumeetrit Metsanduse arengukavas sätestatud säästliku metsamajandamise piirmääraks on kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas Viimase 10 aasta raiemaht on pidevalt jäänud alla metsa loomulikule juurdekasvule seetõttu on Eestis lisaks ka märkimisväärne üleseisnud puistute tagavara mis ulatub Erametsaliidu hinnangul 50 miljoni tihumeetrini Kuigi see loob head eeldused Narvas suuremahulise taastuvenergia tootmise alustamiseks lepiti valitsuses kokku et enne iga statistikakaubanduse lepingut hinnatakse selle võimalikku mõju Eesti puiduturule et vältida puiduturu hinnamoonutusi Eesti Energia seab puiduvarumise puhul igal juhul eesmärgiks hinnastabiilsuse säilitamise ning oleme vajaduse korral valmis importima energeetilist puitu ka Läänemeremaadest Biomassist energia tootmine ei ole Eestis uus nähtus ning puiduturul toimuva ja Eesti Energia tegevuse vahele ei saa panna võrdusmärki Möödunud aastal andsid biomass biogaas ja jäätmed taastuvenergia kodutoodangust üle poole 2015 aastal toodeti neist kokku 784 gigavatt tundi elektrit mille eest maksis riik toetusi 34 miljonit eurot 70 gigavatt tundi taastuvelektrit tootsime möödunud aastal ka Balti elektrijaama 11 plokis Toetusi pole Narva elektrijaamadele taastuvelektri tootmiseks alates 2012 aastast makstud Puidust toodetavate graanulite eksport on aasta aastalt kasvanud Statistikaameti ja Eurostati andmetel eksporditi 2013 aastal 623 000 tonni 2014 aastal 641 000 tonni ja möödunud aasta 10 kuuga 681 000 tonni puidugraanuleid Eestist välja põhiliselt Taani ja Suurbritanniasse Graanulite ekspordist on teenitud tulu vastavalt 87 mln 2013 aastal 94 mln 2014 aastal ja 2015 aastal 107 5 mln eurot Seega on biomass juba praegu Eestis olulises mahus kasutusel kuid toorainet väheväärtusliku puidu näol on märksa rohkem kui nõudlust Fakt 5 Taastuvenergia tootmisel Narva elektrijaamades on oluline positiivne mõju Eesti rahvamajandusele ja keskkonnale Statistikakaubanduse näol on tegemist hea võimalusega teenida riigile täiendavat maksu ja dividenditulu Puiduvarumise suurendamine Eestis võimaldab oluliselt suurendada ka tööhõivet Eesti metsandussektoris Metsanduse arengukava hinnangul võib lisanduvaid töökohti olla enam kui 2300 Vähemtähtis pole ka see et põlevkivi asendamine biomassiga on Eesti jaoks kõige odavam ja kiirem võimalus suurendada riigi taastuvenergia tootmist ja vähendada õhuheitmeid Fakt 6 Puidu põletamine Balti elektrijaamas 2011 ja 2012 aastal ei vedanud puidu hinnakasvu Lähtudes RMK hinnastatistikast oli viimase 10 aasta kõrgeim küttepuu hind Eestis 2008

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/hando-sutter-puidu-poletamisest-narva-elektrijaamades-mida-siis-ikkagi-otsustati/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Ida-Viru suure tuuletööstuse idee peab riigikaitse ees taanduma | Tuuletehnoloogia Liit
    ei lahenda teist ja veelgi suuremat probleemi Tuulik varjab vaenlase Tuuliku taha tekib pimeala ja teoreetiliste arvutuste põhjal ei ole radar võimeline seal lendavat objekti tuvastama selgitas major Kuppar Kui tuulikud on 200 meetri kõrgused ja radarist piisavalt kaugel siis jääb pimeala juba sellisele kõrgusele kus võiks sõjalennuk liikuda Sellepärast seatakse tuulikutele kõrgusepiiranguid Sellest suvest kehtib uus ehitusseadus mis võimaldab kaitseministeeriumil tuuliku ehitamist mitte lubada kui see hakkaks radarit segama Ja kuna Eesti radaripilt on integreeritud NATO omaga siis on tingimused kus kui palju ja mida me peame nägema rangelt paigas Enim probleeme on oodata Lääne Eestisse ja mõistagi Ida Virumaale kavandatud tuuleparkidega Lääne Eestisse Hiiumaa lähedale kavandab ülisuurt tuuleparki Nelja Energia Kuid Muhumaal asub kaitseväe radar Sellise kõrgusega tuulikuid mida rajada soovitakse ei saa kaitsejõud lubada Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ütles et tema teada ei ole mingitest meetritest Hiiumaa puhul veel räägitud Üldiselt olevat arendajad ja riik seni alati lahenduse leidnud Lää nerannik on hea tuulepiirkond Virtsu kandis on palju tuuleparke ja samas lähedal on Muhu radar Nii et need saavad ka koos eksisteerida sõnas ta kuid tõdes ühtlasi et Ida Virumaaga võib olla suurem probleem Mujal maailmas on radarite ja tuulikute vastuolu lahendatud näiteks lisaradaritega mille on ehitanud kas riik või tuulikuarendaja Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõuniku Heddy Klaseni sõnul võiks ka Eestis üks tuulikute kõrguse probleemi lahendus olla lisaradar Riigikaitse arengukava aga ei näe ette et tuleks radareid juurde osta eelarves pole ka selleks raha tõdes ta Ühe radari eluea kulud ost hooldus tööjõud ja kõik muu on 30 aasta jooksul kokku vähemalt 60 miljonit eurot Kui lisaradar kõne alla ei tule ei jää arendajal muud üle kui kärpida tuulikud piisavalt madalaks Kui Lääne Eesti probleem oleks veel lahendatav siis IdaVirumaaga on teine lugu Sinna lisaradari ehitamist riigikaitsjad targu ei maini Selle põhjus

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/ida-viru-suure-tuuletoostuse-idee-peab-riigikaitse-ees-taanduma/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Komisjon soovitas ministeeriumitel tuuleparkide osas kompromiss leida | Tuuletehnoloogia Liit
    Ida Virumaale kus asuvad tuulepargid ja ülisuurte veoste ekspordiks sobilik Sillamäe sadam Ettevõtete strateegia hõlmab tuulikute tootjat AS Eleon ja tuulepark ide arendajaid viies vallas vahendasid ERR i teleuudised Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil arutatakse energiatuulikute rajamisega kaasnevat võimalikku mõju keskkonnale ja riigikaitselistele ehitistele nagu näiteks õhuseireradaritele Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on probleemid tõsised ja läbimõtlemata tegevus võib kahjustada nii inimeste elukeskkonda kui ka nõrgestada riigi kaitsevõimet Ta selgitas et

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/komisjon-soovitas-ministeeriumitel-tuuleparkide-osas-kompromiss-leida-2/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Komisjon soovitas ministeeriumitel tuuleparkide osas kompromiss leida | Tuuletehnoloogia Liit
    Toomas Kivimägi ütles BNS ile et tegemist on väga tõsise teemaga kus ristuvad riigikaitse huvid ja majanduslikud huvid Ta tõi esile et kaitseministeeriumi poolt seatud piirangud on ennekõike seotud radarite tööga aga ka luuretegevusega Kivimäe sõnul asus komisjon seisukohale et kaitseministeerium ning majandus ja kommunikatsiooniministeerium peavad oma huvid väga selgelt kaardistama ning panema paika kuhu millistel tingimistel ja kui kõrgeid tuuleparke on võimalik rajada Tema sõnul on teatud piirangud kindlasti

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/komisjon-soovitas-ministeeriumitel-tuuleparkide-osas-kompromiss-leida/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive