archive-ee.com » EE » T » TKTK.EE

Total: 894

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Elo Kiiveti “Valgusmets” | Tallinna Tehnikakõrgkool
    keskus Rõiva ja tekstiiliteaduskond Transporditeaduskond Video Aivars Alt Mõju keskkonnale Toivo Tammik liiklusohutus Hindrek Kesler Pille Hamburg Tiiu Tamm Ehitamine linnastumine Sven Andresen Monica Vilms elektriautod BIM Tomomi Hayashi Anti Hamburg logistika keskkonnasäästlikkus Aimar Lukk Anneli Kaldoja Diana Tuulik Turvavarustus Sven Kreek liiklus Elo Kiivet transport Elo Kiiveti Valgusmets 8 2 2016 5 7 veebruarini toimus Tallinnas Toompargis Kesklinna Valgusfestival milles astus oma installatsiooniga üles ka TTK lektor ja arhitekt Elo Kiivet installatsiooniga Valgusmets Sündmusega seoses küsisime Elolt mõned küsimused et ta meid sellest kõigest lähemalt valgustaks Installatsiooni nimi on Valgusmets Miks just selline nimi oma installatsioonile Valgusmets peaks nimena edasi andma meelelist kogemust mida saab tavaliselt metsast teistmoodi aga ikkagi oma Okste valgusribade kõrvale lükkamine mis tuules liiguvad puuvõrade valguskardina vahelt omale raja leidmine et seisatada ja korraks tõeliselt kuulatada vaadata keskenduda ja avastada Mets on linnainimesele hädavajalik hingamise ja akude laadimise koht kus aeg liigub täiesti teistviisi Samamoodi proovisin oma valgusinstallatsiooniga luua vanalinna kivimaastikule väikest valguse oaasi kus läbitormamise asemel saaks valgusmetsalise mõttepausi võtta Mis Sind inspireeris Raske öelda mis konkreetselt inspireeris Koht kindlasti Patkuli suure ja turiste täis vaateplatvormi kõrval asuv tilluke ja müüridega piiratud terrass tekitas minus mõnusalt ja ootamatult intiimse tunde mis ilmselt tekitas mõtte seda veel võimendada ning panna inimesi seal korra seisatama ringi vaatama ja seeläbi ehk sedasama tunnetama Erinevate valgusfestivalide tööde emotsioonid ilmselt jätsid ka oma jälje Kui oluline Sulle endale on valgus Kuidas kompenseerid selle puudumise pimedal ajal Valgus on mulle nagu ilmselt enamikele inimestele äärmiselt oluline Tihti ei pruugi sellest enne arugi saada kui seletamatu väsimus maad võtab Kõige paremini aitab alati päevavalguse maksimaalne ära kasutamine näiteks loomuliku valgusega metsas uitamine jooksutiiru tegemine Alati on hää looduslik tuli mina põletan talvel kodus päris palju küünlaid Aga linnaruumi kasutamismuster pimedal ajal vaieldamatult muutub välditakse pimedaid nurgataguseid ja halvasti valgustatud teeosasid Mulle

    Original URL path: http://www.tktk.ee/blogi/elo-kiiveti-valgusmets (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Kuidas õigesti prügi sorteerida? | Tallinna Tehnikakõrgkool
    olmejäätmeid ei tohi ladestada ja et neid peab kindlasti enne sorteerima Kõige parem kui seda teevad inimesed ise mis kindlustab selle et materjali saab võimalikult puhtana kätte See omakorda võimaldab materjali taaskasutada või ringlusesse suunata Monica lisab et sellest aastast alates on muutunud jäätmete sorteerimise kord Nimelt hakkas kehtima määrus mis täpsustab kuidas peab oma jäätmeid sorteerima ja mitmesse erinevasse liiki neid sorteerida tuleb Määruses on kirjas 13 rida erinevate jäätmeliikidega See ei tähenda et peaks koheselt ka 13 konteinerit eramu ees olema Näiteks biolagunevad jäätmed on omakorda jagatud gruppidesse aia ja haljastusjäätmed ning köögi ja sööklajäätmed Mis on kõige sagedasemad vead mida inimesed sorteerimisel teevad Tuleb materjalile otsa vaadata et mõista millise prügi hulka see kuulub nendib Monica Näiteks võib tuua pehme paberi ninanuuskamise paber paberist munakarbid jne See kuulub ikkagi olmeprügi või biojäätmete hulka ning ei kuulu kindlasti mitte paberi hulka Põhjuseks on see et paberit saab ümber töödelda kuni 8 korda Paber on teatavasti valmistatud puidust ning paberi sees on puidukiud mille kiude iga ümbertöötlemise puhul murtakse pehme paber on paberi viimane elutsükkel Tapeedi puhul tuleb teadvustada et enamus tänapäeva tapeete ei koosne enam paberist Tapeet on tänapäeval pigem tekstiil ja polümeer mis kuulub olmeprügi või ehitusjäätmete hulka mille peaks viima jäätmejaama Ühekordsed kohvitopsid võivad olla valmistatud näiteks biolagunevast materjalist topsil vastav märge sel juhul kuuluvad topsi kaaned plastikust pakendijäätmete hulka kuid tops ise biolagunevate jäätmete hulka See eeldab muidugi et inimene vaatab pakendit ja veendub millega tegemist on Ka tetrapakid ei ole lihtsalt papp pakid vaid seal sees on fooliumi või kilekiht Tegemist on komposiitmaterjalidega Seega kuuluvad puhtad tetrapakid pakendijäätmete hulka Mida inimene peab siis eraldi koguma Paberit ja pappi pakendeid metalli klaasi bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid Ka puitu tuleb eraldi koguda sest põletada võib ainult puhast puitu Kemikaalidega töödeldud puidu korral on tegemist puidujäätmetega mida ei

    Original URL path: http://www.tktk.ee/blogi/kuidas-oigesti-prugi-sorteerida (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Neli küsimust Ryusuke Nankile | Tallinna Tehnikakõrgkool
    Täienduskoolitused Blogi TTK 100 Neli küsimust Ryusuke Nankile TTK Blogi TTK Blogi Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Neli küsimust Ryusuke Nankile Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Ehitusteaduskond Ettevõtjale Humanitaarainete keskus Kõigile Kõrgkool Mehaanikateaduskond Reaalainete keskus Rõiva ja tekstiiliteaduskond Transporditeaduskond Video Tomomi Hayashi Pille Hamburg Anti Hamburg Anneli Kaldoja logistika Sven Andresen Turvavarustus Sven Kreek Hindrek Kesler transport Ehitamine Mõju keskkonnale Elo Kiivet linnastumine keskkonnasäästlikkus BIM liiklus Aivars Alt Tiiu Tamm Diana Tuulik Monica Vilms Toivo Tammik elektriautod liiklusohutus Aimar Lukk Neli küsimust Ryusuke Nankile 5 2 2016 Jaapani saatkond koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga TTK korraldavad Jaapani disainer Ryusuke Nanki avatud loengu Jaapani disain selle minevik olevik ja tulevik Loeng toimub 18 veebruaril algusega kell 17 00 Tallinna Tehnikakõrgkooli aulas 3 korrusel Sellega seoses küsisime Ryusuke Nankilt mõned põgusad küsimused Jaapan on alati olnud disaini ja tehnoloogia valdkonnas pioneer Vaadates siit Euroopast tundub Jaapani disain minimalistlik Kas nõustute nende stereotüüpidega Nõustun et osa Jaapani disainist on minimalistlik kuid ma ei nõustu et see on stereotüüpiline nähtus Tegelikult esineb minimalismis väga suur mitmekesisus Kas on mõttekas rääkida lokaalsest ja regionaalsest disainist selles globaliseerunud maailmas Ma usun et on palju nähtamatuid asju millel on lokaalses kultuuris suur tähendus Samuti usun et nad edastavad meile suurt tarkust

    Original URL path: http://www.tktk.ee/blogi/neli-kusimust-ryusuke-nankile (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Mida arvestada renoveeritud puitmajade soojustamisel | Tallinna Tehnikakõrgkool
    see siiski võimalik kui uus välisilme läheb kokku varasemaga Kui palju soojustada ja kuidas Järgmisena tekib kohe küsimus kui palju soojustada Tuleb kindlasti avada seinakonstruktsioon et hinnata või täiendavalt uurida mis olukorras on seinad kas esineb niiskus või muid kahjustusi Optimaalne soojustuspaksus on 150 200 millimeetrit kuigi muinsuskaitse piirangute puhul võib konkreetse hoone puhul lubatud olla ka vähem Sellisel juhul saab leida kesktee ka minimaalne soojustamine annab tulemust kui peale panna veel ka tuuletõke mille peale omakorda roovituse peale paigaldatud laudis Probleemiks võib olla siinkohal räästas Kui soojustuse tõttu nihkub sein siis peaks nihkuma ka räästa joon Igasugune hoonete renoveerimine peab olema tervikuna läbi mõeldud ning lahendus kirja pandud ning vastavalt sellele ka projekteeritud Hoone renoveerimisel ei tohiks vaadata kitsalt vaid lisasoojustamist korda tuleks teha ka ventilatsioon ning vihmaveesüsteemid Hoonete soojustamine seespoolt Seespoolne soojustamine on alati hoonetel seotud niiskuse kondenseerumise riskiga välisseinas Selle peab läbi mõtlema kas ja kui palju soojustust võib üldse panna ning seina niiskusrežiim tuleks kindlasti eelnevalt läbi arvutada Lihtsustatult öeldes siis kui kuni 5 sentimeetrit panna tuleb vaadata et hoone ventilatsioon oleks korras ja niiskust hoones sees väga palju ei teki Vastasel juhul hakkab see läbi piirde väljapoole liikuma Isegi sellisel juhul on tegu riskantse lahendusega Kui seinad niiskuvad siis kaasneb hallituse ja seenkahjustuste teke mis on otseselt ohuks inimese tervisele Samuti on oht välisseintele kuna need võivad lihtsalt läbi mädaneda Halveneb ka läbiniiskunud seinte soojapidavus mis küll kandevõime kaoga ja hallitusprobleemidega on teisejärguline probleem Soojustada tuleks seega võimalusel väljastpoolt Soojustusmaterjali valik Oluline on ka soojustusmaterjali valik Näiteks vahtpolüstereenplaadid EPS on väga aurutihedad võrreldes puiduga ning puitmaja ei tohiks soojustada vahtpolüstereeniga kuna suur on tõenäosus et aur jääb puidu ja vahtpolüstereeni vahele pidama ja ei saa sealt välja kuivada Pigem soovitaks villa millel on veeauru läbivus suurem ja mis sobib seetõttu puitmajadele paremini Külmasillad ja õhulekkekohad

    Original URL path: http://www.tktk.ee/blogi/mida-arvestada-renoveeritud-puitmajade-soojustamisel (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Loovus ja inseneeria – kas võimatu kooslus? | Tallinna Tehnikakõrgkool
    oma struktuur ja süsteemsus olemas aga see tuleb igalühel personaalselt kujundada väidab Anneli Ütleksin et loovus on võime midagi luua See on isiksuseomaduste kogum mis annab eelduse probleeme uutviisi lahendada uusi algupäraseid tulemusi saada uusi tooteid teenuseid luua uusi süsteeme välja mõelda ja seda olemasoleva põhjal täpsustab Anneli Loovus eriti ettevõtlusvaldkonnas on päevakorda tulnud viimastel aastatel Maailm muutub väga kiiresti ja selles olukorras on pidevalt vaja täiendada olemasolevat ja mõelda välja uusi lahendusi Tegelikult sünnivad uued ideed ju nii enda kui ka teiste vajadustest kirjeldab Anneli praegust olukorda Start up id garaažid jne kõik see eeldab loovamat lähenemist toob Anneli näite Järjest rohkem on olukordi kus insener disainer tehnoloogia valdkonna töötaja ja turundusjuht peavad tegema koostööd ning välja mõtlema kuidas oma valdkondade nägemus kokku sobitada Tänapäeval on väga tihti meeskonnad rahvusvahelised ning tegemist on erinevate kultuurikontekstidega Koostöösuhted aga baseeruvad ju usaldusel ja heal läbisaamisel ning siin on hädavajalik loov suhtlemine selgitab Anneli miks loovusel on igapäevases töös järjest olulisem tähendusväli Anneli täiendab et loovus on seotud kultuurikonteksti ja isiksuseomadustega haridustaseme ja oskustega tühjale kohale ju midagi ei teki Kellel on palju teadmisi oskusi ja kogemusi sellel on rikkalikum baas ja ta on edukam ka olukorras kus ta peab looma midagi uut Loovuse puhul ei saa kindlaid piire tõmmata innovatsioon ja loovus käivad käsikäes Olen seisukohal et eriti just insenerivaldkonnas tuleb loovust arendada Tuleb anda üliõpilastele sellist lihtsamat tunnetamist et mis see loovus on ja kuidas seda endas arendada Näiteks ehituses peab tulevane insener suutma hoonet projekteerida ja kõike täpselt välja arvestada loovusprotsessis on see aga võimatu see on ennustamatu situatsioon Samas tuleb ka ehitusinseneril igapäevases elus olla paindlik lahendada ehitusplatsil ootamatuid probleeme kasutada oma teadmisi ja oskusi Anneli annab siinkohal viis lihtsat soovitust kuidas endas loov alget igapäevaselt arendada Võta kasutusele ideede märkmik igapäevased tähelepanekud mis muudaksid meie elu paremaks oleks hea üles märkida sest sahtliideede sekka võib tekkida ka mõni geniaalne välgatus Otsi impulsse muuda iga päev kasvõi trajektoori kust kaudu sa tööle kõnnid Nii võid saada ootamatuid impulsse keskkonnast kus sa viibid Töö iseendaga muuda oma paindumatut hoiakut Otsi ideid filmidest teadusartiklitest erialastest vestlustest Probleemide kaardistamine tee selgeks mis probleemid segavad loovust töösituatsioonis Lahenduste otsimine isegi kui lahendusi veel ei paista on otsimine juba pool võitu Mis aga segab meid olemast loov Anneli selgitab miks head ideed teinekord nii pikaldaselt ja raskelt rakendust leiavad Kõigepealt kindlasti hirm jääda naeruväärseks märgib Anneli tõika et see käib paratamatult kaasas olukorraga kus on tarvilik väljuda oma mugavustsoonist Anneli selgitab et sellises situatsioonis tekib võitlus sisemiste hirmudega mis lähtub küsimusest Kas teised ikka aktsepteerivad mind ja minu ideid Olulist rolli mängib ka kartus teadmatuse ees jätkab Anneli ja täpsustab et igasugused muutused tekitavad teatavat hirmu äkki läheb midagi valesti Ka perfektsionistidel on teinekord raske asjadele loovalt läheneda kuna loovus eeldab protsessi alguses ka teatavat ebamäärasust kommenteerib Anneli loovust inimtüübist lähtuvalt Loovuse puhul tekib veel ka hirm lasta asjadel minna alati ei saa kõike loovprotsessi puhul kontrollida ütleb Anneli ja lisab et riski võtmine käib selle olukorraga paratamatult kaasas Ka isiksuse seisund mõjutab

    Original URL path: http://www.tktk.ee/blogi/loovus-ja-inseneeria-kas-voimatu-kooslus (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Ettevaatust, sinivalgus! | Tallinna Tehnikakõrgkool
    Mõned lapsevanemad on tänapäeval koguni uhked kui kaheaastane nutiseadmes midagi teha oskab arvatakse et nii saab temast IT guru Paraku võib seda last ees oodata eluaegne nägemispuue Kuna lapse silmalääts on veel arenemata on juhtivad Ameerika silmaarstid arvamusel et alla kaheaastastele lastele ei tohi digiseadmeid üldse anda Samas arvatakse et vanusepiirangut tuleks tõsta kuni viieaastaste laste vanuseni Meil on seda teemat aga väga vähe teadvustatud Valgustuse mõju inimese tervisele hakati põhjalikumalt uurima sel sajandil kuna see teema on muutunud aktuaalseks kogu maailmas Kuidas siis valgus meid mõjutab Mida valgem on päevasel ajal valgus seda rohkem suureneb inimese aktiivne mõttetegevus seda kiiremini võtab ta vastu otsuseid ka reaktsioon on kiirem jne Õhtune kollasem ja hämaram valgus valmistab ette uneperioodi lausub Tiiu Nutiseadmed mida me kasutame tihtipeale just õhtuti põhinevad leedvalgusel millel on tugev sinise spektri osa Nähtava valguse lainepikkus pikemas sinispektrialas eriti 480 490 nm annavad ganglionrakkudele teada et käes on päev mille tulemusena surutakse vereringes unehormoon maha Kui me oleme õhtul kell kümme üksteist ikka veel sinist spektrit kiirgava valguse käes saab inimese hormonaalne tase rikutud unehormooni asemel toodab aju hoopis stressihormooni kortisooli selgitab Tiiu täpsemalt Püsivalt suur kortisoolisisaldus võib aga muu hulgas kahjustada ajurakke See omakorda on seotud mälu ja tähelepanuga Kortisoolil on omadus suruda maha teiste hormoonide taset nagu unehormoon ja õnnehormoon Ebapiisav või valel ajal magatud uni lööb segi kogu ööpäevarütmi ja organismi hormonaalse taseme ning põhjustab depressiooni märgib Tiiu Tiiu paneb inimestele südamele et nad jälgiksid kui palju nad digiseadmeid päevas kasutavad ning kui palju neil tegelikult on vaja neid kasutada enne magamaminekut Kui silmad hakkavad nutiseadmete kasutamisest kipitama või tekib peavalu vms on probleem juba käes Siiski kui on tõesti vaja õppida või tööd teha just õhtuti siis soovitaks arvutis kasutada sellist programmi nagu f lux ja tahvelarvutis või nutitelefonis mõnda muud sinivalgust piiravat äppi f lux programm muudab ekraani valgust vastavalt kohalikule ööpäeva valgusele nutitelefonis kasutatav sinivalgust piirav äpp aga vähendab silma võrkkestale langevat kahjulikku sinispektriosa soovitab Tiiu ja toonitab et tegelikult saab igaüks kaitsta ennast ainult ise Teisenenud on ka meie üldine igapäevane valgustus üldotstarbelisel leedvalgusel on sinine spektriosa alati tugevamalt esindatud kui traditsiooniliste lampide puhul isegi kollasemat näivat valgust andvatel leedlampidel toob Tiiu Tamm välja veel ühe sel sajandil toimunud muutuse See tähendab et kui me kasutame oma igapäevases koduses valgustuses vaid leedvalgust siis sõltuvalt valgusvärvist juba ainuüksi tubane valgus võib valgustundlikke inimesi ärkvel hoida ega lase tegelikult magamiseks valmistuda Valgustustehnika valdkonnas on hetkel sinivalguse kahjulik ala defineeritud 415 455 nanomeetriga kuid täpsemad uuringud näitavad et see kahjulik kiirgusala mis põhjustab varajasi vanurite silmahaigusi nagu AMD ja katarakt võib olla väiksem täpsustab Tiiu Leedlampide paigaldamisel valgustitesse tuleks jälgida et need ei jääks valgustist välja ega paistaks otse silma Kui tekib leedvalguse käes olles ärapöördumisreaktsioon tuleks valguslahendus üle vaadata annab Tiiu soovituse millele peaks kindlasti tähelepanu pöörama Kuna paljud leedlambid värelevad siis migreenihaigetel tuleks oma valikuid tehes paluda lampide talitlemist demonstreerida ja vaadata lampi läbi telefoni kaamera mis toob väreluse selgelt välja annab Tiiu praktilise nõuande Artiklile andsid kommentaari ka Ida Tallinna Keskhaigla

    Original URL path: http://www.tktk.ee/blogi/ettevaatust-sinivalgus-2 (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Karusnahk krõbedaks külmaks? | Tallinna Tehnikakõrgkool
    kasukas oleks hästi kehasse ehk liigselt ümber Kasukas ei ole efektiivne kui inimene ennast seal liigutada ei saa sõnab Margit Ta nendib et kasukat valides peakski eelkõige mõtlema millistes oludes ja kui tihti seda kandma hakatakse Kui inimene sõidab palju autoga siis peaks arvestama et lühem kasukas on ilmselt sellises olukorras mugavam Kasukad on kallis lõbu kuid Margiti hinnangul on vesti hind kuskil alla tuhande euro Kasuka hind sõltubki järgmistest asjadest mis karusnahaga on tegemist kui palju materjali kulub ning kui keerulise disainiga on tegemist Vastavalt sellele kujunebki hind Kui kasutatakse kallimat materjali soovitakse pikemat kasukat ning eriilmelist disaini siis kulub ka rohkem töötunde ning lõpptulemuseks on kõrgem hind võtab Margit lühidalt kasuka valmimise kulud kokku Näiteks minke isasloomad läheb keskmisele kasukale umbes 25 28 samuti on ka isasloomade nahad veel omakorda erineva suurusega selgitab Tarmo Tarmo Kattago täpsustab et vesti puhul jääb tööraha kuskil 300 euro kanti Sõltub loomulikult töö keerukusest kui on vaja palju nahku omavahel kokku õmmelda ja detailset disaini siis läheb see muidugi kallimaks Kuidas aga leida endale just nimelt see õige karusnahk millest kasukat üldse õmmelda Igapäevaseks kandmiseks just kandmistugevuse seisukohalt eriti vihma lörtsi ja lumega on kõige vastupidavam kopranahk väidab Margit Miinuspoolena toob Margit aga välja et kopranahk on väga karmi karvastikuga ja ei näe nii hea välja Kõige populaarsem on aga rebasenahk ning siin on võimalus et saab neid nahkasid siis omavahel kombineerida Näiteks seljaosa ja kapuuts teha kopranahast ning rinnaesine ja servad teha rebasenahast teeb Margit nutika ettepaneku Praktilisuse seisukohalt tulebki arvestada et kopranahale taevast tulev vesi ei tee midagi aga rebasenahk märjaks saades näeb kohe ilmetu välja lisab Margit Ka hülgenahk on üldiselt väga funktsionaalne Mütside puhul on väga populaarne kasutada aga jänesenahka mille puhul tuleb aga meeles pidada et see nahk kulub väga kiiresti toonitab Margit Kui soovitakse pidulikumat kasukat siis soovitaks hõberebase või punarebasenahka kuigi neil on veeloomadega võrreldes lühem eluiga Hõberebase karusnahk on tugevam ja ka kallim Punarebase karusnahk ei ole nii tihe ning karv on pisut pehmem Kõige kallimad ja pidulikumad on aga soobli ja naaritsanahast kasukad ka minginahk on väga eksklusiivne sõnab Margit Samas ei ole näiteks sooblinahast kasukad nii hea kandmistugevusega ning sobivad ikkagi rohkem esindusrõivasteks mitte ei ole mõeldud igapäevaseks kandmiseks Uurisime seepeale Tarmolt et kuidas karusnaha hind üldse kujuneb Umbes viis korda aastas on oksjonid Kopenhaagenis Helsingis Seattles Moskvas Torontos Hong Kongis jne Süsteem toimib selliselt et kuivatatud nahad toimetatakse füüsiliselt kohale ning ostjad vaatavad neid misjärel teevad oma pakkumised oksjonivormis Praegu võib öelda et hinnad on võrreldes paariaastase taguse ajaga suhteliselt all Põhjuseks Vene ja Hiina turu nõudluse vähenemine ostujõu langemise tõttu selgitab Tarmo Kattago tehnilisi detaile Kasukate puhul on aga väga oluline ka kasuka hooldus tuletab Margit meelde Kui endale kasukas juba soetada siis peaks muretsema ka kammi et karv kauem vastu peaks ja parem välja näeks Kasukat tuleb kammida pärikarva muidu kasukas vanub väga kiiresti juhib Margit tähelepanu Samuti ei ole mõistlik panna kasukas suveks kilekotti seisma kilekott teeb kiiresti oma negatiivse töö Parem on panna kasukas hoiule tekstiilist kotti

    Original URL path: http://www.tktk.ee/blogi/karusnahk-krobedaks-kulmaks (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Vilistlaste meenutusi | Tallinna Tehnikakõrgkool
    Naams kordas pidevalt et õpime sama programmi järgi nagu TPIs Joonestamine oli väga kõva Rein Kalep oli üks joonestusõpetajatest Samal ajal tegin sporti Ehitusettevõtja Kalev Ramjalg Tahtsin ehitajaks saada juba viieaastaselt Ema ütles et see on halb mõte sest ehitajad joovad ja töötavad kõrgustes Hiljem tuli kõike ette kuid teadmine et tuleks minna TEMTi oli juba 6 klassis Alates 1993 aastast rakendasin kõik varasemad kogemused oma ettevõttes Roxor Ehitus OÜ mille viimaseks tööks jäid Aserisse valatud tuuleelektrijaamade betoonalused ja 40meetrised betoonist torumastid Praegu olen tehnikakõrgkooliga seotud Tehnosiirdekeskuse nõukogu ja üliõpilasseltsi Ericius liikmena Kirjutasin ka betooniteemalise näidendi Sild kuhu olen sisse kirjutanud selle osa inseneeriast mida koolis otseselt ei õpetata ja mis tuleb vaid kogemusega Ärimees Indrek Prants Tehnikum oli toonaste keskeriõppeasutuste hulgas selge liider Õppetöö sarnanes väga ülikoolides praktiseeritavale süsteemile Tuli koguda teatav hulk ainepunkte et kursus lõpetada See õpetas iseseisvalt mõtlema ning enda eest seisma TEMTi suur maja keset linna sai meile nagu teiseks koduks iga katusealune pööningunurk või keldrikamber olid meil läbi nuhitud ning uhket sammastega maja pidasime uhkusega enda omaks Õppimine TEMTis Eestile pöördelistel aastatel on mind kindlasti väga positiivselt mõjutanud Sain seal ka tuttavaks oma tänase äripartneri ja kolleegi Sven Mansbergiga Soovin TEMTi juubeli puhul õnne kõigile kooliga seotud inimestele ja vilistlastele Ärimees Raivo Raidam TEMT oli minu elu parimad aastad See oli lõbus perestroikaaeg millest kasvas välja laulev revolutsioon Sinna aega langes ka neli fantastilist malevasuve aastatel 1986 1989 Sahhalin Kamtšatka Sahhalin Kamtšatka TEMT oli ärksa vaimuga Vahel toimus ka mõni koolipidu Kord oli Karavani klahvpillimängija Aarne Saluveer sunnitud mikrofoni ütlema et peab vist helistama merekooli TEMTi saalis olid ainult tüdrukud Kõik olid kohal meditsiinikool kaubandustehnikum pisi peda kergetööstustehnikum majandustehnikum Neist viiest piisas et TEMT oleks pruutidega kaetud Arhitekt Joel Kopli Esimesel aastal ei saanud ma täpselt aru mida olin õppima tulnud kõrgem matemaatika teoreetiline mehaanika tugevusõpetus informaatika ja muu selline Alles teise aasta keskpaigas hakkasin märkama et kõva kesta all on peidus midagi palju enamat Koolihoone arhitektuurikorrus oli selgelt omamoodi ning äärmiselt inspireeriv juba esimesest koolipäevast alates kõikjal vedelesid maketid ja hindamistest seinale jäänud planšetid ning õhk oli pungil erialale iseloomulikust loovusest Tol ajal ei olnud ka remont üle käinud ning kulunud interjöör kutsus loovalt oma igapäevast keskkonda parandama Näiteks eraldas teaduskond õpilastele mitukümmend liitrit värvi et nad muudaksid koridori seinad elavamaks Tulemuseks oli muidugi täielik džungel aga seda inspireerivam Väga tänuväärt oli et võisime ka öösel viibida koolimajas ja sessi ajal oma projekte punuda Vahel tegime mõnda projekti 38 tundi järjest sattudes eesmärgi nimel hoogu Kursusekaaslastega tekkis väga hea klapp ning paljud on tänaseni väga head sõbrad Tõka tõka oli nagu ilus lapsepõlv kus anti kindlad ülesanded ning kui nendega õigeaegselt maha said siis tehti enamasti pikk pai Toredaid ning värvikaid õppejõude oli mitmeid eraldi tooksin esile Mari Liivia Jõerüüti ja lõputööd juhendanud Vilen Künnapud Selle nelja aasta jooksul toimus väga suur areng mis ladus hilisemale tugeva vundamendi Kool andis tugevad baasteadmised ja ka käsitööoskused Logistikaärimees ja judoka Joel Rothberg Sisse astudes ei teadnud ma mis on logistika See tundus olevat eksklusiivne ala

    Original URL path: http://www.tktk.ee/uudised/vilistlaste-meenutusi (2016-02-18)
    Open archived version from archive