archive-ee.com » EE » P » PRIKE.EE

Total: 1116

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Brändi ja konjak - Prike
    Ebamaiste jõudude sekkumiseta oleksid Cognaci ümbruse elanikud kes kannavad uhkusega hüüdnime cagouillard tigu oma soolakaevanduste viinapuude ning tigudega võibolla tänini idüllilises rahus ja tundmatuses elanud Legendi kohaselt sai Chadeville i maahärra Chevalier de la Croix Marron unenäos juhatust saatanalt eneselt kes õpetanud kuidas joogi hing teistkordse destilleerimisega välja meelitada ning pudelisse ajada Järeleproovimisel osutunud kõik sulatõeks ja nii hakatudki Cognacis brouillisd edaspidi kaks korda destillerima Fakt on et esimesena kõigi omataoliste seas kanti just Gourry de Chadeville i suguvõsale kuuluv Domain de Chadeville aastal 1619 Cognaci piirkonna registrisse Teoreetiliselt on brändi tootmine järgnenud sajandite jooksul suuresti muutunud keemiaalased teadmised on täienenud destilleerimis ja villimisseadmed on kaasajastunud tootmisareaal laienenud ning mõnede regionaalsete tipptoodete kaitseks on täpselt paika pandud ka nende nimekasutusõigus Tegelikult tehakse nüüdki suur osa tööst mehaaniliselt või lausa käsitsi ning lõpptulemuse kvaliteet oleneb endiselt ilmast ja inimesest KONJAKI VALMISTAMINE Charente i ja Maritime i regioonis asuvaid Cognaci kasvualasid kus viljeldakse kolme viinamarjasorti 90 ugni blanc 10 folle blanche ning colombard on kokku kuus Grand Champagne Petite Champagne Bordiers Fins Bois Bons Bois Bois Ordinaires et Bois Communs Paralleelselt saagikoristusega mis algab septembri 3 4 nädalal käib seal ka viinamarjade töötlemine ning veini kääritamine Järgnev destillatsiooniperiood mille algus pole reglementeeritud käivitub tavaliselt novembris ning peab olema lõppenud hiljemalt 31 märtsiks Destilleerimine toimub traditsioonilisel viisil padadestillaatorites Esimesel korral saadav eaux de vie ehk brouillis on 28 30 alkoholisisaldusega toorpiiritus Peale teist destilleerimist mida nimetatakse bonne chauffe eraldatakse sellest konjakipiirituse parimate omadustega südamik ehk nn coeur mille alkoholisisaldus on 68 72 Järgneb vähemalt kaks aastat vältav laagerdumine tammevaatides Enamasti on vaadid Limousini vahel ka Troncais i või Allier i päritolu Tammepuit mille eripäraks on poorsus ja kõrge tanniinisisaldus võimaldab ajal korrigeerida konjakipiirituse maitset värvi ning alkoholisisaldust ülejäänu eest kannab hoolt tilluke keldriõhust ning konjakist elatuv bakterseen torula compniacensis Richon Tõsi küll tänu tema osalusele tuleb tootjail arvestada ka iga aastase 3 loomuliku kaoga Teisisõnu kulub 10 aastase laagerdumistsükli juures 100 liitri konjaki valmistamiseks 135 liitrit konjakipiiritust Poeetiliselt väljundudes öeldakse Cognaci mail selle kaduva kolmandiku kohta mõistvalt part des anges inglite jagu Toodangusse ümberarvestatult rüüpavad needsamad inglid seega ära enam kui 20 miljonit pudelit eluvett aastas mis teeb neist maailma suuruselt teise konjakitarbija USA järel Baaspiirituse areng konjaki täisküpsuseni on jaotatud kolmeks etapiks esimesel nn ekstraktsiooniperioodil seob see vajalikud tanniinid muutudes maitselt puidusemaks ning omandades kuldsed merevaigutoonid teisel nn küpsemis ehk vananemisperioodil konjakipiiritus tiheneb aroomi ja maitsebukett muutub täidlasemaks ning harmoonilisemaks kolmas nn oksüdatsiooniperiood on finaaliks täisküpsuse saavutanud konjak villitakse kõhukatesse kitsakaelalistesse säilituspudelitesse mida prantslased dame Jeanneideks ja inglased demijohnideks kutsuvad ning korgitakse Niipea kui katkeb konjaki kokkupuude puidu ja seeläbi ka õhuga lõpeb kogu protsess ning joogi kvaliteet muutub edasiste säilitusolude suhtes permanentseks Iga konjakimaja juurde kuulub Paradiseiks kutsutav keldriosa kus parimad ja täisküpsuse saavutanud konjakid suurtesse klaaspudelitesse villituna aastakümneid harvad väljavalitud aga isegi sajandeid õiget aega ootavad Küpsemisele järgneb segamine harmoonilise ning majastiilile vastava lõhna ja maitsebuketi saavutamiseks segatakse kokku mitmeid eriealisi ning erinevatest kasvupiirkondadest pärit konjakeid Vajadusel alandatakse konjaki alkoholisisaldust destilleeritud veega maitseomaduste viimistlemiseks on segule seaduse järgi lubatud lisada

    Original URL path: http://www.prike.ee/brandi-ja-konjak/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive


  • Džinn - Prike
    lisati palju erinevaid taimseid komponente tänapäeval piirdutakse enamasti 4 15 erineva maitseandjaga LIIGITUS Laias laastus võib rääkida kaht tüüpi inglise ning hollandi džinnidest Esimene on valdav Suurbritannia ja selle endiste asumaade USA ning Hispaania toodangus Teist harrastatakse lisaks Hollandile ka Belgias ning Saksamaal London Dry Gin on värvitu maitsestatud ja kergesti segunev kuiv džinn Tänapäeval ei pea see olema valmistatud tingimata Londonis isegi päritolumaa pole määratud Iga tootja on retsepti ning maitsebuketi oma arusaamade kohaselt täiendanud Ja nii paradoksaalne kui see ka tundub püütakse džinnile omast kadakamarjade maitset sageli iga hinnaga ära kaotada või seda vähemalt varjata sest vastavalt teostatud tarbijauuringutele eelistatakse sageli džinnile viina just tänu viimase meeldivale rikkumata maitsele Nii võivadki kaasaegsetes džinnides domineerida hoopis mündi ananassi vms ebatüüpilised ja eksootilised komponendid Džinnidest on London Dry baarinduses enim hinnatud just kokteilide ja segujookide koostisosana Plymouth Gin on maitselt vähem tsitruseline kuid aromaatne ja vürtsikas London Dry stiilinäide Inglise kanali suudmealalt Unikaalne ja rangelt lokaalne džinn mida juba aastast 1793 toodetakse ainult Plymouth is Inglismaal Sloe Gin i eripäraks on see et kadakamarjade asemel kasutatakse maitsestamiseks laukapuu marju Old Tom Gin on suhkruga magustatud nii nagu seda olid algselt kõik Inglismaal toodetud džinnid Nimetus pärineb 17 sajandist mil mõnel pool oli õue otse pubi ukse ukse kõrvale seatud nn lakkekauss mida old tomiks kutsuti Kõrtsitoas seisval vaadil oli omakorda voolik mis ulatus täpselt selle kohale ja nii võis kõrtsmik janusele möödujale mõne penni eest paar lonksu otse suhu sortsata Hollandis valmistatakse 2 tüüpi džinne Oude Genever ehk vana džinn on kangem ja kirbem Jonge Genever ehk noor džinn kergema lõhna ja maitsega London Dry Aastal 1769 töötas Alexander Gordon vanade retseptide põhjal välja oma valmistamismetoodika mis lähtus kõrgekvaliteedilise piirituse kasutamisest Teistkordse destilleerimise ajaks lisas ta piiritusele naturaalsed maitseained ning sai tulemuseks täiusliku värske lõhnaga kuiva joogi mis erines oluliselt teistest tollastest kadakanapsidest Džinni maine rehabiliteerimisele kulus siiski aastaid ning üksjagu teeneid on sealjuures ka Briti koloniaalarmee sõduritel kes tegid London Dry tuntuks kogu maailmas Avastanud et malaaria vastu aitab hästi India toonikuna tuntud segu gaseeritud mineraalveest suhkrust ja hiniinist lisasid nad sellele veel veidi London Dryd ja said suurepärase värskendava joogi mis aitas neil trotsida troopikapalavust ning haigusi Brittide retsept levis kiiresti ja on tänase päevani ülemaailmselt tuntud Pikapeale muutus Gordoni meetod standardiks mida järgisid teisedki tootjad Džinni triumf saabus koos kokteiliajastu algusega I maailmasõja päevil mil elavnes laevaliiklus Atlandil ning pikki tunde teejoomise ja õhtusöögi vahel sisustasid suurepärased seltskondlikud cocktail partyd Varsti peale seda algas ka Ameerikas džinni õitseaeg Karm keeluseadus praakis välja kõik joogid mis ülearu pikka aega laagerduma pidid Džinn oli salaviinaajajate ning kaupmeeste seisukohalt hoopis ohutum kraam mida valmistati sõna otseses mõttes kasvõi saapasääres odavalt käratult ja kähku Seetõttu pole mingi ime et ka peale kuiva ajastu lõppu täpsemalt kuni vodka pealetungini läinud aastasaja 60ndatel jäi džinn ameeriklaste lemmikuks Gordon s Gordon s London Dry Gin järgib endiselt oma looja ideoloogiat olles ka tänapäeval kompromissitu tooraine kvaliteedi osas Tulemuseks on jook mida kasutatakse etalonina teiste džinnimarkide hindamisel Gordon si kvaliteeti on tunnustatud nii kodu kui

    Original URL path: http://www.prike.ee/dzinn/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Kalvados - Prike
    kalvadose metropoliks peetakse aga 50 km võrra kirde pool asuvat väikelinna Pont l Évêque i mille lähiümbruses paiknevad ka kõik parimad cidreried ehk tootmiskojad Siin leidub nii hiiglaslikke tööstuskomplekse mis meenutavad postmodernistlikke katedraale kui väiketootjaid kellest igal oma vaskpiipude kollektsioon nagu Moskva Kremli sibulakobar õue peal säramas Veel saja aasta eest valmis 90 toodangust kodusel teel ümbruskonna loendamatutes karjataludes Kalvadost tehti praktiliselt igas majapidamises vähemalt oma tarbeks nagu juustu ja leibagi 1942 a fikseeritud Appelation d Origine Contrôlée staatusega kaasnesid radikaalsed muutused ning arenguprotsessid mille tulemusena valmib 85 90 kalvadosest täna just kaasaegse sisseseadega suuremates cidrerie des nagu Pére Magloire Boulard Busnel ja Gilbert Litsentseeritud tootjaid on piirkonnas umbes 6000 nende aastasest müügimahust mis on kasvanud kordades ning ulatub juba üle 11 miljoni pudeli läheb ca 50 ekspordiks KALVADOSE VALMISTAMINE AOC süsteemiga määratletud regioon hõlmab kolme suuremat kasvuala Pays d Auge mis on parim Calvados ning Domfrontais Ühtekokku teatakse seal olema 800 erinevat õunasorti ning enam kui 9 miljonit viljapuud Vanimad umbes 50 enamlevinud sordist on bisquet marin onfroy jt Siidrivalmistamiseks sobivad õunad on kas magusad mõrkjas magusad mõrud või hapud lisaks neile kasutatakse joogi happesuse tõstmiseks ka väikesi rohelisi pirne Pudelitäie kalvadose valmistamiseks on vaja 10 11 liitrit siidrit milleks kulub omakorda umbes 12 kg õunu Suhkru lisamine toormahlale on teadagi välistatud õunte endi suhkrusisaldus võimaldab sellel naturaalselt käärida 4 5 6 alkoholisisaldusega siidriks Väikestel golfipalli mõõtu õuntel pirnidel pole õiget tegu nägu ega maitset see eest sisaldavad need rohkesti tanniine mis on tarvilikud lõhnanüansside pikaajaliseks säilimiseks Pariislaste ja paljude teiste arvates ongi veider kuidas suudab keegi sedavõrd kohutava välimusega vissidest nii jumalikku jooki valmistada Valdav osa Euroopas ja mujal maailmas saadaolevatest kalvadostest on pärit suurtootmisele spetsialiseerunud destillatsioonikodadest mille puhul on tavaline et õunad või siider ostetakse kokku sama piirkonna väikeettevõtjatelt kes tegelevad paralleelselt nii piimakarjanduse õunakasvatuse kui siidri destilleerimisega Sõltuvalt maavaldusest ning tootmismahust viljeldakse 4 40 erinevat sorti õunapuid mis lõppkokkuvõttes annabki võimaluse kujundada välja oma kindlalt äratuntav stiil Saagikoristusperiood kestab septembrist detsembrini Kogutud viljad sorteeritakse ning jäetakse vähemalt kuuks ajaks puidust kastidesse kuivama ja järelvalmima töötlema asutakse neid alles jaanuaris Mahla kääritamisele mis vältab mitu kuud järgneb destilleerimine kas traditsioonilisel pada või kaasaegsel kolonnmeetodil Viimast tohib praktiseerida üksnes kõige lihtsamate kalvadoste puhul parim tulemus saavutatakse siiski padadestillaatorites Esimesel destilleerimisel saadakse 20 30 alkoholisisaldusega baasjook ehk petites eaux millest eemaldatakse kõik ebasoovitavad kõrvalained seejärel korratakse kogu protsessi uuesti Teise destilleerimise käigus valmivat ning sellest eraldatavat kuni 70 alkoholisisaldusega aetise südamikuosa võib juba nooreks kalvadoseks pidada Tõelise küpsuse ja värvi omandab see siiski alles tammevaatides laagerdamisel Kogu protsessi vältel lisatakse joogile vähehaaval destilleeritud vett et alandada lõplikku alkoholisisaldust AOC määratlusega sätestatud joomiskanguseni mis on 42 Küpsemine kestab paarist aastast 40 ja enamani optimaalseks loetakse kuus aastat tamme päritolu pole sealjuures määratletud Asjatundmatu võib arvata et inimmõistus mõjutab vaid minimaalselt selle protsessi kulgu ka tipptootjate kinnitusel on õige kalvadose sisuks vaid looduse viljad ja aeg ei midagi enamat Ometi on see suisa meistrikunst mille puhul saab oluliseks kõik millisest materjalist tünne kasutatakse nende suurus vanus ning paigutus keldris ruumi ventilatsioonisüsteem

    Original URL path: http://www.prike.ee/kalvados/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Tekiila - Prike
    hoidis kõhu korras ja tegi meele muretuks Altamira markiis Don Pedro Sanches de Tagle keda peetakse tekiila esiisaks saabus Jaliscosse umbes 1600 a pani seal õige varsti käima ka esimese keedukoja Sajand hiljem kuulusid kõik mezcali laadsed joogid juba maksustamise alla TEKIILA VALMISTAMINE Rahvusvaheliselt aktsepteeritav range reeglistik mis seab tootenime kasutamisõiguse sõltuvusse tervest reast tingimustest kehtib konjaki šampanja ja herese kõrval ka tekiila puhul Vastvalt riiklikele DOT Denomination of Origin Tequila ja NOM Norma Officiale Mexicana de Calidad määratlustele toodetakse ehtsat tekiilat ainult kindlalt piiritletud 200 km² suurusel maa alal Mehhiko edelaosas Lisaks Jaliscole mis on parim ja vanim teadaolev sinise agaavi kasvupiirkond hõlmab see veel nelja regiooni Guanajuato Tamaulipas Nayarit Michoacan Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 4 5 meetri kõrguseks et siis õitsemise viljumise ja seemnete valmimise järel loomulikku surma surra Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja õitsemise järel moodustuvat seemnekoda varre tipus vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piñat küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku Viljeldavatel agaaviväljadel mille elutsükliks loetakse 8 12 aastat nuumatakse piñasid sel teel et nende tipmised õiealgetega varreosad lõigatakse varakult maha Saagi valmimine on ebaühtlane ega sõltu aastaaegade vaheldumisest seetõttu käib põlluharimine ja koristustöö seal aastaringselt Valmimisest annavad märku taime tumenev kuni kastanpruun värvitoon ning lehtedele ilmuvad punakad täpid Koristusküps piña on ligikaudu paari meetri kõrgune ja kaalub 40 80 vahel ka üle 100 kg Nende kogumise ja okkaliste lehtede eemaldamisega mis on suurt füüsilist jõudu eeldav käsitsitöö tegelevad vilunud jimadorid kes on võimelised töötlema üle tonni saaki päevas Korjatud puhastatud ja pooleks või neljaks lõigatud piña sid küpsetatakse 2 3 ööpäeva 90 C juures mille toimel suhkrustub neis sisalduv tärklis Jahtumise järel purustatakse piñad ühtlaseks massiks leotatakse ning filtreeritakse Tulemuseks on aquamiel meevesi mis jäetakse peale pärmi ammooniumsulfaadi vajalik käärimisprotsessiks ja suhkru enamasti roosuhkur lisamist 2 3 kuni 12 ööpäevaks fermenteeruma Saadud agaaviveinivirret mille alkoholisisaldus on 5 9 destilleeritakse kaks korda Kasutatakse aktiivsöe või tselluloosfiltritega roostevabu metall või vaskdestillaatoreid Esimese kiire destillatsiooni tulemuseks on umbes 20 alkoholisisaldusega nn ordinario Teistkordsel ja pikemal destilleerimisel mille käigus eraldatakse kõik ebasoovitavad jäägid saadakse juba 55 60 puhas värvitu tekiila Et muuta joogi alkoholisisaldus optimaalseks lisatakse sellele destilleeritud või demineraliseeritud vett Olenevalt sellest millist tekiilat valmistatakse lastakse jooki villimise eel seista ja laagerduda Kasutusel on nii uued söestatud tammevaadid kui vanad šoti viski ning burbooni vaadid LIIGITUS Koostise järgi eristatakse kahesugust tekiilat mixto milles võib olla kuni 49 roo või muid suhkruid kuid peab olema vähemalt 51 agaavisuhkrut 100 agave mis on tunduvalt eksklusiivsem ja võib sisaldada üksnes sinises agaavis sisalduvaid suhkruid peale selle peab 100 agave tequila olema igal juhul villitud Mehhikos ning kandma pudelil lisaks NOM 4 kohalisele identifikatsiooninumbrile ka markeeringut Hecho en Mexico Laagerdumise kestusest ning iseärasustest tulenevalt jaotatakse tekiilad Silver ehk blanco vahel ka plata noor max 60 päeva vanune tugeva aroomi ja kareda maitsega värvitu tekiila mida hoitakse kuni pudelitesse villimiseni kinnises roostevabas mahutis Gold ehk oro vahel ka joven abocado samuti võrdlemisi noor kuid värvilt kuldne tekiila Mixto le antakse kaua laagerdunud tekiila välimus mitmesuguste lisanditega nagu näiteks karamell

    Original URL path: http://www.prike.ee/tekiila/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Viski - Prike
    enne kurikuulsa keeluseaduse väljakuulutamist Sajandivahetuseks võttis sealne viskiajamine koguni nii murettekitava ulatuse et riik oli sunnitud palkama eriagendid kelle tööks sai kõigi illegaalsete viskiajajate väljaselgitamine ning kohtukulli ette toomine VISKI VALMISTAMINE Kui mõne teise joogi valmistamisel on nii tooraine kui selle kasvukoht ülimalt tähtsad siis viski puhul ei pöörata kasutatava teravilja liigile ega päritolule erilist tähelepanu Küll aga esineb selle tootmisprotsessis mitmeid regionaalseid tehnoloogilisi ning metoodilisi erinevusi Võib öelda et iga maa viskitootmisel on omad iseärasused šotlased segavad oma viski iirlased destilleerivad selle ameeriklased matkivad iirlasi ning jaapanlased omakorda šotlasi LIIGITUS Šotlaste scotch Seaduse järgi peab šoti viski olema destilleeritud Šotimaal ning vähemalt kolm aastat tammevaadis laagerdunud Tänapäeval liigitatakse need teraviljaviskiks all grain linnaseviskiks malt ning seguviskiks blended kusjuures 96 šoti viskist müüakse just segudena puhta linnaseviski osakaal on üliväike Viljaviski on kaasaegse tehnoloogia abil linnastamata viljast destilleeritud neutraalne viskipiiritus mis peab laagerduma analoogiliselt kõigi teiste šoti viskidega Seguviskide puhul eristatakse standardviskit ja luksussegusid milles sisalduvad linnaseviskid on vähemalt kaheksa aasta vanused Linnaseviski saab oma iseloomuliku turbasuitsuse lõhna ja maitse odrast mis linnastatakse kuivatamise teel lahtistes turbaga köetavates ahjudes Jahtunud linnased segatakse jämedaks jahuks jahvatatult kuuma vette mis pumbatakse meskitünni ning segatakse kuni linnastes sisalduvad suhkrud maltoos glükoos sahharoos on lahustunud Kestad eemaldatakse ning magus virre millele on lisatud pärm fermenteeritakse Saadud 5 9 alkoholisisaldusega pajaõlut e washi destilleeritakse kaks korda traditsioonilisel pada destillatsioonimeetodil Esimese nn wash stillii käigus saadakse 18 22 alkoholisisaldusega baasalkohol e low wine millest vaid parimate omadustega keskosa e central cut suunatakse teistkordsele destilleerimisele Järgneb vähemalt kolm aastat vältav laagerdumine vanades enamasti ameerika päritolu tammevaatides Vastavalt koostisele ja päritolule liigitatakse linnaseviski omakorda tõrrelinnaseviskiks vatted malt mitme linnaseviski seguks pure malt ühe destilleerimiskoja valikseguks single malt vaadikangusega linnaseviskiks cask strenght ning valikvaadi linnaseviskiks single barrel Kõik Šotimaal tegutsevad destillatsioonikojad kuuluvad oma asukoha järgi ühte neljast viskivalmistuspiirkonnast milleks on Highland Lowland Islay ning Cambeltown Põhja Ameerika viskid Laias laastus võib USA viskid jagada segatud blended ja puhasteks stright Minimaalne laagerdumisaeg varieerub 2 4 aastani Seguviski sisaldab vaid teatud koguse straighti ülejäänu moodustab mingi neutraalne alkohol Straight ide hulka mis ei või sisaldada midagi peale viski kuuluvad Bourbon Tennessee Rye ning Corn Sealjuures peab Bourboni lähteainest vähemalt 51 moodustama mais Tennessee puhul on maisi osakaal sama kuid see peab olema kasvatatud Tennessee osariigis ning viski ise peab olema filtreeritud läbi suhkruvahtra söe Rye toorainest peab vähemalt 51 olema rukis Corn i toorainest peab mais moodustama koguni 80 Erinevatest maisisortidest destilleeritakse ka Moonshine Whiskeyt mille tootmine legaliseeriti lõpuks aastal 2001 Kanada viskid on enamvähem ühte nägu paljudele neist on omane rukki vürtsikus ning mõrkjas magusus Siiski on tavaliselt tegemist segu mitte puhta rukkiviskiga mille lähteainena kasutatakse üha sagedamini hoopis maisi või nisu Viskipiirituse laagerdamiseks mis peab kestma kolm aastat kasutatakse nii vanu kui uusi vaate peaasi et need oleksid väikesed Esimene Kanada viskivabrik avati Quebecis 1769 a Iirlaste Irish Ka iirlased valmistavad viskit linnastatud odrast kuid erinevalt naabritest kuivatatakse seda söe kuumusel kinnistes ahjudes Kuni destilleerimiseni sarnaneb edasine tootmisprotsess šotlastega Iirlased kes on visad mittesegamispoliitika pooldajad destilleerivad oma viskit kolm

    Original URL path: http://www.prike.ee/viski/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Liköör - Prike
    olla suhkur siirup karamell või mesi maitsestajad milleks võivad olla ürdid vürtsid oad marjad puuviljad pähklid luuviljaliste seemnetuumad taimede seemned ja kojad juured koored või õied jne Tootmine jaguneb viieks tehnoloogiliseks faasiks maitsestamine naturaalsete likööride puhul toimub see kas leotamise või tõmmistamise teel odavamate likööride puhul asendavad naturaalseid komponente mitmesugused tehistooted essentsid ning kontsentraadid segamine baasalkoholile lisatakse magustajad täiendavad maitse ja värviandjad järelküpsemine kestab 3 12 kuud harva ka kauem ning võimaldab erinevatel maitse värvi ja lõhnakomponentidel harmooniliseks tervikuks sulada emulsioonlikööride puhul jääb see tehnoloogiline faas vahele filtreerimine võib likööri eripärast sõltuvalt toimuda kas peale segamist järelküpsemise eel või selle järel villimine Naturaalseid likööre maitsestatakse neljal erineval meetodil matseratsiooni ehk külmalt leotamise teel infusiooni ehk kuumalt leotamise teel spetsiaalsetes trumlites perkolatsiooni ehk tõmmistamise teel mida on samuti võimalik teostada kas külmalt läbi pressides või kuumalt läbi aurutades Tugevaid aroome saadakse juhul kui likööril on kõrge üle 40 alkoholisisaldus magustajaid aga kasutatakse minimaalselt ning vastupidi kõrge suhkrusisaldusega siirupised liköörid on reeglina madala alkoholisisaldusega Kergesti leotuvad taimeosad näit õied matseeritakse kergesti lenduvate ainete näit eeterlikud õlid puhul kasutatakse tavaliselt kas perkolatsiooni või infusioonimeetodit LIIGITUS Liköör on mitmepalgelisim tootegrupp ainulaadne maitsete ja lõhnade vikerkaar mis ühendab sadu kardinaalselt erinevaid jooke värvitutest kollaste roheliste siniste punaste ja mustjaspruunideni Suurele varieeruvusele viitab ka nimekasutus inglise ja prantsuse keele levialal Euroopas ning mujal on üldlevinud liqueur millest lähtuvad ka tõlketerminid Ameerikas on likööri sünonüümiks cordial mis kogu ülejäänud maailmas tähistab hoopis teistsuguseid sageli isegi alkoholivabu jooke Prantslased kasutavad teatud mandli ja pähklilikööride puhul nimetust ratafia rootslaste üks traditsioonilisi ürdilikööre on punsch Eksitavat on nimedes enamgi crème de kreemliköör ei tähenda sama mida cream kooreliköör ühed on kreemja konsistentsi ja eriti kõrge suhkrusisaldusega valdavalt marja ning puuviljaliköörid teiste valmistamisel on kasutatud rõõska koort või selle analooge Kogu nimesegadust aitab suurendada asjaolu et sõna liquor kasutatakse kõigi kangete alkoholide ühisnimetajana nii siin kui sealpool ookeani eksitada võib ka teiste liköörisarnaste toodete schnapps punch ouzo liköörvein puuviljabrändid maitsestatud viinad valmissegud jne rohkus Õnneks võimaldavad joogi koostisosad ning selle valmistamise tehnoloogia üht teistest eristada Erinevalt liköörist Maitsestatud viina ei magustata ning liköörveinile ei lisata kunagi mingeid maitsestajaid Ouzo on kreeklaste aniisiviin mida ei magustata vaid destilleeritakse viinamarjaveinist ning maitsestatakse tähtaniisi ja mitmete teiste taimsete lisanditega mis annavadki sellele nii sametiselt magusa maitse Sarnaselt viinale või brändile ei tohtinud vanasti ka traditsiooniline saksa schnapps mida destilleeriti erinevatest kääritistest olla maitsestatud ega magustatud Tänapäeval on tootenime schnapps kasutamine märksa laiem seetõttu võib nende seast leida hulgaliselt nii magustamata magustatud kui maitsestatud napse alates aquavitist ja kirschwasserist kuni peppermint schnappsini Punchil ja punschil on vahe India päritolu punch on tuntud vähese alkoholisisaldusega segujoogina mis koosneb reeglina viiest komponendist vesi tee sidrun mahl suhkur ja traditsiooniline hindude ürditõmmis arrack Ka Skandinaavia päritolu punsch oli algselt arracki põhine kuum jook mis segati kokku suhkrust veest ja Jaava saarelt imporditavast kangest ürdinapsist Kuid 1845 a hakati punschi tootma juba valmisseguna mida eelistati juua külmalt kuuma tee või kohvi kõrvale ning tänapäeval defineeritakse nii Carlshamns Flaggpunschi Wasa Punschi kui Grönsteds Blåd mille põhikomponentideks on neutraalne piiritus suhkur

    Original URL path: http://www.prike.ee/likoor/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Rumm - Prike
    suhkruroost ning tuntakse kas kill devili või rumbullionina Nimetust kill devil oli üldlevinud seda kasutasid oma arveraamatutes ka tollased reederid ning kaupmehed Inglise meremeeste kõnepruugis oli jook enamasti rumbullion mis lühenes edaspidi kirjakeelseks rumiks prantslased teisendasid selle omakorda rhumiks ning hispaanlased roniks mis ongi tänini kasutusel Suhkruroosiirupi ja melassi vedu kujunes alustalaks kuldsele orjanduskolmnurgale trassil Kariibi mere saared Uus Inglismaa Lääne Aafrika Kõigepealt veeti toorsiirup Põhja Ameerikasse kus see rummiks ümber töödeldi seejärel purjetati Mustale Mandrile kus rumm võimalikult soodsalt värske orjalaadungi eest maha müüdi Orjad viidi aga otseteed rummisaarte istandustesse tööle Tänu Inglise meremeestele kelle igapäevasesse toiduratsiooni kuulus seaduse kohaselt 1½ pinti kanget rummi levis jook 18 saj ka mujal maailmas Seadus ise kehtis kuni 20 sajandi 60ndateni kuid 1740 aastal käskis admiral Vernon rummi veega vahekorras 1 4 lahjendama hakata Tänu sellele sai admiral üldlevinud sõimunime Old Grog grogram kanga järgi millest tol ajal laevastiku tarbeks rõivaid tehti ega võitnud iial meremeeste poolehoidu kes veega lahjendatud rummi samuti grog iks ümber ristisid Ajalooliste rummikangelaste hulka kuulub terve armaada musta lipu all seilanud mereröövleid näiteks arvatakse et just hirmuäratav Francis Drake segas kokku maailma esimese Mojito Stiilsele ning auväärsele Jamaika rummile Captain Morgan mida toodetakse aastast 1680 andis aga nime kurikuulus Inglise päritolu piraat ning sama saare hilisem kuberner Henry Morgan 1635 1688 RUMMI VALMISTAMINE Rummi tooraineks olev suhkruroog võib kasvada 6 8 m kõrguseks ning saavutab koristusküpsuse alles siis kui pool taimest on kuivanud Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl ehk vesou mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehaksegi suhkrut Ülejäänud mustjaspruunile massile mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel Saadud segust ehk washist valmistatakse tööstusliku menetluse teel lõviosa rummidest Mõnel pool toodetakse rummi ka põllumajanduslikul meetodil kuid mitte melassist vaid suhkruroomahlast ja siirupist ning tulemus on tõesti ekstraklassist Rummisaartena tuntud regiooni võib laias laastus jaotada kolmeks piirkonnaks prantsuse keele levialale kuhu kuuluvad Haiti Guadeloupe Martinique jne on iseloomilik just põllumajanduslik menetlus inglise keele mõjualasse jäävad Jamaika Barbados Demerara Tobago Trinidad jne kus praktiseeritakse rohkem aeglast tööstuslikku meetodit hispaania keele levitsooni moodustavad Kuuba Puerto Rico Bahama saared Kesk Ameerika jne kus on valdav kiire tööstuslik menetlus Lisaks tootmistehnoloogilistele nüanssidele on pea igal saarel aja jooksul välja kujunenud ka oma spetsiifiline taimehübriid ning unikaalne segamisprintsiip Lühikese 24 28 tundi vältava fermentatsiooniajaga pärmi puhul on tulemuseks mahe ja kerge hispaania stiilis baasalkohol Pika mõnest päevast mitme nädalani ulatuva fermentatsioonitsükliga pärmi kasutamisel saadakse hästi aromaatne ning täidlane inglise stiili baasalkohol Vastavalt väljakujunenud stiilile praktiseeritakse nii kolonn kui padadestillatsioonimeetodit vahel ka mõlemaid kombineeritult Washi happesuse tõstmiseks kasutatakse rummi destilleerimisel alati ka nn backset ehk sour mash meetodit Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 1 20 vahel harva isegi 30 aastat Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest Reeglina kasutatakse vanu ameerika valgest tammest tehtud vaate paremate rummide puhul ka uusi Küpsemisele järgneb segamine mille tulemusel parananeb ning ühtlustub joogi maitse Omavahel segatakse nii erineval meetodil valmistatud kui eriealisi rumme vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel harva isegi erinevate saarte rumme Joogi lõplikule

    Original URL path: http://www.prike.ee/rumm/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive

  • Kohv - Prike
    õhuga röstimise korral röstib ubasid 200 kraadine kuum õhk LIIGITUS Arabica kõige levinum ja kvaliteetsem kohviuba Arabica kohvipuu on nõudlik taim mis vajab niisket sügavat ja viljakat mulda Kasvab mäejalamitel 2000 m kõrgusel ja platoodel Arabica kohviuba sisaldab poole vähem kofeiini kui Robusta uba Robusta kasvab madalamatel kõrgustel Seda on lihtne kasvatada sest taim ei ole nii tundlik ega haigustele vastuvõtlik Liberica annab üsna madala kvaliteediga kohviube ning omab kohviturul vähetähtsat positsiooni Kohvi kasvatatakse umbes viiekümnes riigis mis asuvad maakera troopilises vöötmes Ladina Ameerika Kariibi mere saared Aafrika Araabia Indoneesia Kohvi kasvatamine nõuab kannatlikkust sest puu hakkab müügikõlbulikku saaki andma alles 2 5 aasta möödudes Aastas saab ühelt taimelt sobilikku toorkohvi umbes 500 grammi ERIKOHVID Espresso tumeda röstiga ubadest espressomasinaga pressmeetodil valmistatud aromaatne ja intensiivse maitsega kange klassikaline kohvijook Õige espresso tunnuseks on joogi pinnale moodustuv kuldpruun vahukiht crema mille tihedus hoiab kinni isegi peensuhkrut Ühe tassi espresso jaoks võetakse 3 cl vee kohta 7 5 8 5 g espressokohvi 1 kohvimõõdulusikatäis on 7 8 g Café Crema seda valmistatakse nagu espressotki kuid 3 cl vee asemel lastakse kohvist läbi suurem hulk vett 0 5 0 6 dl vee kohta 7 5 8 5 g espressokohvi Cappuccino tavaline espressokohv millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim Eelsoojendatud u 1 5 dl tassi valatakse espressokohv seejärel vahustatud kuumutatud piim Tassitäieks joogiks arvestatakse 6 5 7 g espressokohvi 0 5 0 6 dl vett ja 1 dl piima Võib kaunistada kakaopulbri või šokolaaditükkidega Café Latte itaalia tüüpi piimakohv mis sisaldab 1 3 espressot ja 2 3 kuumutatud piima Jooki serveeritakse piaalist või klaasist Espressomasinaga valmistatakse espressojook see valatakse klaasi ja lisatakse vahustatud kuumutatud piim Tassitäieks mõõdetakse 12 14 g espressokohvi 1 2 dl vett ja 1 2 dl piima Võib kaunistada kakaopulbriga Café au Lait prantsuse piimakohv mida valmistatakse kangest prantsuse röstiga

    Original URL path: http://www.prike.ee/kohv/ (2016-02-17)
    Open archived version from archive