archive-ee.com » EE » S » SM.EE

Total: 932

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Sotsiaalministeerium: Võlanõustamisteenus
    teenused Isikule võib samaaegselt osutada ka muid tema toimetulekut arendavaid säilitavaid toetavaid ja parandavaid teenuseid Teenuse kirjeldus Võlanõustamise peamine ülesanne on nõustada ja aidata finants majanduslikku hädaolukorda sattunud isikuid ning peresid kellel on seetõttu tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid Võlanõustamisteenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral sh isiku nõustamist juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamisega seonduvaid toiminguid Teenuse käigus abistatakse nõustatakse isikut võlakohustuste kaardistamisel võlanõuete õiguspärasuse hindamisel majapidamiseelarvete koostamisel ja järgimisel nt majapidamisraamatu kasutusele võtmine säästliku majapidamise korraldamisel nt soovitused elektrienergia säästlikuks kasutamiseks täiendavate ressursside otsimisel läbirääkimistel võlausaldajatega Teenuse osutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast mis sisaldab teenusele seatud nõudeid klienditeeninduse standardit nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks tagasisidesüsteemi nt rahuolu uuring kaebuste lahendamise protseduuri kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi Teenuse osutamise maht Teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest Teenuse kättesaadavus Teenus peab olema kättesaadav kõikidele isikutele kelle puhul on tuvastatud abivajadus ning sobivaks teenuseks on hinnatud võlanõustamisteenus Kättesaadavuse tagamiseks võivad kohalikud omavalitsused teha teenuste osutamisel koostööd II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS Teenuse taotlemine ja vastutav isik Teenuse taotlemiseks tuleb isikul või tema seaduslikul esindajal pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse või teenuse osutaja poole kus selgitatakse teenuse saamise tingimusi ja korda Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või teenuse osutaja hindab isiku vajadust taotletava teenuse järele Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise võib teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma kohalikku omavalitsust kaasamata Suunamise teenust saama Teenust saama suunamise aluseks on isiku või tema seadusliku esindaja esitatud avaldus ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või teenuse osutaja hinnatud vajadus taotletava teenuse järele Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja teavitab avaldajat otsusest ning kui inimesel on õigus teenust saada soovitab või aitab leida inimesele sobivaid teenusepakkujaid Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku ja või hoolduse tagamiseks ja või kõrvalabi katteks teisi meetmeid Kui inimene sellega ei nõustu on tal õigus esitada vaie maavanemale sotsiaalhoolekande seaduse 33 lõike 3 alusel Teenust vajav inimene või tema seaduslik esindaja lepib kohaliku omavalitsuse ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise algusaja koha ja mahu Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast kui isik on võimeline öeldut või loetut mõistma Kui isik ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma teavitatakse isiku õigustest ja piirangutest sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast isiku seaduslikku esindajat Vajalikud algdokumendid Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus ja või teenuse osutaja Menetluse pikkus Lähtutakse haldusmenetluse seadusest ja avaliku teabe seadusest Teenuse osutamise koht Kohalik omavalitsus või muu kokkulepitud koht Teenuse finantseerimise maksumuse põhimõtted Võlanõustamisteenus peaks üldiselt olema teenust saama õigustatud isikule tasuta Teenuse osutamise käigus kaasnevate kulude eest võib siiski nõuda tasumist teenust saama õigustatud isikult Sotsiaalhoolekande seaduse 45 lõike 1 alusel võib isikult võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu Võetav tasu oleneb teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus Hinnatud teenusevajaduse

    Original URL path: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kohalike-omavalitsuste-sotsiaalteenuste-soovituslikud-juhised/volanoustamisteenus.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive


  • Sotsiaalministeerium: Perelepitusteenus
    ja parandavaid teenuseid Teenuse sisu kirjeldus Perelepitusteenuse raames aitab erapooletu isik saavutada vanemate vahel kokkulepe nende alla 18 aastase lapse elukorralduse elatise maksmise või muude lapsega seotud vanema õiguste või kohustuste suhtes Perelepitusteenust kasutatakse kõige rohkem olukorras kus lapse vanemad on otsustanud lahutada või kooselu lõpetada Perelepitaja juhib kindlaks määratud konfliktilahendusprotsessi mis on suunatud konkreetse eesmärgi täitmisele ehk osapoolte huvide väljaselgitamisele ja võimaliku kokkuleppe saavutamisele osapoolte vaidlusküsimustes Peamised vaidlusküsimused perelepituses on laste hooldamise kasvatamise ülalpidamise või elukohaga seonduvad küsimused samuti suhetekonfliktid mis võimaldavad kokkuleppeid Perelepitusteenuse osutamiseks on vajalik mõlema vanema nõusolek Teenuse osutamise maht Teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest Teenuse kättesaadavus Teenus peab olema kättesaadav kõikidele isikutele kelle puhul on tuvastatud abivajadus ning sobivaks teenuseks on hinnatud perelepitusteenus Kättesaadavuse tagamiseks võivad kohalikud omavalitsused teha teenuste osutamisel koostööd II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS Teenuse taotlemine ja vastutav isik Teenuse taotlemiseks tuleb isikul või tema seaduslikul esindajal pöörduda avaldusega lapse rahvastikuregistrijärgse kohaliku omavalitsuse poole kus selgitatakse teenuse saamise tingimusi ja korda Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja hindab isiku vajadust taotletava teenuse järele Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise võib teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma kohalikku omavalitsust kaasamata Suunamine teenust saama Perelepitusteenuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja selgitab välja teenuse vajaduse ja teavitab avaldajat otsusest ning kui inimesel on õigus teenust saada soovitab või aitab leida inimesele sobivaid teenusepakkujaid Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja teisi abi saamise võimalusi Kui inimene omavalitsuse otsusega ei nõustu on tal õigus esitada vaie maavanemale sotsiaalhoolekande seaduse 33 lõike 3 alusel Teenust vajav inimene lepib kohaliku omavalitsuse ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise mahu Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast Vajalikud algdokumendid Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus ja või teenuse osutaja Menetluse pikkus Lähtutakse haldusmenetluse seadusest ja avaliku teabe seadusest Teenuse osutamise koht Teenuse osutamise koht lepitakse kokku teenuse osutajaga Teenuse finantseerimise maksumuse põhimõtted Sotsiaalhoolekande seaduse 45 lõike 1 alusel võib isikult võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu Võetav tasu oleneb teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus Hinnatud teenusevajaduse korral ei või omaosaluse suurus olla teenuse saamisel takistuseks III TEENUSE OSUTAJA Teenuse osutaja Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja juriidiline isik kohalik omavalitsus ja riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu Nõuded personalile Perelepitusteenust vahetult osutaval isikul perelepitajal on 1 kõrgharidus soovitavalt psühholoogia sotsiaaltöö või sotsiaalpedagoogika eriala 2 kõrged kõlbelised omadused 3 läbitud 160 tunnine perelepitaja täiendkoolitus või kutseseaduse alusel väljastatud kutsetunnistus Perelepitaja ei või olla 1 kohaliku omavalitsuse ametnik abiteenistuja või koosseisuväline teenistuja kes on osalenud teenust taotleva isiku perelepitusteenuse või muu sotsiaalteenuse või toetuse taotluse menetlemises 2 isik kes on teenust taotleva isikuga lähisuguluses vanavanem vanem vend õde laps lapselaps või lähihõimluses abikaasa vanem vend õde laps IV KLIENDI TAGASISIDE JA JÄRELEVALVE Kliendi tagasiside Lähtutakse kohaliku omavalitsuse

    Original URL path: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kohalike-omavalitsuste-sotsiaalteenuste-soovituslikud-juhised/perelepitusteenus.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Perekonnas hooldamise teenus vanemliku hoolitsuseta lapsele
    seadus isikuandmete kaitse seadus riikliku pensionikindlustuse seadus vanemahüvitise seadus ravikindlustuse seadus jt Seotud teenused Perekonnas hooldamisel olemisega samaaegselt võib laps kasutada teisi avalikke teenuseid sh lapsehoiuteenus koolieelne lasteasutus pikapäevarühm huviringid avatud noortekeskused laste ja noortelaagrid ja päevakeskused kooliealistele lastele lapse tugiisik või isiklik abistaja Perekonnas hooldamiselt elluastuv noor võib kasutada tugiisikuteenust nõustamisteenuseid toetatud elamise teenust tugikorterit vms Teenuse sisu kirjeldus Hooldamine perekonnas toimub lapse elukohajärgse valla või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu ja lapse juhtumiplaani alusel Perekonnas hooldamisel võib olla kuni neli isikut kaasa arvatud samas majapidamises elavad alla viieaastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud Erandjuhul võib hooldatavaid olla rohkem kui hooldatavad lapsed on omavahel õed vennad ning selleks on andnud loa valla või linnavalitsus kellel on hooldajaga sõlmitud kehtiv lapse perekonnas hooldamise leping Perekonnas hooldaja ülesandeid perekonnas hooldamise ettevalmistamist kohaliku omavalitsuse poolt ja lepingu sõlmimist vaata sotsiaalhoolekande seadusest ja käesoleva juhise lisamaterjalist Teenuse osutamise maht Teenuse osutamise kestus sõltub teenuse vajaduse hindamise tulemustest Teenuse osutamine võib olla nii lühiajaline kui pikaajaline kuni laps saab täisealiseks või lõpetab õpingud päevases õppevormis sõltuvalt lapse vajadustest ja juhtumiplaanis seatud eesmärkidest Reeglina sõlmitakse leping aastaks Teenuse kättesaadavus Teenus peab olema kättesaadav kõikidele lastele kes on perest eraldatud ning kelle jaoks lastekaitsetöötaja või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja on juhtumiplaani alusel hinnanud sobivaks teenuseks perekonnas hooldamise Kättesaadavuse tagamiseks teevad kohalikud omavalitsused omavahel koostööd II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS Teenuse taotlemine ja vastutav isik Täisealine isik kes soovib olla perekonnas hooldaja pöördub avaldusega elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda Kui isik soovib hooldada last keda ta juba tunneb pöördub ta lapse elukoha järgse sotsiaalosakonna poole Suunamine teenust saama Vanemliku hoolitsuseta laps suunatakse perekonnas hooldamisele lapse elukoha järgse valla või linnavalitsuse korralduse alusel Eelnevalt hinnatakse lapse vajadust taotletava teenuse järele last kaasates Lapsel on õigus tutvuda hooldajaks saada soovija tema perekonna liikmete ja koduga ning saada nende kohta teavet Hooldaja perekonda elama asumisel on lapsel õigus kaasa võtta oma isiklikud ja talle olulised esemed Perekonnas hooldajal on õigus saada lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks vajalikku informatsiooni Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja selgitab hooldajale tema ülesandeid ning seda et lapse seaduslike õiguste kaitsmise ja korraldamisega seotud küsimuste eest vastutab kohalik omavalitsus Vajalikud algdokumendid Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus Perekonnas hooldamisega seotud dokumentide vormide näidisnimekirja vaata juhise lisamaterjalist Menetluse pikkus Lähtutakse haldusmenetluse seadusest ja avaliku teabe seadusest Teenuse osutamise koht Perekonnas hooldamise teenust osutatakse perekonnas hooldaja eluruumides mis vastavad nõuetele ja on lapse eri vajadustele kohandatud Teenuse finantseerimise maksumuse põhimõtted Perekonnas hooldamisel oleval lapsel on õigus saada riiklikke toetusi Vaata käesoleva juhise lisamaterjali Kohalik omavalitsus võib määrata täiendavaid toetusi perekonnas hooldamisel olevale lapsele Kui teenuse eest maksab kohalik omavalitsus otsustab teenuse hüvitamise suuruse rahastaja III TEENUSE OSUTAJA Teenuse osutaja Teenuse osutaja võib olla täieliku teovõimega füüsiline isik kes elab püsivalt Eestis Nõuded teenuse osutajale ja täisealistele pereliikmetele Isik kes soovib hooldada oma perekonnas last kelle suhtes tal ei ole perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning tema täisealised perekonnaliikmed kellega tal on ühine eluruum ja majapidamine peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele sh isik ei tohi olla karistatud lastevastaste kuritegude eest Vaata

    Original URL path: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kohalike-omavalitsuste-sotsiaalteenuste-soovituslikud-juhised/perekonnas-hooldamise-teenus-vanemliku-hoolitsuseta-lapsele.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Tugiisikuteenus vanglast vabanenutele
    ja suureneb vabanenu roll Tugiisik on talle endiselt toeks ent eelkõige peab ametnikega suhtlema vabanenu ise et tekiks sellekohane harjumus Tugiisik peab päevikut mis annab ülevaate vabanenu olukorrast edusammudest ja probleemidest toimunud tegevustest rahalistest kulutustest teenuse pakkumisel olulistest sündmustest ja omavahelisest koostööst Päevikus võiks kajastuda arvamused ja analüüs tugiisiku enda mõtete ja arengu kohta ning kohtumised superviisoriga Päevikus sisalduv info on saadud vabanenult mistõttu ei ole tegemist delikaatsete isikuandmetega Päeviku sisuga on kursis tugiisik ja tema piirkondlik koordinaator kelle ülesandeks on jälgida teenuse kulgu ja koostöös tugiisikuga otsustada teenuse lõpetamise aeg Tugiisik teeb vahekokkuvõtteid iga 3 kuu järel vaatab üle püstitatud eesmärgid ning hindab koos vabanenuga nende täitmist Tugiisik annab ülevaate piirkondlikule koordinaatorile ning vajaduse korral toimub nõustamine või supervisioon Tugiisik käib regulaarselt piirkondliku koordinaatori juures tööjuhendamisel mille eesmärk on analüüsida tugiisiku ja vabanenu tegevuse tulemusi ning otsustada teenuse jätkumise vajalikkuse üle Abi saamiseks võib pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole Kui vabatahtlik pole 2 3 kuu möödumisel töö algusest oma kapteni või piirkondliku koordinaatoriga ise kontakti võtnud võtab koordinaator initsiatiivi et selgitada välja kuidas teenuse osutamine sujub ning kas tegevused ja kohtumised vabanenuga toimuvad plaanipäraselt Koostööd tehakse teiste kaptenite ja vabatahtlikega vastavate ametkondade esindajatega nõustajate ja psühholoogidega Teenuse osutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast ning käesolevas standardis seatud nõuetest Teenuse osutamise maht Teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest Reeglina on tugiisikuteenuse osutamine pikaajaline kestes paarist kuust mitme aastani Teenuse osutamine algab 6 10 kontakttunnist vanglas mille jooksul tugiisik suhtleb vahetult kinnipeetava vangla sotsiaaltöötaja ja inspektori kontaktisikuga Eesmärk on saada ülevaade kinnipeetava olukorrast tema riskidest ja käitumise ohtlikkusest koostada koostöös kinnipeetavaga tegevusplaan vabanemisprotsessiks ning luua usaldusväärsed ja koostööd toetavad suhted Vabanemise järel kohtuvad vabanenu ja tugiisik vastavalt vajadusele ja kokkuleppele Tasulise teenuse kogumahu otsustab teenuse rahastaja Teenuse kättesaadavus Teenus peab olema kättesaadav kõikidele isikutele kelle puhul on tuvastatud vajadus teenuse järele ning sobivaks teenuseks on hinnatud tugiisikuteenus sh nt riskihindamise käigus Samuti peab teenus olema kättesaadav juhul kui kinnipeetav selleks ise soovi avaldab II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS Teenuse taotlemine ja vastutav isik Teenuse taotlemiseks tuleb isikul või tema lähedastel pöörduda vangla inspektori kontaktisiku sotsiaaltöötaja või tugiisikute koordinaatori poole kes selgitab teenuse saamise tingimusi ja korda Kuna kinnipeetavatel ei ole alati võimalik teenusepakkujatega ühendust võtta võtab tugiisikute koordinaatoriga ühendust vangla inspektor kontaktisik sotsiaaltöötaja või kinnipeetava lähedane Saadud info annab koordinaator edasi tugiisikule kes teeb esimese vanglakülastuse et pakkuda peatselt vabanevale kinnipeetavale tuge Teenuse osutamisel on sageli määravaks vangla inspektori kontaktisiku või sotsiaaltöötaja initsiatiiv abivajajale tugiisikuteenust soovitada Teenuse osutamise kvaliteedi eest vastutab teenuse osutaja Suunamine teenust saama Suunamise aluseks on kinnipeetava või vabanenu sooviavaldus mille edastab tugiisikute koordinaatorile vangla inspektor kontaktisik sotsiaaltöötaja või kinnipeetava vabanenu lähene Tugiisikuteenuse osutamiseks on soovitav sõlmida kolmepoolne teenuse osutamise leping teenuse rahastaja tugiisiku ja teenuse saaja vahel Kolmepoolne leping soodustab kokkulepete sõlmimist neist kinnipidamist ja info vahetamist osapoolte vahel Leping sõlmitakse ka juhul kui on tegemist vabatahtlikkuse alusel töötava tugiisikuga Vajalikud algdokumendid Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus ja või teenuse osutaja Menetluse pikkus Lähtutakse

    Original URL path: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kohalike-omavalitsuste-sotsiaalteenuste-soovituslikud-juhised/tugiisikuteenus-vanglast-vabanenutele.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Sotsiaalteenuste järelevalve
    toetused Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister STAR Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS Sotsiaalteenuste järelevalve Sotsiaalhoolekande seaduse 7 lõige 2 sätestab et maavanem või tema volitatud isik teostab järelvalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle Vastav kirjalik ettekanne esitatakse Vabariigi Valitsusele vähemalt kord aastas Järelevalve raames kvaliteedi tagamist määratleb täpsemalt seaduse 38 mille kohaselt kontrollib maavanem tema halduspiirkonnas osutatavate sotsiaalteenuste vältimatu sotsiaalabi ja

    Original URL path: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/sotsiaalteenuste-jarelevalve.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Toimetulekutoetus
    elava inimese või perekonna tulusid mis ei ole erandina seaduses välja toodud Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu peretoetused v a alates 1 juulist 2013 kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta töötuskindlustushüvitis töötutoetus saadud elatis elatisabi pension puudega vanema toetus tulumaksu tagastus muu sissetulek Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka 1 ühekordseid toetusi mida on üksi elavale isikule perekonnale või selle liikmetele makstud riigi või kohaliku eelarve vahenditest 2 puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi välja arvatud puudega vanema toetus 3 riigi tagatisel antud õppelaenu 4 tööturuteenuste ja toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu ja majutustoetust 5 õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust 6 riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra st 19 18 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta alates 1 juulist 2013 7 vajaduspõhist peretoetust alates 1 juulist 2013 Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud 1 tegelik korteriüür või hooldustasu 2 kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus 3 tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus 4 tarbitud elektrienergia maksumus 5 tarbitud majapidamisgaasi maksumus 6 maamaksukulud mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind 7 hoonekindlustuse kulud mis on arvestatud kasutatavale eluruumile 8 tegelik olmejäätmete veotasu Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks loetakse 18 m2 iga perekonna liikme kohta ning lisaks 15 m2 perekonna kohta Eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu sellises ulatuses et oleks tagatud isiku inimväärne äraelamine Kuhu pöörduda Toimetulekutoetust määrab ja maksab valla või linnavalitsus Toetuse taotleja esitab toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20 kuupäevaks valla või linnavalitsusele kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab Toimetulekutoetus määratakse viie tööpä eva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist Toetuse summa maksab valla või linnavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates Valla või linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetus määramata 1 töövõimelisele 18 aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses või valla või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis 2 isikule kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast 3 kui valla või linnavalitsuse vastav komisjon leiab et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid Toetuse andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid Toimetulekutoetuse taotlemiseks esitatakse avaldus milles märgitakse ära toetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid või sünniajad Avaldusele lisatakse dokumendid mis tõendavad 1 eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel 2 üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga 3 jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ulatuse

    Original URL path: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/toimetulekutoetus.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Vajaduspõhine peretoetus
    perekonnal kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps kui perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud Perekonna koosseisu loetakse ka perekonnast eemalviibivad õpilased juhul kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega Samuti loetakse perekonna koosseisu need õpilased kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda isikul kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust Perekonna kohta saab esitada ainult ühe taotluse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud mis ei ole allpool erandina välja toodud Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu peretoetused v a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta töötuskindlustushüvitis töötutoetus saadud elatis elatisabi pension puudega vanema toetus tulumaksu tagastus muu sissetulek Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka ühekordseid toetusi mida on üksi elavale isikule perekonnale või selle liikmetele makstud riigi või kohaliku eelarve vahenditest puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi välja arvatud puudega vanema toetus riigi tagatisel antud õppelaenu tööturuteenuste ja toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu ja majutustoetust õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra st 19 18 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta vajaduspõhist peretoetust Taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekutest arvutatakse välja keskmine kuine tulu Kui see jääb alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri on perel õigus saada vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneva kolme kuu jooksul Kuhu pöörduda Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla või linnavalitsus Toetuse taotleja ehk isik kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust esitab vajaduspõhise peretoetuse saamiseks avalduse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks valla või linnavalitsusele kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks avalduse esitamisele järgnevaks kuuks Seejuures peavad lapsed vastama vajaduspõhise peretoetuse saamise tingimustele st olema lapsetoetuse saajad toetuse taotlemise kuul Otsuse toetuse määramise kohta teeb valla või linnavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist Toetus makstakse välja hiljemalt 20 kuupäevaks igal avalduse esitamise kuule järgneval kolmel kuul NB Perede puhul kus on põhikooli lõpetanud 16 aastane laps võib taotuse esitamise korral septembrikuus otsuse tegemine võtta kauem aega sest eelnevalt on vaja saada andmed lapse õppimise jätkamise ning sellega seonduvalt lapsetoetuse saamise kohta Valla või linnavalitsus võib jätta vajaduspõhise peretoetus määramata kui vajaduspõhise peretoetuse taotlejal või tema eestkostetaval on õigus elatist saada kuid elatise saamise kohta ei esitata dokumenti või elatise sissenõudmisest keeldutakse Toetuse andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid Vajaduspõhise peretoetuse taotlemiseks esitatakse avaldus milles märgitakse ära perekonnaliikmete nimed ja nende isikukoodid või sünniajad Avaldusele tuleb

    Original URL path: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/vajaduspohine-peretoetus.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kalkulaator
    pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir kajastub real Kokku Laste vanuse arvutamisel võetakse aluseks lapse vanus vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kuul Kui Teie laps saab 14 aastaseks vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kuul siis tehke tema kohta märge real 14 aastane või vanem laps Vajaduspõhise peretoetuse määramisel võetakse aluseks ainult need lapsed kes on lapsetoetuse saajad Täiskasvanud 14 aastane või vanem laps Alla 14 aastane laps Kokku Teie perel on õigus vajaduspõhist peretoetust saada juhul kui pere vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu keskmine kuine netosissetulek on väiksem kui vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir Kui pere kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine kuine sissetulek on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiriga võrdne või sellest suurem siis ei ole õigust vajaduspõhist peretoetust saada NB Kalkulaatori abil saadud tulemusel on informatiivne tähendus Vajaduspõhise peretoetuse määramise otsustab valla või linnavalitsus Vajaduspõhist peretoetust makstakse taotlemisele järgneval kolmel kuul hiljemalt kuu 20 ndaks kuupäevaks Perioodil juuli 2013 detsember 2014 on vajaduspõhise peretoetuse suurus 9 59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19 18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele Alates 2015 ndast aastast toetuse suurus kahekordistub Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud Perekonna koosseisu loetakse ka perekonnast eemalviibivad õpilased juhul kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega Samuti loetakse perekonna koosseisu need õpilased kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust Sissetulekuna arvestatakse kõiki perekonna vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulusid mis ei ole allpool erandina välja toodud Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu peretoetused v a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta töötuskindlustushüvitis töötutoetus saadud elatis elatisabi pension puudega vanema toetus tulumaksu tagastus muu sissetulek

    Original URL path: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/vajaduspohine-peretoetus/vajaduspohise-peretoetuse-sissetulekupiiri-kalkulaator.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive



  •