archive-ee.com » EE » T » TAVID.EE

Total: 1088

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Valuutavahetus, investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    eos Riigivõlakirjade ost Föderaalreservi poolt leiab aset viisil mis õhutab varahaldureid veelgi rohkem riigivõlakirju Föderaalreservi ootavatesse pihkudesse puistama Seda riigivõlakirjade müüki ei ajenda hirm vähemalt mitte alguses Väga tõenäoliselt on selles olukorras umbes esimese 15 minuti vältel riigivõlakirjade müük korrapärane ning seda teostatakse eesmärgiga antud hetkel needsamad võlakirjad hiljem veidi odavamalt tagasi osta Kuid Föderaalreserv tõlgendab seda müüki võlakirjapaanikana Föderaalreserv on juba teadlik võlakirjaturu hirmust riigivõlakirjamulli ees Seepärast avab Föderaalreserv nüüd likviidsuskanalid ja ostab kokku kõik vabad riigivõlakirjad et säilitada varahindade stabiilsust ja turgu maha rahustada Suurpankadel on selles mängus otsustav roll Ameerika zombide probleemiks on nimelt asjaolu et neid pole riigistatud Neile on antud parimad tingimused mis kaasnevad riigistamisega täielik likviidsus raamatupidamis ja normatiivsete eeskirjade peatamine kuid neil on ka endiselt õigus tegutseda oma soovi järgi ja oma parimates huvides Siit ka nende räiged preemiad mida makstakse välja praktiliselt pankroti äärel seistes Siit ka nende soovimatus nõrgenenud majandusele laenu anda Siit ka nende väljaostusummad ja kiskjalikud ärikombed Nad on mõistnud et magusate väljaosturahade ja mahlaste preemiate saamiseks on nad pidanud Föderaalreserviga kaasa mängima ja riigivõlakirju kokku ostma aidates nii varjata eelarvevõla rahaks realiseerimist mis on toimunud alates sellest hetkest kui Föderaalreserv alustas 2008 aastal nende bilansist hapuks läinud varade ostmist Ent nad ei pea täitma Föderaalreservi veel vähem Riigikassa käske Kuna neid tegelikult ei riigistatud pole nad kellegi käpa all Nad võivad tegutseda oma suva järgi ning nende bilansis on terved laevatäied riigivõlakirju Seega suurendavad suurpangad riigivõlakirjadega toimuvat nähes paanikat tegutsedes oma parimates huvides nad on esimeste hulgas kes püüavad riigivõlakirjadest vabaneda Nad moodustavad murdlaine serva Nüüd algab skeemi paanikafaas varahaldurid nähes riigivõlakirjade ulatuslikku kokkuostu Föderaalreservi poolt ja nende müüki Ameerika zombide poolt mis toimub kõik vaid mõni päev enne suuremat riigivõlakirjade enampakkumist paiskavad oma riigivõlakirjad massiliselt müüki Nad teavad väga hästi et USA majandus on ebakindel valitsus kõrvuni võlgades ning USA riigivõlakirjade olukord meenutab paljuski Kreeka krahhi Nad ei ole lollid kõik on teadlikud riigivõlakirjamulli võimalusest Paljud inimesed mina ise kaasa arvatud usuvad et Föderaalreserv Riigikassa ja Ameerika zombid püüavad omavahelises riigivõlakirjade kauplemiskolmnurgas kokku mängida viies tegelikult läbi varjatud raha ringlusse laskmist Riigikassa emiteerib võlakirju eelarvekulutuste finantseerimiseks suurpangad aga ostavad neid raha eest mille nad on saanud Föderaalreservilt Küsimus kas see ka tõepoolest nii on ei puutu tegelikult asjasse levinud arvamuse kohaselt on see nii Ja paanika korral saab levinud arvamusest kauplemisstrateegia Seetõttu kui Föderaalreserv hakkab riigivõlakirju aktiivselt kokku ostma et nende hinda tõsta leiavad kõik varahaldurid Nüüd on aeg rongilt maha hüpata Pange tähele et riigivõlakirjade kiire ja äkilise müügi otsusega ei liitu Hiina ja Jaapan need kaks riiki jäävad tegelikult ainsatena vihmavarju hoidma Esimestena paiskavad riigivõlakirjad müüki pigem Ameerika ja sõltuvalt sündmuse toimumise kellaajast Euroopa varahaldurid See on äkkpaanika mis meenutab paljuski möödunud maikuu välkkrahhi Ülalpool kirjeldatud sündmused leiavad aset väga lühikese aja jooksul tõenäoliselt vähem kui tunniga Kuid erinevalt maikuu sündmustest ei tule seekord tagasipõrget Pange tähele ka asjaolu et kogu selle müügitegevuse valguses säilib riigivõlakirjade tootlikkus vähemalt esialgu Miks Sest Föderaalreserv kes on otsustanud stabiilse hinna säilitada takistab alguses tootlikkuse laienemist mis ongi põhjuseks miks niivõrd paljud üritavad võlakirju paaniliselt müüa Bernanke pidurisüsteem ei leevenda turuolukorda vaid muudab selle pigem liiga ahvatlevaks et mitte müüa Esimesed varahaldurid või suurpangad kes on oma riigivõlakirjadest lahti saanud hakkavad otsima kohta kuhu oma raha paigutada Kuhu kõik see vaba raha läheb Tarbekaubad Selle hirmsa päeva lõpuks saavutavad kõrgeima nõudluse kõik tarbekaubad vääris ja tööstuslikud metallid nafta toiduained jt Kuid põhjuseks pole tavakodanike usalduse kaotus dollari suhtes see juhtub mitmeid päevi ja nädalaid hiljem vaid asjaolu et kui riigivõlakirjad pole enam kindlaks hoiustamispaigaks peavad kõik rahaomanikud leidma uue koha oma dollarite jaoks Kuhu need paigutada Suurde vanasse hoidlasse Madratsi alla Eurodesse Vastus on tarbekaupadesse Paanika ajal nähakse tarbekaupades ainsat kindlat hoiustamispaika kui riigivõlakirjad peaks korraga turul paariateks osutuma täpselt samamoodi nagu nähti ainsat kindlat hoiustamisteed riigivõlakirjades kui paljud hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberid 2007 ja 2008 aastal väärtuse kaotasid See ei puuduta tarbekaupade turul kaubeldavaid fonde ega derivatiive need jäetakse ja õigustatult kõrvale kui riigivõlakirjadest veelgi ebaturvalisemad Erinevalt 2008 aasta sügisele eelnenud ajast pööravad inimesed tähelepanu vastaspoole riskidele Seetõttu hõlmab tung tarbekaupade järele üksnes reaalseid käegakatsutavaid tarbekaupu Selle paanikapäeva lõpuks on kaubahinnad tõusnud 50 kuni 100 Nädala lõpuks on vastavad näitajad 150 kuni 250 Minu isikliku arvamuse kohaselt säilib kulla üle teatud kontroll kuid suurima tõusu teeb läbi hõbe kuni 100 dollarit untsi eest nädala jooksul Kui kaubahinnad lakke kerkivad saavad ka tavakodanikud hüperinflatsioonist maigu suhu Eelkõige juhtub see bensiinijaamades Kui nafta hind kerkib ühe päeva jooksul 74 dollarilt 150 dollarini ning seejärel nädalaga 300 dollarini mis on paanika käigus täiesti võimalik siis milline saab olema bensiinigalloni hind 10 dollarit 15 dollarit 20 dollarit Mis siis juhtub Rahvas tavalised lihtinimesed hakkavad meeleheitlikult tarbekaupu kokku ostma kütteõli toidukaupu bensiini mida iganes tehes seda pigem nüüd kui need on veel enam vähem taskukohased kui hiljem mil seni 15 dollarit maksnud bensiinigalloni eest tuleks välja käia 30 dollarit Kui kõik otsustavad ligikaudu ühel ajal vahetada ühe kauba raha teise kauba tarbekaupade vastu siis mis juhtub esimese suhtelise hinnaga ja teise suhtelise väärtusega Vastus on lihtne üks tõuseb lakke teine variseb põrmu Kui inimesed pea kaotavad ja paaniliselt tarbekaupu kokku ostma hakkavad variseb nende tavapärane finantsvarade süsteem aktsiad väärtpaberid jt kokku kõik püüavad kiiresti sularaha hankida et see sama kiiresti tarbekaupade vastu vahetada Seega toimub kohe pärast riigivõlakirjade turu pöörist aktsiate katastroofiline langus mis leiab aset tõenäoliselt mõne päeva jooksul pärast võlakirjapaanikat See aktsiahindade kokkuvarisemine toob kaasa samasuguse plahvatusliku tarbekaubahindade tõusu Selline varade müümine tarbekaupade hankimise eesmärgil hakkab toimima ringleva skeemina mitte miski ei suuda seda peatada Kui see jõuab igapäevaellu haarab tavainimesi paanika ning nad püüavad vabaneda püsivatest varadest kestvuskaupadest autodest majadest selleks et hankida tarbekaupu eelkõige kütteõli bensiini ja toitu Teiste sõnadega väljendudes hüperinflatsiooni saabudes kaotavad reaalse maailma varad oma väärtuse Näib et ühest asjast ei suuda hüperinflatsiooni skeptikud kunagi aru saada hüperinflatsiooni korral ei kerki varade hinnad taevasse vaid varisevad kokku nii nominaalselt kui ka väärtuses tarbekaupade suhtes 300 000 dollarit maksva maja hind langeb 60 000 dollarini või veelgi allapoole või siis hoopis 50 untsi hõbedani sest hüperinflatsiooni olukorras on

    Original URL path: http://www.tavid.ee/print.php?main=61&newsID=422 (2016-02-13)
    Open archived version from archive


  • Valuutavahetus, investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    eeldatakse juba ette et see refinantseeritakse järgmise laenuga Kui eraisik nii oma elu tahab veeta ja ühe panga laenuga maksab kinni teist ja SMS laenuga esimest siis nimetatakse teda petiseks ja asi lõppeb halvasti Firmade tasandil tundub see olevat normaalne Ta võikski olla normaalne kui sellega aktsepteeritaks ühte varjatud mustrit mis enamasti ettevõtte juhtide teadvusse ei taha mahtuda Võib juhtuda et uut laenu ei tule peale ja firma läheb pankrotti ning see on kõige tavalisem normaalsem turumajanduslik regulatsioon mis peabki nii olema Paraku aga muutuvad suured turumajanduse pooldajad väga närviliseks kui nad avastavad et ka nemad peavad turujõududele alluma kuidagi ei tahaks ju ja siin kohal läheb asi veel huvitavamaks Palju on neid majandusteadlasi kes mõtlevad fraaside keskpangad lõdvendavad rahapoliitikat ja vastupidi pinguldavad rahapoliitikat tegeliku tähenduse üle ja selle mõjule inimesele Klassikalises mõttes tähendab see intressi langetamist ja tõstmist Esimene elavdab majandust ja teine tõmbab koomale Elavdamine tähendab aga seda et raha saavad laenata ka firmad kelle äriplaan ei pruugi töötada aga madal intress meelitab laenama Pingestamine aga seda et oodata on suurt pankrotilainet sest firmad kes on üles ehitanud oma äri pangalaenudele ei saa järsku enam hapnikku Seda et hingamine peaks sõltuma ikka oma kopsumahust mitte suhupandud torust ei ole siin mõtet arutada sest praeguses majanduslikus paradigmas on see veel vastuvõetamatu idee Arusaamisele et kui raha ei ole siis äri teha ei saa ei jõuta enne kui praegune süsteem on jõudnud oma agoonilise lõpuni Aga selleni ta paraku jõuab sest laenamise tasand ei lõppe ettevõtete tasandil Järgmine tasand on Eestis vald linn ehk kohalik omavalitsus ja maailma tasandil riigid Ka need on kõik võlgu Tavalisel lugejal kes siiamaani on viitsinud lugeda tekib siinkohal küsimus et kes siis neile kõigile raha on laenanud Vastus on ootamatu tegelikult mitte keegi sest pangad on selle raha mis välja on laenatud loonud välja laenamise hetkel Kui mõned aastad tagasi ja ka praegu toimusid suured firmade ülesostmised siis ei olnud nii et ettevõte kogus suure hulga raha ja ostis teise ettevõtte ära Hoopis mindi pangahärra juurde näidati talle bilanssi ja saadi firmade kokkuostuks raha lisaväärtusena võidi sind valida ka aasta ärimeheks Kõige kõvem vend oli see kes pankadest suutis kõige rohkem laenu saada mitte see kes oma äri stabiilsusele ja oma rahale üles on ehitanud Praegu on kogu maailm sattunud suurde võlamulli ja pole ka teoreetilist võimalust seda tagasi maksata Ainus mida üritatakse teha on laene pikendada ja tagasimaksmise tähtaegu edasi lükata Eestis on selle näiteks LHV Arbitage fondid Eesti Ekspress Sportland Tallink j t maailmatasandil Dubai ja Kreeka kuid see on alles algus USA võlakoormusest ei ole mõtet üldse rääkida Ühe arvestuse järgi on USA kõigi majapidamiste rikkus kokku väiksem kui kogu võlasumma nii et pole isegi teoreetilist võimalust neid laene tagasi maksta Huvitaval kombel on sellist jama ka maailmas varem olnud väiksem mastaabis aga ikkagi Ning kõik need korrad on lahendus olnud rahasüsteemi muutus mis on toimunud tavaliselt läbi hüperinflatsiooni Klassikaline näide on Weimeri Saksamaa aga lähinaabrusest saab meenutada Venemaad Ukrainat ja Valgevenet Hiljuti asus sellele teele ka Vietnam kes oma dongi

    Original URL path: http://www.tavid.ee/print.php?main=61&newsID=362 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    visualiseeritult 10 03 2009 Vimeo com Lühike ja lihtne lugu finantskriisi olemusest Tagasi Tavid AS 2002 2011 Ettepanekud kommentaarid tavid tavid ee tavid ee valuuta ee tavex lv tavex bg

    Original URL path: http://www.tavid.ee/print.php?main=11&newsID=248 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    Euroopas mis väljastas pabertaalritena tuntud rahatähti Joonis 2 Rootsi Panga 50 taalriline rahatäht aastast 1666 1680 aastateks oli paberraha kasutamine hakanud levima ka teistesse Euroopa riikidesse ja Uude Maailma Alam Kanada Prantsusmaa koloonias kasutati mängukaartidele paigutatud rahatähti Ka teised kolooniad töötasid peagi välja oma paberraha Olemasolevad valuutad ringluses Praegu on kogu maailmas ringluses 176 valuutat Neist sugugi kõiki ei kasutata ega tunnustata laialdaselt nagu näiteks mitmed mitteametlikud Inglismaa piirkondade rahatähed Mani saar Jersey ja Guernsey Kõikide praeguste valuutade keskmine ringluses olemise vanus on ainult 39 aastas ja vähemalt üks neist Zimbabwe dollar rappub hüperinflatsiooni käes Allpool on loetletud kakskümmend pikima eaga valuutat Valuuta Kasutuselevõtt Ringluse kestus aastates Staatus Naelsterling GBP 1694 315 Ringluses Shoti nael SSP 1727 282 Ringluses USA dollar USD 1792 217 Ringluses Hollandi kulden NLG 1814 188 EURO 2002 Shveitsi frank CHF 1825 184 Ringluses Guernsey naelsterling GGP 1827 182 Ringluses Mehhiko peeso MXP 1822 170 Hüperinflatsioon Kanada dollar CAD 1841 168 Ringluses Belgia frank BEF 1835 167 EURO 2002 Kuuba peeso CUP 1857 150 Ringluses India ruupia INR 1861 148 Ringluses Mani nael IMP 1865 144 Ringluses Austria paberkulden ATP 1753 139 Asendati kursiga 1 2 Austria Ungari krooniga aastal 1892 Jaapani jeen JPY 1871 138 Ringluses Haiiti gurd HTG 1872 137 Ringluses Rootsi kroon SEK 1874 135 Ringluses Taani kroon DKK 1875 134 Ringluses Hispaania Peseeta ESP 1874 128 EURO 2002 Peruu sol PEH 1864 121 Kadus hüperinflatsiooni tõttu 1985 Itaalia liir ITL 1882 120 EURO 2002 Väljaspool ringlusse laskmise piirkonda ametlikult tunnustamata või väärtuseta Allpool on toodud graafikud mis näitavad kahe kõige kauem käibel olnud valuuta langevat väärtust Inglise naelsterling ja Ameerika Ühendriikide dollar mida peetakse kõigi aegade edukaimateks paberrahadeks Inglise naela ostujõud alates aastast 1694 Algselt oli Inglise naela väärtuseks üks troiunts 373 242 grammi proovihõbedat aastal 1560 Proovihõbe on hõbe puhtusega 92 5 ja ühes troinaelas on 12 troiuntsi Elizabeth I ja tema nõunik Sir Thomas Gresham kes sõnastas Gresham i seaduse kehtestasid uue valuuta et saavutada kord mille oli loonud aastate 1543 51 Suur devalveerimine kui Henry VIII püüdis rahastada oma kulukaid sõdu Prantsusmaa ja Šotimaaga Paberist rahatähed lasti ringlusse varsti pärast Inglise Panga asutamist aastal 1694 23 veebruari 2007 seisuga on praegu tarvis 86 2 GBP et sama troinaela koguses proovihõbedat osta langus on 98 8 USA dollari ostujõud alates aastast 1774 1792 aasta USA Müntimisseaduse alusel oli dollar seotud 24 75 graani kullaga Ühes troiuntsis on 480 graani Seega läks ühe troiuntsi kulla ostmiseks tarvis 19 4 USA dollarit 23 veebruaril 2007 läks sama troiuntsi kulla ostmiseks tarvis peaaegu 863 USA dollarit mis tähendab väärtuse langust 97 8 Käibelt kadunud valuutad Käesolev analüüs hõlmab 599 valuutat mis on käibelt kadunud Nende valuutade keskmine eluiga on ainult viisteist aastat 2 Järgnevas tabelis on kirjeldatud nende valuutade saatus gruppide lõikes Valuuta Valuutade arv Kirjeldus Võeti käibelt maha ühisvaluutade lagunemise või muude reformide tagajärjel 184 Vabatahtlikud ühisvaluutad nagu Euro aastal 1999 või USA dollari loomine aastal 1792 Võeti käibelt maha iseseisvumise tagajärjel 94 Valuuta ümbernimetamine või reformimine endiste koloniaalüksuste poolt Kadumine hüperinflatsiooni

    Original URL path: http://www.tavid.ee/print.php?main=11&newsID=223 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    või valitsusliikmete ausust ja intelligentsi Ja kogu lugupidamise juures nende härrasmeeste suhtes teeksin mina isiklikult panuse kullale George Bernard Shaw Iiri dramaturg teoreetik ja filosoof 1856 1950 kuld ja majandusvabadus on lahutamatud eelarve puudujääk on lihtsalt plaan rikkuse varjatud konfiskeerimiseks Kuld seisab sel salakavalal protsessil jalus Ta on omandiõiguste kaitsja Alan Greenspan essee Kuld ja majandusvabadus Kuld on endiselt ülim makseviis maailmas ekstreemolukorras ei aktsepteeri paberraha keegi Kuld on alati aktsepteeritud Alan Greenspan USA föderaalreservi esimees kõne 1999 mai Kuld kuningate ja riikide rikkuse sümbol paljude poolt ihaldatud kuid väheste poolt omistatud kulda on kalliks peetud läbi ajaloo Viiendal sajandil mõtiskles Aristoteles raha ideaalse vormi üle Aristoteles otsustas et kuld on ideaalne raha viiel põhjusel Vastupidavus Kuld ei mädane murdu murene kõdune roosteta ega tuhmu Kulda ei mõjuta õhk vesi ega isegi enamus happeid Seda ei saa lahustada või üle trükkida nagu paberraha Mugavus ja teisaldatavus eluaegne rikkus võib mahtuda taskusse Jagatavus Kulda võib lihtsalt jagada väiksemateks osadeks Untsi kulda võib jagada 100 või isegi 1000 korda Konsistents Unts puhast kulda on täpselt sama nagu iga teine unts See teeb kulla rahvusvaheliselt kaubeldavaks ja likviidseks Mitte nagu unikaalsed ehted ja kunstiteosed Nõudlus Kullal on vapustavalt palju kasutusalasid tänapäeval isegi rohkem

    Original URL path: http://www.tavid.ee/print.php?main=61&newsID=194&sess=dd036bfbb4f9d339828e8f319e7e0a61 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    panga keldris asuvate kullakangide vastu Kuid ühel hetkel mõistsid pangahärrad et inimesed ei tulegi tagasi küsima kulda mille asemel on ringlusse lastud väärtusetu paberitükk loe elektriimpulss ja kui nad siis lasid välja täiendavaid paberrahasid millel puudus kate ei juhtunudki midagi Varasematel aegadel tuli siiski mingil hetkel jama välja ja asi lõppes panga pankroti või riigi rahasüsteemi hävinguga läbi hüperinflatsiooni Praegu on aga kogu süsteem globaalne ja seetõttu on ta vastu pidanud kauem kui oli arvata Protsess mis käidi Saksamaal 1920 aastatel läbi paari kolme aastaga kestab globaliseerunud maailmas 20 30 aastat Kuid läbi ajaloo ei ole ükski rahasüsteem millel puudub tagatisena väärismetall või mõni muu kõigi poolt aktsepteeritav ekvivalent iialgi ühegi erandita püsima jäänud Ka praegune eksperiment mis on loonud enneolematus ulatuses finantskapitali mida ka ekslikult rikkuseks peetakse sest seda saab teataval ajaloo etapil vahetada ka pärisrikkuse vastu ei saa jääda püsima Tahame seda või mitte aga kogu rahasüsteem terves maailmas läheb paratamatult kaosesse ja hävib et saaks tekkida uus ja parem Mis saab edasi ongi teine oluline küsimus ja siin tuleb mängu inimpsühholoogia Inimestel on kalduvus vaadata eelkõige lühiajalisi ajahorisonte seda on näha aktsiaturgudel ja finantsmaailmas toimuvast Kuigi kriisi ennustati juba 1990 aastate lõpust lähtusid finantsanalüütikud mingitest müstilistest numbritest ja hindasid olukorra hetkeseisu heaks ehk nagu anekdoodis kus mees pilvelõhkujalt alla kukub ja kui siis viienda korruse aknast temalt küsitakse kuidas läheb vastab too et seni on kõik hästi ma liigun lihtsalt hoogsalt Praegu alahinnatakse nii kriisi sügavust kui pikkust Hetkel on kriis oma kõige esimeses faasis toimuv puudutab ainult finantssektorit otseseid mõjusid majandusele veel pole Kuid hiljemalt järgmisel aastal on algamas kriisi teine etapp mis seisneb probleemide kandumises majandusele Praegune majandussüsteem on üles ehitatud laenamisele järjest suuremas ulatuses mitte säästmisele ja võlgade tasumisele aastate jooksul Kui eraisik ehitab kogu oma elu järjest uutele laenudele ja vanade võlgade äramaksmisele uute võlgade arvelt siis peetakse teda hulluks ja ta lõpetab paratamatult kas võla või päris vanglas Kui sama asi toimub ettevõtete ja riigi tasemel siis ei julge keegi midagi öelda See oleks justkui normaalne Kus on laps kes muinasjutus julges hõigata et kuningas on alasti Firmad on harjunud kogu aeg uusi laene peale saama kuid kuna finantssüsteem üritab end korrastada loe pankade valed otsused maksta kinni maksumaksja rahaga ja toimub krediidi kokkutõmbumine siis paratamatult ei saa ka majandus enam seda raha mida arvas saavat Lisaks ei ole ka majandusettevõtetel pakkuda laenude saamiseks tagatisi sest senised edukad ettevõtted kes vabu vahendeid hoidsid suurema kasu saamise nimel aktsiates ja väärtpaberites on peagi üle poole nende väärtusest hävinud Raha puudumine hakkab aga kriisi teises faasis finantskriisi asendub majanduskriisiga tekitama pankrotte mis ahelreaktsioonina levivad üle kogu maailma Peale ehitusettevõtete ja kodulaenuvõtjate raskuste pole ju veel pankotte tööstuses laevanduses meedias toiduainetööstuses rääkimata eksklusiivsetest tegevustest nagu luksusjahtide ja kellade tootmine või kosmoseturistide sõidutamine Kuid need ei jää olemata Kriisi teises faasis kaob börsilt järjekordne hulk raha sest ettevõte mis läheb pankrotti ei pruugi aktsionäridele midagi jätta Kriisi teises etapis hakkab koos pankrotilainega kasvama tööpuudus Meenutame et 1930 aastatel oli USAs tööpuudus üle 20 iga viies inimene

    Original URL path: http://www.tavid.ee/print.php?main=11&newsID=178 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    ebastabiilsuse tingimustes ongi bifurkatsioonipunkt Vaadates majanduse ja poliitiliste süsteemide arengut on näha mismoodi jõutakse segaduseni ja sealt edasi revolutsioonide või majanduskriiside kaudu arenguhüppeni Tundub et kriisi ja segaduse üle peaks rõõmustama kuid nii lihtne see kahjuks pole Segaduse suurenedes ei ole kunagi ette teada kuhu süsteem areneb Nii Valgevene kui Eesti tulid mõlemad ühesugusest sotsialistlikust tohuvabohust kuid tulemused on absoluutselt erinevad Ühes riigis on diktatuur teises demokraatia Dominikaani Vabariik ja Haiti asuvad kõrvuti ühel ja samal saarel kuid erinevad teineteisest nagu öö ja päev Et segaduse suurenedes ei ole ette teada mis juhtub avaldab iga süsteem oma kapitaalsele reformimisele suurt vastupanu Põhja Korea juhid võivad isegi aru saada et nende süsteem on jama kuid seni kuni see süsteem jõuab täieliku kaoseni ei ole seal muutust oodata Samuti oleks olnud ebareaalne 1980 aasta olümpiamängude ajal NLKP keskkomiteel Brežnevi juhtimisel alustada sotsialismilt turumajandusele üleminekut Süsteemis ei olnud veel piisavalt segadust Olen siin toonud näiteid peamiselt poliitikast Kuid seesama põhimõte kehtib kõigil tasanditel alates lihtsamatest molekulidest ja organismidest kuni galaktikate moodustumiseni Muide Prigogine Nobeli preemia tuli Zaboletski reaktsiooni uurimise eest kus ta näitas mismoodi neli ainet omavahel segunedes hakkaksid moodustama järjest keerulisemaid värvilisi mustreid ja seoseid Heaks näiteks süsteemi arengu kohta on mingi riigi näiteks USA teedevõrk Kui seal pidevalt suureneb autode hulk tekivad mingil hetkel ummikud Esialgu ummikud lahtuvad lõunaks või ööseks ja enamiku ajast toimib liiklus stabiilselt Kuid autode lisandudes jõuab kätte hetk kui teed ei suuda enam kogu soovitavat autode massi läbi lasta näiteks Los Angeles praegu ja siis on süsteemil valida kas lõpetada liiklemine või korrastuda kõrgemale tasandile Kõrgemale tasandile korrastumise juures aitavad sel juhul kaasa projekteerijad ja ehitajad kes teevad teedele lisaradu ning ehitavad juurde peale ja mahasõite Nüüd suudab süsteem hallata sellist autode hulka millega varem hakkama ei saanud Arvan et võrdlus Ameerikaga oli siinkohal kohasem kui võrdlus Tallinna kesklinna ja sinna viivate teedega kus samuti on näha et süsteem ei saa enam kogu autode vooga hakkama Millegipärast ei teki aga Tallinnas lisaradu juurde vaid kohati jääb neid hoopis vähemaks Finantsmaailm püsib usaldusel Vaadates majandust ja eriti finantsmaailma on praegu selgelt näha mismoodi süsteem ei suuda enam olukorraga toime tulla Enneolematus ulatuses tehakse tulevikutehinguid Maa iga elaniku kohta olevat neid igal ajahetkel üleval rohkem kui miljoni krooni ulatuses Seda nii iga imiku paapualase kui pügmee kohta Tehingu kõik osalised on veendunud et süsteem toimib häireteta ja kui tekib mingi probleem on olemas kohus mis temale kuuluva raha ja varanduse välja mõistab ja tagasi annab Praegu süsteem toimibki edukalt aga kui meenutada ajalugu oli 17 sajandil olukord kus Hollandi tulbimaania ajal sõlmiti enneolematus ulatuses tulevikutehinguid tulbiseemnete ostmiseks ja müümiseks Kui aga hinnad langesid ja müüjad tahtsid ostjalt seemne eest kokku lepitud miljonit dollarit saada keeldusid ostjad huvitaval kombel seda maksmast Loomulikult pöörduti kohtu poole ja kohtuvõim asus väärikalt probleemi lahendama Küllap oleks ta üksiku juhtumi ära lahendanud kui nende juhtumite arv poleks ületanud kohtu töövõimet Kõigi täitmata tehingute läbitöötamine oleks võtnud kohtul aastasadu Seejärel suunas kohus probleemi riigi parlamendile kes samuti midagi ei otsustanud veeretades palli kohtutele tagasi

    Original URL path: http://www.tavid.ee/print.php?main=11&newsID=177 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    massilist müüki ei kiirenda arvatavasti ei Hiina ega mistahes muu dollarite suurvaldaja Neil on seda raha nii palju et nad suudaksid valuuta hävitada kasvõi tehes vaid oma suu lahti Kuid nad on neetud kui nad seda teevad ja neetud kui ei tee Pigem tuleb algatas kuskilt mujalt näiteks väikeomanikelt On võimalik et näiteks üks Araabia väikeriikidest üritab oma dollarivarust märkamatult lahti saada Loomulikult märgataks sellist asja kohe Igaüks silmitseb pingsalt oma naabrit Teadmine et suur dumping on alanud viib tormijooksuni Kuidas saaks Föderaalpank sellega hakkama Prindiks dollareid juurde Mängiks intressidega Loomulikult peavad paljud dollarite suuromanikud mitte müümist üheks variandis ehkki sunnitud variandiks Ostjaks saamine on aga kindlasti välistatud Lisaks Saada pakk edasi mängule on käimas ka teine mäng Esimene pilgutaja Valitsus kes ei pea pingele vastu ning üritab kõikidest oma dollaritest lahti saada võib võita kuid sellele järgneks koheselt teiste kaotus Kuigi võidakse kahelda soovis olla esimene müüja siis viimaseks müüjaks jäämises ei kahtle keegi Ebameeldiv tõde on et mitmepoolsed kokkulepitud müügi vaherau üks põhjuseid on see et tegelikkuses ei ole turul ostjaid kes suudaksid osta nii palju kui müüjad tahavad Kõik loobuksid praegu oma dollaritest hea meelega kui nad seda saaksid Kuid tõsiasi et nad tahaksid kuid ei saa kirjeldab värvikalt probleemi ennast Seega jätkab Bernanke viivitamist ning väldib intressimääradega tegelemist See on kõige kainem lähenemine kuid samas lükkab see vaid paratamatust edasi Viivitamine on nakkav mis võib selles olukorras olla isegi hea Mistahes otsus midagi ette võtta lõppeb täieliku läbikukkumisega kuna see sunnib valitsusi mängima mänge Vahet pole kumb juhtuks kas pakki üritataks edasi saada või keegi üritaks silmapilguga dollaritest lahti saada oleks kaotaja Ameerika dollar hävitades nii ka Ameerika majanduse Aastaid on üritatud Ameerika dollari ja majanduse tõelist seisu varjata suitsukattega Usalduskate on nüüdseks täielikult kadunud Ja see mis praegu näha on ei ole kaunis vaatepilt Ainus lootus Ameerikale on see kui Ameerika dollareid omavad riigid hoiavad dollareid alles teadmisega et parimal juhul raha väärtus langeb tasapisi kuid halvemal juhul kukub täielikult kokku Tegemist on vaikimise konspiratsiooniga mille eesmärgiks on hetkeseisu säilitamine Mina hoian enda omi ja teesklen et need on väärtuslikud kui sina teed sama Kõik valitsused üritavad võimalikult hästi kasutada aega et valmistada ette oma majandusi Ameerika kokkuvarisemiseks Ameerika dollar jääb valuutaks seni kuni kirjutamata kokkulepe kestab Peo lõpp Mind huvitab Bernanke öörahu Mind huvitab ka see et kas tema ja Paulson ostavad parasjagu massiliselt kokku kulda ja hõbedat Kõigil kes tegelikult ka mõistavad olukorda omavad varuplaani ellujäämisplaani Ma keeldun uskumast et Bernanke ja Paulson ei mõista tegelikku olukorda Võib olla nad usuvad et nende valitsus hoolitseb nende ees ja võib olla valitsus teebki seda Kindel on aga see et valitsus ei saa hoolitseda näiteks jaekaupmeeste eest kes tegutsevad linna peatänaval Nagu alati peab lihtinimene oma allkirja andma katastroofi arvele Ja summa arvel on suurem kui keskmise pere kogu vara väärtus Lohutuseks võib öelda et ka pangad lähevad põhja Neil kes veel ei ole kõike kaotanud on veel antud viimane võimalus eemaldada oma kapital Ameerika finantsturult ning pseudoinvesteeringud välja vahetada reaalse raha vastu nimelt kulla

    Original URL path: http://www.tavid.ee/print.php?main=11&newsID=131 (2016-02-13)
    Open archived version from archive



  •