archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Eesti Vabariigi 89. aastapäeva aktusel Tallinna Ülikoolis 23. veebruaril 2007
    kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President Eesti Vabariigi 89 aastapäeva aktusel Tallinna Ülikoolis 23 veebruaril 2007 23 02 2007 Austatav härra rektor Austatav akadeemiline pere Mu daamid ja härrad Homme on Eesti Vabariigi sünnipäev Kui sünnipäevalapsele pidukõnesid peetakse siis pea alati arutatakse kui tore on ta siiamaani olnud ja mida head saab ta veel teha tulevikus Me soovime päevakangelasele õnne ja lubame teda toetada Eesti riik on juba kestnud kauem kui keskmisele Eesti elanikule prognoosib meie rahva demograafiline näitaja Aga meie Eesti riik on ühtaegu piisavalt noor et teha otsustavaid valikuid ja samas kogenud et minevikust õppida Üks on selge ta vajab iga päev meie kõigi hoolt ja toetust Tunnustust ja vajadusel noomimist Eesti riik on meie ja ainult meie endi teha Heasoovijaid ja hoiatajaid on palju Soovid ja hoiatused ei kattu Sageli nad käivad üksteisele vastu Tekitavad segadust ja vaidlusi Aga head sõbrad vaikus sünnipäevalaua ümber oleks ju hullem Lausa kohutav Kui meil polekski miskit öelda sest kas pole enam mõtet või ei taha Või ei lubataks See tähendaks et on juba hilja midagi arvata ning nõuandmise ja aitamise aeg on pöördumatult käest lastud Sestap rõõmustagem et Eesti kohta tahetakse arvata Nüüd peame mõtlema kuidas need arvamused paremini kõlama panna et meie kaaskodanike hääl mõjutaks neid kellele pandud ülesandeks riiki parimal viisil suunata ja juhtida Ma olen veendunud et Eesti tuleviku kohta tahavad ja ka oskavad oma arvamuse välja öelda sajad ja tuhanded meie kaaskodanikud See ei ole pelk poliitikute või arvamusliidrite privileeg kellele visioonide pakkumine on sageli töö või isegi kohustus Ilu ja lahendused on tihtilugu pisiasjades mitte

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2347-vabariigi-president-eesti-vabariigi-89-aastapaeeva-aktusel-tallinna-uelikoolis-23-veebruaril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President linnade ja valdade päeval hotelli Viru konverentsikeskuses 14. veebruaril 2007
    2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President linnade ja valdade päeval hotelli Viru konverentsikeskuses 14 veebruaril 2007 14 02 2007 Austatav minister Austatud linnapead Austatud vallavanemad head sõbrad Suur aitäh kutse eest linnade ja valdade päevadele See et teid on siia kogunenud nii rohkearvuliselt näitab et peate lugu kogemuste vahetamisest ja pidevast õppimisest Palju on räägitud omavalitsuse rollist riigi arengus Kiidetud edukaid ja aidatud neid kellel on erinevatel põhjustel raske Kindlasti on aga selge et kui Eesti riigil läheb hästi siis läheb paremini ka linnadel ja valdadel Eesti on ühtne organism mille heaks eri tasandi võim peab ladusalt koos töötama Siin on riiklikul ja kohalikul võimul ühised aga mitte vastanduvad eesmärgid Ma tunnustan Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu järjekindlat tööd valitsusega peetavatel läbirääkimistel Vastastikune austus aitab saada üle vastuoludest koostöö viib sihile See kehtib riiklikul aga veelgi enam kohalikul tasandil Me ju teame et omavalitsuste koondumine nende liitumine ja omavaheline koostöö on andnud Eestis valdavalt häid tulemusi See on hindamatu kogemus Kutsun teid kõiki linnade ja valdade päevade ajal neid kogemusi arutama Omavalitsuste vabatahtlik liitmine on esmalt sisetunde küsimus See on veendumus et ühiselt ollakse tugevamad ja samas säästlikumad Sageli on see ka kohaliku võimu teostajate eneseuhkuse küsimus mille lahendamisel tuleb allutada oma mina üldisematele huvidele Jõudu neile kes on sellega hakkama saanud Edu ja julgust neile kes tahaksid väärt eeskuju järgida Seniks aga väärtustagem regionaalset omavalitsuste piire ületavat koostööd Olgu siis Euroopa Liidu toetusraha taotlemise

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2342-vabariigi-president-linnade-ja-valdade-paeeval-14-veebruaril-2007-hotelli-viru-konverentsikeskuses/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Talupidajate Keskliidu kongressil Sakus 13. veebruaril 2007
    Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Eesti Talupidajate Keskliidu kongressil Sakus 13 veebruaril 2007 13 02 2007 Austatavad kohalviibijad Tahan teid täna siin tervitada nii Vabariigi Presidendina kui Ärma talu peremehena Ma pole küll talupidaja selle sõna traditsioonilises see tähendab tootmisüksuse mõttes Aga ka niinimetet elulaaditalunikuna olen paljudega teie hulgast kokku puutunud teie mured ja soovid on mulle teada ja lähedased Eesti maaelu tulevikku määrab lisaks meie endi valikutele paljuski Eesti kuulumine Euroopa Liitu Võime olla uhked et Eesti põllumajandus ja muu maatootmine oli liikmestaatuseks valmis juba mõni aasta varem Esimese toonase kandidaatriigina avanesid meile liitumiseelse abiprogrammi SAPARD vahendid Liitumisel said uued liikmesriigid vanematelt nöökida Eestile eraldatud põllumajandustoetuste lagi on madalamal kui Soomel või Prantsusmaal Samal ajal maksavad seadmed ja kütus niisama palju ehitushindade poolest on aga Eesti tõtanud juba paljudest riikidest ette Euroopa Liidu liitumislepingut tuleb vaadata kui kompromissi Mitte keegi eriti aga Euroopa võimas põllumajanduslobby ei soovinud Euroopa Liidu laienemise tõttu midagi kaotada Ent olgem ausad Eesti tervikuna eriti aga Eesti põllumees on Euroopa Liidust ainult võitnud Järgmise seitsme aasta jooksul saab Eesti Euroopa Liidu ühisest eelarvest üle 53 miljardi krooni toetusraha Üle veerandi sellest ligi 15 miljardit krooni suunatakse põllumajandusse Tunnistagem endale et see on suur raha ning viimasel kümnel viieteistkümnel aastal langetatud otsused on olnud põhimõtteliselt õiged Ent nagu teame suur raha õigemini selle jagamine toob tüli majja Olen kuulnud et Talupidajate Keskliit on väljendanud pahameelt äsja valitsuses heakskiidu saanud maaelu arengukava rõhuasetuste üle Ma ei hakka selles vaidluses pooli valima Ma ei ole selle dokumendi sünniloo ja ellurakendamise detailidega kursis Peaks vist aga olema nii et kava hakkab tööle alles järgmise Riigikogu koosseisu ja uue valitsuse ajal pärast sellekohaste rakendusaktide vastuvõtmist Järelikult on põhjust oodata valimiste tulemusi Loodan et sõltumata valijate otsusest lähtub raha jagamine tõsiasjadest ja tervest mõistusest Esiteks Euroopa Liidu abisummad on mõeldud tootmise arendamiseks ja investeeringuteks mitte aga lisakasumina või kingitusena neile kes niigi kenasti toime tulevad Meil ei ole vaja siin kopeerida Euroopa Liidu varasemate aegade mudeleid kus suurem osa põllumajandusvaldkonna rahast laekub väga väikesearvulise agrobusiness i pangakontodele Selle asemel peame olema valmis et Euroopa Liidu ühine ja praeguseks hetkeks juba majandusliku otstarbekuse kaotanud põllumajanduspoliitika läheb varem või hiljem kardinaalsele ümberkujundamisele Jagagem need ligi 15 miljardit krooni nii et me ei peaks seitsme aasta pärast hakkama taas uusi mudeleid ehitama Kui siis enam Eestis midagi uut ehitada ongi Teiseks põllumajandusega tegelemine on ühtaegu nii

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2341-vabariigi-president-eesti-talupidajate-keskliidu-kongressil-13-veebruaril-2007-sakus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Müncheni julgeolekukonverentsil 10. veebruaril 2007
    ei ole peetud Euroopa Liidu peamiseks ülesandeks Ma usun et kõik me kes me selles saalis viibime oleme üldjoontes nõus väitega et just transatlantiline koostöö NATO kaudu tagas Euroopa Liidu julgeoleku ka külma sõja kõige keerulisematel aegadel Meenutagem et enne 1973 aastat mil Euroopa Ühendusega liitus Iirimaa külma sõja ajal ilmselt kõige väiksemate julgeolekuprobleemidega Euroopa riik ei kuulunud Euroopa Liitu mitte ühtegi riiki kes ei oleks olnud NATO liige Laienemine puudutas vaid neutraalseid Austriat Soomet ja Rootsit Julgeoleku erinevatest rajajoontest hakkasime me kõnelema alles ligi 40 aastat pärast Rooma lepingut ja Partnerlus rahu nimel programmi käivitumist mis toimus umbes 50 aastat pärast Põhja Atlandi lepingu sõlmimist Enne seda kuulusid kõik Euroopa Liidu liikmed välja arvatud Iirimaa NATOsse Seega kui juttu on julgeolekust selle traditsioonilises militaarse julgeoleku tähenduses siis on küsimus kui suurt rolli julgeoleku tagamisel on mänginud Euroopa Liit endiselt vastamata Euroopa Liit julgeolekuorganisatsioonina on alles lapsekingades On tehtud küll palju plaane ja ootused on suured kuid tegelik töökogemus on siiski veel tagasihoidlik Kas see võiks olla ka Euroopa Liidu tulevikumudeliks Eelnev oli lühike kokkuvõte meie õnnestumistest Kitsamas tähenduses on Euroopa Liidu mudel edukate mudel Küsimus on selles kas see mudel ka praegu töötab Kas möödaniku õppetunnid tagavad edu ka tulevikus Meenutagem kõigepealt mis põhjusel leidsid aset eelnevad laienemised Selleks oli soov laiendada rahu julgeoleku ja heaolu areaali Euroopas Berliini müüri langemisele järgnenud eufoorias oli laienemine pühaks põhimõtteks Idaeurooplastele taheti anda võimalus nautida neid hüvesid võimalusi ja stabiilsust mida pakkus Euroopa Ühendus ja mida poolakatele lätlastele ja ungarlastele keelas Nõukogude ülemvõim Selline idealistlik lähenemine hajus aga kiiresti ja asendus Euroopa ratsionaalsemate huvidega mis iseenesest toetasid laienemist kuid pöörasid suuremat tähelepanu kasule mida saaksid laienemisest liikmesriigid ise Liikmesriigid mõistsid et nad ei soovi et okastraataed kistaks maha vaid selleks et Euroopa jääks kaitsetuna seisma teda ümbritseva uue vaesunud reostunud ja korrumpeerunud riikidest moodustunud tsooni ees mis loob pingeid tema piiridel Samas ei olnud moraalselt aktsepteeritav ka idaeurooplaste kõrvalejätmine asendades kommunistide okastraadi pehmema lääne omaga Euroopa Liidu liikmelisuse prääniku pakkumisse suhtuti õigustatult kui vahendisse muudatuste esilekutsumiseks mis oleks lõppkokkuvõttes olnud tollase 15 liikmesriigi endi huvides Teisisõnu on suur laienemine oma peamise eesmärgi juba saavutanud Euroopa Liidu liikmekandidaadi staatus ja liikmeks saamise lubadus on olnud üliedukateks mõjuriteks enamiku Eurooa Liidu piiril asuvate Ida Euroopa riikide ümbersünnil See ei olnud lihtne ülesanne Pigem oli see tunduvalt keerulisem kui selliste autoritaarse turumajandusega riikide nagu Hispaania ja Portugal muutmine elujõulisteks ja demokraatlikeks ühiskondadeks On tõsi et endiste kommunistlike riikide totalitaarsete poliitiliste diktatuuride juhitud käsumajanduse vahetamine Euroopa Liidu liikmesriikides toimiva süsteemi vastu mis kätkeb endas acquis communautaire ina tuntud Euroopa Liidu õigustiku ülevõtmist on üks Euroopa suurtest revolutsioonidest mis on senini jäänud väärilise tähelepanuta Lisaks on selle revolutsiooni tagajärjed olnud erinevalt enamikust eelnevatest revolutsioonidest pigem pehmeloomulised Euroopa Liidu mõtteviis oli et kui tahad olla meiega siis saa meie sarnaseks See oli pakkumine millest oli raske keelduda Parlamendid ja valitsused kelle nina all lehvitati Euroopa Liidu liikmelisuse präänikut kuid kelle suunas vahel viibutati ka keeldumise ja tagasilükkamise piitsa suutsid toime tulla rohkearvuliste esmapilgul ületamatutena tunduvate takistustega Idaeurooplased olid

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2344-vabariigi-president-muencheni-julgeolekukonverentsil-10-veebruaril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Kohtunike täiskogul Pärnus 9. veebruaril 2007
    Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Kohtunike täiskogul Pärnus 9 veebruaril 2007 09 02 2007 Austatav Riigikohtu esimees Austatud justiitsminister Lugupeetavad kohtunikud I Mul on hea meel seista siin kohtunike täiskogu Eesti Vabariigi kohtunikkonna omavalitsuskogu ees Teeb rõõmu et soovite arutada õigusemõistmise tõhususega seotud probleeme nagu näiteks kohtulahendite kvaliteet ja kohtusüsteemi arengu pidurid See kõik ei ole pelk kohtunikkonna siseasi vaid puudutab iga Eesti elanikku ettevõtet ja organisatsiooni Kuid enne kui alustate oma töiseid arutelusid jagan teiega põgusalt oma mõtteid kohtuvõimu hetkeolukorra ja võimalike tulevikusuundade osas II Eesti Vabariigi põhiseadus on sätestanud meie riigi demokraatliku õigusriigina mille üheks vundamendikiviks on sõltumatu kohtuvõim Kohtuvõimu sõltumatus ning kohtunike ausus usaldusväärsus ja erapooletus pole mingi pidupäevane sõnakõlks või poliitiline deklaratsioon Selle idee sisuks on rahva soov tagada endale võimalus elada vabas riigis kus ei pea kartma riigiaparaadi omavoli ja tagakiusamist Mulle tundub et tänapäeva Eestis käsitame me kohtute sõltumatust kui mõistet mis kohtuvõimuga iseenesestmõistetavalt kaasas käib Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega Nii ütleb põhiseaduse 146 paragrahv mida ilmselt suudavad peast tsiteerida kõik kes iga päev õigusemõistmisega kokku puutuvad Kuid see enesestmõistetavus ei saa kindlasti tähendada sisuka mõttevahetuse vaibumist kohtute sõltumatuse tänapäevase sisu ja tähenduse üle Eelmise aasta lõpus tühistas Riigikogu veel jõustumata seaduse millega oleks kohtunikel võimaldatud kuuluda erakondadesse Leian et Riigikogu tegi õige otsuse Erakonda kuuluval kohtunikul on raske jätta muljet erapooletust õigusemõistmisest isegi olukorras kui tema erakondlik kuuluvus kohtunikutegevust praktikas tegelikult mingilgi määral ei mõjuta Erakondadesse kuulumise keelu üle on vaieldud et selle tõttu ei tule kohtunike poliitilised tõekspidamised avalikuks ning see olevat õigusemõistmisele palju ohtlikum Ma ei ole sellega nõus Igal kohtunikul peabki olema maailmavaade ja veendumused kuid seda ei pea realiseerima mõne erakonna liikmena Maailmavaade ei pea üldsegi märgistama poliitilisi veendumusi või absoluutset toetust mõnele poliitilisele parteile Oluline on see milliseid põhiväärtusi kannab üks või teine maailmavaade Eesti kodanike jaoks ongi oluline see et meie kohtunikud esindaksid neid euroopalikke väärtusi mis on meie ühiskonna kandvateks taladeks Kohtunike puhul võiks nende väärtushinnangud tulla esile läbi kohtupraktika Kahjuks ei muudaks tänapäeva Eestis kohtunike kuulumine erakonda kohtusüsteemi läbipaistvamaks vaid seaks kohtumõistmise erapooletuse tugevalt kahtluse alla Seda vähemalt avalikkuse silmis Ja nagu teame usaldus on alati nii tegelikkuse kui ka näivuse küsimus III Mida ootavad kohtuvõimult ja kohtunikelt Eestimaa inimesed Eelkõige seda et õigusemõistmine oleks õiglane ja tõhus Et õigusrahu saabuks võimalikult kiiresti Et vaidlustes saavutatud lahend oleks võimalikult suurel määral tunnustatav Kahtlemata on selle eesmärgi saavutamine keeruline ning mitte kõik ei olene õigusemõistjaist Ilmselt on õigusemõistmine tänases Eestis keerulisem kui kunagi varem Meie ühiskonna keerukus ning sellest tulenevalt kohtu ette jõudvate õigusvaidluste komplitseeritus

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2343-vabariigi-president-kohtunike-taeiskogul-9-veebruaril-2007-paernus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Tartu rahu aastapäeval Estonia kontserdisaalis 2. veebruaril 2007
    rahvas elab siinsamas Eestis koos meiega ja olukorras kus nende võit ei ole üheselt meie oma Ja kuidas suhtuda nende võitudesse veel siis kui neid tähistades rõõmustatakse tegelikult meie kaotuste üle Natsismi purustamine kui kogu Euroopa võit väärib tähistamist Kuid seejärel painutati pool Euroopat aastakümneteks Moskva võimu alla See tähendas Eestile kaotusi ja kannatusi Algul tapmisi arreteerimisi ja küüditamisi hiljem tagakiusamist venestamist hirmutamist ja vaimset vägivalda Ajalool võivad olla erinevad värvid Venemaale ja ka paljudele Eesti venekeelsetele inimestele tähendab Teine maailmasõda Suurt Isamaasõda aastaid 1941 1945 mil natsid Nõukogude Liitu ründasid ja lüüa said Eestile nagu ka Lätile Leedule ja Poolale algas Teine maailmasõda kaks aastat varem juba 1939 aasta 23 augustil kui Stalin ja Hitler liitlastena jagasid Euroopa oma mõjualadeks Edasi tuli baaside leping valitsuse kukutamine oma riigi kaotamine ja erinevad okupatsioonid Meie Teine maailmasõda kestis 1991 aasta augustini Alles 1994 aasta 1 septembril pärast viimase vene sõduri lahkumist saime end taas tunda peremehena omal maal Küsigem kuidas sellise keerulise minevikuga hakkama saada Retsept võiks olla lihtne kõigil on õigus tähistada oma võite ja mälestada oma kaotusi Oswald Spengleri järgi on ajalugu luuletatav Praegu me näeme kuidas ajalugu õigemini minevikust arusaamine on kaitsekraavide ja tankitõkete moel lahutamas Eestis elavaid inimesi 20 sajandi sõdades ja repressioonides sadu tuhandeid inimesi kaotanud Eesti rahvas mõistab Suure Isamaasõja tähendust vene ukraina ja valgevene rahvale Kui aga 9 mail langenute mälestamise asemel hakatakse ülistama okupatsiooni ja koos sellega eitama Eesti rahvale osaks saanud kannatusi siis seda me taluda ei saa Austatavad kaasmaalased Eesti ajalooline pilk on treenitud nägema pigem kannatusi kui saavutusi pigem kaotusi kui võite Hirmu ja eelarvamusi on me pilgus rohkem kui uhkust ja avatust Me justkui võitleme oma mõttes edasi Teist maailmasõda me võitleme edasi okupatsioonidega Nii nagu üks teine riik siit mitte väga kaugel peab oma lahinguid 20 sajandil korda saadetu õigustamiseks Kahjuks ei taha Venemaa tunnistada oma esimese presidendi Boriss Jeltsini sõnu Ungaris 1992 aasta novembris et pärast fašismi purustamist tuli Ida Euroopasse teine vägivalla ideoloogia Nõukogude Liidu põhjustatud vägivalla eest vabandanud Jeltsin ütles et tuleb teada oma ajalugu sest ilma täieliku tõeta ei saa taastada õiglust ning ilma täieliku tõeta ei ole kahetsust ega andestust Jah tõesti Kahetsust kas on või seda ei ole Täpselt niisamuti ei saa kelleltki nõuda vabandamist sest ka vabandamine on süüme kasvatuse ja tsiviliseerituse asi Eesti on kahetsenud ja vabandanud nende kaasmaalaste eest kes saksa okupatsiooni ajal sidusid end inimsusevastaste kuritegudega Eesti kohtud on mõistnud õigust nende üle kes Nõukogude okupatsiooni ajal mõrvasid ja küüditasid tsiviilelanikke või tapsid selja tagant metsadesse varjunud vastupanuvõitlejaid On solvav kui nüüd süüdistab Venemaa Eestit ajaloo ümberkirjutamises natside kasuks See süüdistus on vale ja ebaõiglane nende suhtes kes võtsid relva et kaitsta Vabadussõja lahingutes kätte võideldud vabadust See solvab kõiki neid kes kaotasid Saksamaa ja Nõukogude Liidu vallandet sõjas oma kodu kodumaa lähedased tervise ja elu Eesti ei kirjuta ümber oma ajalugu Ta nimelt on kirjutanud seda mida okupatsiooniaastail siin ei lubatud kirjutada ega isegi lugeda ja mida kogu läänemaailm teadis kogu selle perioodi vältel Probleem on pigem

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2340-vabariigi-president-tartu-rahu-aastapaeeval-2-veebruaril-2007-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi tervitus Eesti Tööandjate Keskliidu 90. juubelil 1. veebruaril 2007
    lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi Presidendi tervitus Eesti Tööandjate Keskliidu 90 juubelil 1 veebruaril 2007 01 02 2007 Austatavad tööandjad mu daamid ja härrad Kõigepealt tahan teid õnnitleda auväärse juubeli puhul Eesti Vabrikantide Ühisus asutati aasta enne Eesti Vabariigi sündi Nagu paljud teised tolleaegsed seltsid ja kodanikuühendused aitas ka Vabrikantide Ühisuse tegevus ja liikmete entusiasm kaasa iseseisva riigi loomisele Meie riik on sündinud seltsidest ja riigi eduka kestmise eelduseks on inimeste suurem osalemine riigi kujundamises Seda nimetamegi kodanikuühiskonnaks Eesti Tööandjate Keskliidu eesmärk on esindada majandusharude ühishuvisid euroopalikus sotsiaalmudelis riigi tööandjate ja töövõtjate vahel Mul on hea meel et Eesti Tööandjate Keskliit on sotsiaaldialoogi üks kandjaid ja erinevalt viimastest valitsustest suhtub oma sotsiaalpartneri

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2339-vabariigi-presidendi-tervitus-eesti-toeoeandjate-keskliidu-90-juubelil-1-veebruaril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President konverentsil ''Põlev kivi! Kas kaevandame rikkust või auku?'' Rahvusraamatukogus 19. jaanuaril 2007
    11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President konverentsil Põlev kivi Kas kaevandame rikkust või auku Rahvusraamatukogus 19 jaanuaril 2007 19 01 2007 Head sõbrad mu daamid ja härrad ma tänan kutse eest sellele konverentsile mille korraldajate ja toetajate rida on aukartustäratavalt pikk See ongi kodanikualgatus kõige ehedamal kujul kui tullakse kokku ja arutatakse meie kõigi tulevikku mõjutavaid küsimusi 21 22 aastat tagasi tõstatasin toonase Raadio Vaba Euroopa teadurina vist esimesena Läänes küsimuse maavarade kasutamisest Eestis Seepärast on mul hea meel siin olla Seetõttu on aga omamoodi kahju et ka täna tuleb meil rääkida sisuliselt samadest asjadest Energeetika ja sealtkaudu põlevkivi kaevandamisega seotud väljakutsete lahendamine on Eesti ühiskonna lähiaastate üks prioriteete Meid saab siin aidata vaid aus ja otsekohene mõttevahetus Lihtsaid lahendusi ei ole Kutsun selles arutelus meid kõiki hoiduma eelarvamustest ja katteta lubadustest Ühtviisi ekslik on kuulutada justkui poleks põlevkivienergeetikale ja seega ka põlevkivi kaevandamisele alternatiivi Aga täpselt samuti pole vähemalt täna veel mitte mingit alust eksitada avalikkust ja iseendid üleskutsega et Eesti saab ilma põlevkivita hakkama Kõik see sunnib meil otsima vastust küsimusele kuidas edasi Senisest kohati kirglikust mõttevahetusest pole olnud paraku palju kasu Oma vankumatu ja lõpliku tõe kuulutamise asemel võiksime esmalt vähemalt üritada kokku leppida lähteandmetes ja vaidluse aluses Meil ju peaks olema võimalik prognoosida kui palju maksab 30 40 aasta perspektiivis üks megavatt tuule tuuma põlevkivi ja biomassienergiat Me saame välja uurida kui palju maksavad seadmed tooraine selle transport ja seadmete hooldamine Mida tähendavad need investeeringud tööjõumahukuse ja keskkonna seisukohalt Me saame tulevikku projitseerida oma võimaliku energiavajaduse ja loodetavasti teha seda koefitsiendiga et meie majandus muutub edaspidi energiasäästlikumaks Tehkem siis need arvutused ning siis asugem vaidlema ja valima Andkem kõik oma sisuline ja argumenteeritud panus Nii täna siin konverentsil kui järgmistes aruteludes kindlasti ka valimiseelsetes debattides Ka presidendi vastloodud mõttekoda lubab siin osaleda Ma toetan ajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarandi seisukohta et võime tõmmata paralleeli taastuvenergia kasutamise ja infotehnoloogia arengu vahele Eestile tuli kasuks kui kümnekonna aasta eest võeti suund koolide ja ametiasutuste internetiseerimisele ja teise kirjaoskuse ehk arvutialaste teadmiste õpetamisele Seetõttu saamegi me täna rääkida e riigist Aga me oleksime ju võinud ka öelda et see kõik on liiga uus ebamugav harjumatu ja kallis ning küsida miks me peaksime investeerima Energeetikaga nagu teame on asjad palju keerulisemad Siin on igal otsusel kulla hind seejuures kulutusi tuleb teha juba täna aga tulule saame loota aastate et mitte öelda aastakümnete pärast Selliseks

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2334-vabariigi-president-konverentsil-polev-kivi-kas-kaevandame-rikkust-voi-auku-rahvusraamatukogus-19-jaanuaril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive