archive-ee.com » EE » T » TUULELIIT.EE

Total: 221

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Elering: Soome ja Eesti elektrihind jõudsid peaaaegu ühele tasemele | Tuuletehnoloogia Liit
    Soomehinnad erinesid veebruaris päev ette turul vaid 21 tunnil raporteerib Elering Keskmiselt oli Eesti hind Soome hinnast 0 25 eurot megavatt tunni kohta kõrgem Läti ja Leedu hinnapiirkonnas langesid börsi hinnad veebruaris keskmiselt protsendi võrra vastavalt 39 43 ja 39 44 euroni megavatt tunni kohta olles Eesti piirkonna hinnast umbes kuue euro võrra kallimad NPS i süsteemihind langes eelmisel kuul kolm protsenti keskmiseks hinnaks kujunes 29 05 eurot megavatt tunni eest Võrreldes jaanuariga langes hind enamikes NPS i hinnapiirkondades Kui tavaliselt on NPS süsteemis maksimaalsed tunnihinnad esinenud Läti ja Leedu hinnapiirkondades siis veebruaris esinesid kõrgeimate hindadega tunnid hoopis Rootsi lõunaosa Soome ning Taani hinnapiirkondades Kõrge tunnihinna põhjustasid muuhulgas Rootsi lõunaosa ühenduse avariijärgne piirang avarii likvideerimine Soomes Olkiluoto 2 tuumajaamas ja Poola Rootsi vahelise ühenduse planeeritud katkestus Sarnaselt jaanuariga tuli ka möödunud kuul ette olukordi kus ülekandevõimsus Soomest Eestisse oli täies mahus ära kasutatud ja Balti riikide nõudlus ületas EstLinkide koguvõimsuse Elektri tootmishinnale mõju omavad süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad jätkasid veebruaris aeglasel tõusukursil jäädes 6 91 ja 7 70 euro vahemikku tonni kohta Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib 2015 aasta märtsis kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 31 10 eurot ja teise kvartali keskmiseks hinnaks 32 86 eurot megavatt

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/elering-soome-ja-eesti-elektrihind-joudsid-peaaaegu-uhele-tasemele/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive


  • Video: Kes saab kasu tuuleenergiast? | Tuuletehnoloogia Liit
    jätame tulevastele põlvkondadele puhtama ja elamisväärsema keskkonna Tuuleenergia koolituse koolitaja Jaak Tuksami sõnul on maismaa tuuleparkide efektiivne tuuleenergia potentsiaal 4 500 MW täisvõimsusel töötades kataks see Eesti elektrienergia vajaduse 4 kordselt kuigi teoreetiline potentsiaal on kuni 20 000 MW Lisaks on Eestil ka suurepärane meretuuleparkide potentsiaal Tuulikute paigaldamisest ei võida mitte ainult tuulikute omanikud kes teenivad tagasi raha mis nad on investeerinud vaid ka laiem üldsus läbi puhtama keskkonna Kui väiketuuliku puhul on loogiline et kogu tuulikust saadav tulu jääb tuuliku omanikule siis suurte tuulikute puhul liigutakse selles suunas et tulu hakkab enam jagunema tuulikute omaniku ja kohaliku kogukonna vahel On tõenäoline et tuulikute ühisomandivormid nagu ühistuline omand või arendaja ning kogukonna osaluse vormid võetakse kasutusele ka Eestis rääkis väiketuulikute ekspert Criss Uudam Inimesed on huvitatud oma krundile väiketuuliku paigaldamisest peaksid enne põhjaliku kodutöö ära tegema Uudami sõnul on põhilisteks teguriteks asukoht sobiv tuuliku tehnoloogia ja tuuliku tarnija Eriti rõhutab Uudam asukoha olulisust nii makrotasandil asukoht rannikul või sisemaal kui ka mikrotasandil mis tähendab et valdavate tuulesuundade ees ei oleks segavaid objekte kõrged puud hooned jne Potentsiaalses tuuliku asukohas tuleks mõelda ka tuulemõõtmise tegemisele Taastuvenergia Koja säästva energia koolitusprogrammi koostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus KIK Koolitusprogrammi seitsmes koolitus Taastuvenergia lahendused

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/video-kes-saab-kasu-tuuleenergiast/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Tuuliki Kasonen: Tulu tuleb ka tuuliku tagaaeda | Tuuletehnoloogia Liit
    saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majanduse ja kultuuri edendamiseks 0 32 eurot MWh toodetud tuuleelektri eest Sellised mittetulundusühingud on loodud nii Aseris Ida Virumaal kui ka Viru Nigulas Lääne Virumaal samuti ka Noarootsis ja Hanilas Läänemaal ning enamik neist on tegutsenud juba aastaid Suurimad tuuleenergia tootjad Eestis on Nelja Energia ja Eesti Energia 2014 aastal eraldasid nad kokku kohaliku elu toetavatesse mittetulundusühingutesse ligi 100 000 eurot Läbi aastate on fookuses olnud investeeringute toetamine näiteks möödunud aastal rajati Aseri lasteaiale piirdeaed ning Hara külasse mänguväljak Ka Hanila valla Pauluse koguduse kroonlühtrid Virtsu sadama ujuvkai ja Kunda külaseltsi abihoone katus said remonditud tuuleenergiast laekunud rahade abil Aseri kool soetas aga e kooli süsteemi kasutamiseks vajalikud arvutid ja tarkvara Toetatud investeeringute nimekirja mahtus 2014 aastal ligikaudu 30 kohalikul tasandil olulist projekti Lisaks finantseeringutele on raha eraldatud ka kultuuriüritustele ja spordile Näiteks soetas Virtsu Arenguselts keraamikaahju ja MTÜ Tervem Noarootsi savi põletamiseks kõrgkuumusahju Hanila spordiselts toetab hooaja vältel kahe noore lauatennisemängija võistlusi ja treeninglaagreid Viru Nigulas on kaasa aidatud aga motospordile ürituse Viru Nigula punnvõrr 2014 ja motokrossi meeskonna toetamise näol Kokku sai möödunud aastal toetust ligi 40 spordi ja kultuuriprojekti Mittetulundusühingud mis on rahastatud tuuleparkide tulude abil jätkavad kohalike kogukondade ideede realiseerimisele kaasaaitamist ka

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/tulu-tuleb-ka-tuuliku-tagaaeda/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Neli aastat pärast Fukushimat - mida me oleme õppinud? | Tuuletehnoloogia Liit
    hoiak uudistemeedia suhtes Kõige suurem viga aga on arusaama puudumine et riskikommunikatsioon on üldise riskide haldamise lahutamatu osa Ohuks ei ole üksnes radiatsioon ohuks on ka inimeste hirmud radiatsiooni ees Need hirmud ei hakka kunagi täpselt vastama otsestele radiatsioonist tulenevatele terviseriskidele Hirm on alati olemas see on tõeline ja põhjustab tõelisi kahjusid Ajalugu on seda korduvalt näidanud kuid sellest ei ole õpitud Nii tõigi Ropeik välja et jaapanlaste tervis ei ole ohus mitte ainult otsese radiatsiooni vaid ka hirmu tõttu 2011 aastal tehtud uuring näitas et Jaapani tuumaelektriettevõtted olid pikka aega manipuleerinud rahva arvamusega näiteks olid saatnud rahvakogunemistele oma töötajaid kui tavakodanikke rääkima tuumajaamade eelistest Selgus ka et Jaapani tuumajaamade ohutusreeglistik oli nõrgem ülemaailmsest standardist eriti mis puudutab kaitset tsunamite vastu Hakati peatama tuumajaamade tööd 27 märtsil 2012 töötas vaid üks riigi 54 reaktorist Tomari 3 ning 5 mail suleti ka see hoolduseks Esimest korda pärast 1970 aastat jäi Jaapan ilma tuumaelektrita Jaapani elektrienergiavarustuse sõltuvuse kasv imporditud fossiilsetest kütustest on järsult kasvanud 62 protsendilt 2010 eelarveaastal 88 protsendini 2013 eelarveaastal Samal perioodil kasvas elektri hind kodutarbijatele 19 4 ja tööstustarbijatele 28 4 Majandusolukorra parandamiseks kiitis Jaapani uus liberaaldemokraatlik valitsuskabinet 2014 aasta aprillis heaks arengukava kus tuumaenergiat nimetatakse riigi tähtsaimaks energiaallikaks Ometi tekkis Ōi tuumaelektrijaama reaktorite taaskäivitamisel konflikt kui Fukui piirkonnakohus oli mais 2014 käivitamise otsuse blokeerinud Fukui prefektuuris aga paikneb 14 tuumareaktorit Ka taastuvenergeetika millest 96 on päikeseenergial areneb Jaapanis kiiresti Plaanis on mõne aastaga rajada 11 GW uusi tootmisvõimsusi samal ajal kui tuumajaamade töö peatamine oli vähendanud installeeritud koguvõimust 282 GWlt 243 GWni Taastuvenergeetika areng ei suuda tootmisvõimsuste vähenemist kiiresti kompenseerida otsustavaks muutub energia kokkuhoiuvõime Tuumaenergeetika arengu dilemma on BBCle antud intervjuus kokku võtnud Jaapani tuumaenergia komisjoni asejuht Tatsujiro Suzuki Me peame valmis olema halvimaks Aga kui me sellest räägime ütleb avalikkus siia ei tohi reaktoreid ehitada Järelikult selleks et ehitada tuumajaamu tuleb veenda avalikkust et reaktorid on ohutud Paraku on Fukushima katastroofi tõttu see müüt kadunud Reaktsioonid Euroopas Kõige kiiremini reageeris Saksamaa valitsus kes teatas juba 15 märtsil 2011 et üle 30 aasta vanad reaktorid kaheksa Saksamaa 17 reaktorist suletakse ajutiselt 2011 aasta augustis suleti need lõplikult 2011 aasta mais teatas Saksamaa valitsus et 2022 aastaks suletakse kõik reaktorid vastavuses varasema koalitsiooni plaaniga mida algul 12 aasta võrra oli edasi lükatud Lahendusena näeb Saksamaa energiasäästlikkust ning taastuvenergia laialdast kasutuselevõttu Eestisse jõudis Fukushima katastroofi põhjuste ja tagajärgede tunnetus mõningase viivitusega 2011 aasta aprillis sõlmitud Reformierakonna ja IRLi koalitsioonilepe nägi veel ette tuumaenergia kasutuselevõtu eelduseks olevate seaduste ettevalmistamist erapooletuid tasuvusuuringuid ja keskkonnamõju hinnanguid Eestisse tuumajaama rajamise otstarbekuse hindamiseks Jätkuvalt oli päevakorral ka võimalik osalus Leedu tuumajaamas Oletatavalt ei pidanud uue tuumajaama rajamisel Leedusse olema probleemiks leedulaste vastuseis Ignalina tuumajaam töötas aastail 1983 2009 ning suleti Euroopa Liidu nõudmisel kuna tegu oli grafiitaeglustiga RBMK ehk rahvakeeles Tšornobõli tüüpi tuumajaamaga Leedu oli Prantsusmaa kõrval teine riik kus valdav osa elektrienergia vajadusest oli tagatud tuumaenergiaga seega oli energiajulgeoleku kindlustamise vajadus ülisuur Raskusi ei olnud asukoha leidmisega sest uus Visaginase tuumajaam oli plaanitud rajada varasema Ignalina jaama asukohta Täieliku üllatusena paljudele aga hääletas 62

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/neli-aastat-parast-fukushimat-mida-me-oleme-oppinud/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • ABB Grupp sai 130 miljoni dollarise tellimuse kaablisüsteemi rajamiseks | Tuuletehnoloogia Liit
    avameretuulepargi Kriegers Flak ja mandri vahele Taani suurima avameretuulepargi ja mandri vaheline kaabliühendus aitab suurendada riigi tuuleenergia varustatust üle 40 protsendi ning võimaldab kindlustada üle 600 000 kodumajapidamise elektrivajaduse Tuuleenergia on nurgakivi Taani üleriiklikus projektis Denmark s Green Energy mille kohaselt plaanitakse lõpetada fossiilkütuste kasutamine 2050 aastaks 600 megavatine tuulepark aitab tugevdada piirkondlikku energiaturgu ja suurendada varustuskindlust ABB kaablisüsteem ühendab avamere tuulepargid Kriegers Flak A ja B mandril asuva Rødvigiga ABB projekteerib tarnib ja paigaldab kolm merealust 220 kilovoldist kõrgepinge vahelduvvoolu kaablit kogupikkusega umbes 100 kilomeetrit Lepingujärgselt antakse töö tellijale üle 2018 aastal Kaabliühedused mängivad võtmerolli taastuvenergia integreerimises võrku ja puhta elektri edastamises miljonite inimesteni ütles ABB Grupi elektrivõrkude ja süsteemide divisjoni juht Claudio Facchin ABB eesrindlikud tehnoloogiad tootmisvõimalused ja suured kogemused võimaldavad meil toota maailma juhtivaid kõrgepinge kaablisüsteeme ABB www abb com on ülemaailmne tehnoloogialiider energeetika ja automaatika valdkonnas mille kliendid on tööstus infrastruktuuri ja transpordiettevõtted ABB tehnoloogiad aitavad klientidel vähendada tootmisega seotud keskkonnamõjusid ABB kontsern annab tööd ligi 140 000 le inimesele umbes sajas riigis Eestis tegutseb ABB alates 1992 aastast ettevõtte tegevus jaotub kahte valdkonda tootmine generaatorid ajamid taastuvenergiaseadmed elektrikilbid komplektalajaamad ning müük ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid kesk ja madalpingeseadmed automaatikaprojektid robotid korrashoiuteenused ABB on pälvinud viis

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/abb-grupp-sai-130-miljoni-dollarise-tellimuse-kaablisusteemi-rajamiseks/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Eestlased hingavad järjest puhtamat õhku | Tuuletehnoloogia Liit
    riikidele Siiski võivad need ka meil kaasa tuua ilmastikumuutusi nagu näiteks temperatuuritõus sademetehulga suurenemine ja merepinna tõus mis omakorda põhjustavad põua ja vihmaperioode jääkatte vähenemist torme üleujutusi tervisehädasid ja mitmeid teisi ebameeldivusi Eestis on viimase viie aastaga looduskaitse olukord pigem paranenud enam kui pooled üleeuroopalise tähtsusega liigid ja elupaigad on praegu soodsas looduskaitselises seisundis Eesti keskkonna probleem on rannikuvee seisund Eesti keskkonna üheks probleemkohaks on rannikuvee seisund Kui väikejärved on meil enamjaolt heas seisus siis rannikuvesi on hinnatud kesiseks sealjuures Haapsalu lahe seisund halvaks Ehkki Haapsalu praegune reoveepuhasti valmis juba 1998 aastal annab põhjasetetesse kogunenud reostus lahe madaluse ja halva veevahetuse tõttu siiani tunda Ka looduslikud tingimused on lahes sellised mis pigem ei aita looduslikule taastumisele kaasa sest madala veetaseme ja vee vähesuse tõttu taimestiku kasv intensiivistub ning lahe kinnikasvamine jätkub Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner kommenteeris et Eesti rannikuvee seisundi parandamiseks peame järgnevatel aastatel oluliselt vähendama merre juhitava fosfori ja lämmastiku koormust just need ained ja ühendid põhjustavad taiestiku kasvu ja halba rannikuvee seisundit Saasteained on pärit peamiselt põllumajandusest ning reoveepuhastitest oma osa annavad ka saasteainetega küllastunud veekogude setted Eesti jaoks on kõige keerulisemaks ülesandeks pöörata praegu kasvutendentsis oleva merre suunduva lämmastiku koormus tagasi langusse nii nagu see on enamikul Läänemereäärsetel riikidel Kesiseks on hinnatud ka Peipsi järve seisund Pihkva järv on halvas seisundis ja see mõjutab ka Lämmijärve ja Peipsit Lisaks on Peipsi setetesse kuhjunud ajalooline reostus toitainetega mis järve endiselt toitainetega nn varustab Läänemere ja ka Eesti rannikuvee seisund sõltub suuresti sellest kuidas Läänemereäärsed riigid seisundi parandamisse panustavad Selleks et meie merevesi oleks puhtam peavad lisaks meile ühiselt pingutama ka põllumajandustootjad nii Venemaal kui ka Poolas ning reoveepuhastid nii Taanis kui ka Saksamaal Kokkuvõttes on 2012 aasta andmetel umbes 34 seiratud veekogumitest Eestis kesises või halvemas seisundis Seega tuleb järgmise veemajanduskava 2016 2021 raames rakendada veekaitsemeetmeid Eesti

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/eestlased-hingavad-jarjest-puhtamat-ohku/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Maailma Majandusfoorum: Miks me vajame erinevat tüüpi tuulegeneraatoreid? | Tuuletehnoloogia Liit
    Tuulegeneraatorid on siiani peamiselt olnud labadega mis pöörlevad ümber horisontaalse telje ja see tehnoloogia on püsinud kui standard tänapäeva tuuleparkides Tavapäevased nn horisontaaltuuleturbiinid Inglise keeles Conventional horizontal axis wind turbines HAWT tulid ja vallutasid tuuleenergeetika turu nii maismaa kui meretuuleparkides Aga parimad tuulepargi asukohad paiknevad enamasti kaugel sügavatel mere aladel kaugel tuuletakistustest reljeefsest maapinnast laevateedest tuuleparkide keelualadest ning rändlindude lennutrajektooridest Majanduslikult otstarbekas ei ole sügavamale kui 50 meetri sügavusele paigaldada

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/maailma-majandusfoorum-miks-vajame-erinevat-tuupi-tuulegeneraatoreid/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Meretuuleenergia uudised: tehnoloogia odavnemine, parkida suurenemine ning kasutuselevõtt ka väljaspool Euroopat | Tuuletehnoloogia Liit
    Ameerika Ühendriikides Rhode Island osariigis on aga rajamisel riigi esimene meretuuleenergia 30 MW demoprojekt Vattenfall võitis Horn Rev 3 meretuulepargi vähempakkumise Rootsi ettevõte Vattenfall ja ühtlasi ka Euroopa üks juhtivaid elektri ja soojatootjaid võitis Taani meretuuleenergia projekti Horn Rev 3 400 MW vähempakkumise Taani kliima ja energia ministeeriumi teatel valiti pargi arendajaks just Vattenfall sest viimane tegi elektrienergia fikseeritud hinna pakkumiseks 103 1 EUR MWh mis on oluliselt vähem kui saavad teised vastrajatud meretuulepargid nii Taanis kui mujal maailmas Esialgsel hinnangul peaks see Taani tarbijatele tähendama 295 miljoni euro suurust kokkuhoidu järgneva 11 12 aasta jooksul see on periood mil meretuulepargile makstakse fikseeritud tasu Peale seda toodab meretuulepark elektrit juba turutingimustel Võitnud pakkumine on tugevalt alla 140 7 euro mida makstakse Taani uusimas Anholt meretuulepargis iga toodetud megavatt tunni elektrienergia eest Vattenfalli poolt pakutud meretuuleenergia hind vähempakkumisel tõestab et see tehnoloogia areneb väga kiirelt ning muutub üha konkurentsivõimelisemaks USAsse rajatakse esimene meretuulepargi demoprojekt Ameerika Ühendriikides sõlmiti märtsi alguses rohkem kui 290 miljonit dollarit maksva viie tuulikuga demopargi finantseerimise tehing USA esimese meretuulepargi arendajaks on Deepwater Wind ning park rajatakse Rhode Islandi osariigi vetesse Finantseerijateks on Societe Generale Prantsusmaalt ja KeyBank National Association Ohiost Demopargi projekti koguvõimsuseks on 30 MW ning

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/meretuuleenergia-uudised-tehnoloogia-odavnemine-parkida-suurenemine-ning-kasutuselevott-ka-valjaspool-euroopat/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive