archive-ee.com » EE » T » TAVID.EE

Total: 1088

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    välismaksete puhul Avaleht Uudised Uudised Pangajooks on Kreekas alanud 03 11 2011 E24 Kreeklased on hakanud pankadest raha välja viima aga kohalikel pankuritel pole selle vastu midagi pigem vastupidi kirjutab Kauppalehti Soome majandusleht viitab Financial Timesile kelle sõnul saadavad pangajuhid klientidele kirju soovitusega raha pangast välja võtta niikaua kui seda veel saab teha Esimesed märgid kardetud pangajooksust on nüüd nähtud kirjutab majandusleht Täieliku pangajooksu korral arved külmutataks ning panga uksed

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=587 (2016-02-13)
    Open archived version from archive


  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    mõnd teist panka toetada aga neil ei ole piisavalt raha siis Itaalia laenab EFSFilt Euroopa maksumaksja jaoks võtab riski Itaalia valitsus mitte abisaaja pank EFSF ega Euroopa maksumaksja ei lähe otse toetama ühtki panka Kokkuvõttes toob see Eesti maksjale ikkagi kohustusi Jah sest oleme garanteerinud EFSF kohustusi kahe miljardi euro väärtuses Meie risk on et mõni valitsus keda EFSF on toetanud ei suuda oma kohustusi täita Aga arvan siiski et risk et mõni suurem ja tugevamatel alustel riigi valitsus ei suuda oma kohustusi täita on kaduvväike Analüütikud ütlevad et uued kapitaliadekvaatsuse nõuded jahutavad Euroopa majandust veelgi sest pangad tõmbavad nende täitmiseks koomale laenuandmist Lisakapitali leidmine uute nõuete katteks on keerukam ja kallim Kas te jagate arvamust et uued kapitalinõuded loovad uue piduri Euroopa majandusele See on tõsine risk sest pankadel on raske turult kapitali saada Valitsuste abi ei ole kingitus vaid suhteliselt ebameeldivatel tingimustel saadud raha Pangad tegelikult ei taha valitsuse raha palju valutum on laenuportfelli kokku tõmmata ja proovida varasid müüa ning selle abil kapitaliadekvaatsuse määra normi piiridesse tuua Et seda vältida tuleb asju teha teisiti Tuleks fikseerida mitte ainult kapitali adekvaatsuse määr vaid ka konkreetne summa eurodes mis tuleb kapitali lisada Ühele pangale nii palju teisele nii palju et hoida tagasi liiga järsku laenuvoo kokku kuivamist Aga paindlikkus peab säilima mõne panga jaoks on mõistlik laene vähendada või midagi müüa Kuidas Eestis tegutsevad pangad paistavad Kreeka võlgade mahakirjutamise taustal Kreeka võlakirjade mahakirjutamine ei mõjuta Eesti panku ega nende emapanku Rootsis Vaid ühe suurema Eesti panga emapangal on mingil määral Iirimaa võlakirju See on Põhjamaa pankadest ainus kel on teatud risk Rootsi pankade puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele et nad laenavad lühiajalist raha USA dollarites Eesti pankade probleemiks võib saada nende emapankade lühiajaline krediidiliin kui see läheb kallimaks siis võib ka meie laenuraha minna kallimaks Rootsi pangad on kapitaliadekvaatsuse näitajate järgi väga hästi kapitali seeritud aga Rootsi finantsjärelevalve hinnangul võiks neil olla veelgi rohkem kapitali Selle põhjuseks ei ole valitsuste võlakirjad vaid panganduse väga suur maht võrreldes Rootsi majandusega Panganduse varad on umbes neljakordne Rootsi SKT Eesti Panga hinnangul pole lühiajalisi probleeme ei Eesti ega Rootsi pankadel Euroopa Keskpank on ostnud võlakirju umbes 170 miljardi euro eest Kui kaua võlakirjade ostmine jätkub Võlakirjade ost ei ole traditsiooniline rahapoliitiline abinõu niipea kui olukord turgudel on paranenud programm lõppeb Praegu on võimatu öelda millal see lõpeb Miks Rootsi pangad Ameerikast raha võtavad Miks nad seda Euroopa Keskpangast ei võiks võtta Rootsi pank ei saa otse raha võtta sest ei ole eurotsooni liige kuid sisuline põhjus on see et raha hind dollarites on praegu kõige odavam Aga üle ookeani vaadates paistab Euroopas segadus ja dollarilaenude hind on viimasel ajal tõusnud Kui raha hind läheb Rootsi pankadele kallimaks siis läheb see kallimaks ka grupi sees Eesti majandusele Kui suure osa Kreeka võlgadest peaks maha kirjutama Laenude mahakirjutamine lepiti erasektoriga kokku juba juulikuus Nägemused on erinevad aga tähtis on leida lahendus Kreeka valitsuse võlaprobleemile Tähtis on kindlustunne et Kreeka suudab oma kohustusi täita Lühiajaliselt saab seda teha EFSFi abil pikaajalises plaanis peavad nad oma

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=586 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    1 1115 Vaata lisaks Tagasiside Uudised Artiklid Tavid AS Tartu kontor kolis uude asukohta Mida teada ja tähele panna välismaksete puhul Avaleht Uudised Uudised Greenspan Euroopa Liit hävib 28 10 2011 Äripäev Endine Föderaalreservi esimees Alan Greenspan ütles CNBC le antud intervjuus et eripärad Euroopa põhja ja lõuna majanduste vahel on liiga suured ja see viib Euroopa Liidu hävinguni Kui euro 1999 aastal kasutusele võeti arvati et Lõuna Euroopa majandused käituvad nagu Põhja Euroopa riigid Arvati et itaallased hakkavad käituma nagu sakslased Kuid seda ei juhtunud ütles Greenspan Vastupidi Põhja Euroopa riigid rahastasid lõunariikide ülemäärast tarbimist mis on praegune jooksevkonto puudujääk Greenspan prognoosib et Lõuna Euroopa eelarvekriis süveneb ning kaupade ja teenuste vool põhjast peatub Selle tagajärjel läheb lõunaeurooplaste elustandard halvemaks Kultuurilisi eripärasid Euroopas on alahinnatud ütles Greenspan Ainus lahendus kuidas erinevad rahvad saaksid omada ühist valuutat oleks kultuuriliste eripärade kattumine nii nagu see on Saksamaal Hollandis ja Austrias Kui seda pole siis ei saa nad ka koos eksisteerida Greenspan ootab uut võlakirjakriisi Endine Föderaalreservi esimees usub et Euroopa võlakriis ja USA suutmatus eelarvedefitsiiti vähendada tekitab investorites arvamuse nagu Ameerika ei erineks Kreekast Võlakirjakriisi on väga raske ette prognoosida ütles Greenspan ning lisas et arutelud USA eelarve üle saavad olema

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=584 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    siis oli lõpp hirm lõi pankadele naha vahele Kreekale ei tahetud enam üldse laenata Ometi polnud oluliselt midagi muutunud võrreldes poole aasta taguse ajaga Oleks võinud ka nüüd tasapisi laenata et kollapsit vältida Selle aja sees oleks pidanud toimuma kriisi manageerimine See on muidugi väga üldiselt öelduna Jutu mõte on see et pangad teadsid et laenata ei tohiks aga kuna neil virvendasid silme ees prisked kasumid siis terve mõistuse häält eirati Nii oli see ka paljudel muudel puhkudel Terve mõistuse häält eirasid need kes buumiaastail pakkusid inimestele laenu tagatisi nõudmata Investeerimispankurid riskeerisid kasumi nimel täiesti arutult Terminaator ei oleks seda teinud Ka meil on vaetud kes on süüdi laenu andjad või võtjad Rohkem on rõhutatud et täiskasvanud inimene aga ka riik jne peab laenates teadma milleks ta on suuteline ja et ega keegi vägisi toppida ei saa Aga kas ahvatlemine on ikka õige Kõik pole tugeva iseloomuga ja selgepilgulised ega suuda kiusatusele vastu panna Enamikul olevustel ei ole arusaama majandusasjadest pikemas ajalõikes Vastutustundelise inimese ja targa laenaja kohus oleks öelda et ära sina praegu võta resp jäta see pits vahele Eriti just sõltlase silme ees ei tohi tema mõnuainega liputada Ja rahasõltuvus on maailma suurim sõltuvus Näib nagu töötaks paljudes investeerimispankades ja teistes rahasõlmedes narkarid või on nad seal töötades selleks muutunud Lisaks majandus finants jne kriisile peaks rääkima inimese kriisist Ka poliitikas On üldteada et ükski demokraatliku riigi poliitik ei taha vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid sest siis ei valitaks teda tagasi Euroopas on kogu aeg kusagil valimised mis teeb raskeks riikidevahelise konsensuse saavutamise milleta ei saa vastu võtta murdelisi aga tõeliselt edasiviivaid otsuseid Euroopa vajaks plejaadi poliitikuid kes on nõus teadlikult end ohvriks tooma võtma need otsused vastu ja siis poliitikutena haihtuma Aga võim on magus Tavakodanikku ei huvita SKT eelarvedefitsiit jms sel määral kui ta enda igapäevane toimetulek

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=583 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    SEK 9 6214 9 3297 USD 1 1398 1 1115 Vaata lisaks Tagasiside Uudised Artiklid Tavid AS Tartu kontor kolis uude asukohta Mida teada ja tähele panna välismaksete puhul Avaleht Uudised Uudised Maailma suurim kuldmünt 27 10 2011 Perth Mint Pert Mint tutvustas oma 26 10 11 pressiteates suurimat kuldmünti maailmas mille kaal on 1 tonn ja kulla puhtus 99 99 Meistriteosel on kujutatud punast känguru mida ümbritsevad päikesekiired samuti

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=582 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    tähele panna välismaksete puhul Avaleht Uudised Uudised Lipstok me pole kriisi epitsentris kuid lainetusega saame pihta ikka 26 10 2011 Delfi Martin Hanson Eesti Panga president Andres Lipstok ütles tänasel pangafinantsstabiilsuse pressibriifingul et aeg on hetkel väga väljakutseterohke ning äärmiselt keeruline on anda infot sellest mis tegelikult saama hakkab Prognoosinumbreid vaadates olid need kenad juba 2011 aastat vaadates kuid 2012 ja 2013 aastal on numbrid hoopis teised käib hoopis teine mäng Väga keeruline on praegusel hetkel teha pikapidavaid majandus ja rahandusprognoose Just prognoose millele saaks ausalt silma vaadata ka mõne aja pärast sõnas Lipstok Võlakriisi mõju on tuntav peamiselt reaalmajanduses Ka Rootsi keskpanga hinnangul ei ole kohaliku majanduse väljavaated nii roosilised kui varem Esimene järeldus on see et kui kriisi mõju lööb reaalmajandusse siis kallineb rahastus ja laenamine Kui kallineb rahastus on kõik tegevused raskendatud ja areng peatub sõnas panga president Kui aga kriis lööb meie välispartnerite reaalmajandusse väheneb nende nõudlus meie kauba vastu ja see lööb juba meid Kriis ei taba meid otse kuid kriisi lainetus meid kindlasti tabab Selleks peab aga olema valmis Brüsselist tuleb täna õhtul üldpilt Euroopa finantstulevikust ning seejärel teeme meie siin omad otsused lisas Lipstok Toonitan aga veelkord lubaduste täitmise tähtsust Lubadused on hetkel

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=581 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    Äripäev Raivo Sormunen Kulla ja hõbeda viimase paari päeva kiire hinnatõus näitab et investorid tunnevad üha suuremat muret täna õhtuse Euroopa Liidu tippkohtumise pärast mis peaks andma vastuse Kreeka võlakirjakriisi lahendamiseks Kulla untsi hind on eilse ja täna hommiku jooksul tõusnud 1660 dollarilt 1720 dollari alla ehk 3 5 Tegemist on viimase kuu kõrgeima hinnatasemega Ka hõbe on liikunud sama ajavahemiku jooksul märkimisväärselt tõustes 31 5 dollarilt 33 5 dollarini untsist Viimaste päevade jooksul on kuld leidnud tugeva toetustaseme ebakindlus Euroopa võlakriisi lahendamise osas on tõstnud investorite huvi kulla vastu märkis Wing Fung Precious Metals maaklerüksuse juht Peter Fung uudisteagentuurile Bloomberg Lisaks Euroopale rõhub globaalseid börse täna arvatavasti ka USAs eile avaldatud tarbijausaldusindeks mis langes viimase kahe ja poole aasta madalaima tasemeni Ka online kaubamaja Amazon com eile hilisõhtul avaldatud väga nõrgad majandustulemused võivad täna turge mõjutada Siiski on täna kõikide pilgud pööratud Brüsselisse kus kell 1800 õhtul algab juba viimase kahekümne ühe kuu neljateistkümnes kriisikohtumine Lisaks Kreeka võlakirjade mahakirjutamisele on laual veel pankade rekapitaliseerimine ja euroala päästefond EFRS i tugevdamine Ehkki täna pidi toimima ka EL i rahandusministrite kohtumine Ecofin on see praeguseks tühistatud Ettevõtete poole pealt on täna fookuses Nokia mis peaks täna Londonis toimuva Nokia World 2011

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=580 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    on tuleviku suhtes parem lahendus kui teine ja kolmas pensionisammas sõnas majandusteadlane Raul Eamets Kui me vaatame pikemat perioodi on probleemid suured rääkis Eamets riiklikust pensionisüsteemist Tema sõnul ei saa süsteemis midagi muuta vaid küsimus on selles et mis toimub praegu finantsturgudel See mis pannakse pensionifondidesse seda investeeritakse edasi mingitele finantsturgudele Kui finantsturud on ebastabiilsed ja pigem kukkuvad siis kukub ka see tulu mis sinna pandud on Järgmise 10 aasta jooksul ma küll midagi väga positiivset siin ei julge prognoosida sest me ei tea millega lõpeb Kreeka kriis ja mis siin Euroopas veel toimuma hakkab Selles mõttes on väga ebaselge see asi nentis ta Riikliku pensionisüsteemi jaoks oleks Eametsa sõnul üks lahendustest tulubaasi suurendamine mingite muude maksude kaudu Sotsiaalmaksu meil enam tõenäiliselt tõsta ei saa sest et tööjõud on meil niigi kõrgelt maksustatud Mingi aja aitab laenamine aga see on väga lühiajaline sest et laen tuleb tagasi maksta Kindlasti aitab ka võõrtööjõu kaasamine riiki sest et siis on rohkem maksumaksjaid ega päevapealt keegi rohkem sünnitama ei hakka Ega kiireid ja lihtsaid lahendusi ei ole rääkis majandusteadlane Eamets ütles et Eesti pensionäri heaolu tulevikus sõltub sellest kuhu ta on investeerinud ja mida ta teinud on Kui inimesed investeerivad mingitesse materiaalsetesse asjadesse

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=579 (2016-02-13)
    Open archived version from archive



  •