archive-ee.com » EE » R » RIIGIKOGU.EE

Total: 220

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Toompea loss - Riigikogu
    tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tulge külla Toompea loss Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Toompea loss Prindi Jaga Toompea on olnud Eesti võimukeskus 800 aastat Aegade jooksul on siit Eesti alasid valitsenud Taani asehaldurid Liivi ordu komtuurid ning Rootsi ja Vene kubernerid Eesti Vabariigi alguskümnenditel oli Toompea loss riigivanemate residents ja koos Riigikoguga töötas siin pikka aega ka Eesti Vabariigi valitsus Praegu on Toompea loss Riigikogu käsutuses Aastasadade jooksul on Toompea loss muutunud keskaegsest kindlusest moodsaks valitsemiskeskuseks Lisaks 101 le Riigikogu liikmele töötab hoones üle 250 kantselei teenistuja Võimu kants Toompea ajalugu on Eestimaa valitsejate ja võimu lugu On vahetunud ajad ja valitsejad muutunud võim ja vaimsus Iga valitseja on ehitanud ja kindlustanud seda paika oma vajaduste ning maitse järgi Siin on töötanud ka oma aja parimad ehitusmeistrid ja arhitektid Aeg on Toompea lossi soosinud Hästi kindlustatud linnus on olnud vallutamatu seda pole laastanud suured tulekahjud ja mis peamine lossil on alati olnud peremees Nii võib külastaja praegugi tulla ning nautida ajastute ja stiilide üllatavalt terviklikuna mõjuvat mosaiiki Ajastute mosaiik Toompea lossikompleksi moodustavad eri ajastutest pärit osad Üks põnevaimaid neist on keskaegne ordulinnus oma võimsa läänemüüri ja tornidega nagu näiteks Pikk Hermann kus iga päev lehvib meie riigi lipp Lossi platsile avaneb Vene aegse Kubermanguvalitsuse hoone baroklik fassaad Eesti aegne Riigikogu hoone on peidetud linnuse sisemusse Kõik Eestimaa isandad taanlased sakslased rootslased venelased ja lõpuks eestlased ise on alates 13 sajandist andnud märkimisväärse panuse Toompea linnuse arengusse muutes seda kasvanud vajadustest lähtudes järjest tugevamaks ja esinduslikumaks Tänu sellele on kohalikust paest ehitatud Toompea linnus kunstiajalooliselt väga rikas Eri kunstistiilid gootikast kuni

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Toompea loss ja Riigikogu hoone - Riigikogu
    Prindi Jaga Toompea lossikompleksil on neli osa ja selle hoovis paikneb Riigikogu hoone Idaosas asuvad Valge saal Riigikogu esimehe ning komisjonide ja fraktsioonide ruumid Lossi lõuna ja lääneosas on Riigikogu liikmete kabinetid Istungisaal asub Riigikogu hoones Põhjaosas paiknevad kantselei tööruumid Mitmesuguseid stiile ühendav lossikompleks on oma praeguse kuju saanud paljude sajandite vältel Riigikogu hoone Pärast esimest maailmasõda lagunesid Venemaa ja Austria Ungari impeeriumid ning Euroopasse tekkis palju uusi riike Vabanenud riikide seast otsustas Eesti Vabariik esimesena ehitada endale uue parlamendihoone Selle asukohaks valiti 1917 aasta revolutsiooni ajal maha põletatud keskaegne konvendihoone Nii kerkis Riigikogu hoone arhitektide Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni kavandite järgi aastatel 1920 1922 otse iidse Toompea linnuse südamesse Kolmekorruseline nelja tiivaga hoone on rajatud keskaegsele vundamendile trapetsikujulise siseõue ümber Hoone välisfassaadi ilmestavad kolm sissepääsu mille kohal paiknevad suured istungisaali aknad mida ääristab mustadest kolmnurkadest koosnev Soome graniidist dekoor Esialgu juugendstiilis kavandatud hoone ilme muutus ehitamise käigus ekspressionistlikuks Teadaolevalt on Riigikogu hoone ainus ekspressionistlik parlamendihoone maailmas ja selle modernsust kritiseeriti esialgu nii Eestis kui ka välismaal Riigikogu hoone oli Eestis esimene avalik hoone kuhu oli projekteeritud elektrisüsteem ja kus arhitektid sidusid efektsed valgustuslahendused ekspressionistliku arhitektuuriga Konvendihoone Vana konvendihoone vundamendil seisab Riigikogu hoone Vennaskonna ehk konvendihoone oli 34 x 39 meetri suurune ja selle ehitasid linnusemüüride keskele 13 sajandi algul Toompead kindlustama asunud Mõõgavendade Ordu rüütlid Ehitise keldrikorrusel paiknesid laod ja kerisahjud millega köeti ruume Võimalik et seal asusid ka köök ja söögisaal Põhikorrusel paiknesid ühisruumid koosoleku ehk kapiitlisaal ja kabel On ka arvatud et seal asus rüütlite ühine magamisruum ehk dormitoorium Konvendihoone ees olid keskajal kraav ja kaev kust joodeti loomi Ajalooallikate põhjal on teada et 15 16 sajandil ehitati konvendihoone linnusemüüri kõrguseks Aastal 1843 ehitati konvendihoone aga kubermanguarhitekt Johann Schelbachi kavandite järgi ümber vanglaks 1917 aasta veebruarirevolutsiooni ajal süütas lossihoovi tunginud rahvas konvendihoonesse rajatud vangla et vabastada kinnipeetavad Peale Eesti iseseisvumist langetas Asutav Kogu 1920 aastal otsuse et Riigikogu ehk Eesti parlamendi esindushoone ehitatakse keskaegse konvendiehitise vundamendile Riigisaalihoone Eestimaa rüütelkond andis end 16 sajandi teises pooles Rootsi kuninga kaitse alla Rootslaste arvates ei sobinud aga linnuse keskel paiknenud konvendihoone renessansiajastu esindushooneks Nii otsustasid nad ehitada linnusemüüri lääneküljele uue Riigisaalihoone See valmis 1589 aastal Eesti ühe silmapaistvaima renessanss stiilis ehitisena Riigisaalihoone arhitekt oli Hans von Aachen kes võttis eeskuju Stockholmis asuvast kuningalossist Ehitise fassaadi keskele paigaldati kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp Teisel korrusel asus suur palklaega saal ja lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu Läänemüüri raiuti saali valgustamiseks suured aknaavad mida on näha tänapäevalgi Hoone valmis 1589 aasta augustiks ning seal kohtusid Rootsi kuningas Johan III ja tema poeg Poola kuningas Sigismund III Kompleksi ida ja lõunatiiva ulatusliku ümberehituse käigus 1935 aastal rajati läänemüüri külge kitsas kolmekorruseline ametnike elumaja Kubermanguvalitsuse hoone Barokki ja saabuvat varaklassitsismi sulandav Toompea lossihoone rajati aastatel 1767 1773 Vene keisrinna Katariina II käsul Selle taustaks on tähelepanuväärne lugu Nimelt külastas keisrinna 1764 aastal Baltimaid veetis öö Kadrioru lossis ja haigestus kuna topeltakendeta hoones oli jahe Seetõttu otsustas keisrinna rajada ajakohasema ja uhkema kubermangu esindushoone Toompeale Hoone ehitamiseks kehtestati rahvale maks mis ulatus olenevalt seisusest 1

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/toompea-loss-ja-riigikogu-hoone/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kunst ja sisearhitektuur - Riigikogu
    sisearhitektuur Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Kunst ja sisearhitektuur Prindi Jaga Kõik rohkem kui 800 aasta jooksul vahetunud võimud on Toompea lossikompleksi jätnud oma pärandi Lossikompleksi eri sajanditest pärinevad hooned on kui Eestimaa ajaloo peatükid Siit võib leida eri ajastute kunstistiilide näiteid gootikast renessansist barokist rokokoost klassitsismist ja ekspressionismist Riigikogu hoone Riigikogu hoone on ainuke ekspressionistlik parlamendihoone maailmas Selle arhitektuuris on väga tähtsal kohal rahvasaadikute koja idee arhitektid on püüdnud sümbolite keeles edasi anda Eesti Vabariigi demokraatlikke väärtusi Sellest ideest on kantud hoone värvivalik kaunistused ja ka valgustuslahendused Kogu maja läbib kaunistusena kolmnurgast lähtuv dekoor See pole pelgalt pinnakaunistus kolmnurksed sakid modelleerivad ruumist ühtse terviku Sakmed keskse dekoorielemendina osutavad et igal küsimusel on mitu tahku sest just Riigikogu on koht kus vastakad seisukohad läbi arutatakse Kolmnurkadest kui Riigikogu hoone kõige tuntumast motiivist on kujundatud ka Riigikogu logo Riigikogu hoone vestibüül Riigikogu hoone oli Eestis esimene avalik hoone kuhu projekteeriti elekter ja kus arhitektid üritasid siduda efektseid valgustuslahendusi ekspressionistliku arhitektuuriga Vestibüül on selle katse hea näide Vestibüüli lage katab betoonist õõnespüramiidiide kärg kus iga õõnsuse tipus on elektripirn Horisontaalsed püramiidid rõhutavad hierarhia puudumist sümboliseerides rahvasaadikute võrdsust Riigikogus Valgustuslahendust võimendavad veelgi pruunid seinad mis koosmõjus valgusega loovad keskaegsele lossile omase õhustiku Ajakirjanike fuajee Ajakirjanike fuajee läbiv kujunduselement on abstraktsed sakilised motiivid seintel ja lae all Sidet keskaegse linnusega rõhutavad seina müüritud 16 sajandi algusest pärinevad aknaniši palendikivid Need kujutavad paradiisliku elupuu motiivina seemne ja viljarikast ohakat ning viinamarju Ruumi teevad eriliseks kaarduvad võlvid mis tekitavad huvitava heliefekti kui ühes nurgas midagi vaikselt sosistada on see suurepäraselt kuulda ka vastasnurgas Ajakirjanike fuajeed on traditsiooniliselt kasutatud Riigikogu liikmete intervjueerimiseks seepärast on ruum avalikkusele hästi tuntud Istungisaal Riigikogu hoone silmapaistvaim ruum on läbi kahe korruse ulatuv istungisaal Ruumi sakilises laes võib näha seadusepõllu kündmise metafoori Lage eraldab saali seinast sakiline karniis mille taha on peidetud lambid Karniisi all oleva kuulirea kaudu toimus kunagi õhuvahetus Istungisaali ilmestavad roostepruunid sakkidega akende ja ukseavade põsed Riigikogu hoone mööbel valmistati Herbert Johansoni kavandite järgi Lutheri vabrikus Kuna Lutheri esindajal ei õnnestunud saada Soomest maarjakaske siis katab mööblit Eesti kirju kase spoon Lauad olid algselt kaetud rohelise kaleviga ja toolid mustjassinise sametkattega Istungisaali eesosas paikneb presiidiumilaud mille taga niššides on saali poolt vaadates vasakul valitsuse ja paremal presidendi loož Saali teisel korrusel paiknevad pressi ja külalisterõdu Taasiseseisvumise järel on Riigikogu hoonet põhjalikult renoveeritud Kõigis tähtsamates ruumides on taastatud endisaegsed värvi ja valguslahendused Riigikogu istungid on avalikud ja kõik huvilised on oodatud nii istungeid jälgima kui ka saali unikaalset sisekujundust nautima Loe Riigikogu istungisaali kohta lähemalt siit Valge saal Barokse peafassaadiga Kubermanguvalitsuse hoone esinduslikem ruum on Valge saal mis paikneb peakorruse keskosas Elegantne Valge saal avaneb kahele poole maja ning see kujundati 18 sajandi teisel poolel varaklassitsistlikus stiilis silmapaistva ja suurejoonelisena Saali ilmestasid antiigiteemalised kunstmarmortahvlid millel kujutati peamiselt valgest stukist reljeefseid võidutrofeesid Tahvlite kohal asetsesid vaasid ja võidupärjad Peakorruse ruumid koos Valge saaliga moodustavad Lossi platsi suunas avaneva põhja lõunasuunalise anfilaadi Valge saal oli esialgu Vene kuberneride esindussaal Siin korraldati pidulikumaid üritusi

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/kunst-ja-sisearhitektuur/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Pikk Hermann ja Toompea tornid - Riigikogu
    Avaleht Tulge külla Toompea loss Pikk Hermann ja Toompea tornid Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Pikk Hermann ja Toompea tornid Prindi Jaga Toompea lossi ajaloolised tornid on lahutamatu osa Eesti võimu loost Keskajal oli torne neli Pikk Hermann Landskrone Pilsticker ja Stür den Kerl ning need kaitsesid lossi nelja nurka Aja jooksul on neid vastavalt vajadusele ümber ehitatud ja Stür den Kerl ka lammutatud Tähtsaim torn on tänapäeval Pikk Hermann mille tipus 95 meetri kõrgusel merepinnast lehvib meie iseseisvust sümboliseeriv Eesti lipp Täiendav kaitse Liivimaa Ordu rüütlid jõudsid 14 sajandi teisel poolel veendumusele et taanlaste poolt Toompeale rajatud linnus ei vasta enam kaitsenõuetele Nii ehitasid nad lisaks mitu erineva suuruse ja funktsiooniga torni et need kaitseks linnuse kõiki nurkasid Linnuse läänefassaadi kogupikkus järsakul on 149 meetrit Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Landskrone kagunurka kaheksakandiline Stür den Kerl edelanurka Pikk Hermann ja loodenurka väike Pilstickeri torn Praeguseni on neist alles vaid kolm sest Stür den Kerl lammutati Kubermanguvalitsuse hoone rajamisel 18 sajandi teisel poolel Pika Hermanni torn Pikk Hermann on meie riigi iseseisvuse tähtsaimaid sümboleid Sinna heisatakse iga päev päikesetõusul muusikalise signatuuri saatel Eesti riigilipp Eesti ajaloo murranguliste sündmuste tagajärjel on Pikk Hermann olnud vahel sunnitud kandma ka mitme võõra riigi lippu Sinimustvalge lipp heisati Pika Hermanni torni esimest korda Sama päeva pärastlõunal kell 15 saabusid Tallinna reidile Inglise laevastiku alused See oli Eesti riikluse seisukohast oluline abi sest eestlastel polnud merel piisavat kaitset ning 26 detsembril Tallinna lahele ilmunud Vene laevastik oleks saanud vastupanu kohtamata hõivata siinsed rannikualad ja sadama Inglaste abiga olime aga mere poolt kaitstud ja eestlaste väed said keskenduda kaitse organiseerimisele maismaarindel 27 detsembril langes kaks Vene miiniristlejat inglaste kätte vangi Inglased kinkisid mõlemad laevad Eesti Vabariigile ja need hakkasid kandma nimesid Lennuk ja Wambola href class open tooltip data toggle tooltip data placement top title Eesti trikoloor heisati Pika Hermanni torni esimest korda 12 detsembril 1918 Sama päeva pärastlõunal kell 15 saabusid Tallinna reidile Inglise laevastiku alused See oli Eesti riikluse seisukohast oluline abi sest eestlastel polnud merel piisavat kaitset ning 26 detsembril Tallinna lahele ilmunud Vene laevastik oleks saanud vastupanu kohtamata hõivata siinsed rannikualad ja sadama Inglaste abiga olime aga mere poolt kaitstud ja eestlaste väed said keskenduda kaitse organiseerimisele maismaarindel 27 detsembril langes kaks Vene miiniristlejat inglaste kätte vangi Inglased kinkisid mõlemad laevad Eesti Vabariigile ja need hakkasid kandma nimesid Lennuk ja Wambola 12 detsembril 1918 ja see jäi sinna 1940 aasta suveni Pärast aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni heisati sinimustvalge lipp taas 24 veebruaril 1989 Pika Hermanni torni lipud nummerdatakse ja arhiveeritakse peale kasutamist Aasta jooksul vahetub harilikult kuus lippu Lipud valmistatakse Lipuvabrikus spetsiaalsest ilmastikukindlast kangast Pikk Hermann mis saksa keeles tähendab pikka sõdalast või suurt pealikut on praegu algsest kolmandiku võrra madalam Torni ehitati kolmes järgus 14 sajandi keskpaigast kuni 16 sajandi alguseni Valminud 83 meetrine Pikk Hermann oli keskajal kõrgeim kivitorn Läänemere ääres Algselt täitis see vahi ja kaitsetorni ülesannet ning sealt võis näha kogu ordulinnale vajalikku ala Et valvuritel oleks mugavam oli

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/pikk-hermann-ja-tornid/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Riigikogu istungisaal - Riigikogu
    Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tulge külla Toompea loss Riigikogu istungisaal Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Riigikogu istungisaal Prindi Jaga Riigikogu istungisaal on liialdamata Eesti Vabariigi tähtsaim saal just siin on alates 1922 aastast vastu võetud seadused ja otsused mis on ikka olnud riigi elukorralduse aluseks Peale 101 Riigikogu liikme töökoha on saalis eraldi kohad istungi juhatajale Vabariigi Valitsusele Vabariigi Presidendile diplomaatidele ja ajakirjanikele Tähtsaim tööruum 13 sajandist alates paiknes Toompea lossikompleksi sisehoovis konvendihoone mis ehitati 19 sajandil ümber vanglaks Uus Riigikogu hoone avati samas kohas 1922 aasta sügisel Sellest ajast peale on Eesti Vabariigi seadused ja kõige tähtsamad otsused vastu võetud selles hoones asuvas istungisaalis Istungisaali eesosas asub Riigikogu istungi juhataja laud mille taga niššides on saali poolt vaadates vasakul Vabariigi Valitsuse ja paremal Vabariigi Presidendi loož Saali tagumised koopasarnased loožid olid algselt mõeldud ajakirjanikele kes nüüd istuvad rõdul Istungi juhataja tooli taga on uks millest tohib saali siseneda vaid Riigikogu esimees Riigikogu istungisaali lääneküljel olev pressirõdu on mõeldud ajakirjanikele ja diplomaatidele Põhja pool asetsevas kolmes lahtises avauses asub külalisterõdu kuhu pääseb istungit jälgima iga külastaja Arhitektuur 1920 aastate alguses maailma moodsaimaks peetud parlamendihoone ehitati ekspressionistlikus stiilis Riigikogu istungisaali kumer voldiline lagi Samas stiilis on ka hoone interjöör sh istungisaal ja mööbel Riigikogu istungisaal ulatub läbi kahe korruse Saali vormivad isikupäraseks kumer lagi rõdud ja loožide nišid Parlamendi istungisaali atraktiivseimaks elemendiks võib pidada kumerat voldilist lage Lage eraldab seinast siksakiline karniis mille taha on peidetud lambid Varjatud valgusallikast peegelduva valguse kasutamine oli 1920 aastatel väga novaatorlik lähenemine Lae kumeruse tõttu tekkinud teravkaare motiiv voltide kokkujooksukohas tuletab aga meelde et hoone on rajatud gooti ajastul ehitatud linnuse müüride vahele Kui vaadata kolmnurkse karniisi alla on näha kuulifriis

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/riigikogu-istungisaal/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Valge saal - Riigikogu
    Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tulge külla Toompea loss Valge saal Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Valge saal Prindi Jaga Toompea lossi peakorruse keskosas paikneb elegantne läbi maja ulatuv Valge saal Eesti Vabariigi iseseisvumise järel pidasid Valges saalis istungeid 120 Asutava Kogu liiget ja just seal võeti 15 juunil 1920 vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Eestimaa Kubermanguvalitsuse hoone osana aastatel 1767 1773 ehitatud saal oli mitmel hilisemal perioodil ka Eesti valitsuse tööruum Eellugu Eesti alad läksid Vene tsaaririigi koosseisu põhjasõja ajal 1710 aastal Teadaolevalt peatus Vene tsaar Peeter I Toompeal 1711 aasta jõulude ajal Sealne ümbrus teda ei vaimustanud ja ta otsustas rajada endale residentsi Kadriorgu Nii langes Toompea unustuse hõlma ja ligi pool sajandit seal suuremaid ehitustöid ei tehtud Olukord muutus peale Vene keisrinna Katariina II 1764 aasta visiiti Baltimaadesse Nimelt andis keisrinna selle visiidi mõjul nii 1766 kui ka 1767 aastal käsu ehitada Toompeale Eestimaa Kubermanguvalitsuse hoone ehitati 1767 1773 mille ühe osana valmis ka Valge saal Hoone rajati linnuse idaossa ja seda ehitades lammutati osa keskaegse linnuse ringmüürist koos kagutiivas asunud Stür den Kerli alamsaksa k tõrju vaenlast torniga Projekti autor oli Jenast pärit Eestimaale elama asunud arhitekt ja stukimeister Johann Schultz Fassaadi kujunduses kasutati barokk kunsti motiive kuid maja sees peegeldus juba valgustusliku klassitsismi ihalus Valitud stiili tõttu sarnanes hoone nii välisilmelt kui ka interjööri poolest aadlipaleega Ilmselt sai just see põhjuseks miks hoonet hakati 18 sajandi lõpus Toompea lossiks nimetama Suurte otsuste saal Elegantne Valge saal asub Toompea lossi peakorruse keskosas ja ulatub läbi maja Peale Eesti Vabariigi iseseisvumist 1918 aastal sai sellest istungisaal 120 le Asutava Kogu liikmele Esimene istung peeti 27 mail 1919 aastal Ruumi oli saalis vähe ja see viis Asutava Kogu vanematekogu peagi otsuseni ehitada keskaegse konvendihoone kohale rajatud vangla varemetele rahvaesinduse jaoks uus suurema saaliga hoone 15 juunil 1920 võeti Valges saalis vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutav Kogu pidas seal oma viimase istungi 20 detsembril 1920 Uue aasta alguses kogunenud 100 liikmeline I Riigikogu pidas Valges saalis istungeid kuni uue parlamendihoone valmimiseni 1922 aasta sügisel Edaspidi kasutas Valget saali Vabariigi Valitsus 1934 aastal kehtestatud autoritaarse korra mõjul hakati riiklust sümboliseerivas Toompea lossis tegema muudatusi et vastata uue aja nõudmistele Lossi renoveerimistöödel ja lisahoonete rajamisel lähtuti paleelikust esindustraditsionalismist Nii rekonstrueeriti ka Valge saal kust eemaldati täielikult Johann Schultzi loodud dekoor Eesmärk oli saalist kujundada valitsuse kabinet Valitsuskabinetist esindusruumiks Praegu on Vabariigi Valitsuse esindushoone Stenbocki maja Toompea mäe põhjaküljel Enne selle renoveerimise lõppu 2000 aastal töötas valitsus Toompea lossi Valges saalis alates Eesti taasiseseisvumisest 1991 aasta augustis Valitsuse ärakolimisega sai Valgest saalist Riigikogu esindusruum millena kasutatakse seda ka praegu Maalidega otsasein on taustaks riigilippudele mis pannakse välja pidulikeks pildistamisteks Arhitektuur Varaklassitsistlikus stiilis loodud saali algne ilme oli külluslik Selle kunstmarmortahvlitel kujutati antiigitemaatikat peamiselt valgest stukist reljeefseid võidutrofeesid Tahvlite kohal asetsesid vaaside

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/valge-saal/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ringkäik Toompea lossis - Riigikogu
    Välisdelegatsioonid NATO PA ENPA BA OSCE PA IPU PA UfM Parlamendirühmad Ühendused Riigikogu Kantselei Kantselei ülesanded Kontaktid Juhtkond ja osakonnad Teenistuskohad ja praktika Eelarve ja majandusaasta aruanne Tegevus Tegevus Riigikogu tööperioodi nimetatakse istungjärguks ja aastas on kaks korralist istungjärku Riigikogu istungid on avalikud Eelnõud Kalender Päevakorrad ja protokollid Stenogrammid Dokumendiregister Euroopa Liidu dokumendid Tööülevaade Riigikogu töögraafik Statistika Hääletused Istungitest osavõtt Parlamentaarne kontroll Arupärimised Kirjalikud küsimused Infotund Olulise tähtsusega riiklike küsimuste ja raportite arutelu Muud küsimused Tutvustus ja ajalugu Tutvustus ja ajalugu Riigikogu ülesanded ja töökorraldus Mis on Riigikogu Mida Riigikogu teeb Riigikogu valimine Riigikogu struktuur Rääkige kaasa Esitage teabenõue Esitage märgukiri Esitage selgitustaotlus Kollektiivne pöördumine Riigikogu ajalugu XII Riigikogu koosseis XI Riigikogu koosseis X Riigikogu koosseis IX Riigikogu koosseis VIII Riigikogu koosseis VII Riigikogu koosseis Põhiseaduse Assamblee ENSV Ülemnõukogu EV Ülemnõukogu VI Riigikogu Riigivolikogu ja Riiginõukogu Rahvuskogu V Riigikogu koosseis IV Riigikogu koosseis III Riigikogu koosseis II Riigikogu koosseis I Riigikogu koosseis Asutav Kogu Eestimaa ajutine maanõukogu ehk maapäev Infoallikad Infoallikad Teeme otseülekandeid istungisaalist ja komisjonide avalikest istungitest samuti teistest Riigikogu olulistest sündmustest Multimeedia Fotod Videod Otseülekanded Fookusteemad Uudised ja pressiteated Uuringud ÕAO tööd Uuringud August Rei stipendium Riigikogu väljaanded Riigikogu Toimetised Teemalehed Infomaterjalid Parlamendi lugemissaal Uudiskirjandus Teabeallikad Riigikogu arhiiv Tulge külla Tulge külla Toompea loss Toompea loss ja Riigikogu hoone Kunst ja sisearhitektuur Pikk Hermann ja Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tulge külla Toompea loss Ringkäik Toompea lossis Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Ringkäik Toompea lossis Prindi Jaga Virtuaalne ringkäik tutvustab Toompea lossikompleksi seest ja väljast Imetlege Riigikogu istungisaali Valget saali ja kunstigaleriid ning jalutage lossi koridorides ja tööruumides

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/ringkaik-toompea-lossis/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Külastage Riigikogu - Riigikogu
    koosseis II Riigikogu koosseis I Riigikogu koosseis Asutav Kogu Eestimaa ajutine maanõukogu ehk maapäev Infoallikad Infoallikad Teeme otseülekandeid istungisaalist ja komisjonide avalikest istungitest samuti teistest Riigikogu olulistest sündmustest Multimeedia Fotod Videod Otseülekanded Fookusteemad Uudised ja pressiteated Uuringud ÕAO tööd Uuringud August Rei stipendium Riigikogu väljaanded Riigikogu Toimetised Teemalehed Infomaterjalid Parlamendi lugemissaal Uudiskirjandus Teabeallikad Riigikogu arhiiv Tulge külla Tulge külla Toompea loss Toompea loss ja Riigikogu hoone Kunst ja sisearhitektuur Pikk Hermann ja Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tulge külla Külastage Riigikogu Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Külastage Riigikogu Prindi Jaga Riigikogu on avatud kõigile huvilistele Ka teie olete oodatud jälgige Riigikogu istungeid või vaadake kunstinäitusi Toompea lossi eri ruumides Registreerige end ekskursioonidele ning tutvuge lossi vaatamisväärsuste ja Riigikogu tööga Lisaks on iga aasta aprillis Asutava Kogu aastapäeval Toompea lossis lahtiste uste päev Mida Riigikogu istungil täna arutatakse Millised on koalitsiooni pooltargumendid ja opositsiooni vastuargumendid Olete teretulnud Riigikogu istungitele mida saate jälgida külaliste rõdult Selleks ei pea end ette registreerima Soovi korral saate istungeid vaadata veebiülekannetena Riigikogu kodulehelt Vaadake millal Riigikogu istungid toimuvad Vaadake Riigikogu töönädala eelinfot Infotund Kolmapäeviti on võimalik Riigikogus jälgida ka kell 13 algavat infotundi kus Vabariigi Valitsuse kolm ministrit vastavad Riigikogu liikmete küsimustele Infotund toimub enne kolmapäevast täiskogu istungit Istungivabal nädalal infotundi ei toimu Komisjonide avalikud istungid Kui komisjon kuulutab mõne oma istungi avalikuks olete oodatud ka neid Toompea lossi jälgima Komisjonide avalikest istungitest anname teada eelinfo ja sotsiaalmeedia vahendusel Külastamise info Riigikogu istungite külastamiseks tulge Toompea lossi vasakpoolsesse vestibüüli ja andke valvelaua töötajale oma soovist teada Riigikogus toimuvatele ekskursioonidele tuleb end eelnevalt registreerida Ekskursioonile pääseb lossi

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/kulastage-riigikogu/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive