archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Eesti Maaülikooli konverentsil "Eesti maa – elamisväärne ja igikestev" Tartus 17. novembril 2006
    võttes Ma ei vastanda maa ja linnaelu Ma ei jaga arvamust et Eesti elujõud paikneb üksnes või ennekõike maamullas ja metsalaanes Juba ammu ei vasta tõele Eduard Vilde poolt Ludvig Sanderi suhu pandud mõte et ainult parsil elab luule ainult vommil sigib suur idee Eestlased on ammu maarahva staatusest välja kasvanud See suur ja paratamatu areng ei saa tähendada aga seda et suurel osal Eesti territooriumist poleks tänapäevane elustandard võimalik Hoogustuva linnastumisega kaasnev võib peagi võtta alternatiivi neilt kes tõepoolest tahaksid maale tagasi minna Mitte ainult ööseks magama või nädalavahetusi veetma vaid igapäevast elu elama lapsi kasvatama ja tööle Eestil on läinud suhteliselt hästi Näiteks Lätis on Euroopa Liidu sisene tööjõu vaba liikumise võimalus teinud tühjaks asulad kus varem elasid tuhanded inimesed Koolid ja kauplused on kinni pandud kohalik infrastruktuur on kokku varisemas tööd ja äraelamisvõimalusi ei ole Peaksime küsima endilt miks maksta neli miljonit krooni maja eest Tallinna piiri taga kui vähemalt samaväärse elamise saab Lääne või Põlvamaal palju odavamalt Miks kulutada aega raha ja närve igal hommikul liiklusummikus seistes Miks minna elama Tallinna äärsesse valda mille infrastruktuur sealhulgas ka veevärk ja kanalisatsioon ei ole nii kiireks arenguks valmis Igatsetud väikeelamust ridaelamuboksist või korterist võib peagi saada painaja Me teame vastust Suurtes linnades on töökohad Lisaks on seal mastaabiefekt rohkem võimalusi kõrgem palk kaubamajad teatrid ja kontserdid paremad koolid ja kättesaadav eriarstiabi Ma tean et iga üleskutse inimestele jääda või minna maale elama jääb tühjaks jutuks kui maaelu eelised ei hakka üles kaaluma linnaelu puuduseid Tegelikult algab see väärtuste paikapanemisest ja eeskujust Mõni päev tagasi sõitsin terve pika päeva ringi Ida Virumaal See on suur tükk Eestimaad mida paljud Eesti inimesed veel võõrastavad See piirkond areneb seal on uusi ja kõrge palgaga töökohti seal on väga südamlikud ja haritud inimesed Valdades keeb tormiline kultuurielu Uskuge mind see on päris Eesti Saame sellega siis tuttavaks ärme võõrista seda Ärge saage minust valesti aru Ma ei taha Tallinnat halvustada tema väärtust ja staatust riigi pealinnana kahandada Me peame aga teiste piirkondade tähtsust esile tooma Vajadusel tegelikult aga päris sageli ka riiklikult näitama et Eesti ei piirdu Tallinnaga Pakun siin ühe võimaluse mis oleks kui alates tulevast aastast hakataks Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva vastuvõttu sedasama kus president kõnet peab ja mida ETV s näidatakse korraldama ka mujal kui ainult Tallinnas Ma arvan et juba tuleva aasta veebruaris peaks see üritus toimuma teadmiste linnas Tartus Ja miks ei võiks aasta pärast kui Eesti riik tähistab oma 90 iseseisvuspäeva pidada president oma aastapäevakõne Pärnus Linnas kus meie iseseisvus 1918 aastal välja kuulutati Selliste tegelikult väikeste kuid ometi kõnekate asjadega näitab riik et ta tuleb rahvale lähemale Asi mis Tallinnas on muutunud rutiiniks tähendab mõne teise linna elanikele väga palju Tehkem siis nii See on siiski pigem asja tseremoniaalne ja märgiline pool Sellest ei piisa Kui märgid on antud ja kui kutsume üles kogu maad rahvaga täitma siis tulevad kohe praktilised küsimused Näiteks milline on maaelu tulevik Eestis Mida maal oleks võimalik inimestele pakkuda peale palju rahulikuma elukeskkonna silmailu ja linnulaulu Ma ei hakka siin sekkuma

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2326-vabariigi-president-eesti-maauelikooli-konverentsil-eesti-maa-elamisvaeaerne-ja-igikestev-17-novembril-2006-tartus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President innovatsiooni aastakonverentsil INNOESTONIA Tallinnas 9. novembril 2006
    suutlikkus kasutada uusi ja tekkivaid tehnoloogiaid Tsitaadi lõpp Me näeme ja loeme et osa ettevõtjad on põhitegevusest ehk tootmisest loobumas ja selle asemel keskendunud kiiremat tulu tõotavatele valdkondadele Selle üheks näiteks on kinnisvaraarendus Mis saab aga siis kui viimane vaba maatükk või ehitis on rahaks tehtud Selle asemel võiksid ettevõtjad kasutada soodsat konjunktuuri ja investeerida jõuliselt tootmise ümberkujundamisse Tuleks moderniseerida sisseseadet mis lubaks tulevikus vähema tööjõukuluga toota konkurentsivõimelisemat kaupa Paremat aega kui praegu ei tule Samas ei loo Eesti majanduse olemasolev üsna madalatehnoloogiline struktuur tuleviku jaoks vajalikul määral uusi teadmisi ja ideesid Meie olemasolev ja Euroopa Liidu keskmisega võrreldes odavama tööjõu eelis on aga kadumas kui Rumeeniast ja Bulgaariast saavad tuleva aasta hakul Euroopa Liidu uued liikmesriigid Majanduse stabiilse ja pikaajalise kasvu eelduseks on Eesti ettevõtete võimekus müüa piisaval hulgal kõrge lisandväärtusega kaupu ja teenuseid Ilma tootlikkuse pideva tõusuta ja kõrgete professionaalsete oskustega inimesteta pole edu loota Iga enesest lugupidav Eesti poliitik kasutab Eesti tulevikust rääkides märksõnu teadmistepõhine Eesti või teadmistepõhine majandus need mõisted ummistavad meie arengukavu ja tulevikuplaane Sellest hoolimata ei ole paljud nendest plaanidest täna veel tegeliku sisuga täitunud Meie ainus võimalus ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks on innovaatilisus ehk uuendusmeelsus Meil tuleb suurendada Eesti funktsionaalset võimekust meil tuleb teha Eesti suuremaks Täpselt nii nagu tegime eelmise sajandi lõpus kui muude asjade kõrval rajasime e maksuameti See lähendas riiki rahvale see aitas kokku hoida aega ja tööjõudu see vähendas korruptsiooni ja pettuse riske Me peame ka oma tänastes otsustes lähtuma samasugustest eeldustest nagu tegime üle kümne aasta tagasi Tiigrihüppe programmi ellu kutsudes ja ellu viies Ka siis ei olnud ju meie eesmärk kõikide koolide lülitamine internetti Tiigrihüpe oli vaid vahend selleks kuidas Eesti lapsed saaksid konkurentsivõimelisi teadmisi kuidas Eesti saaks areneva maailmaga kaasa minna kuidas muuta meie igapäevaseid toimetusi tõhusamaks Internet ongi eeldus see on ligipääs see on võimalus Tark kasutab seda oma töös ja hariduses mõni teine piirdub vaid meelelahutusega Ehk siis küsimus kas Wikipedia või rate ee Mõlemad on internet Head kuulajad järgnevalt sooviksin ma jagada teiega mõningaid tähelepanekuid Eesti teadus ja innovatsioonipoliitikast Esiteks me peame aduma Eesti asendit ja suurust Mulle tundub et me lähtume oma teadus ja innovatsioonipoliitikas eeldusest et Eesti on samasugune suurriik nagu seda on USA või Saksamaa Eesti aastased investeeringud teadus ja arendustegevusse moodustavad väikese osa mõne suurkorporatsiooni teadus ja arendustegevuse eelarvest 99 9 protsenti teadmistest luuakse väljaspool Eestit Euroopa Liidus USA s Jaapanis Hiinas Indias ja mujal Isegi kui me mitmekordistaksime oma kulutusi teadus ja arendustegevusele ja seda me Euroopa Liidu finantsperspektiivi raames ka teeme ei muuda see proportsioone 99 9 protsenti uutest teadmistest luuakse ka edaspidi väljaspool Eestit Kui arengukava Teadmistepõhine Eesti II järgi tuleb investeeringud teadus ja arendustegevusse viia 2014 aastaks kolme protsendini SKT st siis isegi meie majanduse praeguse kasvutempo juures moodustab selle raha hulk vaid tühise osa sellest mida investeerivad uute tehnoloogiate väljatöötamisse maailma võimsaimad ettevõtted riikidest rääkimata See tähendab et kui tahame nautida majanduskasvu vilju ka edaspidi on meie ainus võimalus saada osa teadmistest mis luuakse väljaspool Eestit Veelgi parem Eesti peab saama osade uute teadmiste kaasautoriks

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2325-vabariigi-president-innovatsiooni-aastakonverentsil-innoestonia-9-novembril-2006-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Riigikogu konverentsil "Väärtused ja huvid rahvusvahelises poliitikas" Tallinnas 30. oktoobril 2006
    esineda Eesti parlamendi korraldataval Euroopa konverentsil Sellele traditsioonile pandi alus hulk aastaid tagasi kui Euroopa Liidu liikmelisus tundus meile kättesaamatu unistusena Tänaseks on konverentsist saanud tõsiseltvõetavad rahvusvahelised mõttetalgud kus Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide teadlased poliitikud ja mõtlejad kogunevad et arutada Euroopa tänaseid kõige pakilisemaid küsimusi Inimesed ja ka riigid kelle osas kunagi kõvasti kaheldi kas nad üldse sobivad Euroopa Liitu on osutunud tõsisteks tegijateks Euroopa Liidu kujundamisel Euroopa Liit loodi enam kui pool sajandit tagasi vabaduse ja demokraatia garanteerimiseks Euroopa maailmajaos Usuti et need väärtused on endastmõistetavad et me alati seisame nende eest Täna aga on euroopalikud väärtused Euroopa Liidu enda sees eriti aga meie naabruskonnas sattunud tugeva surve alla Seetõttu on ka tänase konverentsi teema Väärtused ja huvid rahvusvahelises poliitikas palju aktuaalsem kui keegi meist oleks paar aastat tagasi arvanud või kartnud Mu daamid ja härrad Viie kuu pärast me tähistame viiekümne aasta möödumist Rooma Lepingu sõlmimisest See leping pani aluse Euroopa Ühendusele mis on oma liikmeile eriti aga Euroopa Liidu kodanikele toonud õigemini loonud pool sajandit rahu turvalisust ja majanduslikku õitsengut Kuid sel edulool on ka teine pool Täpselt nädal aega tagasi osalesin ühel hoopis teisel viiekümnendat aastapäeva tähistaval tseremoonial Ungari ülestõusu juubelil Too üritus meenutas mulle et ega neid euroopalikke väärtusi millest me siin täna räägime pole alati kõigile lubatud ega kättesaadavaks tehtud Paljudele tänastest Euroopa kodanikest polnud need väärtused lubatud ajal mil Euroopa Ühendus juba õitses Sest nemad elasid karmi saatuse tahtel väljaspool Euroopa Ühendust Viimasel ajal on õige mitmes niinimetatud vanade liikmesriikide ajalehes ja ajakirjas aga ka eravestlustes avaldatud pettumust et niinimetatud uued liikmesriigid pole olnud loodetud määral konstruktiivsed ja lõimunud Me loeme patroneerivaid artikleid selle kohta et ju need demokraatiad on siis järelikult arenevad ja noored et küpseks demokraatiaks sirgumine võtab aega enam kui 15 aastat Homme ilmuvas Foreign Affairs i novembrinumbris on sel teemal eriti põhjalik ja murelik käsitlus Neid ebamugavaid aga vähemalt osaliselt ka põhjendatud artikleid kirjutatakse vaatamata sellele et Euroopa Liidu viimane laienemine on toonud nn vanadele liikmetele meeletut majanduskasu kindlustanud nende julgeolekut ja muutnud demokraatlikuks piirkonna kus alles 17 aastat tagasi inimesi nende veendumuste pärast taga kiusati Ometi sõlmiti Rooma leping vähem kui 12 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu Kui vanad või noored olid siis toonased lepingule alla kirjutanud demokraatiad Veelgi kummalisem on aga see et peaaegu kõik tuntumad kodanike endi spontaansed ülestõusud vabaduse ja demokraatia nimel on aset leidnud neis riikides kellele täna omistatakse ebaküpsust Varssavi ülestõus 1944 aastal 1953 aasta ülestõus Ida Berliinis Ungari ja ehk vähem tuntud Poznani ülestõus Poolas 1956 aastal Praha kevad 1968 aastal Poola Solidarnosc 1980 aastal spontaansed öölaulupeod Eestis 1988 aastal Need olid kodanike väljaastumised demokraatia eest Ma ei hakka siin meenutama küpse Euroopa demokraatliku üldsuse reaktsiooni neile sündmustele me teame milline see oli ega taha ka rääkida meie naabruskonna vaikimisest Eestis toime pandud repressioonide suhtes Piisab sellest kui meenutan et 1981 aastal tervitas Lääne Saksamaa liidukantsler sõjaseisukorra väljakuulutamist Poolas ja nimetas kindral Jaruzelskit oma riigi patrioodiks Mida peaksime sellest järeldama Ma pakun kolm võimalust Esiteks pole mõtet minna ülbeks ega

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2324-vabariigi-president-riigikogu-konverentsil-vaeaertused-ja-huvid-rahvusvahelises-poliitikas-30-oktoobril-2006-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President pidulikul õhtusöögil Tema Majesteedi Kuninganna Elizabeth II ja Tema Kuningliku Kõrguse Edinburghi hertsogi Prints Philipi auks Mustpeade majas 19. oktoobril 2006
    Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President pidulikul õhtusöögil Tema Majesteedi Kuninganna Elizabeth II ja Tema Kuningliku Kõrguse Edinburghi hertsogi Prints Philipi auks Mustpeade majas 19 oktoobril 2006 19 10 2006 Teie Majesteet Teie Kuninglik Kõrgus ekstsellentsid daamid ja härrad Mul on suur rõõm tervitada Teid Teie Majesteet ja Teie Kuninglikku Kõrgust teie riigivisiidil Eestisse See suursündmus jääb tähisena kahe riigi suhete ajalukku Eesti rahvas on Teie külaskäigu vastu võtnud suure sümpaatiaga Meenutaksin siinkohal ka ühte teist rõõmupäeva meie rahva ajaloolises mälus 12 detsembrit 1918 kui tuhanded tallinlased tervitasid Briti laevastiku saabumist Suurbritannia abi ja toetus Eestile meile nii raskes Vabadussõjas aastatel 1918 kuni 1920 oli hindamatu Me peame kalliks Eesti vabaduse eest hukkunud briti sõjaväelaste mälestust Neid meenutavad mälestustahvlid Tallinnas ja Portsmouthis Austusena antakse ühele sõjalaevale mis saabub Suurbritanniast meie laevastikku täiendama admiral Cowani nimi Esimesed teated kaupmeeste seltsi tegevusest selles majas on pärit täpselt 600 aasta tagant aastast 1406 Selleks ajaks oli Tallinn juba üle sajandi kuulunud Hansa Liitu ning mängis tähtsat rolli rahvusvahelises kaubanduses eelkõige merekaubanduses Muude hansapartnerite seast märgiksin siinkohal Londonit ja seda kinnitab ka raidkivi sealse hansakontori vapiga selle maja fassaadil Laevad tõid meile mitte ainult kaupu vaid siia asuti elama kõikjalt Euroopast saabusid ideed ja uuendused Tunnustatud õpingutekohaks muutus muuhulgas Oxfordi Ülikool Ärivaimu ja avatust uuele tehnikale oleme me läbi sajandite näinud õitsemas Ühendkuningriigis ja seda püüame me hoogustada ka tänapäeva Eestis Lisaks jõudis meieni teie juurest ka olulisi ühiskondliku mõtte saavutusi mis mõjutasid Eesti rahva ideaalide ja väärtuste kujunemist Raskel võõrvõimu perioodil 1940 aastast andis meile jõudu pühendumus demokraatlikele väärtustele ja ideaalidele Need võimaldasid meil seista vastu võõrale ideoloogiale ja vägivallale ning säilitasid poole sajandi jooksul vabaduseiha Suurbritannia nagu ka teiste demokraatlike riikide mittetunnustamispoliitika Nõukogude okupatsiooni suhtes lisas meie inimestele meelekindlust Me oleme tänulikud Ühendkuningriigile tuhandete meie põgenike vastuvõtmise eest kellest said tublid kodanikud Üks eestlastest on valitud ka parlamendi Alamkoja liikmeks Iseseisvuse taastamise järel me teadsime milline on tõeline kodaniku väärtustele õigustele ja vabadustele tuginev ühiskond Kui veel lisada vabanemisel lahti pääsenud rahva loov energia siis te mõistate kuidas sündisid meie sügavad reformid mis on pannud aluse tänasele kiirele arengule Dünaamiline on viimase 15 aasta jooksul olnud ka meie kahe riigi suhete areng Kaubavahetus on jõudsalt kasvanud ja üldiselt tasakaalus Ühendkuningriigi firmad on Eestisse investeerinud nii otse kui Põhjamaade kaudu Eraldi tahaksin kasutada siinkohal võimalust Teie kaudu tänada Ühendkuningriiki ulatusliku abi eest mitmes eluvaldkonnas kaitsejõudude ülesehitamisel hariduses ja teaduses politsei väljaarendamisel ja nii edasi Real elualadel on meil töötanud ja oma kogemusi jaganud Briti eksperdid Minu eraldi tänu kuulub Briti Nõukogule süstemaatilise ja energilise töö eest Eestis Praegune riigivisiit on kindlasti väga tõsine kinnitus Eesti ja Ühendkuningriigi suhete ulatuslikkusest ja lähedusest Aga see tähistab ka uue suure etapi algust kus meie kaks riiki teevad koostööd heade partneritena

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2323-vabariigi-president-pidulikul-ohtusoeoegil-tema-majesteedi-kuninganna-elizabeth-ii-ja-tema-kuningliku-korguse-edinburghi-hertsogi-prints-philipi-auks-19-oktoobril-2006-mustpeade-majas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Miina Härma Gümnaasiumi 100. juubelil 14. oktoobril 2006
    Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President Miina Härma Gümnaasiumi 100 juubelil 14 oktoobril 2006 14 10 2006 Austatud Miina Härma Gümnaasiumi direktor proua Ene Tannberg lugupeetud kunagised ja tänased õpetajad head õpilased ja vilistlased kallid külalised ja sõbrad Mul on täna suur au ja ülimalt meeldiv võimalus õnnitleda kallist juubilari esimest eestikeelset gümnaasiumi sajanda juubeli puhul Oma presidendiameti teisel tööpäeval kolmapäeval saatsin ma õnnitluskirja proua Natalja Ellerveele Auväärsel daamil täitus sajas aastaring Meie hulgas on inimesi kes on vanemad kui Miina Härma Gümnaasium See näitab meie omakeelse haridustee suhtelist lühidust kui võrdleme seda paljude teiste Euroopa kultuurrahvaste omaga Aga nagu me Eesti ajaloost hästi teame meie hilist algust ei tinginud mitte eestlaste laiskus vaid ikka võõra võimu seatud takistused Kohe kui väikseimgi võimalus tekkis tegid meie esiisad asja ära 1906 aastal pani Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts Tartus käima eestikeelse tütarlaste keskkooli Võtmeisikuteks olid Jaan Tõnisson Peeter Põld Oskar Kallas ja Heinrich Koppel Veidi enam kui kümme aastat hiljem olid samad mehed nende hulgas kes kasutasid ära järgmise ajaloolise võimaluse Eestist sai iseseisev demokraatlik riik Ei ole juhus et meie riigi niinimetatud asutavad isad on samad kes varasematel aastatel olid kaasa löönud kultuuri ja haridusseltside akadeemiliste organisatsioonide ja koolide loomisel ning seisid ka eesti teatri ja ajakirjanduse lätetel Üks kasvas välja teisest Kultuuri ja hariduselust ja koolidest sai vundament millele ehitati Eesti riik Saja aasta eest mulda pandud taimest on kasvanud võimas puu Ta on ajalootormidele vastu pannud Kaotanud oksi ja ehk vahel ka kiratsenud Aga ta jäi ellu ning sirgus paljudest teistest võimsamaks Olen

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2322-vabariigi-president-miina-haerma-guemnaasiumi-100-juubelil-14-oktoobril-2006/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ametisseastumise tseremoonial 9. oktoobril 2006
    ja kodusemaks Eesti Vabariigis sündinud ja kasvanud põlvkond ei pea enam kuulama ega mõistma vabandusi et nende vanematel polnud teist valikut et me küll tahtsime aga ees olid vesi ja kõledad kaljud Meil pole enam õigust vabandada end välja öeldes taas iseseisvunud Eesti Uus põlvkond ei mõista enam sõna taas Ja nii olgugi Mulle pole kunagi meeldinud küsimus kas me siis sellist Eestit tahtsime See küsimus sõnastab jõuetu allaandmise Meie riik pole mitte soovimise või tahtmise vaid tegutsemise tulemus Meie riik on igal oma eksisteerimise hetkel meie endi kodanike mitte aga Moskva Brüsseli või Rahvusvahelise Valuutafondi looming Meie riiki pole loonud ükski eraisik ükski valitsus erakond ega firma Eestit peame julgelt ja sihikindlalt kujundama meie ise meie kõik iga päev Küsima peab seetõttu hoopis nii millist Eestit me tahame pärandada oma lastele Siit koorub ka meie ees seisev ülesanne ja sihiseade kuidas edasi Hea Eesti rahvas Inglane John Locke ja veidi hiljem prantslane Jean Jacques Rousseau rääkisid juba 300 aastat tagasi et riik on kodanike kokkulepe selle kohta kes valitseb ja kuidas seda tehakse Ühiskondlik lepe millest nad kirjutasid eeldab et riik on kodanike oma Õigus otsustada mida riik teeb antakse valitsejaile nii kauaks kui kodanikud sellega nõus on Selline lähenemine kohustab meid kõiki kellele rahvas on usaldanud juhtimise ja vastutuse tegutsema kodanike ning mitte millegi muu nimel Kui mõni õigustab hämarat tehingut sõnadega et riik ei saanud ju sellest kahju siis ütleja ei mõista mis asi on riik Ühe või teise grupi mistahes suvaline ja varjatud eelistamine petab kodanikke see rikub kodanike ja riigi vahelist kokkulepet See riivab kodanike usku õiglasse riiki See saeb pikkamööda läbi õigusriigi kandvad talad Kui ma räägin siin kodanikest ja kodanike riigist siis ma räägin tsiviilühiskonnast aga mitte kodakondsusseadusest Kui me soovime et kõik inimesed Eestis viie aasta pärast tunneksid uhkust et nad elavad just Eestis ja mitte mujal siis peame mõtlema kõigile oma kaaskondlastele nende rahvusest päritolust ja usutunnistusest hoolimata Selle kõrval lasub meil kohustus seista nende eest kes okupatsiooni ajal kannatasid aga on ka kohustus leppida nendega kes okupatsiooni ajal tegid neile haiget Me ei saa edasi minna vastastikuse siunamise ja süüdistamisega See ei tähenda et tuleks nagu meile sageli Idast soovitatakse minevik unustada Kui aga tahame iseseisvas Eestis sündinud põlvkonnale pärandada vaimselt terve riigi siis ei tohi minevikku enam kasutada malakana Minevik ise ei saa kedagi karistada ja kahtlustada siis kui minevik paistab läbi on teada ja avalik On saabunud aeg pöörata uus lehekülg ja mõelda tulevikule Ent selleks tuleb teha palju rohkem kui küsida ühtedelt vabandamist ja teistelt andeksandi Kui tahame et Eesti oleks suur ja suuremeelne siis peame pakkuma kõigile siin elavatele inimestele midagi kordumatut Eestile ainuomast ja paeluvat Me peame pakkuma põhjuse mis hoiaks Eesti noori Eestis ja tooks tagasi ka need kümned tuhanded kes on siit viimase 15 aasta jooksul lahkunud Eesti uus lehekülg eeldab et me muutume paremaks Et me ei süüdista ei hirmuta ega ähvarda ei maksa kätte ega solva Me peame hakkama käituma nii nagu tahaksime et meiega käituksid teised Teised inimesed ja teised

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2321-vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-ametisseastumise-tseremoonial-9-oktoobril-2006/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • EST Sisevisiidid
    riiklike teenetemärkide kavalerid Ettepanekute tegemine teenetemärgi andmiseks Pressiteated Presidendi kantselei ametlikud teated Avaldused Presidendi avaldused ja ühisavaldused koos Riigikogu esimehe ja peaministriga Intervjuud artiklid President Ilves Eesti ja välismeedias Bibliograafia Presidendi trükis ilmunud kõned artiklid ja intervjuud presidendi tegevuse kajastused ja kirjutised tema kohta Videod Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/sisevisiidid/year-2006.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • EST Sisevisiidid
    ringsõitudest Välisvisiidid Ülevaade Vabariigi Presidendi riiklikest ametlikest ja töövisiitidest välisriikidesse Otsused Otsused seaduste ametisse nimetamiste ja tagasikutsumiste autasude andmise jms kohta Käskkirjad Käskkirjad sõjaväeliste auastmete andmiseks presidendi kantselei tegevuse korraldamiseks jne Teenetemärgid Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid Ettepanekute tegemine teenetemärgi andmiseks Pressiteated Presidendi kantselei ametlikud teated Avaldused Presidendi avaldused ja ühisavaldused koos Riigikogu esimehe ja peaministriga Intervjuud artiklid President Ilves Eesti ja välismeedias Bibliograafia Presidendi trükis ilmunud kõned artiklid ja intervjuud presidendi tegevuse kajastused ja kirjutised tema kohta Videod Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Visiidid 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Penuja piiriületuskoha avamine 22 12 2007 22 12 2007 Schengeni viisaruumi laienemispidustused Valga ja Valka linnas 21 12 2007 21 12 2007 Ringsõit Võrumaal 26 11 2007 26 11 2007 Vabariigi President Pärnumaal 09 11 2007 09 11 2007 Võrumaa tahteväljenduspäeva kõnekoosolek 21 10 2007 21 10 2007 Tartu Ülikooli 375 aastapäeva üritused

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/sisevisiidid/year-2007.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive