archive-ee.com » EE » R » ROHUNEEME.EE

Total: 28

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • rohuneeme.ee Rohuneeme küla ametlik koduleht
    Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri kodupaik Praegune kabel ja surnuaed samuti metsikud tiigid ja hiiglaslik Maisiniidu kivi jäävad poolsaare siseossa Madalal kaldaastangul paikneb lootsisadam Neeme tipus seisavad kolm looduskaitse all olevat hiidrahnu Aasmaa kivi Mäeveeru rahn ja Teeääre Suurkivi Rohuneeme otsa ja Aegna saare vahele jäävad linnurikkad Kräsuli 17 ha ja Kumbli 2 3 ha väikesaared Veidi ka merest Rohuneeme ümber Lääne poole jääv meri on karisid täis Suurim neist

    Original URL path: http://rohuneeme.ee/ (2016-04-25)
    Open archived version from archive


  • rohuneeme.ee Rohuneeme küla ametlik koduleht
    sellist kahurit tahtsid sakslased paigutada ka Maisniidi kivi peale Igatahes augud kivi sisse puuriti aga kas seal kahur ka oli seda ma ei tea Kivi on Eesti rändrahnude nimekirjas suuruselt üsna eesotsas viies või kuues ja sinna otsa ronimine oli iga poisikese mehisuseproov Eespool mainitud rannakaitsekahurid oleksid võinud mulle ja õdedele saatuslikuks saada üsna omapärasel kombel Sellest kirjutas Robert Nerman 14 jaanuari 2008 Postimehes kuidas 21 septembril 1944 aastal pommitasid Nõukogude lennukid Kräsuli saart kus kunagi polnud sakslased vist käinudki Arvan et nende kotkaste ülesanne oli hoopis neidsamu rannakaitse kahureid pommitada kuid sealne õhutõrje oli tasemel Pommidega tagasi ju ei lenda seepärast võeti sihikule kaitsetu saar Olin ise sel ajal Jüri talu köögipõranda alla kaevatud keldris sest vanemad olid lootnud meid lapsi sõja jalust kaugemale saata Sõda tuli aga meile järele ja õnn oli et me kõik terveks jäime kuid naabertalu põles maani maha Üks süütepomm tabas ka Jüri lauta ja süütas katuse kuid vaprad naised kustutasid selle kuulipildujatule all mehed olid ju kõik sõjas Ja veel üks sõjamälestus on mällu sööbinud Tallinna 9 märtsi pommitamine Sellel õhtul avanev pilt tulekahjude kuma helgiheitjate kiirte visklemine lennukite otsimisel leekkuulide trajektoorid ja kurjakuulutav kõmin ei kao minu mälust niikaua kuni ma elan Mäletan selgesti 9 maid 1945 Oli tuuline ja päikesepaisteline kuid jahedavõitu ilm Vanemad olid Neemel Oti rannas paadi juures ja kusagilt olin ma teada saanud et sõda on lõppenud Ma jooksin kõigest väest Neemele ja kisasin juba kaugelt et sõda on selleks korraks läbi Ei läinudki palju aega kui meie kanti saabusid Eesti Korpuse mehed kes peatselt lahkusid ja asemele toodi õhutõrjepatarei mille meeskond koosnes ainult venelastest Meie kodu sobis patarei komandöri perele meid aeti kodunt minema ja isa hakkas otsima uut elukohta Ühel sellisel otsimiskäigul sattus ta tallu kus oli NKVD varitsus Mitu päeva peeti teda kinni Tallinnas Pagari tänaval kuulati üle ja püüti tedagi spiooniks tembeldada Ema kes hirmsasti muretses läks Tallinna asja uurima kuid siis oli isa juba koju saanud Kaugele me kodust siiski ei läinud virelesime kuidagi naabertaludes alguses Toomingal ja seejärel Kalda saunas kuni koju tagasi saime Elu olu Kalurikülas oli elu lihtne kuid tööd palju Taludel oli vähe maad ja peret toitis põhiliselt meri Minu kodus oli maad 1 2 hektarit pidasime lehma ja siga paari kolme lammast kanakarja ja oligi kõik Maa andis heina ja kartuli mingisugusest muust puu või juurviljast ei teadnud mina kaua aega mitte midagi Söödi kala ja kartulit nädalas vast korra praadis ema igale soolase sealiha killukese Leiba tegi ema igal neljapäeval Sai oli laual lihavõttepühade ja jõulude ajal Kevadel ja sügisel mindi igal õhtupoolikul merele kivistatud võrgud paadis Mereluba pidi olema muidu piirivalve välja ei lasknud pidid ütlema kuhu lähed ja kauaks jääd Ja kui suud juhtusid pruukima siis mereluba läks Suvel oldi terve öö merel ajus ja maale tuldi hommikul nelja paiku Siis pidid naised vastas olema ja algas võrkude päästmine so kalade väljaraputamine Lapsed tarisid võrgud vabede juurde ja ahtasid kuivama Muidu oleks puuvillasest niidist võrgud peagi ära mädanenud Sageli läksid nad katki ja minu vaimusilmas on ikka pilt sellest kuidas ema ja õed võrke parandavad Jõukamatel peredel olid rüsad nendega püüti põhiliselt angerjaid Suve lõpu poole püüti lesta keda meil kammilaks kutsuti lesta nime kuulsin alles koolis Kevadtalvel püüti kilu ja räimi jää alt noodaga Jää ala pandi ka õngi ja nii püüti turska Natuke veel suvisest elust Pärast hommikust rannaskäiku tuldi koju söödi ja puhati veidi Siis pidin mina kaared lahti lööma mis isa oli õhtul niitnud Ja kui heinamaa rohkem kuivanud oli siis tuli lahti lüüa ka eelmisel õhtul hunnikutesse pandud hein Edasi järgnes loo kaarutamine siis kaartest lahtilöödud heina kaarutamine Kogu aeg vaadati taeva poole et sadama ei hakkaks Enne mereleminekut pandi kuivanud hein kokku toodi heinapuudega laka alla ja üles ta hanguti Aga me tahtsime veel õhtuti Oti talu juures võrkpalli mängida ja seal läks kella kaheteistkümneni tavaliselt välja Heinaaeg oli kõige kiirem aeg Ega see kaluri elu ka enne sõda kuigi kerge polnud sageli oli vaesus majas Ja ka pärast sõda kui ma koolis juba käisin juhtus nii et ma kord teatrisse ei saanud kuna kodus polnud pileti ostmiseks raha Elu läks paremaks alles siis kui Oskar Kuuli ajal Kirovi nimeline kalurikolhoos jalad alla sai Tegelikult tehti Rohuneemes Põhja Kaluri kolhoos juba 48 või 49 aastal Meil oli isegi GAZ AA See oli 1950 a kui neli kolhoosi Põhja Kalur Rohuneemes Murdlaine Leppneemes Randlane Tammneemes ja Forell Miidurannas ühendati Kirovi nimeliseks kalurikolhoosiks Kõrvalepõikena tuleb meelde mida isa rääkis sellest nimepanemisest Tolleaegne Harju rajooni parteisekretär Kim Rižski vist oli ta nimi selline oli rahva käest küsinud kui Kirovi nimi meeletut vaimustuspuhangut ei vallandanud et kes on Kirovi vastu Ja kuna selle peale ei tulnud saalist piuksugi oli asi klaar Kalapüük Aga nüüd kalapüügi juurde lähemalt sest see oli meie elu alus Eespool oli juttu paadi vastas käimisest Alustan veidi kaugemalt Meil oli nimelt petrooleumil töötava ühesilindrilise Vikström mootoriga 7 meetrine paat nagu Rohuneemes peaaegu igal perel enne II maailmasõda Isa oli selle paadi kusagilt Spithami kandist muretsenud Paadi ja paadi mootori eest hoolitseti väga hästi sest oli ta ju pere põhiline tugi Igal kevadel tõrvas isa paati Selleks tehti paadi kõrvale väike lõke mille kohale seati tõrvapada Tõrv pidi tingimata olema puu mitte kivitõrv Kui tõrv parajasti kuum oli siis pintseldas isa tulise tõrva paadilaudadele ja paat sai ilus helepruun Kõik see kokku soe päike puutõrva ja kevadise mere imepärane lõhn säbruliste lainete loksumine kaldakivide vahel on mu lapsepõlve ilusamaid mälestusi Vaat selle paadiga siis käidi merel Igal õhtul enne mereleminekut tuli võrgud kivistada võrkude alumise paela küljes olid iga 1 5 2 meetri tagant nn lipsud kuhu lenksõlmega kinnitati paras kivi raskuseks Kivistamisel pandi võrgud paadi põhilaudadele korrapäraselt nii et alumine pael oli käila poole meil öeldi keulas ja vastavalt peras Kui võrgud olid kivistatud siis läks isa piirivalvurite juurde ja teatas et ta tahab merele minna Piirivalvurid kirjutasid siis paadi numbri ja meeste nimed oma raamatusse ja küsisid ka kuhu täpselt minna kavatsetakse ja kui kauaks ning alles siis andsid loa Paadilt võeti alt pukid ja lasti paat ettevaatlikult ühele parda abikiilu peale maha Ema või keegi õdedest võttis ämbrisse vett ja viskas runduki telade peale et paat paremini libiseks runduk paadi maalevedamiseks kividest ehitatud alus mille peale oli tehtud puudest karkass telad runduki kividele paigutatud ümmargused puud nii et üles vinnatav paat liigub risti üle telade Siis toetas isa oma turja vastu paadi keula ja hakkas paati mere poole lükkama Teised aitasid ka mis jõudsid samal ajal paati natuke kõigutades Alguses liikus paat raskelt kuid sai siis hoo sisse ja läks päris kiiruga Lõpus pidi olema kärme et paadi keula peale hüpata Paat lükati rannast aeruga eemale natuke sügavamasse vette ja siis pandi mootor käima Selleks tuli tavaliselt anda natuke napsu silindrisse valati veidi bensiini ja hooratta küljes olevast käepidemest kõvasti kinni hoides anti hoorattale suur hoog sisse Käepidemest tuli kinni hoida nii et pöial ja sõrmed oleksid ühel pool käepidet sest kui süüde oleks juhtunud varasem olema siis oleks hooratas hakanud hirmsa jõuga tagurpidi käima ja kardetavasti pöidlaluud vigastanud Mäletan et ka mina suurema poisina panin mootorit mõned korrad käima kuid seal kajutis kägaras vihaselt popsuva mootori juures pole mul kunagi meeldinud olla Kui ma merele sain siis minu tavaline koht oli paadi päras või siis mõnikord isa kõrval paadi roolis Võrgud viidi õhtul sisse ja toodi vara hommikul välja Ema ja vanemad õed pidid sellel ajal olema rannas vanasti olid randumiskohad rundukid iga talu rannas aga vene ajal võisid paadid vaid ühes kohas luku taha pandult olla Meil oli see ühine runduk naaberküla Püünsi rannas natuke lõuna pool Rohuneeme sadamat või suurt silda nagu meie seda nimetasime Merelt tulnud paat vinnati erilise vinnaga rundukile telade peale ja seati pukkide abil horisontaalseks ülesvinnamise ajal langes paat kaldu kiilu ja ühele kahel pool kiilu paikneva abikiilu peale Paar sõna vinnast See oli tugeva konstruktsiooniga puust ehitis mille põhiliseks osaks oli vertikaalselt pöörlev jäme umbes pooleteistmeetri pikkune ja vast 20 sentimeetrise läbimõõduga palk Selle ülemisse otsa mis oli rõngakujulise terasvitsaga kindlustatud lõhkiminemise vastu oli risti pikitelge puuritud parajalt jäme auk millest käis läbi 3 4 meetri pikkune vinnapuu Vinn oli muidugi raudkangidega maa külge kinnitatud ja teinekord ka veel suurte kividega toestatud Rinnaga vinnapuu peale rõhudes käidi ümber vinna ja vertikaalse palgi külge kinnitatud tugev terasvaier hakkas ennast palgi ümber kerima Vaieri teises otsas oli tugev raudkonks mis pisteti paadi täävipuu allosas olevast august läbi Sageli olid telad tavotiga kokku määritud et vähendada paadi hõõrdumist vastu telasid Kui paat küllalt kõrgele oli vinnatud siis pandi kahele poole paadile toeks pukid kuusekännust tehtud kolmjalad siis paadi kõrvale pingid ja algas kalade võrgust välja võtmine mida päästmiseks nimetati Kummagi parda ääres oli pingi peal kaks inimest kes kiiresti ja rütmiliselt võrke raputasid kusjuures mõlemad käed pidid liikuma samas faasis horisontaaltasandis See meetod vabastas kalad räimed ja kilud kiiresti võrgust Kuna võrgud olid tavaliselt kaunis kõrged siis tuli seda protseduuri ühe võrgu puhul mitu korda korrata Minu ülesandeks oli puhtad võrgud seljas eemale tarida ja üles ahtada st nagide külge kuivama panna Vanasti pidi puuvillasest niidist võrkudega väga hoolas olema et niit ära ei mädaneks Sageli olid nagid veel sellise konstruktsiooniga et ühe otsa sai võrkude paremaks kuivamiseks kõrgemale tuule kätte tõsta Suvisel ajal käidi ajus st õhtul mindi merele lasti võrgud sisse kinnitati paat võrgurivi otsa ja triiviti Siis tuldi tavaliselt kella neljaks hommikul maale Selleks ajaks pidid vastaskäijad kohal olema Kui mõni oli magama jäänud ja hiljem kohale jõudis siis tervitati teda nii et taoti mõnd raudasja vastu metallist võrgupoid Õõnes kõmin kostis kaugele ja seda protseduuri loeti suureks häbiks Poisikesena võttis isa mind mõnikord ilusa ilmaga merele kaasa sest lapsi piirivalve reeglina ei takistanud Siis oli minu ülesandeks jälgida et võrgupullud ilusasti üle parda jookseksid ja kuhugi kinni ei jääks Loomulikult oleks Tamme Evald kellega isa koos merel käis ka üksi selle tööga toime tulnud sest alumist kivistatud paela laskis ta niikuinii Aga no nii oli muidugi tähtsam Keskkooli poisina käisin ma mõnikord isa asemel kakuami vaatamas eriti kui reumahood isa jalgu piinasid Siis oli mul isa mereluba taskus ja ma esinesin tema asemel Igatahes piirivalvele vahele ma ei jäänud Kakuami vaatamas käidi kahe paadiga neist üks oli suurem kinnise tekiga ja seda kutsuti meil beluugaks ning teine oli väiksem pealt lahtine ja seda hüüti lappajaks Need mõlemad paadid kinnitati kakuami pära vastaspoolte külge ja lappaja mehed hakkasid pära lina üles lappama seda jälle paadi alla tagasi lastes nii et kakuami pära jäi aina väiksemaks ja kalade tihedus aina kasvas kuni lõpuks vabalt ringiujuvatest kaladest sai tihke hõbedane mass mida suure sirbakiga beluugasse tõstma hakati sirbak mujal Eestis ka kahv ilmselt venekeelsest sõnast tšerpak on siis liblikavõrgu kujuline riistapuu kuid muidugi palju vägevama ehitusega Suure sirbaki peal oli kolm meest üks hoidis varrest teine tõmbas sirbaki alumise ääre külge kinnitatud nöörist ja kolmas tõmbas sirbaki võrgulinast meil öeldi atikast tehtud koti põhja kinnitatud nöörist siis kui sirbak oli kalu täis ja paadi pardale upitatud nii et kogu see hõbedane mass voolas tõmbajale peale Kummiriided ja põll hoidsid ära kapitaalse märjakssaamise Kui kalu oli nii püüti tavaliselt räimi siis olid mehed lõpuks vööst saadik kalade sees See oli kummaline tunne Suvel alates juulikuust käidi ka lestavõrgul Meie kandis küll sõna lest ei kasutatud vaid kasutati hoopis sõna kammilas mis ilmselt on tulnud sõnast kammeljas Seevastu kala mis kirjakeeles on kammeljas oli meil kivikammilas Lestavõrgud kivistati nn kammilavergu raami mis oli lihtsalt üks piklik õhematest laudadest tehtud pealt laiem kast mille otsalaudades olid neerukujulised augud käe jaoks kandmise hõlbustamiseks Lestavõrke ei saanud päästa nii nagu kilu või räimevõrke sest lest võib ennast nii võrgu sisse keerutada et annab näppida enne kui kala kätte saad Ja siis on sõrmeotsad kui liivapaberiga üle käidud nii karedaks teeb kammila selg näpud Lestavõrgud pandi kuivama ümber maja seintesse löödud naeltele või siis vabedele milleks olid lihtsad paari kolme meetri tagant maa sisse löödud paari meetri kõrgused postid mille ülemises otsas olid kahel pool ilma peata naelad Vanasti kasutati veel ahvena ja siiavõrke aga mina nendega töötamist enam ei näinud Talvel käidi jää alusel noodapüügil 2 3 kilomeetri kaugusel rannast tavaliselt idapool maad nagu meil kutsuti st siis ida pool Viimsi poolsaare tipuosa sest seal läks meri kaunis järsult sügavaks ja seal praktiliselt polnud kive segamas Nooda jää alla laskmiseks raiuti jää sisse kaks paralleelset rida auke nii 20 30 meetrise vahega ridade vahel Ridade otstes kummalegi poole raiuti keset ridade vahet veel suuremad augud ühest otsast nooda sisselaskmiseks ja teisest otsast nooda väljatõmbamiseks Alguses lasti sisse nn uidad mille külge olid kinnitatud köied Uidad olid 20 25 m pikkused kahest peenest sirgest kuusest jätkatud latid kusjuures esimene osa oli toorest kuusest et uit liiga kõvasti vastu jääd ei pressiks ja nii kinni ei kiiluks ja tagumine kuivast kuusest et paremini köie raskust kannaks Uitasid hakati jää all lükkama piki aukude ridu kusjuures lükkamiseks kasutati erilisi suuri kaheharulisi kahvleid mida hangudeks kutsuti ja mis olid tehtud neljakandilisest rauast 2 cm ja mille ühe haru oli sepp vinti tagunud et see uita paremini kinni hoiaks Uida edasilükkamiseks keerati seda kahvlit käes kahvli vars oli teljeks nii et uit jäi harude vahele kinni ja teda sai edasi lükata Paralleelsetes aukude ridades pidi aukude vahekaugus olema selline et uit pidi olema kahes järjestikuses augus näha Nii viidi köied jää alt läbi kuni neid sai lõpuaugust välja võtta Enne oli auguridade otsaaukudest köied välja võetud et noota jää alla vinnama saaks hakata Vinnaks oli tugevale kelgule kinnitatud püstteljel pöörlev tünn mille ümber köis paar korda keerati et köis ei libiseks ja siis hakati vinnama Selle tünni kaks diametraalselt paiknevat lauda olid teistest pikemad ja vinnapuu toetus nende taha Vinnad olid kangidega jää külge kinnitatud ja mehed rõhusid rinnaga vinnapuule nii et tünn käginal pöörlema hakkas ja noot augurea teises otsas tasapisi jää alla ronis See oli raske töö ja seda ei tohtinud katkestada sest noot pidi ühtlaselt jooksma Nendel jäänootadel nooda laialivedamiseks laudu polnud vaja sest kahest kohast vedamise tõttu jooksid nooda tiivad lahus Nii see vinnamine käis kuni lõpuks nooda pära lõpuaugust paistma hakkas Ühte sellist käiku nimetati loomaks ilmselt siis vastav kirjakeelne sõna on loomus Jääle puistatud kalad külmusid kiiresti pulkkõvaks ja nad pandi kottidesse mida siis hobustega randa veeti muul ajal pandi kalad õhukestest laudadest tehtud kalakastidesse Päevas jõuti teha 2 4 looma siis oli pime käes Kui töö lõpetati siis tuli veest väljatõmmatud noot kahutada st noot lapati ümber nii et noodalina ümber tekkis kerge jääkoorik mille tõttu noot ei külmunud kokku üheks suureks jäätükiks Sama tehti külmal ajal ka võrkudega ja võrguhunnik paadis kaeti veel vanade põrandatekkidega Niisugusel viisil püüti räimi ja kilu tavaliselt olidki nad segus koos ja maal pidid naised neid pärast plekiga kaetud laual sorteerima ehk valima Selline jääalune püük oli ka ohtlik sest mäletan kuidas ükskord murdis tuul jäässe prao ja pank millel isa koos teiste meestega oli hakkas rannast eemalduma Kui rannasolijad sellest aru said muutusid nad kõik tõsiseks Meie suureks õnneks keeras varsti tuul ja pank liikus Aegna idaotsas paikneva Lemmiku neeme juurde paakjää vastu nii et mehed said maale Sügisel ja talvel käidi põhjaõngedega turski püüdmas Püüniseks olid iga 1 5 2 meetri tagant nn lipsude otsa kinnitatud tavaliselt 500 tursaõnge mida müüdi väikestes valgetes pappkarpides ja millel oli ilus kollane silt kuhu oli kirjutatud lause mis mul siiani on ajus alles MUSTAD BEST KIRBY HOOKS Mäletan et see firma nimi MUSTAD ju siis môni norra vôi taani firma ajas mind tublisti segadusse sest õnged ise polnud sugugi mustad Ja alles palju palju aastaid hiljem sain ma ühelt oma Norra sõbralt teada et Mustad on maailmakuulus Norra õngefirma mille peakontor paikneb Gjøviki linnakeses Opplandis Norra suurima järve Mjøsa kaldal Enne merre viimist tulid õnged sööta st neile sööt otsa kinnitada Söödaks oli tavaliselt tükeldatud kilu või räim Praetud värske tursk oli suurepärase maitsega ja mulle meeldis eriti praetud tursa mari mis mõnevõrra meenutab pükse siis kujult mitte maitselt ja nii neid kutsutigi tursapüksid Algul mulle praetud tursamaks ei meeldinud kuid hiljem oskasin ka seda delikatessi hinnata Talvel püüti turska samal viisil kui räimegi algul tehti mitu rida auke siis aeti uit jää alla ja see vedas õngenööri jää alla Nii pandi kõrvuti mitu rivi või ribi õngi igas tavaliselt 300 tükki Mõrrad või rüsad nagu neid meie kandis kutsuti olid külas vaid paaril kolmel jõukamal perel olnud Tavaliselt olid need ühe tiiva ühepoolse karjaaia ja kolme neeluga Rüsa vitsteks olid peenest pooleksaetud või lihtsalt õhemaks raiutud kuusest tehtud sõltuvalt rüsa suurusest kuni paarimeetrise läbimõõduga rõngad Meie kandis pandi rüsa mere põhja ankrutega kinni mitte teivastega nagu näiteks Matsalu ümbruses või sisemaa järvedes Rüsadega saadi põhiliselt angerjaid aga ka hauge ahvenaid ja teisi kalu Igal perel olid omad rüsakohad ja nendest peeti kindlalt kinni Mõnda kohta kasutab siiani üks ja sama pere Vanasti kui rüsalina oli veel puuvillasest tampsast siis tuli rüsa tiivatükke kevadeti tõrvata Selleks oli kohandatud Toominga talu kõrval paikneva nn karduni siis kordoni aeda kaevatud vanad jooksukraavid mis olid väga sügavad ja kividega vooderdatud Ühte kraavilõiku oli paigutatud hiiglaslik pada mida alt sai kütta Pajas aeti puutõrv keema ja rüsatükid aeti sisse Siiani on meeles kui ühel päikselisel märtsipäeval koolist tulin Taevas oli kevadiselt sügavsinine ja päike sõi ahnelt teeveertes lund Kodule lähenedes nägin kõrgele taevasse tõusvat koledat suitsulonti rikkumas kõike seda ilu meestel oli tõrv pajas põlema läinud Ei saanudki nad enne tuld kustutatud kui taipasid naabrite hobusetalli ukse paja peale panna Selle tõrvamisega käis külas ringi jutt et kord kui jälle rüsa tõrvati ja sealjuures viina pruugiti siis oli üks natuke naiivsevõitu kuid muidu heade töökätega naaberküla mees ennast nii ära seadnud et jäi tõrvatünni kõrvale sügavalt magama Vintis seltskond kasutas juhust ja mehed tõrvasid magaja meheau ära ise irvitades et nüüd peab see küll surmani vastu Räägiti et kui magaja ärkas ja asjast aru sai olevat ta vaid öelnud No mehed mis te s sedamoodi Lisaks sellele nö professionaalsele kalapüügile püüdsid poisikesed veel põhjaõngedega angerjaid kus söödaks olid siis kas tükeldatud vihmaussid meil nimetati neid liimukateks või rannaäärsest veest püütud krevetid Nende loomakeste püük andis mulle esimese ökoloogilise õppetunni sest pärast paari kolme aastast püüki kadusid nad meie rannavetest täielikult Ja veel ühe samasorti õppetunni sain ma kui isa rääkis eestiaegsest rüsatiibade immutamisest

    Original URL path: http://rohuneeme.ee/?ca=rohuneeme (2016-04-25)
    Open archived version from archive

  • rohuneeme.ee Rohuneeme küla ametlik koduleht
    Kõik õigused kaitstud webmaster Logi sisse Registreeru Kokku 5 1 Külaseltsi liikmemaks loe pikemalt Külaseltsi liikmemaks Liiklusmüra ja kihutavad autod küla vahel loe pikemalt Anna rikkujatest teada liiklusliinile 612 3000 Viimsi valla aukodanik loe pikemalt Aukodaniku kandidaadiks Jüri Martin Külaväljaku

    Original URL path: http://rohuneeme.ee/?ca=uudised (2016-04-25)
    Open archived version from archive

  • rohuneeme.ee Rohuneeme küla ametlik koduleht
    1 2 mai 2015 Rohuneeme koristustalgud Teeme ära loe pikemalt Korrastame oma koduküla 30 aprill Volbrituli loe pikemalt Põletame oksi ja soojendame käsi 20 juunil 2015 Jaaniplatsi koristamine loe pikemalt Korrastame peoplatsi 23 juuni 2015 Jaanipidu loe pikemalt Jaanituli ja

    Original URL path: http://rohuneeme.ee/?ca=yritused (2016-04-25)
    Open archived version from archive

  • rohuneeme.ee Rohuneeme küla ametlik koduleht
    Üritused Galerii Kontakt Külaselts Vapi ideekonkurss Asukoht Copyright 2012 Rohuneeme ee Kõik õigused kaitstud webmaster Logi sisse Registreeru Pilte Rohuneeme ajaloost Volbriõhtu 2015 Volbriöö 2014 Rohuneeme sünnipäev 2015 Rohuneeme küla

    Original URL path: http://rohuneeme.ee/?ca=galerii (2016-04-25)
    Open archived version from archive

  • rohuneeme.ee Rohuneeme küla ametlik koduleht
    Rohuneeme Uudised Üritused Galerii Kontakt Külaselts Vapi ideekonkurss Asukoht Copyright 2012 Rohuneeme ee Kõik õigused kaitstud webmaster Logi sisse Registreeru Rohuneeme küla Harjumaa Viimsi vald 74012 Nimi Telefon E mail

    Original URL path: http://rohuneeme.ee/?ca=kontakt (2016-04-25)
    Open archived version from archive

  • rohuneeme.ee Rohuneeme küla ametlik koduleht
    loodi 2014 aastal eesmärgiga arendada ja edendada Rohuneeme külaelu Külaseltsil on hetkel 27 liiget ning selts ootab endaga liituma kõiki Rohuneeme elanikke kes soovivad külaelus aktiivselt kaasa lüüa Külaseltsi juhatusse kuuluvad Mairi Lembinen esinaine Merle Massa aseesinaine Jüri Martin külavanem

    Original URL path: http://rohuneeme.ee/?ca=kylaselts (2016-04-25)
    Open archived version from archive

  • rohuneeme.ee Rohuneeme küla ametlik koduleht
    Rohuneeme sümbolid 4 Vaata kirjeldust 19 Punkti Meie arvates parim valik Vapp 3 Kirjeldus Punktid Kommentaarid Rohuneeme sümbolid 3 Vaata kirjeldust 17 Punkti Vapp 6 Kirjeldus Punktid Kommentaarid Rohuneeme sümbolid Vaata kirjeldust 15 Punkti Vapp 9 Kirjeldus Punktid Kommentaarid Rohuneemevapp ankruga Vaata kirjeldust 14 Punkti 1 Pean tunnistama et ei tea kas ja kus on meil avalik sadam 2 Lesta peaks ära võtma Vapp 8 Kirjeldus Punktid Kommentaarid Rohuneeme vapi

    Original URL path: http://rohuneeme.ee/?ca=vapp (2016-04-25)
    Open archived version from archive