archive-ee.com » EE » S » SM.EE

Total: 932

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Sotsiaalministeerium: Kollektiivleping
    kollektiivlepingu sõlmimine kindlasti kaasa töökollektiivi ühtsuse tõusule ning töötajate rahuolu suurenemisele Sisuka kollektiivlepingu sõlmimine näitab töötajate soovidega arvestamist ning vähendab tööandja ja töötaja vahel puhkeda võivate vaidluste arvu Kõik see omakorda tõstab tootlikkust ning vähendab tööandja kulusid töötajatega suhtlemisel Sõlmimine Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul tema puudumisel töötajate usaldusisikul Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik näiteks Riiklik Lepitaja või läbirääkimistesse kaasatud ekspert Kollektiivläbirääkimiste alustamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele läbirääkimiste alustamise soovist ning esitama omapoolse kollektiivlepingu projekti Sisulised läbirääkimised peavad algama 7 päeva jooksul teate saamisest Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad ning teavitavad sellest teist poolt Kui läbirääkimisi peetakse tööajal vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst keskmise palga säilitamisega Läbirääkimisi pidavatel pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele asjatundjaid ja eksperte Asjatundjate ja ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool Loomulikult on läbirääkimistel osalevatel esindajatel asjatundjatel ekspertidel ja teistel isikutel neile teatavaks saanud tootmis äri või ametisaladuste salajas hoidmise kohustus Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav Mida saab kollektiivlepinguga kindlaks määrata Kollektiivlepingus saab kokku leppida peaaegu kõiges Lähtuda tuleb üldisest õiguse põhimõttest et lepinguga ei saa panna kohustusi lepingu pooleks mitteolevatele isikutele näiteks tööandja ja ametiühingu vahel sõlmitud lepinguga ei saa panna kohustusi ametiühingusse mittekuuluvale töötajale Muus osas sisuliselt piirid puuduvad Kokku võib leppida nii palgas puhkuses töötajate koondamise korras kutse ja täiendõppevõimalustes Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises Tähele tuleb vaid panna et sõlmitavad tingimused ei oleks töötajale seaduses kindlaks määratust halvemad Sellised kokkulepped kollektiivlepingus ei kehti Kellele kehtib Seadus annab pooltele õiguse määrata töötajate ring kellele kollektiivleping rakendub Erinevate töötajate gruppide puhul näiteks taksondusega tegelevas ettevõttes taksojuhid ja kontoritöötajad või töötajate jagunemisel geograafiliselt tööandjal on kaks poodi millest üks asub Narvas ja teine Pärnus on põhjendatud mitme kollektiivlepingu sõlmimine ühes ettevõttes Sellisel juhul saavadki pooled kokku leppida milline leping kellele kohaldub Kui kollektiivlepingus ei ole töötajate ringi kindlaks määratud siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele Seda olenemata asjaolust kas lepingu on sõlminud töötajate usaldusisik või ametiühing Kuigi kollektiivlepingu seadus ütleb et kui kollektiivlepingu on sõlminud ametiühing siis see kehtib ainult sellesse ametiühingusse kuuluvatele töötajatele see nii tegelikult ei ole Riigikohus on asunud seisukohale lahend nr 3 2 1 133 07 et tööandjal on kohustus rakendada kollektiivlepingut kõigile töötajatele olenemata sellest kas nad kuuluvad töötajaid esindavasse ühingusse või mitte Kollektiivlepingu rakendamine üksnes töötajate ühingusse kuuluvatele töötajatele on vastuolus töötajate ebavõrdse kohtlemise keeluga Kui kollektiivlepingu on sõlminud tööandjate ja töötajate liidud või keskliidud siis kehtib see kõikidele töötajatele kes töötavad lepingu sõlminud tööandjate liitu või keskliitu kuuluva tööandja juures Lähtuvalt eelpool nimetatud riigikohtu lahendist ei oma ka siin tähtsust kas töötaja kuulub ametiühingusse või mitte Kollektiivlepingu kehtimine jõustumine lõppemine Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast Siiski võib lepingus ette näha et selles kokkulepitu hakkab kehtima tagasiulatuvalt näiteks 3 märtsil sõlmitud lepinguga sätestada et töötajate palk

    Original URL path: http://www.sm.ee/sinule/tooandjale/toosuhted/kollektiivleping.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive


  • Sotsiaalministeerium: Raamkokkulepped
    peab liidu meetmeid soovitavaks konsulteerib ta tööturu osapooltega kavandatava ettepaneku sisu üle Tööturu osapooled edastavad komisjonile arvamuse või vajaduse korral soovituse Lõigetes 2 ja 3 osutatud konsultatsioonide korral võivad tööturu osapooled teatada komisjonile oma soovist algatada artiklis 155 sätestatud menetlus Asjaomase protsessi kestus ei ületa üheksat kuud kui asjaomased tööturu osapooled koos komisjoniga ei otsusta ühiselt seda pikendada Artikkel 155 endine EÜ asutamislepingu artikkel 139 Kui tööturu osapooled soovivad võib nendevaheline dialoog liidu tasandil tuua kaasa lepingusuhted kaasa arvatud kokkulepete sõlmimine Liidu tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendatakse tööturu osapoolte ja liikmesriikide kehtivate menetluste või tavade kohaselt artiklis 153 käsitletud küsimustes aga allakirjutanute ühisel taotlusel nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt kui asjaomases kokkuleppes on üks või mitu sätet mis käsitlevad valdkondi mille puhul on artikli 153 lõike 2 alusel nõutav ühehäälsus Seega on olemas kaks võimalust raamkokkulepete jõustamiseks Euroopa Nõukogu otsus praktikas direktiiv siseriiklike sotsiaalpartnerite abil Raamkokkuleppeid võib kohaldumisala järgi jaotada kolmeks kogu tööturgu hõlmavad ühte sektorit hõlmavad sektorite vahelised ehk kahte või enamat sektorit hõlmavad Kogu tööturgu hõlmavaid raamkokkuleppeid on tänaseks sõlmitud seitse Nendeks on lapsehoolduspuhkust puudutav kokkulepe mis sõlmiti 14 12 1995 ning jõustati direktiiviga 96 34 EÜ osaajaga töötamist puudutav kokkulepe mis sõlmiti 06 06 1997 ning jõustati direktiiviga 97 81 EÜ tähtajalisi töölepinguid puudutav kokkulepe mis sõlmiti 18 03 1999 ning jõustati direktiiviga 99 70 EÜ kaugtööd puudutav kokkulepe mis sõlmiti 16 07 2002 ning jõustatakse siseriiklike sotsiaalpartnerite abil tööga seotud stressi kokkulepe mis sõlmiti 08 10 2004 ning jõustatakse siseriiklike sotsiaalpartnerite abil ahistamist ja vägivalda töökohal puudutav kokkulepe mis sõlmiti 26 04 2007 ning jõustatakse siseriiklike sotsiaalpartnerite abil uus lapsehoolduspuhkust puudutav kokkulepe mis sõlmiti 18 06 2009 ning suure tõenäosusega jõustatakse sarnaselt tema eelkäijale direktiiviga Esimene sektorite vaheline raamkokkulepe sõlmiti 25 04 2006 ning see on kokkulepe töötajate tervise

    Original URL path: http://www.sm.ee/sinule/tooandjale/toosuhted/raamkokkulepped.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Töökeskkond
    Inimeste kokkupuude ohtudega võib kahjustada nende füüsilist ja vaimset tervist Kui ohtu ei ole ja inimesed on oma tööst huvitatud ning teevad seda innuga suureneb tööst saadav rahulolu ning paraneb tervis ja heaolu Tööalase heaolu loomiseks on vaja järjekindlalt mõjutada töökeskkonda Viimane teiseneb oluliselt tehnoloogiliste täiustuste tulemusel Sellekohased tõhusad meetmed nõuavad pidevat planeerimist Samuti tuleb töötingimuste arendamiseks kavandada ja teha koostööd iseäranis nendes juhtimisvaldkondades kus langetatavad otsused mõjutavad tööelu üldiselt Töökeskkonnapoliitika ülesanne ei ole mitte ainult kõrvaldada või vähendada töökeskkonnas kätketud ohtusid ja negatiivseid mõjureid vaid arendada neid positiivseid tegureid mis teevad võimalikuks töötaja füüsilise vaimse ja sotsiaalse heaolu Töökeskkonnaalased õigusaktid Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Kemikaaliseadus Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus Vaata ka Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuur Eesti Täiendav info Plahvatusohtliku töökeskkonna direktiivi 1999 92 EÜ rakendusjuhend eesti k Kõrgtöödirektiivi 2001 45 EÜ rakendusjuhend eesti k Vibratsioonidirektiivi 2002 44 EÜ rakendusjuhend eesti k Müradirektiivi 2003 10 EÜ rakendusjuhend eesti k Ehitusdirektiivi 92 57 EMÜ rakendusjuhend eesti k Töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulutuste maksustamine Juhend 2011 Madala riskiga asbestitööde meetodid lammutus renoveerimis ja hooldustööde tegemiseks Juhend 2011 Kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete nõuetekohane käitlemine Juhend 2011 Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine Juhend 2010 Tehisliku optilise kiirguse direktiivi

    Original URL path: http://www.sm.ee/sinule/tooandjale/tookeskkond.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Riskianalüüs
    Vajadusel mõõdetakse ohutegurite parameetrid nt müra vibratsioon sisekliima Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ning säilitatakse 55 aastat Riskianalüüsi korratakse kui töötingimused muutuvad ilmneb uut infot tööprotsessi ohtlikkuse kohta toimub tööõnnetus või töötajal diagnoositakse tööga seotud haigus Riskianalüüsi hea tava näeb ette et infot töötingimuste kohta kogutakse ka töötajatelt kui töökeskkonnas vahetult ja igapäevaselt viibivatelt isikutelt Selleks on võimalik kasutada näiteks küsimustikke või töökeskkonnavolinike abi Riskianalüüsi tulemused tuleb töötajatele teatavaks teha ning

    Original URL path: http://www.sm.ee/sinule/tooandjale/tookeskkond/riskianaluus.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Tervisekontroll
    ja vaidluste lahendamine Tööelu kvaliteet Puudega inimese töölevõtmine Välismaalaste töötamine Eestis Elamine ja töötamine Euroopa Liidus Perele Lapsele Patsiendile Eakale Puudega inimesele Välismaalasele Projektijuhile Tervisekontroll Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud Tervisekontrolli sisu sõltub ettevõtte töökeskkonnas esinevatest ohuteguritest Selleks et selgitada välja missugused töökeskkonna ohutegurid töökeskkonnas esinevad tuleb tööandjal

    Original URL path: http://www.sm.ee/sinule/tooandjale/tookeskkond/tervisekontroll.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Tööga seotud haigus
    Elamine ja töötamine Euroopa Liidus Perele Lapsele Patsiendile Eakale Puudega inimesele Välismaalasele Projektijuhile Tööga seotud haigus Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus Kutsehaigus Kutsehaigus on haigus mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad Kutsehaigust diagnoosib ainult töötervishoiuarst Kutsehaiguste diagnoosi väljapanekuks peab töötervishoiuarst tutvuma töötingimustega milles töötaja viibib või on eelnevalt viibinud Selleks vaatab töötervishoiuarst üle töökoha tutvub riskianalüüsi töötaja eelnevate tervisekontrollide ja muu

    Original URL path: http://www.sm.ee/sinule/tooandjale/tookeskkond/tooga-seotud-haigus.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Tööõnnetus
    tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma mis toimus loetletud juhtudel kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga Kui on juhtunud tööõnnetus siis Anna koheselt kannatanule esmaabi Kui sul puuduvad esmaabi andmiseks oskused siis pöördu ettevõtte esmaabiandja poole Kui on toimunud nähtavalt raske õnnetus siis helista kohe hädaabinumbrile 112 Kui inimene on kontaktivõimeline ja suudab liikuda toe abil

    Original URL path: http://www.sm.ee/sinule/tooandjale/tookeskkond/tooonnetus.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive

  • Sotsiaalministeerium: Tervisedendus töökohas
    elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine Tervist edendavate töökohtade põhimõte seisneb töökeskkondades terviseohtude vältimises ja töötaja tervise kaitses töötingimuste kohandamises töötaja võimetele tervise edendamises ja esmatasandi tervishoius Iga töökoha planeerimisel tuleb arvestada inimese elukvaliteedi aspektidega mis tähendab füüsilist psüühilist ja sotsiaalset heaolu töökeskkonnas mida ei saa mõõta ainult tööõnnetuste ja kutsehaiguste esinemise põhjal Töötajad otsivad enam töökeskkondi kus pööratakse tähelepanu nende elukvaliteedile olgu see sooja toidu kättesaadavus tööpäeval

    Original URL path: http://www.sm.ee/sinule/tooandjale/tookeskkond/tervisedendus-tookohas.html (2013-11-16)
    Open archived version from archive



  •