archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • "President võeti Leedris vastu lahke lauluga", Meie Maa
    Leedris vastu lahke lauluga Meie Maa Laupäev 05 September 2015 11 14 Ines Vapper Saaremaa visiidi käigus eile Aasta Küla konkursi võitjaid Leedri küla rahvast külastanud president Toomas Hendrik Ilves peab saarlasi töökateks ja ettevõtlikeks Kohata sellise koostöövaimu ja kogukonnatundega inimesi nagu siin Leedris toim on tõesti ootamatu ja meeliülendav tõdes president kelle sõnul on kurtmist kehva elu üle saarlaste seas tunduvalt vähem kui mõnes teises maakonnas Ma ei tea kas see on kliima või läheb siin viimastel aastatel lihtsalt paremini arutles ta Üks põhjus miks saarlastel läheb hästi on presidendi hinnangul aga kindlasti ettevõtlikkus ja töökus sest nii nagu on kodumaise toodangu reklaamimine moodi tulnud üle kogu Eesti toimib see tema sõnul väga hästi ka Saare maakonnas Kiitis president ju nii Leedri siirupiemandate kadakasiirupit kui külastuspäeva hommikul värskelt valminud kohalikku pannileiba ja karaskit Peale hea ja parema maitsemeelele pakkus Leedri küla presidendile rohkelt ka silmailu sest külaplatsist kaugemalgi oli muru elanike tungival nõudmisel eelmisel päeval hoolikalt ära niidetud Seda ikka salajases ootuses et äkki satub president juhtumisi ka minu talu õuele Rohkelt silmailu Kui seekord ka ei sattunud võib ootamatu külastus tulevikus veel aset leida sest Saaremaal käib Toomas Hendrik Ilves enda sõnul in cognito päris tihti Viimane nn mitteametlik visiit leidis aset vaid kolm nädalat tagasi kui Ilves käis lastega Kuressaare lossis einestas kuursaalis ja ööbis Muhus Seekordsel ametlikul visiidil olles veetsid president ja tema saatjaskond öö Georg Ots SPA hotellis Külastuse esimese päeva õhtusöök peeti Retro kohvikus kus president proovis ära Saaremaa lihaveise Vahetult enne mandrile tagasisõitu einestati veel Suures Tõllus kus kohtuti Lääne Saare valla ettevõtjatega pärast mida suunduti edasi Pöide pruulikotta Enim keskendus presidendi kahepäevane visiit haldusreformi teemadele Lääne Saare valla esindajatega räägiti ühinemise protsessist ning omavalitsusjuhtidega arutleti Saaremaa suurvalla loomise üle Arusaamatu viha Küsimusele mis on need asjad mille pärast presidendi süda praegusel hetkel

    Original URL path: https://president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/11540-2015-09-07-09-17-14/layout-visit.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Võidupühal Kärdlas 23. juunil 2015
    60 eestlase teistest riikidest alates Lõuna Aafrika Vabariigist lõpetades Soomega Teie kõrval olid kohal ka Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia maaväekompaniid õhutõrjeüksused Poolast Belgiast ja Saksamaalt Ameerika Poola ning Ühendkuningriigi sõjalennukid Läti psühholoogiliste operatsioonide meeskond ning Hollandi õhuväeohvitserid Kokku üle 600 liitlasvägede võitleja Kogu viimase aasta jooksul on meie liitlased taganud oma püsiva kohaloleku õhus maal ja merel Neil päevil on Tallinnas Ameerika suur merejalaväelaev San Antonio 1200 võitlejaga pardal Head kuulajad Mida see viimase poolteise aasta faktide loetelu meile ütleb Aga seda et NATO toimib NATO reageerib ja Eesti on seetõttu kaitstud Nende sündmuste ühisnimetajaks on solidaarsus Eesti NATOsse kuulumise normaalne ja loogiline osa Ukrainal seda napib sest Ukraina ei kuulu NATOsse Mõtleme siis täna nendele pingutustele mille võtsime ette paarkümmend aastat tagasi kui alustasime oma teekonda NATOsse ja korraldasime selleks radikaalselt ümber oma riigi Kui me poleks seda teinud siis mõelgem milline kindlusetus valitseks Eestis täna millise ärevusega me jälgiksime Ukraina arenguid kus päevast päeva hukkuvad Ukraina sõdurid Hea rahvas aga nii pole see ainult praegu Meie ajalugu iseseisva riigina algas samuti teiste solidaarsuse toel Vabadussõja alguses saabus Tallinna reidile detsembris 1918 Suurbritannia laevastik See oli välisriikide esimene abi Eestile Vabadussõjas Sõjas kus hukkus kokku 111 Briti sõjaväelast Detsembris 1918 saabus Tallinna esimene salk Soome vabatahtlikke Kokku võitles Vabadussõja ajal Eesti rahvaväes viis tuhat Soome vabatahtlikku Aprillis 1919 saabus Eestisse Taani vabatahtlike rood Head kuulajad NATOsse ja Euroopa Liitu kuulumine annab meile kindlustunde Kasvõi sellise et sõjauudiste ärevus Ukrainast jõuab meie meeltesse üha harvemini See märkamatu osa millele me isegi ei mõtle tähendab et Eesti ei pea närveerima See tähendab et oleme kaitstud Tasub tähele panna et NATOst või meid Vabadussõja ajal abistanutest rääkides me ei küsi eriti ei endilt ega teistelt miks nad tulid või tulevad ühte suveräänsesse riiki Me ei kasuta nende kohta solvavaid sõnu Me ei arva et nende siinolekus on midagi halba Ja kui asi peaks tõsiseks minema poleks Eesti rahva valdaval enamusel midagi selle vastu kui siia meie vabaduse kaitsele tuleks väga palju välismaalasi Praegu on mõnel meie NATO liitlasel endal ka raske Nad küsivad teise meile väga olulise ja solidaarsusele tugineva organisatsiooni Euroopa Liidu abi Needsamad riigid mille lennukid tõusevad Eesti ja me kõigi kaitseks õhku vajavad abi Ja me ei näi nende muret mõistvat Kus on meie solidaarsus Kas me tunneme et oleme teistega solidaarsed Selle asemel kuulame ja loeme hirmutamist ja vihakõnet solvanguid ja ähvardusi Muidugi ma mõistan et Lähis Idast ja Põhja Aafrikast tulevate sõjapõgenike vastuvõtmine on valus ja vastuoluline teema enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides Eestil on lisaks kõigele kanda väikerahvale paratamatult omane hirmude koorem Siin tõlgitakse mistahes võnge rahvastiku kultuuri ja keele valdkonnas kohe ohuks rahva ja riigi püsimajäämisele Aga räägime siis rahulikult neist hirmudest Meid ei aita kui asendame mõistliku debati juba eos paanika ja kõige madalamate kirgede väljapurskamisega Jälgides viimaste kuude arenguid nii meil kui mujal Euroopas on nii minus kui paljudes teistes süvenenud kartus et vajume abstraktse võõraviha hirmu ja üldise sallimatuse sohu Immigratsioonidebatist alates ja teiste vähemusteemadega jätkates on avalikus ruumis süvenenud meeleolud mis kutsuvad

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11432-2015-06-23-08-43-26/layout-visit.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilves kagupiiril: tugev piirivalve ja kaitstud piir on osa Eesti kõigile nähtavast julgeolekust
    Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kagupiiri külastus 15 06 2015 President Ilves kagupiiril tugev piirivalve ja kaitstud piir on osa Eesti kõigile nähtavast julgeolekust Kõik selle riigi visiidid Reset President Ilves kagupiiril tugev piirivalve ja kaitstud piir on osa Eesti kõigile nähtavast julgeolekust President Toomas Hendrik Ilves siseminister Hanno Pevkur ning politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher koos piirivalvuritega Eesti Vene piiri ääres Siseministeerium Riigipiiri külastus g Fotoalbum Esmaspäev 15 Juuni 2015 16 34 Te teete head tööd Eesti saab teile kindel olla tunnustas täna kagupiiril käinud president Toomas Hendrik Ilves piirivalvureid kes valvavad ja kaitsevad Eesti piiri ühes selle keerulisemas lõigus Riigipea keda saatsid siseminister Hanno Pevkur ning politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher tutvus Luhamaa lähedal viimase aasta jooksul võsast ja metsast puhastatud piirilõiguga tänaseks on sealsel piiril puhastatud kokku 72 km ning Võmmorskis Eesti Vene piiri kaasaegsete tehnilise valve lahendustega Eesti Vene piiri pikkus Narva jõel ja veehoidlal on 76 7 km Peipsi järvistul 126 3 km ja maismaal kuni Lätini 135 6 km Just kagupiir on eriti pingeline ebaseadusliku sisse ja läbirände ning salakaubaveo poolest tunnistasid Lõuna prefekt Tarmo Kohv ja Tartu piirivalvebüroo juht Tamar Tamm Mullu tabas piirivalve seal 90 illegaali ning avastas 28 salakaubaveo juhtumit Kagupiiri lõpliku ja tänapäevase väljaehitamise ning valvetehnikaga varustamise kogumaksumus on ligi 60 miljonit eurot Eesti riigi julgeoleku tugevuse üks kõigile nähtav ja tunnetatav osa on meie sisejulgeolek motiveeritud professionaalne üheks organisatsiooniks põimunud piirivalve ja politsei ning samuti päästeamet rõhutas president Ilves Sisejulgeoleku arendamine ja seal töötavate inimeste motiveerimine nõuab parlamendilt ja valitsuselt samasugust kompromissitut pühendumust nagu sõjalise riigikaitse edendamine tõdes riigipea Kui räägime sisejulgeoleku rahastamisest siis me ei räägi ainult betoonist autodest või varustusest vaid ka

    Original URL path: https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11419-2015-06-15-14-40-50/layout-visit.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilves Ämari lennubaasis: tunnustan Eesti õhuväelasi
    Presidendi trükis ilmunud kõned artiklid ja intervjuud presidendi tegevuse kajastused ja kirjutised tema kohta Videod Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Ämari lennubaasi külastus 12 03 2015 President Ilves Ämari lennubaasis tunnustan Eesti õhuväelasi Kõik selle riigi visiidid Reset President Ilves Ämari lennubaasis tunnustan Eesti õhuväelasi Ardi Hallismaa Eesti Kaitsevägi President Toomas Hendrik Ilves külastas Ämari lennubaasi g Fotoalbum Neljapäev 12 Märts 2015 15 29 President Toomas Hendrik Ilves külastas täna Ämari lennubaasi et tunnustada ja tänada meie õhuväelasi kes toetavad NATO õhuturbe korraldust Eestis ja laiemalt Balti riikides Mullu kevadel alanud NATO liitlaste õhuturbe vastuvõtmise on Eesti õhuvägi korraldanud eeskujulikult tõdes riigipea Seoses muutunud julgeolekuolukorraga võttis NATO kiiresti vastu otsuse oma kohaloleku suurendamisest Balti riikides Ämari lennubaas on suutnud pakkuda liitlasüksustele parimat võimalikku tuge lisas ta Õhuturve Balti riikide kohal on nähtav vajalik ja mõjus osa meie NATO liitlassuhtest rõhutas riigipea Ämari Eestis ja Šiauliai Leedus paiknevad

    Original URL path: https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11185-2015-03-12-13-30-36/layout-visit.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Hargnevatest teedest valida tarkust
    alustalad on kirjutatud põhiseadusesse Põhiseadus ei ole omaenda huvides kuritarvitamiseks Juba 1918 aastal oma riiki välja kuulutades pandi paika meie riigi demokraatlik olemus igaühe põhilised alles hiljem teistes riikides omaks võetud vabadused Needsamad põhimõtted kinnitasime vabadust taastades põhiseaduse rahvahääletusel uuesti üle Meile põhiseadusega tagatud põhiõigused moodustavadki selle vundamendi mis nii paljudele teeb Eesti armsaks mis teeb Eesti sinu minu ja me kõigi vabariigiks See vundament püsib kindlalt ka pea veerand sajandit hiljem Sellele vaatamata et elu on tohutult muutunud Et alla 30 sed ei saagi mäletada nõukogude okupatsiooni Et elu oli kaheksa korda vaesem kui Soomes Et vajasime reisimiseks viisasid Mil NATO ja Euroopa Liit olid küll eesmärgid ent siiski eelkõige unistus Et internetti ei olnud Et troll oli vaid liiklusvahend mitte veebipätt Kui ma aasta tagasi ütlesin mis meid siia on toonud see meid enam edasi ei vii siis mõtte tuum oligi just selles Iga põlvkond peab oma riigi põhialused tänapäevaseks mõtestama Oma demokraatiat hoides peame pidevalt hindama asju mis töötavad nagu neidki mis vajavad kohendamist Eesti ei tohi korrata teiste vigu ta peaks neist hoopis kasu lõikama Iseolemise mõte on olla ise mitte saada kellekski teiseks Millised on need ideed mis on ehk dogmaks muutunud mis vajavad värskendamist Millised ideed on ammendunud Millised ettekujutused riigi ülesehitusest mis meil taastatud vabaduse tuhinas põlvkond tagasi tundusid ainuvõimalikena on tänaseks saanud takistusteks või lausa probleemideks Ühelt poolt oleme väga edumeelsed ja uhked mõnede asjade üle nagu Skype e riik idufirmad kellest paljud on saavutamas maailmas suurt edu Aga samas oleme väga konservatiivsed teistes valdkondades ja kinni dogmades mis kehtisid 20 aastat tagasi See on paradoks mille lahendamise ülesande sõnastasin täna aasta tagasi Vastuse annab rahvas Ja üsna pea Head sõbrad Meie kasvav nõudlikkus oma riigi vastu ei tohi muutuda ootuseks et riik kõike teab ja teeb Küsigem endalt kas Eesti ühiskond ikka peab olema nõnda suures ulatuses korraldet riiklike käskude ja keeldudega Kas riigi süvenev lapsehoidja või koguni kasvatajaroll sobib kokku meie põhiseaduse mõttega Eesti riik on rajatud vabadusele rõhutan esmajoones vabadusele õigusele ja õiglusele Vaadates normaalselt toimivate seaduste üha uuesti ja uuesti ümberkirjutamist üha uute käsu ja keelunormide lisandumist üha laienevaid järelvaatajakohustusi politseile ja ametnikele kerkib paratamatult paljude huultele küsimus kas tõesti oleme jõudnud olukorda kus iga Eestis elavat inimest tuleb igaks juhuks käsitleda kui tõenäolist kurjategijat või poolearulist Mulle tundub et oleme korra tagaajamise õhinas üle pingutanud Minule meeldib kodanikke ja vabakonda usaldav riik palju rohkem Enamik inimesi on ju vastutustundlikud nad suudavad ette näha oma tegude tagajärgi ja tahavad pälvida kaasinimeste heakskiitu mitte hukkamõistu Seepärast loodan et praegu valitav Riigikogu ja järgmine valitsus suudavad ülereguleerimise kiusatusele vastu panna Hoiame oma põhiseadust ja selle vaimu Hoiame seadusi Teeme täpselt seda mis tarvis ja jätame tegemata mida tarvis ei ole Mu daamid ja härrad Eesti rahvas on hariduse usku Me tõesti täiesti siiralt usume et parim mida vanemad saavad oma lastele pärandada on hea haridus Mitte maad majad metsad või pangaarve Kaasaja tähtsaim kapital on teadmised ja oskused Seepärast peab hariduse kvaliteet igal pool Eestis olema ühtlaselt hea et anda

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11118-hargnevatest-teedest-valida-tarkust/layout-visit.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilves haridusjuhtide aastakonverentsil: tugev kool on tugeva hariduse ja tugeva ühiskonna alus
    kantselei ametlikud teated Avaldused Presidendi avaldused ja ühisavaldused koos Riigikogu esimehe ja peaministriga Intervjuud artiklid President Ilves Eesti ja välismeedias Bibliograafia Presidendi trükis ilmunud kõned artiklid ja intervjuud presidendi tegevuse kajastused ja kirjutised tema kohta Videod Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Haridusjuhtide aastakonverents Pärnus 05 02 2015 President Ilves haridusjuhtide aastakonverentsil tugev kool on tugeva hariduse ja tugeva ühiskonna alus Kõik selle riigi visiidid Reset President Ilves haridusjuhtide aastakonverentsil tugev kool on tugeva hariduse ja tugeva ühiskonna alus Joanna Jõhvikas Haridusjuhtide aastakonverents Pärnus g Fotoalbum Neljapäev 05 Veebruar 2015 15 51 Kuna oleme rahvana väikesed tuleb meil tagada et meil poleks nõrku koole Et hea haridus oleks vähemasti põhikoolini kättesaadav nii maal kui linnas ütles president Toomas Hendrik Ilves Pärnus toimuval haridusjuhtide aastakonverentsil Me ei saa endale lubada et mõned koolid jäävad teistest maha lihtsalt oma asukoha või mõne omavalitsuse meelevalla või keskpärase juhtimise pärast lisas riigipea

    Original URL path: https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11042-2015-02-05-13-59-13/layout-visit.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Toomas Hendrik Ilves Tartu rahu 95. aastapäeval 02.02.2015 Tartus Vanemuise kontserdimajas
    Aga see et asjad ei läinud teisiti näitab paljude inimeste sihipärast tegevust Tallinnas Washingtonis Brüsselis ja alliansi teistes pealinnades NATOsse ei saanud me ainult välisministeeriumi tubliduse tõttu suure kodutöö meie liikmelisuse ettevalmistamisel tegid kaitseministeerium ja kaitsevägi kes aastail 1991 1992 alustasid meie kaitsevõime arendamist praktiliselt nullist Kadriorg ministeeriumid ja peastaap töötasid koos ühes rütmis Nüüd näeme et mitte kunagi varem pole Eesti olnud nii Euroopa keskmes Veebruaris 2015 on Eesti kindel kaitstud ja hoitud Meil on liitlased kes on toonud oma üksused ka Ämarisse Tapale Aasta tagasi näis see paljudele võimatuna aga nüüd on see tõelisus osa uuest normaalsusest mida viimane aasta on Euroopasse toonud Normaalsusest mis on hoopis teine kui see mida oleme nautinud ja millega harjunud alates iseseisvuse taastamisest Nüüd saame jälle aru et kuigi meie pooldame diplomaatilisi lahendusi ei arva igaüks siinkandis et sõdadeta Euroopa on lõplik Saime jälle aru et me ponnistused arendada oma riigikaitset mida sugugi kõik ei pidanud vajalikuks osutusid siiski olulisteks Eesti riigikaitselise tugevuse alusmüür on meie selge ja arusaadav valmisolek ennast päriselt kaitsta Eesti tegelik tugevus kaasaegne kaitsevägi ja üha parem Kaitseliit kõrvuti liitlastega kes tulid julgeolekuolukorra muutudes siia see kõik annab usutavuse meie sõnadele Ning muidugi lisandub sihipärane Eesti rahvuslikke huve kaitsev välispoliitika Daamid ja härrad Kärajapäeval jaanuari keskel rääkides riigireformist ütlesin kahetsusega et täna tähendab turvaline paljude jaoks olla keskmine Kuid ärgem unustagem kahekümne aasta eest muutis Eesti edukaks just riigimeeste ja naiste kirg pakkuda üksteise võidu uusi ja paremaid ideid Inimesed nende tahe loovus ja vastutus on minu meelest olulisim edu võti Kuid ikka ja jälle tuleme tagasi väärtuste juurde Külma sõja vastasseis rüütas Lääne poliitikud ja poliitika kõlbelisse korsetti kuid nüüd on külma sõja ajastu kõlbeline ja poliitiline selgus haihtunud nii kirjutasin kaheksa aasta eest Diplomaatias Viitasin siis pea veerand sajandit kestnud rahule ja sageli ka inimeste või riikide majanduslikule kasusoovile See ei tähenda et keegi tahaks külma sõda tagasi See mida me tahame on Euroopa Liidu liikmesmaade ja NATO liitlaste moraalne selgroog Arusaam et eduka kaubavahetuse hind ei saa olla teiste vabaduse mahamüümine Euroopa Liit ja NATO on näidanud möödunud aastal ja tänavu jaanuaris tugevat ühtsust Aga me vajame nähtavamalt usutavamalt ja mõjusamalt meie ühiste väärtuste hoidmist ja kaitsmist Me vajame ka edaspidi kindlust et senine konsensus jääb püsima Euroopa Liit ja NATO peavad moodustama Euroopa ja Atlandi ülese moraalse tuumiku Demokraatlikke väärtusi ja vabadust hoidva moraalse tuumiku Viimase aasta jooksul kehtestatud sanktsioonid Ukraina iseseisvust ründavate agressorite vastu nii majanduslikud kui ka viisakeelulised näitavad Euroopa Liidu eetilist tugevust Nii mõnedki hakkasid selles ehk juba kahtlema Võõrväe sissetung Gruusiasse augustis 2008 ning Poti ja Gori pommitamised andestati ja unustati ju kiiresti et minna tagasi status quo ante juurde nagu poleks midagi juhtunud Ei tahetud liialt ärritada olulisemaks peeti kasulikke majandussuhteid See unustamine sarnanes olemuslikult omaaegse nõustumisega jagada Euroopa mõjusfäärideks Malaisia tsiviillennuki allatulistamine ja raketirünnak elumajade pihta Mariupolis on jõhkrad kuriteod mille korraldajad ning nende toetajad ja relvastajad tuleb rahvusvahelise kohtu ette viia Nende kuritegude õhutajad ja täideviijad langevad demokraatlike maade sanktsioonide alla Nagu ka need kes vangide alandava

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11019-2015-02-02-17-41-15/layout-visit.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilves soome-ugri kultuuripealinna avamisel: setod näitavad, kuidas hoida väikerahvaste elujõudu
    sõitis täna Setomaale kus Obinitsa vana seto küla Eesti serval astus soome ugri selle aasta kultuuripealinna seisusesse Setomaa on vaimult suur paik siin kahe ilma veerel kinnitas riigipea Mullu oli esimesena soome ugri kultuuripealinnaks Bõgõ küla Udmurdimaal Nüüd kandideerisid koos Obinitsaga 25 miljoni soome ugrilase pealinnaks ka Veszprém i linn Ungaris ja Vuokkiniemi küla Venemaa Karjalas Meie setode pühendumus ja sitkus on otsekui teejuht kuidas hoida oma eripalgelist kultuuri ka üle raskete aegade ja paratamatute muutuste Erilisuse hoidmine näiteks UNESCO kultuuripärandisse kantud seto leelo hoiab rikkamana kogu maailma rääkis president Ilves soome ugri kultuuripealinna avamisel Obinitsas Ta tunnustas setode visadust oma pärandi hoidmisel ja edendamisel Siin katõ ilma veere pääl näeme kuidas saab kaasaegseid võimalusi kasutades teha tööd oma pärandi heaks et kultuuriline ja keeleline eripära kõlaks valjult ja kuuldavalt toetades ka piirkonna majanduslikku arengut ja kõnetades inimesi paljudest paikadest üle maailma Just nii tuleb mõelda ka soome ugri ühisest asjast soovitas Eesti riigipea sest Soome ugri keelte ja kultuuride kestmise tarvis peame tegema enamat kui vaid talletama ja säilitama Maailm on muutunud küll väikesemaks kuid me ei tohi lubada et ta muutub kultuuriliselt vaesemaks President Ilvese sõnul saavad vaid soome ugri rahvad otsustada kuidas oma elujõudu hoida ja kasvatada demokraatlikud riigid on selles partnerid ja liitlased Ta meenutas et eesti soome ja ungari keeled on Euroopa Liidu ametlikud keeled ning näiteks saamid on saanud oma tegusad parlamendid Norras Rootsis ja Soomes Lätis aga taastatakse liivi keelt ja kultuuri Samas näeme kuidas Ust Luga sadama ehitus Loode Venemaal Soome lahe äärde hävitab vadjalaste külad loodetavasti mitte kogu rahva ning viimastel aastatel on Venemaal lõpetatud või piiratud soome ugri rahvaste rahvuskeelse hariduse andmist mis kiirendab nende assimilatsiooni nende kultuuri kadumist Siit tuleb selgelt ja väga kujundlikult välja vaba maailma tugevus ütles president Ilves Vabad ja demokraatlikud ühiskonnad peavad vajalikuks ning julgevad

    Original URL path: https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10944-2015-01-07-15-45-49/layout-visit.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive