archive-ee.com » EE » T » TAVID.EE

Total: 1088

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    asukohta Mida teada ja tähele panna välismaksete puhul Avaleht Aegumatud artiklid Aegumatud väärt artiklid Aegumatud väärt artiklid Aegumatute artiklite all oleme välja toonud erinevad lood mida on igal ajahetkel huvitav ja kasulik lugeda Uudiste rubriigist leiate samuti palju huvitavaid artikleid mis kajastavad hetkesündmusi maailma majanduses ja kulla turul Majandussurutised nende põhjused ja ravid Murray N Rothbard Kuidas tekib hüperinflatsioon Gonzalo Lira Kas U V või W Ei hoopis ɥ Alar

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=544 (2016-02-13)
    Open archived version from archive


  • Valuutavahetus, investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    leiate samuti palju huvitavaid artikleid mis kajastavad hetkesündmusi maailma majanduses ja kulla turul Majandussurutised nende põhjused ja ravid Murray N Rothbard Kuidas tekib hüperinflatsioon Gonzalo Lira Kas U V või W Ei hoopis ɥ Alar Tamming Video Finantskriis visualiseeritult Paberraha saatus Targad mehed on alati kulda hinnanud Rahandussüsteem uppis Alar Tamming Kaos kord ja majandus Alar Tamming Peomängud Sam Mathid Miks tavid müüb kulda Vaata ka Alar Tammingu blogi http

    Original URL path: http://www.tavid.ee/print.php?/&main=12 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    puhul Avaleht Uudised Uudiste arhiiv Uudiste arhiiv Tavid AS Tartu kontor kolis uude asukohta 11 01 2016 Tavid Mida teada ja tähele panna välismaksete puhul 16 12 2015 Tavid Kuidas valuutatehingutelt raha kokku hoida 16 12 2015 Tavid Mida arvab Alar Tamming negatiivsest hoiuseintressist 10 12 2015 Alar Tamming Britid nõuavad mitme valuuta liitu 07 12 2015 Postimees Hiina jüaan saab viiendaks IMFi reservvaluutaks 03 12 2015 Postimees Šveitsi pank

    Original URL path: http://www.tavid.ee/index.php?main=61 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    ka nende kasumi suurenemine Tulemusena suureneb rahavaru riigis näiteks Inglismaal Kui paber ja laenuraha hulk Inglismaal suureneb siis inglaste rahalised sissetulekud ja kulud tõusevad ning suurenenud rahavaru kergitab Inglismaa kaupade hindu See toob kaasa inflatsiooni ja buumi riigis Kuid see lõbusalt jätkuv inflatsiooniline buum külvab samal ajal ise oma hävingu seemneid sest Inglise rahavaru ja sissetulekute suurenedes ostavad inglased järjest rohkem kaupu välismaalt Peale selle kui Inglismaa kaupade hinnad tõusevad kaotavad need oma konkurentsivõime teiste kaupade suhtes riikides kus puudub inflatsioon või selle määr on väiksem Inglased hakkavad ostma vähem kodust ja rohkem välismaalt samal ajal kui välismaalased ostavad vähem Inglismaalt ning rohkem kodust Tulemuseks on Inglismaa maksebilansi defitsiit ja Inglismaa eksport kahaneb oluliselt võrreldes impordiga Aga kui import on suurem kui eksport tähendab see et raha voolab Inglismaalt välisriikidesse Ja millise rahaga on tegu Kindlasti mitte Inglise pangasedelite ega kontodega sest prantslasi sakslasi või itaallasi ei huvita eriti või üldse oma fondide hoidmine Inglise pankades Sellepärast lunastavad nad oma pangasedelid ja kontod Inglise pankades kulla vastu ning kuld on sellist liiki raha mis kaldub järjepidevalt riigist välja voolama kui inflatsioon Inglismaal jätkub Aga see tähendab et Inglise panga suurenevat laenuraha tagab kuld mille varu Inglise panga hoidlates järjest kahaneb Buumi jätkudes suurendab meie hüpoteetiline pank oma emiteeritud laokviitungi väärtuse näiteks 2500 untsilt 4000 untsile samal ajal kui kullavaru väheneb näiteks 800 untsile Selle protsessi hoogustumisel haarab panku lõpuks hirm Pangad on ju ikkagi kohustatud nõuded sularahas välja maksma kuid nende sularaha voolab kiiresti välja samal ajal kui nõuded kuhjuvad Seega löövad pangad lõpuks verest välja lõpetavad laenuraha suurendamise ja vähendavad maksmata pangalaene Niisugust taandumist kiirendavad pankrotistavad jooksud pankadele rahva poolt keda riigi pankade üha ebakindlamaks muutuv olukord oli samuti järjest murelikumaks muutnud Panga kokkutõmbumine muudab majanduspildi vastupidiseks Buumile järgnevad kokkutõmbumine ja krahh Pangad hakkavad rahaga ettevaatlikumalt ümber käima ning ettevõtted kannatavad kui surve võlgade tagasimaksmiseks ja koondamiseks suureneb Pankade rahavaru vähenemine toob omakorda kaasa üldise hinnalanguse Inglismaal Kui rahavaru ja sissetulekud kahanevad ning Inglise kaupade hinnad kukuvad muutuvad need välismaise toodanguga võrreldes atraktiivsemaks ja maksebilanss võtab vastupidise suuna sest eksport ületab importi Kui kuld voolab riiki ja raha hulk väheneb kullavaru suhtes muutub pankade olukord tunduvalt kindlamaks Selles seisnebki äritsükli majandussurutise etapi olemus Pange tähele et see etapp areneb paratamatult välja sellele eelnenud majandusliku kasvu buumist Eelnev inflatsioon muudab majandussurutise etapi vajalikuks Me näeme näiteks et surutis on protsess mille abil turumajandus kohandub vabaneb inflatsioonilise buumi ajal kogunenud liigsest ja ebanormaalsest ning taastab kindla majandusolukorra Surutis on ebameeldiv kuid vajalik reaktsioon eelnenud buumi ebanormaalsusele Aga miks algab järgmine tsükkel Miks kalduvad äritsüklid jätkuvalt korduma Sest kui pangad on küllalt toibunud ja paremas olukorras tunnevad need ennast piisavalt kindlalt et jätkata oma loomulikku laenuvõime suurendamist ning nii saabki alguse järgmine buum mis külvab järgmise paratamatu krahhi seemneid Kuid kui äritsükli põhjustaja on pangandus siis kas pangad pole samuti eraturu majanduse osa Kas me ei saaks selletõttu öelda et süüdlane on ikkagi vaba turg isegi kui ainult selle vaba turu pangandussektoris Vastus on ei sest esiteks ei saaks pangad ilma valitsuse sekkumise ja õhutamiseta laenuvõimet ühiselt suurendada Kui pankade vahel valitseks tõeline konkurents põhjustaks mis tahes panga laenuvõime suurendamine kiiresti vastava panga võlgade suurenemise selle konkurentidest pankadele ja selle konkurendid hakkavad kiiresti laienevalt pangalt võlgu sularahas välja nõudma Lühidalt öeldes nõuavad panga konkurendid väljamakseid kullas või sularahas samamoodi nagu välismaalased ainult et see protsess kulgeks märksa kiiremini ja lämmataks tekkiva inflatsiooni juba eos Pangad saavad muretult üheskoos laieneda kui on olemas keskpank põhimõtteliselt riigipank mis naudib monopoolset kuulumist valitsusele ja valitsuse kehtestatud privilegeeritud positsiooni kogu pangandussüsteemis Pangad said hakata oma laenuvõimet piiramatult suurendama ja kaasaja maailma tuttav äritsükkel sai alguse alles siis kui seati sisse keskpangandus Keskpank teostab pangandussektoris oma võimu niisuguste valitsuse meetmete abil nagu muudab oma kohustused seaduslikuks rahaks millega tasutakse kõik võlad ja maksud annab keskpangale monopoolse õiguse pangatähti emiteerida vastupidiselt hoiustamisele Inglismaal oli valitsuse asutatud keskpangal Bank of Englandil seaduslik monopoolne õigus pangatähtedele Londoni piirkonnas või otse sundides panku kasutama keskpanka oma kliendina rahareservide hoidmiseks nagu USA puhul Föderaalreservis Aga pangad ei kurda eriti selle sekkumise üle just keskpanganduse süsteem muudab pikaajalise laenuvõime suurendamise võimalikuks sest keskpanga rahavaru kasvamine suurendab kogu pangandussüsteemi rahavaru ja võimaldab kõikidel kommertspankadel laenuvõimet üheskoos suurendada Keskpangandus toimib nagu õdus kohustuslik pangakartell mille ülesanne on suurendada pankade kohustusi ja pangad saavad nüüd nii keskpanga sedelitest kui ka kullast koosneva suurema rahavaru baasil laieneda Niisiis näeme nüüd et äritsüklit ei põhjusta mingisugused vabaturumajanduse salapärased puudused vaid otse vastupidi valitsuse süstemaatiline sekkumine turu tegevusse Valitsuse sekkumine toob kaasa laenuraha suurenemise ja inflatsiooni ning inflatsiooni lõpule jõudes järgneb majandussurutise kujul kohandumine Ricardo äritsükliteooria mõistis õige tsükliteooria olulisi elemente tsükli etappide korduvat olemust ja surutist kui kohandumisprotsessi turul mida pole esile kutsunud vabaturumajandus Ent kaks probleemi oli ikka seletamata millest on tingitud äkiline tohutu ärivigade hulk tõrked ettevõtluses ja miks toimuvad tootmiskaupade sektoris tunduvalt suuremad muutused kui tarbekaupade sektoris Ricardo teooria seletas ainult liikumisi hindade tasandil üldises ettevõtluses jättes täielikult seletamata tohutult erinevad reaktsioonid kapitali ja tarbekaupade sektoris Tõese ja täielikult välja arendatud äritsükliteooria avastas ning avaldas lõpuks Austria majandusteadlane Ludwig von Mises kui ta töötas Viini Ülikoolis professorina Mises andis vihjeid äritsükli olulise probleemi lahenduse kohta oma monumentaalses teoses Theory of Money and Credit Raha ja äritsükliteooria mis ilmus 1912 ning ligi 60 aastat hiljem on see ikka veel parim raamat raha ja pangandusteooriast Mises töötas oma tsükliteooria välja 1920 ndatel ning selle viis inglise keelt kõneleva maailmani Misese juhtiv mõttekaaslane Friedrich A von Hayek kes siirdus 1930 ndate alguses Viinist Londoni majanduskooli õppejõuks Ta üllitas saksa ja inglise keeles kaks raamatut mis seletasid ning täpsustasid Misese tsükliteooriat Monetary Theory and the Trade Cycle Rahateooria ja kaubandustsükkel ning Prices and Production Hinnad ja tootmine Kuna Mises ja Hayek olid austrialased ning kuulusid kuulsasse 19 sajandi Austria majandusteadlaste koolkonda sai see teooria kirjanduses tuntuks kui Austria ehk raha üleinvesteerimise äritsükliteooria Toetudes Ricardo teooriale Austria üldteooriale ja oma loovale andele töötas Mises välja järgmise äritsükliteooria Ilma pankade laenuvõime suurendamiseta püsib pakkumine ja nõudlus üldjuhul vabahinnasüsteemi abil tasakaalus ning sel juhul ei saa kasvavaid buume ja krahhe areneda Kuid

    Original URL path: http://www.tavid.ee/index.php?main=11&newsID=666 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    ka riigivõlakirjade odavat finantseerimist QE lite on juba tegevuspaiga Föderaalreservile riigivõlakirjade otseseks ostmiseks ette valmistanud Ja maailma lõppu see kaasa ei toonud Seetõttu tunneb Föderaalreserv end kindlalt liikudes edasi ja lootes lämmatada riigivõlakirjade tootlikkuse tõusu juba eos Riigivõlakirjade ost Föderaalreservi poolt leiab aset viisil mis õhutab varahaldureid veelgi rohkem riigivõlakirju Föderaalreservi ootavatesse pihkudesse puistama Seda riigivõlakirjade müüki ei ajenda hirm vähemalt mitte alguses Väga tõenäoliselt on selles olukorras umbes esimese 15 minuti vältel riigivõlakirjade müük korrapärane ning seda teostatakse eesmärgiga antud hetkel needsamad võlakirjad hiljem veidi odavamalt tagasi osta Kuid Föderaalreserv tõlgendab seda müüki võlakirjapaanikana Föderaalreserv on juba teadlik võlakirjaturu hirmust riigivõlakirjamulli ees Seepärast avab Föderaalreserv nüüd likviidsuskanalid ja ostab kokku kõik vabad riigivõlakirjad et säilitada varahindade stabiilsust ja turgu maha rahustada Suurpankadel on selles mängus otsustav roll Ameerika zombide probleemiks on nimelt asjaolu et neid pole riigistatud Neile on antud parimad tingimused mis kaasnevad riigistamisega täielik likviidsus raamatupidamis ja normatiivsete eeskirjade peatamine kuid neil on ka endiselt õigus tegutseda oma soovi järgi ja oma parimates huvides Siit ka nende räiged preemiad mida makstakse välja praktiliselt pankroti äärel seistes Siit ka nende soovimatus nõrgenenud majandusele laenu anda Siit ka nende väljaostusummad ja kiskjalikud ärikombed Nad on mõistnud et magusate väljaosturahade ja mahlaste preemiate saamiseks on nad pidanud Föderaalreserviga kaasa mängima ja riigivõlakirju kokku ostma aidates nii varjata eelarvevõla rahaks realiseerimist mis on toimunud alates sellest hetkest kui Föderaalreserv alustas 2008 aastal nende bilansist hapuks läinud varade ostmist Ent nad ei pea täitma Föderaalreservi veel vähem Riigikassa käske Kuna neid tegelikult ei riigistatud pole nad kellegi käpa all Nad võivad tegutseda oma suva järgi ning nende bilansis on terved laevatäied riigivõlakirju Seega suurendavad suurpangad riigivõlakirjadega toimuvat nähes paanikat tegutsedes oma parimates huvides nad on esimeste hulgas kes püüavad riigivõlakirjadest vabaneda Nad moodustavad murdlaine serva Nüüd algab skeemi paanikafaas varahaldurid nähes riigivõlakirjade ulatuslikku kokkuostu Föderaalreservi poolt ja nende müüki Ameerika zombide poolt mis toimub kõik vaid mõni päev enne suuremat riigivõlakirjade enampakkumist paiskavad oma riigivõlakirjad massiliselt müüki Nad teavad väga hästi et USA majandus on ebakindel valitsus kõrvuni võlgades ning USA riigivõlakirjade olukord meenutab paljuski Kreeka krahhi Nad ei ole lollid kõik on teadlikud riigivõlakirjamulli võimalusest Paljud inimesed mina ise kaasa arvatud usuvad et Föderaalreserv Riigikassa ja Ameerika zombid püüavad omavahelises riigivõlakirjade kauplemiskolmnurgas kokku mängida viies tegelikult läbi varjatud raha ringlusse laskmist Riigikassa emiteerib võlakirju eelarvekulutuste finantseerimiseks suurpangad aga ostavad neid raha eest mille nad on saanud Föderaalreservilt Küsimus kas see ka tõepoolest nii on ei puutu tegelikult asjasse levinud arvamuse kohaselt on see nii Ja paanika korral saab levinud arvamusest kauplemisstrateegia Seetõttu kui Föderaalreserv hakkab riigivõlakirju aktiivselt kokku ostma et nende hinda tõsta leiavad kõik varahaldurid Nüüd on aeg rongilt maha hüpata Pange tähele et riigivõlakirjade kiire ja äkilise müügi otsusega ei liitu Hiina ja Jaapan need kaks riiki jäävad tegelikult ainsatena vihmavarju hoidma Esimestena paiskavad riigivõlakirjad müüki pigem Ameerika ja sõltuvalt sündmuse toimumise kellaajast Euroopa varahaldurid See on äkkpaanika mis meenutab paljuski möödunud maikuu välkkrahhi Ülalpool kirjeldatud sündmused leiavad aset väga lühikese aja jooksul tõenäoliselt vähem kui tunniga Kuid erinevalt maikuu sündmustest ei tule seekord tagasipõrget Pange tähele ka asjaolu et kogu selle müügitegevuse valguses säilib riigivõlakirjade tootlikkus vähemalt esialgu Miks Sest Föderaalreserv kes on otsustanud stabiilse hinna säilitada takistab alguses tootlikkuse laienemist mis ongi põhjuseks miks niivõrd paljud üritavad võlakirju paaniliselt müüa Bernanke pidurisüsteem ei leevenda turuolukorda vaid muudab selle pigem liiga ahvatlevaks et mitte müüa Esimesed varahaldurid või suurpangad kes on oma riigivõlakirjadest lahti saanud hakkavad otsima kohta kuhu oma raha paigutada Kuhu kõik see vaba raha läheb Tarbekaubad Selle hirmsa päeva lõpuks saavutavad kõrgeima nõudluse kõik tarbekaubad vääris ja tööstuslikud metallid nafta toiduained jt Kuid põhjuseks pole tavakodanike usalduse kaotus dollari suhtes see juhtub mitmeid päevi ja nädalaid hiljem vaid asjaolu et kui riigivõlakirjad pole enam kindlaks hoiustamispaigaks peavad kõik rahaomanikud leidma uue koha oma dollarite jaoks Kuhu need paigutada Suurde vanasse hoidlasse Madratsi alla Eurodesse Vastus on tarbekaupadesse Paanika ajal nähakse tarbekaupades ainsat kindlat hoiustamispaika kui riigivõlakirjad peaks korraga turul paariateks osutuma täpselt samamoodi nagu nähti ainsat kindlat hoiustamisteed riigivõlakirjades kui paljud hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberid 2007 ja 2008 aastal väärtuse kaotasid See ei puuduta tarbekaupade turul kaubeldavaid fonde ega derivatiive need jäetakse ja õigustatult kõrvale kui riigivõlakirjadest veelgi ebaturvalisemad Erinevalt 2008 aasta sügisele eelnenud ajast pööravad inimesed tähelepanu vastaspoole riskidele Seetõttu hõlmab tung tarbekaupade järele üksnes reaalseid käegakatsutavaid tarbekaupu Selle paanikapäeva lõpuks on kaubahinnad tõusnud 50 kuni 100 Nädala lõpuks on vastavad näitajad 150 kuni 250 Minu isikliku arvamuse kohaselt säilib kulla üle teatud kontroll kuid suurima tõusu teeb läbi hõbe kuni 100 dollarit untsi eest nädala jooksul Kui kaubahinnad lakke kerkivad saavad ka tavakodanikud hüperinflatsioonist maigu suhu Eelkõige juhtub see bensiinijaamades Kui nafta hind kerkib ühe päeva jooksul 74 dollarilt 150 dollarini ning seejärel nädalaga 300 dollarini mis on paanika käigus täiesti võimalik siis milline saab olema bensiinigalloni hind 10 dollarit 15 dollarit 20 dollarit Mis siis juhtub Rahvas tavalised lihtinimesed hakkavad meeleheitlikult tarbekaupu kokku ostma kütteõli toidukaupu bensiini mida iganes tehes seda pigem nüüd kui need on veel enam vähem taskukohased kui hiljem mil seni 15 dollarit maksnud bensiinigalloni eest tuleks välja käia 30 dollarit Kui kõik otsustavad ligikaudu ühel ajal vahetada ühe kauba raha teise kauba tarbekaupade vastu siis mis juhtub esimese suhtelise hinnaga ja teise suhtelise väärtusega Vastus on lihtne üks tõuseb lakke teine variseb põrmu Kui inimesed pea kaotavad ja paaniliselt tarbekaupu kokku ostma hakkavad variseb nende tavapärane finantsvarade süsteem aktsiad väärtpaberid jt kokku kõik püüavad kiiresti sularaha hankida et see sama kiiresti tarbekaupade vastu vahetada Seega toimub kohe pärast riigivõlakirjade turu pöörist aktsiate katastroofiline langus mis leiab aset tõenäoliselt mõne päeva jooksul pärast võlakirjapaanikat See aktsiahindade kokkuvarisemine toob kaasa samasuguse plahvatusliku tarbekaubahindade tõusu Selline varade müümine tarbekaupade hankimise eesmärgil hakkab toimima ringleva skeemina mitte miski ei suuda seda peatada Kui see jõuab igapäevaellu haarab tavainimesi paanika ning nad püüavad vabaneda püsivatest varadest kestvuskaupadest autodest majadest selleks et hankida tarbekaupu eelkõige kütteõli bensiini ja toitu Teiste sõnadega väljendudes hüperinflatsiooni saabudes kaotavad reaalse maailma varad oma väärtuse Näib et ühest asjast ei suuda hüperinflatsiooni skeptikud kunagi aru saada hüperinflatsiooni korral ei kerki

    Original URL path: http://www.tavid.ee/index.php?main=61&newsID=422 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    et äri ei saagi muidu teha kui ainult laenuga kõik võtavad võlgu ja justkui nii peakski olema Keegi ei mõtle millal võlad lõplikult makstud saavad ja et firma saab tegutseda ilma laenuta Iga laenu võtmisel eeldatakse juba ette et see refinantseeritakse järgmise laenuga Kui eraisik nii oma elu tahab veeta ja ühe panga laenuga maksab kinni teist ja SMS laenuga esimest siis nimetatakse teda petiseks ja asi lõppeb halvasti Firmade tasandil tundub see olevat normaalne Ta võikski olla normaalne kui sellega aktsepteeritaks ühte varjatud mustrit mis enamasti ettevõtte juhtide teadvusse ei taha mahtuda Võib juhtuda et uut laenu ei tule peale ja firma läheb pankrotti ning see on kõige tavalisem normaalsem turumajanduslik regulatsioon mis peabki nii olema Paraku aga muutuvad suured turumajanduse pooldajad väga närviliseks kui nad avastavad et ka nemad peavad turujõududele alluma kuidagi ei tahaks ju ja siin kohal läheb asi veel huvitavamaks Palju on neid majandusteadlasi kes mõtlevad fraaside keskpangad lõdvendavad rahapoliitikat ja vastupidi pinguldavad rahapoliitikat tegeliku tähenduse üle ja selle mõjule inimesele Klassikalises mõttes tähendab see intressi langetamist ja tõstmist Esimene elavdab majandust ja teine tõmbab koomale Elavdamine tähendab aga seda et raha saavad laenata ka firmad kelle äriplaan ei pruugi töötada aga madal intress meelitab laenama Pingestamine aga seda et oodata on suurt pankrotilainet sest firmad kes on üles ehitanud oma äri pangalaenudele ei saa järsku enam hapnikku Seda et hingamine peaks sõltuma ikka oma kopsumahust mitte suhupandud torust ei ole siin mõtet arutada sest praeguses majanduslikus paradigmas on see veel vastuvõetamatu idee Arusaamisele et kui raha ei ole siis äri teha ei saa ei jõuta enne kui praegune süsteem on jõudnud oma agoonilise lõpuni Aga selleni ta paraku jõuab sest laenamise tasand ei lõppe ettevõtete tasandil Järgmine tasand on Eestis vald linn ehk kohalik omavalitsus ja maailma tasandil riigid Ka need on kõik võlgu Tavalisel lugejal kes siiamaani on viitsinud lugeda tekib siinkohal küsimus et kes siis neile kõigile raha on laenanud Vastus on ootamatu tegelikult mitte keegi sest pangad on selle raha mis välja on laenatud loonud välja laenamise hetkel Kui mõned aastad tagasi ja ka praegu toimusid suured firmade ülesostmised siis ei olnud nii et ettevõte kogus suure hulga raha ja ostis teise ettevõtte ära Hoopis mindi pangahärra juurde näidati talle bilanssi ja saadi firmade kokkuostuks raha lisaväärtusena võidi sind valida ka aasta ärimeheks Kõige kõvem vend oli see kes pankadest suutis kõige rohkem laenu saada mitte see kes oma äri stabiilsusele ja oma rahale üles on ehitanud Praegu on kogu maailm sattunud suurde võlamulli ja pole ka teoreetilist võimalust seda tagasi maksata Ainus mida üritatakse teha on laene pikendada ja tagasimaksmise tähtaegu edasi lükata Eestis on selle näiteks LHV Arbitage fondid Eesti Ekspress Sportland Tallink j t maailmatasandil Dubai ja Kreeka kuid see on alles algus USA võlakoormusest ei ole mõtet üldse rääkida Ühe arvestuse järgi on USA kõigi majapidamiste rikkus kokku väiksem kui kogu võlasumma nii et pole isegi teoreetilist võimalust neid laene tagasi maksta Huvitaval kombel on sellist jama ka maailmas varem olnud väiksem mastaabis aga ikkagi Ning kõik

    Original URL path: http://www.tavid.ee/index.php?main=61&newsID=362 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    1 1434 1 0595 GBP 0 7885 0 7673 NOK 9 8139 9 5159 RUB 89 9800 83 7300 SEK 9 6214 9 3297 USD 1 1398 1 1115 Vaata lisaks Tagasiside Uudised Artiklid Tavid AS Tartu kontor kolis uude asukohta Mida teada ja tähele panna välismaksete puhul Avaleht Uudised Uudised Tavid soovitab vaadata Finantskriis visualiseeritult 10 03 2009 Vimeo com Lühike ja lihtne lugu finantskriisi olemusest Tagasi Tavid AS

    Original URL path: http://www.tavid.ee/index.php?main=11&newsID=248 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    1660 muutusid Inglise kullasseppade kviitungid mugavaks alternatiiviks müntide või kullakangide kasutamisele Kullasseppade tähelepanek et laenajate jaoks osutusid need sama mugavaks kui hoiustajate jaoks tähistab rahatähtede kasutuselevõtu algust Inglismaal Aastal 1661 sai Rootsi Pangast esimene ametlik pank Euroopas mis väljastas pabertaalritena tuntud rahatähti Joonis 2 Rootsi Panga 50 taalriline rahatäht aastast 1666 1680 aastateks oli paberraha kasutamine hakanud levima ka teistesse Euroopa riikidesse ja Uude Maailma Alam Kanada Prantsusmaa koloonias kasutati mängukaartidele paigutatud rahatähti Ka teised kolooniad töötasid peagi välja oma paberraha Olemasolevad valuutad ringluses Praegu on kogu maailmas ringluses 176 valuutat Neist sugugi kõiki ei kasutata ega tunnustata laialdaselt nagu näiteks mitmed mitteametlikud Inglismaa piirkondade rahatähed Mani saar Jersey ja Guernsey Kõikide praeguste valuutade keskmine ringluses olemise vanus on ainult 39 aastas ja vähemalt üks neist Zimbabwe dollar rappub hüperinflatsiooni käes Allpool on loetletud kakskümmend pikima eaga valuutat Valuuta Kasutuselevõtt Ringluse kestus aastates Staatus Naelsterling GBP 1694 315 Ringluses Shoti nael SSP 1727 282 Ringluses USA dollar USD 1792 217 Ringluses Hollandi kulden NLG 1814 188 EURO 2002 Shveitsi frank CHF 1825 184 Ringluses Guernsey naelsterling GGP 1827 182 Ringluses Mehhiko peeso MXP 1822 170 Hüperinflatsioon Kanada dollar CAD 1841 168 Ringluses Belgia frank BEF 1835 167 EURO 2002 Kuuba peeso CUP 1857 150 Ringluses India ruupia INR 1861 148 Ringluses Mani nael IMP 1865 144 Ringluses Austria paberkulden ATP 1753 139 Asendati kursiga 1 2 Austria Ungari krooniga aastal 1892 Jaapani jeen JPY 1871 138 Ringluses Haiiti gurd HTG 1872 137 Ringluses Rootsi kroon SEK 1874 135 Ringluses Taani kroon DKK 1875 134 Ringluses Hispaania Peseeta ESP 1874 128 EURO 2002 Peruu sol PEH 1864 121 Kadus hüperinflatsiooni tõttu 1985 Itaalia liir ITL 1882 120 EURO 2002 Väljaspool ringlusse laskmise piirkonda ametlikult tunnustamata või väärtuseta Allpool on toodud graafikud mis näitavad kahe kõige kauem käibel olnud valuuta langevat väärtust Inglise naelsterling ja Ameerika Ühendriikide dollar mida peetakse kõigi aegade edukaimateks paberrahadeks Inglise naela ostujõud alates aastast 1694 Algselt oli Inglise naela väärtuseks üks troiunts 373 242 grammi proovihõbedat aastal 1560 Proovihõbe on hõbe puhtusega 92 5 ja ühes troinaelas on 12 troiuntsi Elizabeth I ja tema nõunik Sir Thomas Gresham kes sõnastas Gresham i seaduse kehtestasid uue valuuta et saavutada kord mille oli loonud aastate 1543 51 Suur devalveerimine kui Henry VIII püüdis rahastada oma kulukaid sõdu Prantsusmaa ja Šotimaaga Paberist rahatähed lasti ringlusse varsti pärast Inglise Panga asutamist aastal 1694 23 veebruari 2007 seisuga on praegu tarvis 86 2 GBP et sama troinaela koguses proovihõbedat osta langus on 98 8 USA dollari ostujõud alates aastast 1774 1792 aasta USA Müntimisseaduse alusel oli dollar seotud 24 75 graani kullaga Ühes troiuntsis on 480 graani Seega läks ühe troiuntsi kulla ostmiseks tarvis 19 4 USA dollarit 23 veebruaril 2007 läks sama troiuntsi kulla ostmiseks tarvis peaaegu 863 USA dollarit mis tähendab väärtuse langust 97 8 Käibelt kadunud valuutad Käesolev analüüs hõlmab 599 valuutat mis on käibelt kadunud Nende valuutade keskmine eluiga on ainult viisteist aastat 2 Järgnevas tabelis on kirjeldatud nende valuutade saatus gruppide lõikes Valuuta Valuutade arv Kirjeldus Võeti

    Original URL path: http://www.tavid.ee/index.php?main=11&newsID=223 (2016-02-13)
    Open archived version from archive



  •