archive-ee.com » EE » T » TAVID.EE

Total: 1088

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    USD 1 1398 1 1115 Vaata lisaks Tagasiside Uudised Artiklid Tavid AS Tartu kontor kolis uude asukohta Mida teada ja tähele panna välismaksete puhul Avaleht Uudised Uudised Krassimir Petrovi ettekanne Stockholmi kullaseminarilt 29 04 2008 Tavid Krassimir Petrovi ettekanne 9 aprillil 2008 toimunud Stockholmi kullaseminarilt Käesolev ettekanne on põhjalikum variant järmisel päeval Tallinnas toimunud Krassimir Petrovi ettekande teisest poolest Krassimir Petrov Investment Analysis 1 osa Krassimir Petrov Investment Analysis 2

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=96 (2016-02-13)
    Open archived version from archive


  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    teada ja tähele panna välismaksete puhul Avaleht Uudised Uudised Šveitsi Vrenelid hetkel müügil soodushinnaga 22 04 2008 Tavid Tavidisse saabus soodsa hinnaga partii ajaloolisi Šveitsi Vreneli kuldmünte Vrenelid on müügil tavalisest soodsama hinnaga kuni käesoleva müntide partii läbimüügini Soodushind on märgitud hinnakirjas Vreneli kuldmünt on klassikaline kuldmünt ja investorite seas küllaltki populaarne Neid münte vermiti 1897 1935 ja uuesti 1947 1949 Šveits on ammustest aegadest stabiilsuse ja tugeva rahanduse sünonüüm

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=95 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    7885 0 7673 NOK 9 8139 9 5159 RUB 89 9800 83 7300 SEK 9 6214 9 3297 USD 1 1398 1 1115 Vaata lisaks Tagasiside Uudised Artiklid Tavid AS Tartu kontor kolis uude asukohta Mida teada ja tähele panna välismaksete puhul Avaleht Uudised Uudised Kuula Hardo Aasmäe raadiosaadet Kulla võim 21 04 2008 Tavid 18 aprillil rääkis Vikerraadio Keskööprogrammis Hardo Aasmäe kullast Saadet saab kuulata Vikerraadio kodulehelt Saate pikkus

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=94 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    saabunud buumi ajal varude seis kehv Praegu kasvab kullaotsimine taas ja kogu maailmas toimuvad otsingud uute kullakaevanduste rajamiseks täpselt nii nagu see on tsüklitena toimunud varasemate tõusude ajal Ent uute kullakaevanduste rajamine nõuab aega kulla leidmisest kuni funktsioneeriva kaevandamiseni arvestatakse kuluvat umbes 8 9 aastat Aastatel 2002 2003 hakkasid ettevõtted taas kulda otsima mis peaks turu pakkumises nähtuma 2012 aasta paiku ütleb Torbjörn Iwarson Hiina ja India hooletusse jäänud turud Ajalooliselt on just kaevandamine kulla hinnaga väga tihedalt seotud ning kui kaevandamine on soikus tõuseb kulla hind umbes 20 protsenti aastas Kuid see mis kulla hinnaga edaspidi toimuma hakkab ei ole seotud ainuüksi kaevandamisega Küsimuse peale kas pole ka Hiina ja India majanduse kiire areng selle põhjuseks et kulla hind on viimastel aastatel kõvasti tõusnud vastab Torbjörn Iwarson et see on mõjutegur mis pole ülemaailmsel turul veel läbi löönud 2006 aastal oli hiinlaste nõudlus investeerimiskulla järele kokku 10 tonni kogus mida tuleb kõrvutada kaevanduste 2400 tonnise toodanguga Hiina majanduse üha tugevnevale positsioonile mõeldes on see kogus uskumatult väike Torbjörn Iwarson kinnitab ka et hiinlased omavad muust maailmast palju vähem investeerimiskulda Hiinlastel on arvestatult ühe inimese kohta kolmandik sellest kullast mis mujal maailmas kaasa arvatud Aafrikas Üllatavalt väikesed arvud mis võivad hakata kulla hinna tulevases arengus paljugi tähendama Torbjörn Iwarson kinnitab ka et hiinlased on üldiselt vägagi vaimustatud kulda investeerimisest ja arvab et seepärast on kummaline et nende osa aastases koguinvesteerimises on niivõrd väike Üheks põhjuseks võib olla asjaolu et üldiselt ei arva hiinlased end olevat kogunud piisaval hulgal kapitali et osa sellest kullas kindlustada Usutavasti hakkab areng nii Hiinas kui ka Indias kus rikkust on traditsiooniliselt samuti määratletud kullas kaasa mõjuma selles et lähematel aastatel hakkab nõudlus kulla järele kasvama Kuld ei saa otsa Teiseks teguriks mis võiks kulla hinda perspektiivis oluliselt kõrgendada oleks maardlate otsasaamine ent Torbjörn Iwarsoni sõnul pole mingit põhjust seda oletada Metallide kohta ei saa ülepea öelda et oleks olemas mingi lõplik kogus Seevastu kõneldakse varudest kui teatakse kus leidub kaevandatavat maaki Mineraalidevaru on hiiglaslik ning uue ja parema tehnika abil on kulda ka kergem kaevandada Tänapäeval on kõige kiiremas tempos kasvav kullariik Hiina kes kaevandab oma paljudes kaevandustes üha rohkem kulda Rootsis kaevandatakse tänapäeval kulda kõrvalsaadusena ehkki seal on varem olnud ka üksnes kulda kaevandavaid kaevandusi Ka keskpangad omavad jätkuvalt suuri kullavarusid mida nad on alates 1970 ndate aastate algusest välja müünud Seega tuleb tänapäeval turul ringluses olev kuld põhiliselt kolmest allikast kaevandustest vanadest ehetest vanametall või keskpankade varudest Keskpankade varud on niisiis saanud ülemaailmse kullaturu pakkumiste loomulikuks osaks Seega pole Torbjörn Iwarsoni sõnul mingeid tõendeid ohust et suurmüügid tooks endaga kaasa kulla dumpinguhinna Investeeringud kulda kasvavad kogu aeg Seevastu arvab ta et trend on eriti pärast viimase aja ärevust aktsiabörsidel selge Investeeringud kulda ja teistesse toorainetesse kasvavad pidevalt 2001 aastal oli nõudlus 357 tonnile investeerimiskullale 2006 aastal kasvas see 640 tonnile s t viie aastaga nõudlus peaaegu kahekordistus Viimase aja konjunktuuritõusu käigus on paljud investeerinud toorainetesse üleüldse Ärevatel aegadel tahame et meil oleks midagi kindlat millest kinni hoida Kuna paljud valivad investeerimise toorainefondidesse tuli

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=89 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    mis on kõige soovitatavamad suurused kulda investeerimiseks saavutasid maksimumlimiidi 30 000 tk ainult kolm münti Draakon Madu ja Hobune Kõige lähemal limiidi saavutamisele oli 1 untsine Koera münt 26 334 tk Kõige vähem on toodetud 1997 a Härja münti 13 709 Alla 17 000 tk toodeti Roti Tiigri Kitse ja Ahvi aastate Lunareid Nüüd kus Lunarite tootmiskogused on avalikud muutuvad nad veelgi atraktiivsemaks kollektsionääride maailmale kus mündi väärtuse üheks suurimaks mõõdupuuks on tema tootmiskogus Lõplikud 1996 2007 Austraalia Lunari tootmiskogused 1996 Rott 1997 Härg 1998 Tiiger 1999 Jänes 2000 Draakon 2001 Madu 2002 Hobune 2003 Kits 2004 Ahv 2005 Kukk 2006 Koer 2007 Siga 10 kilo 10 6 1 kilo 227 156 163 109 195 230 137 114 10 oz 214 153 191 153 265 240 195 192 2 oz 2342 1295 1291 1355 1470 2129 2460 3613 1 oz 16 593 13 709 16 907 18 261 30 000 30 000 30 000 16 755 16 868 19 729 26 334 18 149 1 2 oz 4228 4506 5767 7694 1 4 oz 1390 2904 5683 5893 20 148 8436 10 187 8479 7284 6450 6009 6486 1 10 oz 3792 4960 9085 8799 23 706 19 281 18

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=90 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    tööstusharudes alates hambaproteesidest kuni kosmose tehnikani Lisaks füüsikalistele omadustele mis teevad kullast väga laialdaselt kasutatava metalli on kullal ka omadusi mis aitavad võrdlemisi kergelt tuvastada kulla puhtust ja õigsust Kuld on nimelt üks raskeima erikaaluga metalle maailmas Üks kuupmeeter puhast kulda kaalub 19300 kg Võrdluseks üks kuupmeeter tina kaalub 11340 kg ja kõige raskema metalli iriidiumi kuupmeeter kaalub 22650 kg Just kulla raske erikaal võimaldab võrdlemisi lihtsalt tuvastada kas tegu on puhta kullaga või mitte Piisab ainult kuldplaadi ruumala ja kaalu võrdlusest ning on selge kas tegu on päris või siis segatud või võltskullaga Kuldplaatide ja müntide õigsust on lihtne kontrollida Kuna investeerimiseks mõeldud kuldplaate saab valmistada ainult kullasisaldusega 999 5 kuni 999 9 mis tähendab et kuldplaadi ruumala ja kaalu võrdlus peaks andma peaaegu sama tulemuse mis täiesti puhta kulla puhul Lisaks erikaalu võrdlusele on enamus kuldplaatidel peal tootja poolt märgitud seerianumber mida kontrollides saab teha kindlaks kas antud kuldplaat on tõesti nimetatud tootja poolt välja antud Kuldmüntide kindlaks tegemine on aga veelgi lihtsam Kõikidel kuldmüntidel on tootja poolt paika pandud diameeter paksus ja kaal Kui üks nendest kolmest mõõdust ei vasta etteantud mõõtudele on suure tõenäosusega tegu võlts või segatud kullaga Andmeid müntide mõõtude kohta leiab hõlpsasti internetist

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=88 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    välismaksete puhul Avaleht Uudised Uudised Kulla seminari ettekannete presentatsioonid nüüd üleval 11 04 2008 Tavid 10 aprillil 2008 toimus investeerimiskulla seminar mille peaesinejaks oli professor Krassimir Petrov kes rääkis oma ettekande esimeses pooles kulla käitumisest majanduskriiside ajal ning teises pooles analüüsis kulda kui investeeringut Teise ettekande tegi ajaloolane Jaak Valge teemal Majanduskriis kui demokraatia hauakaevaja Kohaletulnud publik jäi seminariga väga rahule Kõige huvitavamaks peeti just Krassimir Petrovi ettekande teist poolt

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=87 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Valuutavahetus, Investeerimiskuld - Tavid Kuld & Valuuta
    asukohta Mida teada ja tähele panna välismaksete puhul Avaleht Uudised Uudised Hetke soodsaim münt on Mehhiko peeso 08 04 2008 Tavid Tavidisse saabus soodsa hinnaga partii Mehhiko 50 peesoseid kuldmünte mille hind on hetkel kõige lähemal kulla maailmaturu hinnale Mehhiko kuldmündi grammi hind on praegu isegi soodsam kui 1 untsisel Lõuna Aafrika Krugerrandil või 100 grammisel plaadil Soovitame kasutada head võimalust et soetada soodsa hinnaga investeerimiskullast münte Mündi kulla kaal

    Original URL path: http://www.tavid.ee/?main=11&newsID=86 (2016-02-13)
    Open archived version from archive



  •