archive-ee.com » EE » R » RIIGIKOGU.EE

Total: 220

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Balti Assamblee delegatsioon - Riigikogu
    Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Riigikogu Välisdelegatsioonid Balti Assamblee delegatsioon Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Balti Assamblee delegatsioon Prindi Jaga Balti Assamblee BA on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi Eestit esindab assamblees 12 liikmeline Riigikogu delegatsioon Balti Assamblee Riigikogu delegatsiooni ülesanne on väljendada Eesti seisukohti BA presiidiumis ja välisfoorumitel Delegatsiooni kuulub 12 liiget ning selle moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda parlamendis ja Riigikogu alatiste komisjonide esindatuse vajadust BA ametlikud keeled on eesti leedu ja läti keel Teisi keeli kasutatakse delegatsioonide kokkuleppel Balti Assamblee Eesti Vabariigi Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevaheline Assamblee ehk Balti Assamblee BA asutati 1991 aasta 8 novembril Tallinnas BA on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi Balti regioonis Assamblee seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste ettepanekute ja soovituste näol BA l on kahepoolse koostöö kokkulepped Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Beneluxi Parlamentidevahelise Konsultatiivnõukoguga Assamblee töövormid on istungjärgud presiidiumi ja komisjonide istungid konverentsid ümarlauad ning seminarid Presiidium kohtub aastas kuus korda komisjonidel on kuni kolm istungit aastas BA istungjärk toimub üks kord aastas vaheldumisi ühes kolmest riigist Balti Ministrite Nõukogu BMN istungiga ühel ajal BA ja BMN i ühisistungit nimetatakse ka Balti Nõukoguks Istungjärk on tippsündmus kus tehakse kokkuvõtteid tehtud tööst ja määratakse prioriteetsed valdkonnad BA presiidiumi tööd juhivad president ja kaks asepresidenti President valitakse eesistujariigist eesistumistsükkel on üks aasta Eesti oli viimati BA eesistuja 2014 aastal Komisjonid Balti parlamentaarseks koostööks on loodud viis komisjoni Õigus ja julgeolekukomisjon Majandus energeetika ja innovatsioonikomisjon Loodusvarade ja keskkonnakomisjon Heaolukomisjon Haridus teadus ja kultuurikomisjon BA komisjonide

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/ba-delegatsioon/# (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsioon - Riigikogu
    saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Riigikogu Välisdelegatsioonid OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsioon Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsioon Prindi Jaga Riigikogu delegatsioon osaleb kõikide Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni OSCE Parlamentaarse Assamblee komiteede töös Assamblee põhieesmärk on kaasata liikmesriike rohkem Euroopa poliitika ja julgeolekuküsimuste lahendamisse et tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu Riigikogu OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsioon koosneb juhist ja kolmest põhiliikmest võimalik on valida ka asendusliikmeid Delegatsioon koostab OSCE Parlamentaarse Assamblee kohtumistest ülevaateid ja kokkuvõtteid informeerides oma tööst Riigikogu väliskomisjoni kaks korda aastas Delegatsiooni liikmed osalevad raportite koostamisel valimiste vaatlemisel esitavad aktuaalsetel teemadel otsuste eelnõusid jne Töökeeled on inglise saksa prantsuse itaalia vene ja hispaania keel Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioon Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni Organization for Security and Co operation in Europe ehk OSCE eelkäijaks oli 1970 aastate algul Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamise ehk CSCE nime kandnud foorum mis asutati Ida ja Lääne vahelise dialoogi ja läbirääkimiste pidamiseks Eesti liitus CSCE ga 1991 aastal OSCE Parlamentaarse Assamblee president on alates 2014 aastast Ilkka Kanerva Soomest Helsingi lõppakt määras kindlaks riikidevahelise suhtlemise põhiprintsiibid Selles on kõigi asjaosaliste riikide huvid tasakaalustatult kokku võetud ja dokument eeldab kõigi sätete täielikku täitmist Selle eesmärgi saavutamiseks otsustati korraldada uusi nõupidamisi Kuni 1990 aastani toimis CSCE kohtumiste ja nõupidamiste kujul pannes paika kohustusi ja norme ning tehes perioodiliselt ülevaateid nende mõjust 1994 aastal toimunud Budapesti tippkohtumisel otsustati muuta CSCE organisatsiooniks nimega OSCE OSCE praegused prioriteedid on Ühistest väärtushinnangutest lähtuvate tsiviilühiskondade loomine Sõjaliste konfliktide ennetamine ja vältimine Stabiilsuse ja püsiva rahu tagamine kriisikolletes ning sõjategevusest haaratud aladel Julgeolekuvaakumi ja uute eraldusjoonte vältimine Ühtse julgeolekusüsteemi arendamine OSCE peakorter ja sekretariaat asuvad Viinis OSCE eesistujaks on rotatsiooni korras kõigi liikmesriikide välisministrid Sekretariaadi tööd juhib kolmeks aastaks valitud peasekretär kes koordineerib ka OSCE missioone OSCE rahvusvähemuste ülemkomissar resideerib Haagis Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo asub Varssavis ja infolehte OSCE Newsletter antakse välja Prahas Alates 1993 aastast on OSCE töö oluline osa vaatlejate lähetamine liikmesriikidesse et jälgida seal valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia põhimõtetele Vaatlustulemuste kohta koostatakse üksikasjalikud raportid OSCE Parlamentaarne Assamblee OSCE Parlamentaarne Assamblee loodi 1990 aasta Pariisi tippkohtumise otsusega Assamblee põhieesmärk on kaasata liikmesriike rohkem Euroopa poliitika ja julgeolekuküsimuste lahendamisse tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu Eesti liitus OSCE Parlamentaarse Assambleega 1991 aastal Assamblee 56 liikmesriigist osaleb organisatsiooni töös 323 valitud parlamendisaadikut Lisaks teeb assamblee koostööd 11 partnerriigiga üle kogu maailma OSCE Parlamentaarse Assamblee üks töövorme on suvine üldkogu istungjärkliikmesriikide parlamendid Samal ajal toimuvad ka komiteede istungid Lisaks sellele toimub Viinis veebruaris talveistung ja oktoobris sügisistung koos Vahemere foorumiga Vastavalt vajadusele korraldatakse eri regioonides majanduskonverentse ja parlamentaarseid foorumeid Komiteed Helsingi lõppakti kolme põhiteema põhjal on OSCE Parlamentaarse Assamblee raames moodustatud järgmised komiteed Poliitika ja julgeolekukomitee Demokraatia inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee Majandus teadus tehnoloogia ja keskkonnakomitee Eesti delegatsioon osaleb kõigi komiteede töös

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/osce-pa-delegatsioon/# (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Parlamentidevahelise Liidu delegatsioon - Riigikogu
    Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Riigikogu Välisdelegatsioonid Parlamentidevahelise Liidu delegatsioon Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Parlamentidevahelise Liidu delegatsioon Prindi Jaga Parlamentidevahelise Liidu IPU tegevuse peamised eesmärgid on edendada parlamentide ja parlamendiliikmete koostööd osaleda ülemaailmse rahu ja julgeoleku tagamise protsessides kaitsta inimõigusi ning arendada esindusdemokraatiat Eesti kuulus liitu aastatel 1921 1940 ja taastas oma liikmelisuse peale taasiseseisvumist 1991 aastal Parlamentidevahelise Liidu Inter Parliamentary Union ehk IPU Eesti rühma kuuluvad kõik Riigikogu liikmed kes valivad rühma juhatuse Juhatus kuhu kuuluvad täiskogult enim hääli saanud president ja kolm asepresidenti moodustabki Riigikogu IPU delegatsiooni Delegatsioon moodustatakse Riigikogu poliitiliste jõudude vahekorda ja soolist esindatust arvestades Delegatsiooni tegevuse eesmärk on arendada parlamentidevahelisi suhteid tutvustada rahvusvahelistel foorumitel Eesti riiki ja meie riigi seisukohti aktuaalsetes küsimustes Parlamentidevaheline Liit Parlamentidevaheline Liit ehk IPU moodustati 1889 aastal IPU liikmeskonda kuuluvad 2014 aasta seisuga 164 riigi parlamendid ja kümme assotsieerunud liiget Eesti kuulus IPU sse aastatel 1921 1940 ja taastas oma liikmesuse peale taasiseseisvumist 1991 aasta oktoobris IPU tegevuse eesmärgid Parlamentide ja parlamendiliikmete vaheline koostöö kogemuste vahetamine ning kontaktide loomine Ühistegevus rahu julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö tagamisel Inimõiguste kaitse Rahvusvahelist huvi pakkuvate küsimuste arutelu ning neis küsimustes oma seisukohtade väljendamine et suunata parlamentide ja nende liikmete tegevust Koostöö ÜRO ga ja tema tegevuse igakülgne toetamine Parem informeeritus esinduskogude tööst ja nende tegevusvõimaluste avardamine IPU tööorganid IPU assamblee tuleb kokku kaks korda aastas et arutada liidu eesmärkidega seotud küsimusi IPU nõukogu koguneb kaks korda aastas assamblee raames Nõukogu kinnitab igal aastal liidu tegevuskava ja eelarve tegeleb liikmesuse küsimustega ning määrab assamblee toimumise aja ja koha samuti alaliste komiteede arvu ja pädevusvaldkonna Praegu on alalisi komiteesid neli rahu ja rahvusvahelise julgeoleku komitee säästva arengu rahandus ja kaubanduskomitee demokraatia ja inimõiguste

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/ipu-delegatsioon/# (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon - Riigikogu
    Tulge külla Tulge külla Toompea loss Toompea loss ja Riigikogu hoone Kunst ja sisearhitektuur Pikk Hermann ja Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Riigikogu Välisdelegatsioonid Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee delegatsioon Prindi Jaga Riigikogu Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee VLPA delegatsiooni tegevuse keskmes on Vahemere põhja ja lõunakalda riikide suhted ja koostöö ning Lähis Ida probleemile lahenduse otsimine Samuti on olulised inimõigustealane dialoog ja demokraatia edendamine Vahemere lõunakalda riikides ning kultuuridevaheline dialoog ja migratsioonipoliitika VLPA delegatsioon moodustati Riigikogu XII koosseisu väliskomisjoni otsusega 2011 aasta 19 aprillil Delegatsioonis on praegu üks liige VLPA delegatsioon on Riigikogu tööorgan mille väliskomisjon moodustab VLPA ga suhtlemiseks Delegatsiooni tegevuse eesmärk on arendada parlamentidevahelisi suhteid ning osaleda rahvusvahelistel foorumitel tutvustades Eesti riiki ja meie riigi seisukohti aktuaalsetes küsimustes Delegatsiooni liikmed esinevad VLPA tööorganites sõnavõttudega ning koostavad ülevaateid VLPA täiskogu ja komiteede istungitest informeerides oma tööst Riigikogu väliskomisjoni Vahemere Liidu Parlamentaarne Assamblee Vahemere Liidu Parlamentaarne Assamblee Parliamentary Assembly of the Union for the Mediterranean lühend PA UfM ehk VLPA keskendub oma tegevuses Vahemere põhja ja lõunakalda riikide suhetele ja koostööle sh Lähis Ida problemaatikale mis mõjutab otseselt ka Euroopa Liidus toimuvat VLPA moodustati 3 detsembril 2003 aastal Napolis toimunud kuuendal Euro Vahemere välisministrite konverentsil Barcelona protsessi parlamentaarse institutsioonina millel on nõuandev roll ja mis on asutatud Barcelona deklaratsiooni alusel Barcelona protsess tõi esile uued olulised aspektid Euro Vahemere regionaalsetes suhetes Välja võib tuua kolm põhiaspekti ühise rahu ja stabiilsusruumi loomine jagatud majandusliku heaolu ruumi ülesehitamine ning inimeste lähendamine sotsiaalse ja kultuurilise partnerluse ja vahetute kontaktide kaudu VLPA missioon on toetada

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/pa-ufm-delegatsioon/# (2015-12-04)
    Open archived version from archive