archive-ee.com » EE » R » RIIGIKOGU.EE

Total: 220

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • VII Riigikogu koosseis - Riigikogu
    istungisaalist ja komisjonide avalikest istungitest samuti teistest Riigikogu olulistest sündmustest Multimeedia Fotod Videod Otseülekanded Fookusteemad Uudised ja pressiteated Uuringud ÕAO tööd Uuringud August Rei stipendium Riigikogu väljaanded Riigikogu Toimetised Teemalehed Infomaterjalid Parlamendi lugemissaal Uudiskirjandus Teabeallikad Riigikogu arhiiv Tulge külla Tulge külla Toompea loss Toompea loss ja Riigikogu hoone Kunst ja sisearhitektuur Pikk Hermann ja Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tutvustus ja ajalugu Riigikogu ajalugu VII Riigikogu koosseis Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside VII Riigikogu koosseis Prindi Jaga Alammenüü Avaleht Juhatus ja liikmed Alatised ja erikomisjonid Fraktsioonid Delegatsioonid Parlamendirühmad Ühendused VII Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 30 septembrist 1992 kuni 10 märtsini 1995 ja võttis vastu 522 akti Selle koosseisu kuulusid rahvasaadikud valimisliitudest Isamaa Kindel Kodu Rahvarinne ja Mõõdukad samuti Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist valimisliitudest Sõltumatud Kuningriiklased Eesti Kodanik ja Rohelised ning Eesti Ettevõtjate Erakonnast Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse parlamendi põhitöö oli põhiseaduslike institutsioonide töölerakendamine ja põhiseadusest lähtuva õiguskorra loomiseks vajalike seaduste vastuvõtmine Valimised VII Riigikogu valimised toimusid 1992 aasta 20 septembril aluseks sama aasta 28 juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseadus Valimistel osales 8 valimisliitu 9 erakonda ja valimisühendust ning 25 üksikkandidaati Kokku seati üles 628 kandidaati Valimas käis 689 319 hääleõiguslikust kodanikust 467 628 ehk 67 8 Enim hääli kogus valimisliit Isamaa kes koos valimisliiduga Mõõdukad ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga moodustas ka valitsuse Parlamendis kujunesid selgelt välja opositsioon ja koalitsioon Parlamendi esimeheks valiti Isamaa nimekirjas kandideerinud Ülo Nugis ning aseesimeesteks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei nimekirjas kandideerinud Tunne Kelam ja Keskerakondlane Edgar Savisaar Riigikogu VII koosseis tuli esimeseks istungiks kokku 5 oktoobril 1992 ja pidas viimase istungi 23 veebruaril 1995 Koosseisu volitused

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vii-riigikogu-koosseis/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Põhiseaduse Assamblee - Riigikogu
    Riigikogu Mida Riigikogu teeb Riigikogu valimine Riigikogu struktuur Rääkige kaasa Esitage teabenõue Esitage märgukiri Esitage selgitustaotlus Kollektiivne pöördumine Riigikogu ajalugu XII Riigikogu koosseis XI Riigikogu koosseis X Riigikogu koosseis IX Riigikogu koosseis VIII Riigikogu koosseis VII Riigikogu koosseis Põhiseaduse Assamblee ENSV Ülemnõukogu EV Ülemnõukogu VI Riigikogu Riigivolikogu ja Riiginõukogu Rahvuskogu V Riigikogu koosseis IV Riigikogu koosseis III Riigikogu koosseis II Riigikogu koosseis I Riigikogu koosseis Asutav Kogu Eestimaa ajutine maanõukogu ehk maapäev Infoallikad Infoallikad Teeme otseülekandeid istungisaalist ja komisjonide avalikest istungitest samuti teistest Riigikogu olulistest sündmustest Multimeedia Fotod Videod Otseülekanded Fookusteemad Uudised ja pressiteated Uuringud ÕAO tööd Uuringud August Rei stipendium Riigikogu väljaanded Riigikogu Toimetised Teemalehed Infomaterjalid Parlamendi lugemissaal Uudiskirjandus Teabeallikad Riigikogu arhiiv Tulge külla Tulge külla Toompea loss Toompea loss ja Riigikogu hoone Kunst ja sisearhitektuur Pikk Hermann ja Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tutvustus ja ajalugu Riigikogu ajalugu Põhiseaduse Assamblee Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Põhiseaduse Assamblee Prindi Jaga Alammenüü Avaleht Liikmed Stenogrammid Põhiseaduse Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu mille moodustasid 1991 aasta 20 augustil Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Assamblee tegutses kuni 10 aprillini 1992 aastal pidas 30 istungit ning töötas välja uue põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud Valimised Põhiseaduse Assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu mille moodustasid 20 augustil 1991 Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Assambleesse kuulus 30 Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi lähetatud saadikut Assamblee juhatajaks valiti Tõnu Anton asejuhatajateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots Assamblee asejuhatajateks valiti Lauri Vahtre ja Ülo Uluots Põhiseaduse Assamblee tuli esimeseks istungiks kokku 13 septembril 1991

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/pohiseaduse-assamblee/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • ENSV Ülemnõukogu / EV Ülemnõukogu - Riigikogu
    Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tutvustus ja ajalugu Riigikogu ajalugu ENSV Ülemnõukogu EV Ülemnõukogu Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside ENSV Ülemnõukogu EV Ülemnõukogu Prindi Jaga Alammenüü Avaleht Stenogrammid Erinevalt varasemast Nõukogude perioodist valiti viimane Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan XII Eesti NSV Ülemnõukogu 1990 aasta märtsis paljuski juba demokraatlikel alustel Selle koosseisu olulisim õigusakt oli 1991 aasta 20 augustil vastu võetud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest Alates 8 maist 1990 kandis esinduskogu nimetust Eesti Vabariigi Ülemnõukogu mis tegutses kuni VII Riigikogu volituste alguseni 30 septembril 1992 de facto Eesti Vabariigi parlamendina Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992 a kevadel Riigikogu arhiiv Valimised Eesti NSV XII Ülemnõukogu valimised toimusid 18 märtsil 1990 aastal Esimest korda Nõukogude okupatsiooni jooksul olid valimised valdavalt demokraatlikud omavahel konkureerisid mitme poliitilise liikumise esindajad sh mittekommunistlike vaadetega kandidaadid ERSP ja mõned teised iseseisvumist nõudnud liikumised kutsusid üles ka valimisi boikoteerima tuues põhjuseks et need olid okupatsioonivõimu institutsiooni valimised Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel ja juhatajaks Ülo Nugis Ülemnõukogu valimistel oli hääleõigus kõigil valimisealistel alaliselt Eesti territooriumil elavatel residentidel sh NSV Liidu relvajõududesse kuuluvatel isikutel Kokku oli valijaskonna suurus 1 164 603 inimest Ülemnõukogu 105 kohale kandideeris 392 inimest ja valimisosalus oli 78 2 Valimised toimusid üksiku ülekantava hääle meetodil Enim hääli kogus Rahvarinde nimekiri mis sai 24 häältest ja 45 kohta 105 st Neli kohta oli määratud NSV Liidu sõjaväe esindajatele Valituks osutunud inimestest 73 esindasid iseseisvusmeelseid ja 27 impeeriumimeelseid jõude Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel ja juhatajaks Ülo Nugis Juhataja asetäitjateks valiti Viktor Andrejev ja Marju Lauristin Eesti Vabariigi Ülemnõukogu toimis kuni VII Riigikogu volituste alguseni 30 septembril 1992 De facto on ladinakeelne väljend mis tähendab faktiliselt tegelikult tõsiasjade kohaselt Väljendit de facto kasutatakse

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ensv-ulemnoukogu-ev-ulemnoukogu/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) - Riigikogu
    Otseülekanded Fookusteemad Uudised ja pressiteated Uuringud ÕAO tööd Uuringud August Rei stipendium Riigikogu väljaanded Riigikogu Toimetised Teemalehed Infomaterjalid Parlamendi lugemissaal Uudiskirjandus Teabeallikad Riigikogu arhiiv Tulge külla Tulge külla Toompea loss Toompea loss ja Riigikogu hoone Kunst ja sisearhitektuur Pikk Hermann ja Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tutvustus ja ajalugu Riigikogu ajalugu VI Riigikogu Riigivolikogu ja Riiginõukogu Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside VI Riigikogu Riigivolikogu ja Riiginõukogu Prindi Jaga Alammenüü Kahekojaline VI Riigikogu Riigivolikogu ja Riiginõukogu esindas Eesti rahvast perioodil 7 aprillist 1938 kuni 5 juulini 1940 Parlamendi sisuline tegevus lõppes aga juba aprillis 1940 VI Riigikogu mõju Eesti sise ja välispoliitilisele arengule oli tagasihoidlik rahvaesindus jäi presidendi ja valitsuse varju 24 aprillil 1938 valiti Riigikogu ja omavalitsuste esindajate kogu ühisistungil vabariigi presidendiks Konstantin Päts Sama aasta mais võeti vastu amnestiaseadus Valimised VI Riigikogu oli kahekojaline ning koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust VI Riigikogu valimised toimusid 24 25 veebruaril 1938 aastal Riigis kehtis kaitseseisukord mida rahvasuus tuntakse vaikiva ajastuna ja parteide tegevus oli keelatud Toonane Riigikogu oli kahekojaline ning koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust Valimismääruse järgi võisid kodanike grupid 19 26 jaanuarini ehk vaid kaheksa päeva jooksul oma kandidaate üles seada Iga kandidaat pidi maksma ca 60 krooni Kaudselt ehk ostujõu järgi arvutades saame suhte 1 kroon 7 eurot Praeguses vääringus oli kautsjon seega ca 1500 eurot href class open tooltip data toggle tooltip data placement top title Aastal 1938 oli keskmine palk ca 60 krooni Kaudselt ehk ostujõu järgi arvutades saame suhte 1 kroon 7 eurot Praeguses vääringus oli kautsjon seega ca 1500 eurot 250 kroonise kautsjoni ja koguma 150 soovitaja allkirjad

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vi-riigikogu-riigivolikogu-ja-riiginoukogu/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Rahvuskogu - Riigikogu
    samuti teistest Riigikogu olulistest sündmustest Multimeedia Fotod Videod Otseülekanded Fookusteemad Uudised ja pressiteated Uuringud ÕAO tööd Uuringud August Rei stipendium Riigikogu väljaanded Riigikogu Toimetised Teemalehed Infomaterjalid Parlamendi lugemissaal Uudiskirjandus Teabeallikad Riigikogu arhiiv Tulge külla Tulge külla Toompea loss Toompea loss ja Riigikogu hoone Kunst ja sisearhitektuur Pikk Hermann ja Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tutvustus ja ajalugu Riigikogu ajalugu Rahvuskogu Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside Rahvuskogu Prindi Jaga Alammenüü Rahvuskogu tuli kokku 18 veebruaril 1937 ja viimane istung toimus sama aasta 17 augustil Rahvuskogu koosnes kahest kojast mille esimehed olid Jüri Uluots ja Mihkel Pung Rahvuskogu võttis vastu uue põhiseaduse mille alusel toimusid 1938 aastal kahekojalise VI Riigikogu valimised 1934 aastal viis konflikt mille osalisteks olid riigivanem Vabariigi Valitsus vapsid ja V Riigikogu selleni et 12 märtsil kehtestas riigivanema ülesannetes tegutsev peaminister Konstantin Päts kogu riigis kaitseseisukorra Suleti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit keelati poliitilised koosolekud ja rongkäigud Aprilliks olid välja kuulutatud nii VI Riigikogu kui ka riigivanema valimised kuid 19 märtsil 1934 lükkas Konstantin Päts dekreediga mõlemad valimised edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni Riigi Teataja 1934 25 184 Senist Riigikogu koosseisu pärast sama aasta oktoobrit rohkem kokku ei kutsutud Tekkinud olukorda hakkasid valitsuse vastased nimetama vaikivaks ajastuks Valimised 23 25 veebruarini 1936 toimus rahvahääletus mis andis riigivanemale volitused kutsuda kokku kahekojaline Rahvuskogu Rahvuskogu ülesanne oli teha senises põhiseaduses muudatusi või välja töötada uus põhiseadus Riigivanemale antud volitustes olid määratud ka Rahvuskogu struktuur ja moodustamise kord Rahvuskogu käis valimas Tallinnas 30 ja Tartus 38 valimisõiguslikest isikutest kuna opositsioon soovitas valimisi vaikiva ajastu tõttu boikoteerida Kahekojalise Rahvuskogu 80 liikmeline esimene koda moodustati üldiste valimistega

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/rahvuskogu/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • V Riigikogu koosseis - Riigikogu
    Hermann ja Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tutvustus ja ajalugu Riigikogu ajalugu V Riigikogu koosseis Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside V Riigikogu koosseis Prindi Jaga Alammenüü V Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 15 juunist 1932 kuni 2 oktoobrini 1934 Jaanuaris 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus märtsis kehtestati kaitseseisukord ja Riigikogu tegevus katkestati V Riigikogusse kuulusid rahvaesindajad kuuest erakonnast ja valimisliidust Enim olid esindatud Ühinenud Põllumeeste Erakond Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Perioodi märksõnad on majanduskriisist tingitud Eesti krooni devalveerimine põhiseaduse muutmine ja nn vaikiva ajastu algus Valimised V Riigikogu valimised toimusid 21 23 maini 1932 aastal Hääleõiguslikke kodanikke oli 737 930 kellest käis valimas 495 313 ehk 67 1 Valimiste eel leidsid Eesti poliitikamaastikul aset suured muutused Ühel tiival ühinesid põllumeeste erakonnad moodustades Ühinenud Põllumeeste Erakonnana tuntuks saanud ühenduse mille ametlik nimi oli Põllumeestekogude ning Põllumeeste Asunikkude ja Väikemaapidajate Koondis Teisel tiival liitusid Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Kristlik Rahvaerakond ja majaomanike ühendus Rahvuslikuks Keskerakonnaks Häältelugemine V Riigikogu valimistel Paide mai 1932 Foto Eesti Filmiarhiiv Järgnesid Rahvuslik Keskerakond 23 kohta 22 1 ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 22 kohta 21 Valimised võitis Ühinenud Põllumeeste Erakond saades 42 kohta 39 8 antud häältest Riigikogusse pääsesid ka Saksa Rootsi valimisblokk Vene Rahvuslik Liit Eestis koos liitlastega ning kommunistlik variorganisatsioon Pahempoolsete Tööliste ja Kehvikute Rühm Seadusloome 24 jaanuaril 1934 jõustus muudetud põhiseadus mille kohaselt sai Eestist presidentaalne vabariik V Riigikogu tegevus asetus ajalooliselt pingelisse perioodi nii riigisiseselt kui ka välispoliitiliselt Selle aja märksõnad on majanduskriisist tingitud Eesti krooni devalveerimine põhiseaduse muutmine ja nn vaikiva ajastu algus Euroopas tõstis pead totalitarism 29 juulil

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/v-riigikogu-koosseis/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • IV Riigikogu koosseis - Riigikogu
    teistest Riigikogu olulistest sündmustest Multimeedia Fotod Videod Otseülekanded Fookusteemad Uudised ja pressiteated Uuringud ÕAO tööd Uuringud August Rei stipendium Riigikogu väljaanded Riigikogu Toimetised Teemalehed Infomaterjalid Parlamendi lugemissaal Uudiskirjandus Teabeallikad Riigikogu arhiiv Tulge külla Tulge külla Toompea loss Toompea loss ja Riigikogu hoone Kunst ja sisearhitektuur Pikk Hermann ja Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tutvustus ja ajalugu Riigikogu ajalugu IV Riigikogu koosseis Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside IV Riigikogu koosseis Prindi Jaga Alammenüü IV Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 15 juunist 1929 kuni 14 juunini 1932 Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust Suurima esindatusega olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Põllumeestekogud ning Asunikkude Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas Olulisemad vastuvõetud õigusaktid olid kaitseseisukorra seadus teraviljaseadus ja uus avalike algkoolide seadus Lisaks koostati eelnõu mis sätestas riigipea ameti ja parlamendiliikmete arvu vähendamise 100 lt 80 le Valimised IV Riigikogu valimised toimusid 11 13 maini 1929 Hääleõiguslikke kodanikke oli 712 670 ja neist käis valimas 508 106 ehk osaluseks kujunes 69 3 Valimised võitis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei saades 25 kohta 24 1 antud häältest Järgnesid Põllumeestekogud 24 kohta 23 1 Asunikkude Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis 14 kohta 13 7 ning Eesti Tööerakond 10 kohta 10 2 Väiksematest erakondadest ja valimisliitudest pääsesid Riigikokku Eesti Rahvaerakond Kommunistlik Eesti Tööliste Partei Kristlik Rahvaerakond Saksa Rootsi valimisblokk Majandusrühm jt Riigikogu esimeheks valiti Karl Einbund esimeseks abiesimeheks Mihkel Martna ja teiseks abiesimeheks Rudolf Penno Seadusloome IV Riigikogu koostas eelnõu mis sätestas riigipea ameti ja parlamendiliikmete arvu vähendamise 100 lt 80 le Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas Märtsis 1932 lõpetas

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/iv-riigikogu-koosseis/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • III Riigikogu koosseis - Riigikogu
    I Riigikogu koosseis Asutav Kogu Eestimaa ajutine maanõukogu ehk maapäev Infoallikad Infoallikad Teeme otseülekandeid istungisaalist ja komisjonide avalikest istungitest samuti teistest Riigikogu olulistest sündmustest Multimeedia Fotod Videod Otseülekanded Fookusteemad Uudised ja pressiteated Uuringud ÕAO tööd Uuringud August Rei stipendium Riigikogu väljaanded Riigikogu Toimetised Teemalehed Infomaterjalid Parlamendi lugemissaal Uudiskirjandus Teabeallikad Riigikogu arhiiv Tulge külla Tulge külla Toompea loss Toompea loss ja Riigikogu hoone Kunst ja sisearhitektuur Pikk Hermann ja Toompea tornid Riigikogu istungisaal Valge saal Ringkäik Toompea lossis Külastage Riigikogu Giidid ja ekskursioonid Kunstisaal ja näitused Lahtiste uste päev Parlamendi lugemissaali külastamine Riigikogu arhiivi külastamine Konverentsisaal ja sündmused Parlamendi pood Loss ja Riigikogu pildis Avaleht Tutvustus ja ajalugu Riigikogu ajalugu III Riigikogu koosseis Tagasiside Tagasiside Teie arvamus on meile oluline jagage seda meiega Nimi E post Tagasiside III Riigikogu koosseis Prindi Jaga Alammenüü III Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 15 juunist 1926 kuni 14 juunini 1929 Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust Enim olid esindatud Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Põllumeestekogud Asunikkude Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis ning Eesti Tööerakond Tähtsamate otsustena võeti vastu Eesti Panga põhikiri ja rahaseadus mis kehtestas Eestis rahaühikuna krooni ja sendi Samuti kehtestati Eestis meetermõõdustik Valimised III Riigikogu koosseisu valimised toimusid 15 17 maini 1926 aastal Valimisõiguslikke kodanikke oli 701 769 ja neist käis hääletamas 514 595 ehk osaluseks kujunes 73 3 Just III Riigikogu esimest abiesimeest Mihkel Martnat nimetatakse Eesti sotsiaaldemokraatia isaks Valimised võitis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei kes sai 24 kohta 22 9 Järgnesid Põllumeestekogud 23 kohta 21 4 Asunikkude Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis 14 kohta 13 5 ning Eesti Tööerakond 13 kohta 12 4 Vähemate häältega olid Riigikogus esindatud ka Eesti Rahvaerakond kommunistlik Eesti Tööliste Partei Kristlik Rahvaerakond Vene Rahva ühendatud nimekiri Saksa Balti Erakond ja Üleriikline Majaomanikkude Seltside Liit Helmut Maandi kirjeldab Riigikogu tööd järgmiselt Riigikogu rühma suuruse alammäär oli viimastes Riigikogudes

    Original URL path: http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/iii-riigikogu-koosseis/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive