archive-ee.com » EE » T » TUULELIIT.EE

Total: 221

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Ajalooline kokkulepe sai teoks: Pariisi kliimalepe kiideti heaks | Tuuletehnoloogia Liit
    2 kraadi võrra millel oleks teadlaste hinnangul kohutavad tagajärjed Lepingu tekst püüdleb isegi selle poole et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 1 5 kraadi Enne hääletamist oli Fabius utsitanud delegaate mitte vältima samme mis päästaks planeedi keskkondlikust katastroofist Maailma elanikud meie enda inimesed ja meie lapsed ei mõistaks seda Samuti usun et nad ei andestaks meile kõneles ta pärast 48 tundi peaaegu katkematult kestnud kõnelusi ja leppeteksti valmimist Maailma üks

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/ajalooline-kokkulepe-sai-teoks-pariisi-kliimalepe-kiideti-heaks/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive


  • Taastuvenergia tootjad kaebasid Äripäeva Pressinõukokku: taastuvenergia toetused pole keelatud riigiabi | Tuuletehnoloogia Liit
    kinnitanud nii kehtiva toetusskeemi kui ka planeeritavate muudatuste lubatavust ning puuduvad igasugused andmed selle kohta et Euroopa Komisjon oleks Eesti osas rikkumismenetlust alustanud või plaaniks seda teha ei ole vaidlusaluse loo pealkirja sõnastus põhjendatud Pealkiri esitab tõendamata ja ühepoolse versiooni asjaoludest Pealkiri jätab lugejale eksliku mulje nagu oleks oht ebaseadusliku riigiabi eest trahvi saada Allar Jõks toob täiendavate rikkumistena välja selle et Äripäev ei ole piisavalt kontrollinud informatsiooni tõesust ja

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/taastuvenergia-tootjad-kaebasid-aripaeva-pressinoukokku-taastuvenergia-toetused-pole-keelatud-riigiabi/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Tuuleenergia toetuse maht võib enne aasta lõppu täis saada | Tuuletehnoloogia Liit
    käesoleva aasta lõppu täis Kui ilm püsib lähinädalatel tuuline nagu on olnud detsembri algus siis on võimalik et toetusaluse tuuleenergia kogus jõuab esmakordselt 600 gigavatt tunnini Päris kindlalt seda hetkel veel väita ei saa ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster BNS ile Novembri lõpu seisuga on Elering maksnud Eesti tuuleenergiatootjatele 530 gigavatt tunni eest taastuvenergiatoetust Elektrituruseadusest tulenevalt on toetust võimalik maksta kuni 600 gigavatt tunni eest kalendriaastas Juhul kui toetuskõlbuliku tuuleenergia

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/tuuleenergia-toetuse-maht-voib-enne-aasta-loppu-tais-saada/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Eeskuju: Uruguay katab 95 protsenti elektrinõudlusest taastuvenergia abil | Tuuletehnoloogia Liit
    samasooliste kooselu puudutava poliitikaga Nüüd plaanib riik jõuda ka maailma kõige keskkonnasäästlikumate riikide sekka Varasemalt ka energiaministri ametit pidanud Méndez on Pariisi kliimakonverentsile läinud väga ambitsioonika lubadusega vähendada riigi süsinikdioksiidi emissioone 2017 aastaks võrreldes 2009 2013 keskmisega lausa 88 protsendi võrra Seejuures ei ole Uruguay avastanud mingeid ainulaadseid tehnoloogilisi imelahendusi ning väldib ka tuumaenergiasse panustamist Viimasel kahel aastakümnel ei ole rajatud ka uusi hüdroelektrijaamu Méndezi sõnul toob edu pigem veidi igavam kuid seda enam kopeerimist vääriv strateegia selgete pikaajaliste otsuste langetamine toetav seadustik ja regulatsioonide keskkond ning erasektori ja riigi tugev koostöö Selle tulemusena on Uruguays viimase viie aasta jooksul energiasse investeerimine peamiselt taastuvenergiasse kuid samuti maagaasi suurenenud 7 miljardi USA dollarini ehk 15 protsendini riigi SKTst See näitaja on Lõuna Ameerika riikide keskmisest viis korda kõrgem Me oleme õppinud et taastuvenergia on tegelikult finantsäri selgitas Méndez Ehitus ja hoolduskulud on madalad seega kui sa suudad investoritele pakkuda turvalist keskkonda on see väga atraktiivne äri Välisfirmad on Uruguaysse tuuleparkide rajamiseks järjekorda võtnud Üha suurenenud konkurents on aidanud kaasa elektritootmise kulude vähenemisele mis hoiab hinda ka lõpptarbijate jaoks madalal Kui võrrelda Uruguayd teiste suures osas taastuvenergiale toetuvate väikeriikidega paistab see silma oma energiatootmisviiside mitmekesisusega Näiteks Paraguay Bhutan ja Lesotho sõltuvad pea täielikult hüdroenergiast Island maasoojusenergiast kuid Uruguay on üritanud erinevate taastuvenergiaressursside kasutamisega kliimamuutustega seonduvaid riske maandada Näiteks annavad mõned tuulepargid energiat ka hüdroelektrijaamadele mis tähendab et peale vihmahooaega jätkub veereservuaaridest kauemaks Méndezi sõnul on selline strateegia vähendanud riigis põuaohtu 70 protsenti mis on üsna oluline näitaja varasemalt võis kuivapoolne aasta riigi SKTle kuni 2 protsenti maksma minna See pole riigi majandusele aga ainus hüve Viimased kolm aastat ei ole me importinud ühtegi kilovatt tundi väitis Méndez Me olime varem Argentiina elektrist sõltuvad kuid nüüd ekspordime hoopis meie neile Eelmisel suvel müüsime me Argentinale kolmandiku oma elektritoodangust Uruguayl on ees veel mitmed

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/eeskuju-uruguay-katab-95-protsenti-elektrinoudlusest-taastuvenergia-abil/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Ühiskond muutub kiiremini kui kliima. Kas globaalne kliimamuutus on Eesti probleem? On küll ja isegi väga! Eestis on õhutemperatuur viimasel poolsajandil juba tõusnud umbes 2 °C ehk siis üle kahe korra kiiremini kui maailmas keskmiselt. Väga suure tõenäosusega tõuseb
    pärast muretseb väga et ei juhtuks nagu kuus aastat tagasi Kopenhaagenis kui kokkulepet ei sündinud ELi kliimapoliitika on seni osutunud edukaks Euroopa iseäranis Põhjala on kliimaneutraalse ühiskonnakorralduse ja rohemajanduse arendamises ja keskkonnatehnoloogiate ekspordis maailmas esikohal Aastatel 1990 2014 on Euroopa osakaal üleilmsetes kasvuhoonegaaside heitkogustes vähenenud viiendikult kümnendikule Teisalt võib seda nimetada kontinentidevaheliseks süsinikulekkeks kuivõrd arenguriigid panustavad heaolusse ja suurendavad oma ühiskonna energiasisaldust ühtlasi ka süsinikujala jälje suurust Kliimakahjulik tootmine on viidud Euroopast välja Hiinasse ja arenguriikidesse Euroopa Liit on üsna enesekindel kui on võtnud kohustuse jätkata süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisega 2030 aastaks kuni 40 Kuivõrd Eesti lähteasend pärineb Nõukogude suurenergeetika ja tööstuse ajast siis unistatakse kasvuhoonegaaside koguste vähendamisest vähemalt 80 aastaks 2050 Mida me loeme välja Eesti energiamajanduse arengukava eelnõust Eesti elektrisüsteem liitub Kesk Euroopa sagedusalaga aastaks 2030 Põlevkivienergeetika efektiivsus suureneb kindlasti uutes keevkihipõletusega jaamades Elektrikatkestuste vähendamine sõltub peaasjalikult tormidest Säästlik energiakasutus transpordis on väga kaheldav sest autostumine jätkub ja mobiilsus kasvab biometaani taastuva autokütusena siin üldse ei toodeta Taastuvenergia osakaalu suurendamine on võrgu ja võimsuspiirangute tõttu piiratud Pealegi sai Eesti taastuvener gia eesmärk veerand primaarenergia kulust täis juba 2011 aastal Mis siis et indikaatori Euroopa 2020 täitmiseks tuli ajada põlevkiviahju ka suuremates kogustes puitu Kahtlemata on energia sektor kõige poliitilisem majandusharu riigikapitalism Ühtlasi tegid taastuv energiatoetused rikkaks ja õnnelikuks ka üksikud suurkatlamajade ja tuuliku parkide peremehed Nüüd on tuuleenergia areng juba paar kolm aastat paigal seisnud ja arendajad kolinud hoopis Leetu Vaid mikrotootjad on jäänud oma kümnekilovatiste päiksepaneelidega täiendama kliimapoliitika püha üritust Eesti kliimapoliitika faux pas on põlevkivi Ei ole ühtegi poliitilist märki et põlevkivienergiat hakataks koomale tõmbama Setmeid aastaid arutatud 15 miljoni tonni piir on jäänud diplomaatiliseks ilukõneks rahvusvahelisel püünel ja Brüsselis Roheliste radikaalne ettepanek koostada väljumisstrateegia teeb asjaosalised kurjaks Peale lennukate otsuste lennunduspoliitikas võttis isamaalise majanduspoliitika enfant terrible Juhan Parts vastu ka taasiseseisvusaegse ühe äriliselt kahjumlikuma investeeringuotsuse uue põlevkivielektrijaama rajamiseks Auveresse Julgeolek sh energiajulgeolek ongi kallis Nõus Energiasüsteemide ja taristu muutmine ongi kohmakas aga mitte nii inertne kui seni Põlevkivi kaevandamise aastamäär 20 miljonit tonni on põlistatud ka uutesse arengukavadesse Läinud suvel lubas riigikogu paindlikult ka seitsme aasta jooksul ülemäärast kaevandamist juhul kui kaevandusmahud jäid täitmata Kõik see sõltub Ida Virumaa regionaalpoliitikast vähemalt 6000 töökohta kuni 4 Eesti SKTst Ehkki arengukavades hoitakse optimistlikult kõrget nooti ei ole Eesti põlevkivil Euroopa kliimapoliitika prognoosides tulevikku Saksamaa suleb järgmisel aastal kaks ligniidil töötavat elektrijaama Suurbritannia kus tööstusrevolutsioon ja maailmahaarde kasvatamine teatavasti põhines kivisöel suleb oma viimased söejaamad 2025 aastal Suurte riikide põhimõttelised sammud ei ole poos ega keskkonnakaitsjate ees pugemine Eesti juhtumis kus põlevkivi on mänginud energeetikas sedavõrd olulist osa ei ole enam alternatiivsete allikate ja energiatehnoloogiate puudumine vabanduseks Juba järgmisel kümnendil muutub Euroopas energia ja süsinikumaksude ning kvoodikaubanduse survel fossiilkütustest elektrienergia tootmine majanduslikult mõttetuks Kes meile vastasrindesse appi tuleb Poola kes jutlustab rohelisest söest Selle aja peale on Euroopa muutunud sidusamaks ka ener gialiiduna ning taastuvenergeetilised megavatid pääsevad vabalt voolama üle riigipiiride eriti Kesk Euroopas Põlevkivivarud jäävad maa alla sest kõrgkeemiatoodeteks kulub pruuni kulda kordades vähem Euroopa kliimapoliitika meelevallas on Eesti põlevkivitööstus sunnitud taanduma Mis jääb Kohtla Nõmme kaevanduspark Mis

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/suumepiinad-kliimamuutuse-parast/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Keelatud riigiabi ohtu ei ole | Tuuletehnoloogia Liit
    viimastel aastatel Eestis seisnud Elektritootmise kasvu on piiranud aastaid väldanud selgusetus elektrituruseadusetuleviku kohta Seetõttu onelektrituruseaduse menetlemisega taasalustamine õiguskeskkonna selginemise seisukohalt positiivne Unustage puidu masspõletamine Vältida tuleks investeerimiskeskkonda halvendavaid ühepoolseid muudatusi olemasolevatele taastuvenergia tootjatele Peame keskenduma sektori jätkusuutlikule arengule mitte riigiettevõtte kahjumlike projektide kinnimaksmisele tarbija taskust Kindlasti ei taga jätkusuutlikkust eelnõus loodud võimalused põlevkivijaamades puidu masspõletamise toetamiseks Õiguskeskkonna selginemine lubaks lõpuni viia mitu praegu pooleliolevat olulist projekti ja alustada saaks ka uutega Tarbijal oleks nendest ainult võita sest uute hakkepuidu koostootmisjaamade rajamisega väheneks tarbija küttearved madalate muutuvkuludegaelektritootjate lisandumine aga langetaks elektri vabaturuhinda Eelnõu menetlemise käigus tuleks leida lahendus tuulenergia tootjate puhul sest eelnõu ei ole kooskõlas memorandumiga mille sõlmis 2012 aasta juulis koda majandusministeeriumiga et muuta taastuvenergia toetusskeemi Memorandumiga lubati kaotada tuuleenergiale seatud mahupiirang Pilved Eesti Energia kohal Probleeme olemasoleva toetusskeemi riigiabiloaga ei ole sest Euroopa Komisjon on tunnistanud oma mulluse otsusega nii kehtiva kui ka kõik varasemad taastuvenergiatoetusskeemid alates 2004 aastast siseturuga kokku sobivaks Küll aga võivad tekkida probleemid riigiabiga Eesti Energial Juba korra on riik elektrijaamade ehitust Eesti Energiale antud kapitalisüstide ja tasuta CO2 kvootide eraldamise kaudu subsideerinud Nüüd toimuks toetuste kumuleerimine See on Euroopa Liidu reeglitega keelatud riigiabi mis tuleb aga tagasi maksta Taastuvenergia tasudest pikendatakse keskkonnavaenulikku põlevkivi

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/keelatud-riigiabi-ohtu-ei-ole/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Tuuleelektrijaamade tootmine loob Ida-Virumaale töökohti | Tuuletehnoloogia Liit
    tööstuse peamise referentspargiga Juba uue tööstuse täielikul käivitumisel toodame Eestis 60 suurt multi megavatt elektrituulikut aastas Nende tootmine püstitamine ja muud tugitegevused eeldavad kõik uute töökohtade loomist kõneles Sõnajalg Tema sõnul on tuulikutööstuses vaja insenere IT spetsialiste tootmistöölisi logistikuid tuuleparkide püstitajaid operaatoreid ja hooldusmeeskondi kelle keskmine palgatase on vägagi konkurentsivõimeline Konverentsil kinnitas Sõnajalg et uuest tööstusest võidab eelkõige Ida Virumaa Praegu sõltuvad piirkonna töökohad väga oluliselt nafta hinnast maailmamajanduses ning

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/tuuleelektrijaamade-tootmine-loob-ida-virumaale-tookohti/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • John Vogler: Pariisi lepet näidatakse edukana hoolimata tulemustest | Tuuletehnoloogia Liit
    piisaks isegi nende sajaprotsendisel täitmisel ohtliku temperatuuritõusu ära hoidmiseks Kui hetkel laual olevaid panuseid analüüsida ja need kokku liita siis tõuseb maailma keskmine õhutemperatuur sajandi keskpaigaks ligikaudu 2 7 kraadi Seda on selgelt liiga palju ja me ei saa sellega elada Leppe tõhusus sõltub sellest kas saame selle alusel riiklike panuste tõstmisega lähitulevikus kahe kraadi eesmärgini siiski jõuda selgitas professor Majanduslikke eeldusi arvestades on see tema hinnangul võimalik Nafta hind ei püsi igavesti nii madalana kui praegu Samal ajal võib näha et taastuvad energiaallikad suudavad fossiilkütustega hinna poolest võistelda mis on riiklike protsesside kontekstis väga tähtis Valitsused teevad vaid seda mida nad suudavad endale lubada leidis Vogler Kuid mööda ei saa ka tungivast vajadusest toetada rahaliselt arengumaid rohesiirde ja kohanemismeetmete juurutamisel Roheline kliimafond Mulle tundub et üleilmse hästi toimiva kliimafondi olemasolu on üks peamisi Pariisi leppele edu tagavatest või selle läbi kukutavatest asjaoludest Kui seda pole siis ei allkirjasta lepet ilmselt terve hulk riike Fondi panustatavate rahaeraldiste suurus saab olema tähtis See on arengumaade jaoks kaalukiviks laiendas professor Juba antava arenguabi ümbernimetamisest ei piisa Vogler toob ajaloost välja et roheline kliimafond on olnud alati rahvusvahelisel tasandil tundlik teema Näiteks alguses kasutati keskkonnaprobleemidega seonduva arenguabi jagamiseks Maailmapanga abi Arengumaade valitsused on aga olnud organisatsiooniga seonduvate rahaeraldiste suhtes küllaltki kahtlustavad peljates nende kasutamisega seonduvaid tingimuslikke kohustusi jne märkis professor Mees lisas et kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks mõeldud fondi aluseks olevate mehhanismide üle on vaieldud aastaid Seda ei saa ka valitsustele ette heita Kes ei sooviks et ideaalses maailmas miljardeid eurosid ümber jagavat fondi hallataks läbipaistavalt ja seatud eesmärkide vaimus Mehhanismide osas kokku leppimine on aga pakiline Sellele ei pöörata küll arenenud riikides eriliselt tähelepanu kuid tegelikult tunnetab suur osa maailmast juba praegu kliimamuutuste mõju Kliimamuutustega kohanemine on seetõttu prioriteet enamike riikide jaoks rõhutas Vogler Riiklikud huvid Samuti ei saa tema sõnul mööda vaadata asjaolust et rahvusvahelises süsteemis on laiahaardelise ja siduva kliimaleppe sõlmimist üritanud nurjata mitmed riigid Kui mõned teevad SEDA nähtavalt pragmaatilistel kaalutlustel näiteks tõestatult pea maailma suurimate naftavarudega Saudi Araabia siis teiste jaoks on tegu pigem üleilmse õigluse jalule seadmisega Näiteks India ja terve hulk teise riike arvab et kliimaküsimusi käsitletakse rahvusvahelisel tasandil juba olemuslikult ebaõiglaselt Nende hinnangul on arenenud riigid on kulutanud süsiniku eelarvest sedavõrd suure osa et ON arengumaade suhtes ülekohtune sundida neid panustama arenenud tööstusriikidega võrdsel määral sõnas Vogler Professori hinnangul ei murra patiseisu miski peale märkimisväärse kompensatsiooni Ajaloolised emissioonid on tekitanud vaidlusi juba esimestest kliimakokkulepetest saadik See ilmnes juba algse kokkuleppe kuulsaks saanud lõigus mis käsitles arenenud riikide ja arengumaade eristamist ja ühe või teise rolliga seonduvaid kohustusi Kuigi see oli väga laiaulatuslik kokkulepe ei suudetud seda üheselt määratleda märkis professor Omaette klassi moodustavad maailma suurimad majandused mille kliimakokkulepete täitmisele seab piirid siseriiklik opositsioon Ameeriklastel on olnud alati probleeme eriti praeguse administratsiooni ajal Obama tahab et Ameerika oleks kliimapoliitika alal üks maailma juhtriike kuid tema tegutsemist piirab vabariiklaste enamusega Kongress Kliimat puudutavad eelnõud ei lähe lihtsalt läbi Ükskõik mida ta teeb peab Obama tegema läbi täidesaatvate käskude selgitas Vogler Tunneli lõpust paistab siiski valguskiir Hiina

    Original URL path: http://tuuleliit.ee/john-vogler-pariisi-lepet-naidatakse-edukana-hoolimata-tulemustest/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive