archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President ajalehe Postimees korraldatud lõunasöögil 9. jaanuaril 2007
    ütleb et vihkab türklasi mustlasi ja juute Nagu ütlesin on see iseloomustus üsna leebe Enamik artikleist on oluliselt kriitilisemad Nois viidatakse Ungari peaministrile kes on omaks võtnud hommikust õhtuni valetamise Kolmandad autorid naudivad mõnede uute liikmesriikide poliitikute ütlemisi nagu Slovakkias kus ühe koalitsioonipartei juhi sõnul on mustlaste probleemi lahendamiseks vaja väikest aeda ja pikka piitsa Tagatipuks pealkirjastasid äsja mitmed ajalehed üsna sarnaselt ühe olulise uudise nimelt Uute liikmesriikide Rumeenia ja Bulgaaria esimene kingitus Euroopale neofašistlik fraktsioon Euroopa Parlamendis Ilmselt hakkab seda fraktsiooni juhtima inimene kelle sõnul mustlasprobleemi ei ole andke 2000 eurot ja ma leian teile noore ilusa 12 aastase mustlanna naiseks Kui mõtleme kuluaarivestlustele mida Eesti diplomaadid on viimastel kuudel kuulanud Euroopa tuleviku ja uute liikmesriikide kohta on poliitikute jutt tegelikult palju karmim Üks on selge sellised meeleolud ühtse Euroopa teket ei soodusta Ja meil tuleb küsida mida tähendavad sellised tendentsid Eestile Vaadakem veidi laiemat konteksti Pole saladus et vanad liikmesriigid suhtusid Euroopa Liidu laienemisse 2004 aastal kõhklusega Paljudele oli see vastumeelt kuid sellele vaatamata oldi viisakad Me teame et kardeti odavat tööjõudu ja uute liikmesriikide maksupoliitikat mis nende hinnangul viib töökohad uude Euroopasse ja ka Hiinasse Samuti oli erinev uute liikmesriikide suhe paljudesse olulistesse küsimustesse See tulenes näiteks nende teistsugustest kogemustest seoses Venemaa ja USAga hoopis liberaalsemalt suhtutakse kaubanduspoliitikasse ja teenuste direktiivi Eesti ees on kolm ja üldsegi mitte kerget Euroopa arenguteed Valutuim neist on põhiseaduse leping mis lahendaks paljud otsuseprotsessi puutuvad küsimused ning siluks vähemalt ajutiselt mitmed vastuolud Aga kardan et sel leppel pole suurt tulevikku sest Prantsusmaa ja Holland vastandavad end just neile arengutele kaubanduses ja maksupoliitikas mille eest seisab uus Euroopa Teine lahendus on verheugenlik suurte ja väikeste Euroopa mis peegeldab sedasama rahulolematust ja igatsust vanade aegade järele Kui suure ja väikse Euroopa mudel hakkaks vanas Euroopas populaarsust koguma tähendaks see minu arvates Euroopa Liidu lõppu Kolmas areng viib meid kahe kiirusega Euroopani mis hakkaks koosnema tuumikust enamasti vanadest ja aina tihedamalt lõimuvatest liikmesriikidest ja perifeersest vabakaubandustsooni tunnustega Euroopa Liidust Just seda arenguteed pean kõige tõenäolisemaks sest see rahuldab ühtaegu nii vanemaid kui ka paljusid uusi liikmesriike Belgia peaminister Guy Verhofstadt pakub oma raamatus United States of Europe Euroopa Ühendriigid toim loogilise lahenduse et nn tuumik Euroopa tuleks üles ehitada eurotsooni baasil Kui see peaks teoks saama oleks Eesti jälle väljas see tähendab et mitte selle kõige tähtsama grupi sees Aga me võiksime tahta kuuluda sellesse gruppi mis hakkab kujundama Euroopa majanduspoliitikat ka juhul kui meil on sellest teistsugune ettekujutus Kui 27 liikmesriiki ei pruugi hakkama saada ühise energiapoliitikaga on väiksemas grupis see võimalik jne Rääkimata ühisest välispoliitikast mis on praegu tehtav küll näiteks Myanmari suhtes kuid väga küsitav Euroopa Liidu lähinaabrite suunal Eesti vist ei tahaks jääda olukorda kus Saksamaa Prantsusmaa Belgia ja Itaalia kujundavad ühist välispoliitikat ning meie ei saaks seda mõjutada Olles lugenud kümneid artikleid pahade viletsate ja tagurlike uute liikmesriikide kohta pole ma õnneks kordagi neis näinud mainitavat Eestit Meie kohta ei öelda halvasti ja pole ka põhjust Meil pole protofašiste vaatamata idast kostuvale retoorikale Meie valitsused toimivad Eesti pole Euroopa

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2333-vabariigi-president-ajalehe-postimees-korraldatud-lounasoeoegil-9-jaanuaril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Eesti Haridusfoorumil Haapsalus 5. jaanuaril 2007
    Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Eesti Haridusfoorumil Haapsalus 5 jaanuaril 2007 05 01 2007 Lugupeetud minister maavanem riigikogu liikmed austatav haridusfoorum Alustuseks lubage mul teile soovida head uut aastat ja kordaminekuid alanud uuel aastal Mul on väga hea meel siin olla Kui vaadata minu curriculum vitae d siis ka mina olen olnud õpetaja Mulle meeldib õpetada mõne arust ehk liigagi palju Hindan seda tööd mida te teete Täna on 5 jaanuar paljud inimesed pole veel naasnud pikkade pühade järel argisesse töörütmi kuid teie olete kogunenud ühele aasta kõige olulisemale suurfoorumile Olgu ausalt öeldud siiatulek on ka minu selle aasta esimene suurem töine ettevõtmine Teiseks tunnistan et olen siin kindlasti pigem õpilase kui õpetaja rollis Ma tulin siia kuulama õpetajate kogemusi ja ettepanekuid mitte aga teatama kuidas asjad peaksid olema Sest minu meelest kuulub presidendi rolli juurde tarkade inimeste kuulamine ja nende ideede propageerimine Jäägu võhik oma ala professionaalide ees sedapuhku oma liistude juurde Sest parandage mind kui eksin aga ilmselt on just haridus meditsiini kõrval see valdkond kus igaühel näib olevat oma kindel arusaam arvamus ja ettepanek Kahetsusväärselt sageli on just puudulik erialane ettevalmistus suunanud meie haridusvankrit ühelt kraavipervelt teisele Siiski võtan enesele voli esitada mõne minuti jooksul oma ettekujutuse selle kohta milline võiks minu meelest olla õpetaja roll tänases ühiskonnas Kui parafraseerida üht valimisloosungit siis peitub õpetaja õnn osaliselt kindlasti palganumbris aga ta peitub ka õpetaja ameti tunnustamises Õnn on ka õpilaste heades hinnetes ja tänulikes pilkudes Midagi on veel vaja Usun et selleks on kindlustunne et kord asjatundjate ringis põhjalikult selgeks vaieldud ja läbi kaalutud ümberkorraldused jõuavad ka loogilise lõppsihini See on veendumus et Eesti hariduskorraldus on pikkade otsingu ja reformiaastate järel leidmas teeotsa mis viib mis tahes riigi või rahva ühe tähtsaima eesmärgini tark rahvas 21 sajandi maailmas Ma ei arva et uus aeg nõuab uusi inimesi või õpetajatööd tuleks interneti ja mobiiltelefonide ajastul teha täiesti teistmoodi Õpetaja põhiroll on nii antiikses Kreekas kui tänases Euroopas seisnenud ennekõike huvi äratamises ja suuna näitamises Selle ameti suurim väljakutse on teha möödapääsmatult vajalik huvitavaks See eeldab aga et õpetaja on oma ainevaldkonnas heas mõttes fanaatik loov isik ja mitte tuima töö tegija Me teame kuidas Eesti NSV s õpetati üldhariduskoolides inglise keelt inglise ja ameerika kirjandust ning ajalugu Neil õpetajatel polnud lootustki kunagi oma silmaga Londonit näha keelekõrva tuli teritada läbi segajate kuulatud BBC abil Õpetajad tulid sellega toime mida tunnistab praeguste 30 40aastaste eestlaste hea inglise keele oskus oskus milleta tänasel nõudlikul tööturul hakkama ei saa Mul on hea meel et osa neist teenekatest õpetajatest sai mullu sügisel kutse kohtumisele kuninganna Elizabeth II ga Head kuulajad kui räägitakse haridussüsteemist ja erinevates riikides viljelevatest mudelitest siis sageli neid vastandatakse Justkui ühes maailmajaos tunnustataks vaid faktiteadmisi teises aga eneseväljendamisoskust Paraku on vastandused väärad kuivõrd pole ei Ameerika ega Euroopa mudelit Selle asemel on igas riigis välja kujunenud

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2332-vabariigi-president-eesti-haridusfoorumil-5-jaanuaril-2007-haapsalus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi tervitus 2006/2007. aastavahetusel
    Hendrik Ilves Eesti Kunstiakadeemia 100 aastapäeva puhul Kumus 3 novembril 2014 28 10 2014 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe väljakuulutamisel 28 oktoobril 2014 21 10 2014 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Eesti kodakondsustunnistuste kätteandmisel Narva Hermanni linnuses 21 oktoobril 2014 09 10 2014 President Toomas Hendrik Ilves ettevõtlusauhindade galal 9 oktoobril 2014 Reset Vabariigi Presidendi tervitus 2006 2007 aastavahetusel 31 12 2006 Armsad kaasmaalased Ärma talu mille raamatukogus ma lõppeva aasta viimastel minutitel istun on otsekui väike jutustus Eestimaa ajaloost See Mulgimaa talukoht osteti enestele ränga tööga päriseks 19 sajandil Siit saadeti lapsi linna kooli siin rõõmustati enda tööst võrsunud jõukuse üle enne Teist ilmasõda Siin ahastati võõrvõimu saabumise raamatute põletamise metsa pagemise ja küüditamiste pärast Suur osa sellest maast ja ka Ärma jäi tühjaks Ent siia jäi usk tulevikku ja parematesse aegadesse Kui need ajad 15 aastat tagasi kätte jõudsid roogiti siinsed maad võsast ja maltsast puhtaks ning ehitati kodukoht uuesti üles Usku on vaja Usku oma kodusse oma töösse oma peresse oma rahvasse ja oma riiki Ja uhkust selle kõige üle Meie inimesed on uhked iseenda üle aga paljud meist ei ole sageli uhked oma riigi üle Meile meeldib Eesti rahvas ja meie kultuur aga oma riik tekitab tõrksust See tõrksus on halb sest see õõnestab üraski kombel seestpoolt meid endid Oma riiki peab uskuma ja oma riigi üle tuleb uhkust tunda Kui me Eesti riiki ei usu siis ei usu me iseennast Kui me ei ole oma riigi üle uhked siis ei ole me uhked iseenda üle Ärgem suhtugem siis endasse nii halval moel sest oma tubliduses on meie inimesed ju kiitust ja tunnustamist väärt Pealegi see on teie võim mille märtsikuised Riigikogu valimised jälle rahvale annab Võtke see võim ja tehke oma riik paremaks See on teie vabadus minna valima Muutke see vabadus endale kohustuseks leida üles need erakonnad kes oskavad tänase või homse päeva tehingust kaugemale vaadata ja on valmis sõlmima teiega lepingu Eestil läheb hästi Eestil läheb aina paremini oleme saanud jõukamaks kui kunagi varem Kohe lõppev aasta tegi meid ligi 15 000 lapse võrra rikkamaks Seda on rohkem kui möödunud kaheteistkümnel aastal Eestis on rohkem abielusid ja vähem lahkuminekuid Kuigi see kõik ei peata veel meie kahanemist näitab see ometi et usume tulevikku et oleme rahulikud eneses kindlamad ja optimistlikumad Lõppeval aastal rõõmustasime oma sportlaste hiilgavate võitude üle Tundsime end ühtse suurema ja uhkema perena See on ütlemata hea tunne Me tahame et sellistele kaunitele hetkedele antaks võimalus ikka ja jälle korduda Meie ühiste püüdluste ja pingutuste kaasaelamise ning küünarnukitunde toel nii ka läheb Me toetame oma kodude soojusest Eesti kaitseväelasi kes võtavad uut aastat vastu mitme ajavööndi kaugusel Iraagis Afganistanis ja Balkanil Te teete rasket ja nagu viimaste päevade teated meile taas karmilt kinnitavad ohtlikku tööd Eesti heaks Ma tänan teid selle eest nagu ka teie pereliikmeid ja lähedasi kes on teile kindlaks tagalaks Kui Eesti võitis 15 aastat tagasi oma iseseisvuse ilmutasime me suurt kannatamatust Me suutsime aga kannatada et Eestist saaks selline riik mis ei ole teistest eemal

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2331-vabariigi-presidendi-tervitus-20062007-aastavahetusel/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul 6. detsembril 2006
    meile hädavajaliku eelduse et olla teaduse alal tugevad Mulle teeb muret et Eesti haridussüsteem ei toeta piisaval määral korralikku teadust Meil on viimasel ajal väga palju õpilasi aladel mille sisust ma hästi aru ei saa haldusjuhtimine ärijuhtimine avalik haldus Need on kõik väga populaarsed alad Aga juba 10 15 aastat tagasi ilmunud raamatus Comparative Advantage of Nations jõudis Harvardi teadlane Michael Porter uurimistulemuste põhjal riikide edukust määravate teguriteni Selgus et suur osa kunagi varem tähtsaks peetud teguritest ei mängi enam mingit rolli Nii ei mõjutanud edukust looduslike ressursside olemasolu või nende puudumine odav või kallis tööjõud Tegelikult oli oluline reaalteaduste haridusega inimeste ja inseneride osakaal ühiskonnas Kui vaatan praegu Eesti ülikooliharidust siis kardan et inimestest ei saa teadlasi ega uurijaid kui nad ei puutu kokku matemaatika füüsika keemia või bioloogiaga Ma ise olen hariduse poolest psühholoog Kõik ütlevad et järelikult sa tunned inimesi Tegelikult käsitles mu töö valdkonda millega tegeleb Jüri Allik Aga tänu sellele et olin õppinud palju matemaatikat statistikat ja muud seesugust oli mul võimalik mõista paremini ka politoloogiat ja poliitilisi arenguid Kui inimestel puudub vastav ettevalmistus siis ei mõista nad ka elementaarset statistikat näiteks erakondade populaarsustabelit kus muutused leiavad aset statistilise vea piirides Sellele vaatamata teevad meie ajakirjanikud suuri järeldusi selle kohta kes on populaarsemaks muutunud ja kes toetust kaotanud Teadmised statistikast ütleksid samas et need pisikesed muutused numbrites ei tähenda absoluutselt mitte midagi Ühiskond mis keskendub vaid avalikule haldusele ja ärijuhtimisele ei jõua minu meelest kaugele Meie edu peitub pigem selles et meil oleks palju teadlasi ja inimesi kellel on tehniline haridus Et meil oleks inimesi kes suudavad luua Kazaa d ja Skype i või midagi analoogset ning järelikult ka kõiki neid asju mida me veel ettegi ei kujuta Selles osas ma väga loodan et Teaduste Akadeemia suudab väärtustada just keerukamaid õppeaineid et meie ühiskond ei jääks vinduma Et meil ei tekiks olukorda nagu praeguses USAs kus 80 reaalainetes saadud PhD dest omistatakse neile kes ei ole USA s sündinud Ameeriklased lihtsalt ei viitsi füüsikat ja bioloogiat õppida Seda teevad hindud pakistanlased eestlased aga mitte ameeriklased Kui meie muutume väikeseks Ameerikaks ja kui Eestisse ei tule neid hindusid ja pakistanlasi siis kus kohast tuleb meie tulevane intellektuaalne rikkus Ma ei tea aga ma väga loodan et kui te arutate hiljem hariduspoliitikat siis räägite natukene ka just täppisteadustest ja reaalainetest nende osatähtsusest Ma väga soovin et Teaduste Akadeemia ja need nooremad teadlased kes ei ole veel jõudnud Teaduste Akadeemiasse kirjutaksid rohkem arutaksid rohkem Eesti laiemaid probleeme Neid on väga palju Minu meelest oleme me liiga formaalselt suhtunud teadlaste võimalikku rolli seoses Eesti arenguga Ma proovin seda nüüd oma presidendi Akadeemilise Nõukogu jätkamisega muuta Tahaksin väga et see oleks pigem mõttekoda kui lihtsalt akadeemiline nõukogu Ma üritan selle töösse kaasata inimesi kes võib olla ei ole teadlased akadeemilises mõttes kuid tegelevad valdkondades kus teadus on väga oluline Näiteks olen sinna kutsunud ühe Skype i loojatest Tõsi ta ei tegele akadeemilise teadusega kuid tema loodu pole tulenenud üldsegi mitte avalikust haldusest või ärijuhtimisest Ma ei taha et presidendi Akadeemiline

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2338-vabariigi-president-eesti-teaduste-akadeemia-ueldkogul-6-detsembril-2006/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Tartu Ülikooli 87. aastapäeva aktusel Tartu Ülikoolis 1. detsembril 2006
    President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President Tartu Ülikooli 87 aastapäeva aktusel Tartu Ülikoolis 1 detsembril 2006 01 12 2006 Austatav rektor lugupeetav akadeemiline pere mu daamid ja härrad kallid sõbrad mõttekaaslased Mu on suur au õnnitleda vanimat eestikeelset ülikooli eesti vaimuvara üht lätet tema aastapäeval Mul on ülimalt hea meel et presidendina tulen Eesti akadeemilisse pühamusse siia aulasse esimest korda just seoses esimese eestikeelse ülikooli sünnipäevaga Tartu Ülikool on Eesti ülikoolide seas põhjendatult primus ta on väärikaim ja vanim olles ühtaegu nii 374 kui 87 aastat vana Ta kannab kõige ehedamal kujul edasi klassikalise universitase vaimu Traditsioone säilitades samas neid kohandades aja uutele nõudmistele Aga Tartu Ülikool on siiski ja õnneks ka primus inter pares see tähendab et kaugeltki mitte ainus Eesti kõrgkool See annab meile võimaluse võrrelda ja kõrgkoolidel omavahel konkureerida Nii Eesti aga ennekõike ja üha enam teiste riikide ülikoolidega Ja sestap küsigemgi siis ausalt ja otse ennekõike kõrghariduse poliitilistelt kujundajatelt ja rahastajatelt aga ka ülikoolidelt endilt kas Eesti keskne rivaliteet kahandab meie võimet tajuda seda keskkonda milles meie ülikoolid koos Eesti riigiga täna ja tulevikus tegutsevad Tartu Ülikool on Eesti rahvusülikool Tal on eale ja väärikusele vastav staatus koos sellega vältimatult kaasneva vastutusega

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2330-vabariigi-president-tartu-uelikooli-87-aastapaeeva-aktusel-tartu-uelikoolis-1-detsembril-2006/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Gruusia parlamendis 23. novembril 2006
    2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Gruusia parlamendis 23 novembril 2006 23 11 2006 Härra president proua spiiker lugupeetud parlamendi liikmed president Juštšenko Eesti presidendina on mul suur au olla kutsutud kõnelema Gruusia parlamendi ette jõudsalt edasiliikuva seadusandliku kogu ette mis esindab demokraatiat õiguskorda euroopalikke väärtusi sine qua non ehk seda mis on kahjuks nii harvaesinev Nõukogude Liidu nime kandnud rahvaste vanglast pärinevate riikide puhul Ma ei külasta Gruusiat esimest korda kuid see külaskäik on minu esimeseks visiidiks meie riigi presidendina ja leiab aset vaid kuu pärast minu presidendiks valimist See väljendab minu rahva solidaarsust teiega Füüsiline kilomeetrites mõõdetav vahemaa meie vahel võib olla suur aga südametes meeltes ja tegudes seisame me gruusia rahvaga õlg õla kõrval Me teame mis tunne on olla teie olukorras Meie püüdlused taasliituda Euroopaga ja ühineda NATOga mille tõttu me viieteistkümne aasta vältel reformisime reformisime ja veel kord reformisime on ka teie püüdlused Me teame mida kujutab endast sovietiseeritud ühiskonna ja majanduse läänelikuks muutmine Me teame mida kujutab endast nende vaenuliku surve alla sattumine kes ei ole huvitatud teie edust vaid kes soovivad tagasi sellist riiki kus õigused ja vabadused on keelu all kus te ei ole oma maa peremehed Me jagame teie muret viimastel aastatel toimunud tõsiselt häirivate arengute üle kus teie naaber suhtub teispool piiri sündinud demokraatiasse kui julgeolekuohtu ja demokraatia puudumisse kui stabiilsuse mudelisse Kuna me saame aru teie muredest siis oleme me teadlikud ka teie saavutustest Me oleme uhked selle üle et teie algatatud majandusreformid on endaga kaasa toonud märkimisväärse majanduskasvu Oleme uhked ka selle üle et teie suurimaks väliskaubanduspartneriks on Euroopa Liit Samas oleme kursis ka raskustega mida toob ühele riigile kaasa energiavarude äralõikamine Me teame mida tähendab see kui teid lõigatakse kunstlikult ära teie peamisest eksporditurust Samas teame me ka seda et järjekindla tegutsemise korral saavad neist raskustest eelised Ajal mil Eesti jaoks suleti juurdepääs tema peamisele eksporditurule endisele Nõukogude Liidule olid meie ettevõtted sunnitud parandama oma konkurentsivõimet ja püüdlema parema kvaliteedi poole eesmärgiga olla võimelised eksportima kasumlikumale Euroopa Liidu turule Poliitika mille eesmärgiks oli meid põlvili suruda mõju oli vastupidine me leidsime end seisvat sirgema seljaga kui kunagi varem Me kõik teame liigagi hästi mida tähendab see kui keegi väljastpoolt üritab teie territooriumil separatismi õhutada Meie puhul üritati seda 1992 ja 1993 aastal Kirde Eestis Samas teame me ka seda et separatistlikule retoorikale võivad lõpu teha kannatlikkus mõistmine ja majanduse kiire areng See toimis meie puhul nii edukalt et umbes viis kuus aastat tagasi kogusid teispool piiri elavad inimesed kes olid olnud Eesti arengu tunnistajateks juba allkirju meiega ühinemiseks Kuna me mõistame et kuna me oleme teiega ühel poolel on Eesti ulatanud teile oma

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/4568-vabariigi-president-gruusia-parlamendis-23-novembril-2006/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eestimaa päästetöötajatele 20. novembril 2006
    10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President Eestimaa päästetöötajatele 20 novembril 2006 20 11 2006 Lugupeetud siseminister austatud päästjad ja teie lähedased daamid ja härrad Ning mul on põhjust teile öelda kallid ametivennad ja õed Mul on uhke tunne teie ees seista Eesti riigikaitse kõrgeima juhina on mul hea meel öelda et te olete oma riiki hästi kaitsnud Eesti põles sel suvel Kuusalu vallas Kemba lähedal ligi 700 hektarit Illuka vallas Agusalu külas ligi 1200 hektarit ja Kurtna külas üle 300 hektari need on kõigest kolm suuremat metsatulekahju Eestimaad tabas selle aasta alguses suur reostus 35 kilomeetrit pikk õlireostus Keibu lahe rannast kuni Dirhami sadamani tõi saastunud rannaribale päästetöödele 300 inimese ringis Teie kaitsesite Eestimaad Kaitsesite tule ja kaitsesite naftareostuse eest kaitsesite veel paljude õnnetuste eest Eesti tänu kuulub teile Kuulub ka teie lähedastele Sest me teame et metsatulekahju lõhn jääb riietele pikalt külge aga teie naised on olnud kannatlikud teid ikka koju ootama ja teie suitsuseid riideid lõpmatuseni pesema 1978 aasta maist detsembrini olin Ameerika Ühendriikides föderaalne metsatuletõrjuja Ma tean kuidas süsi ja suits ja vesi mõjuvad su nahale ning kuidas see ära parkub Ma tean mis tunne on kui sa ei saa hingata Minu kõige pikem missioon oli järjepanu üksteist päeva pikk ja ma mõistan teid päästjad Metsatulekahjude kustutamise ajal tehtud fotodel ja telelugudes näeme tahmaseid päästjaid kes leeke lämmatavad Nende selja taga kaovad suitseva metsa sügavusse voolikute töö tüvi ja magistraalliinid aga suitsu kaovad ka need meeskonnaliikmed

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2328-vabariigi-president-eestimaa-paeaestetoeoetajatele-20-novembril-2006/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Maaomavalitsuste Liidu 85. aastapäeva aktusel Pärnus 20. novembril 2006
    Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Eesti Maaomavalitsuste Liidu 85 aastapäeva aktusel Pärnus 20 novembril 2006 20 11 2006 Lugupeetud minister sõbrad kohalikest omavalitsustest Eesti omavalitsuste üks esindusorganisatsioon maaomavalitsuste liit tähistab täna oma 85 sünnipäeva See on väärikas vanus samas teame et meie omavalitsuste traditsioon on oluliselt pikem Ärgem alahinnakem seda kogemust ja tugevust meie omariikluse alusmüüris Omavalitsusliitude loomine meie iseseisvuse algaastail Eesti Linnade Liit asutati 1920 aastal pärast põhiseaduse heakskiitmist ja rakendumist näitab et omavalitsustel oli tekkinud reaalne võimalus ja vajadus ühisel meelel kaasa rääkida oma asjade lahendamisel Selleks ühendati oma jõud ja mõtted Omavalitsuste hävitamine okupatsiooniaja alguses seevastu näitas seda hirmu mida üks totalitaarne võim tunneb omavalitsuse ees See oli hirm demokraatia ees Ei saa olla demokraatlikku ühiskonda kui sellel puudub sidusus rohujuure ja kogukonna tasandil Seepärast on tegusad seltsid ja tugevad omavalitsused just need mõõdupuud mille abil saame hinnata demokraatia tegelikku olukorda Eesti riik nagu iga demokraatlik riik on edukas vaid siis kui selle toimimisse on haaratud võimalikult palju kodakondseid Igasugune poliitiliste või äriringkondade sekkumine olgu surve ähvarduste või katteta lubaduste abil vähendab inimeste usku demokraatliku elukorralduse

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2327-vabariigi-president-eesti-maaomavalitsuste-liidu-85-aastapaeeva-aktusel-20-novembril-2006-paernus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive