archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President EAKL konverentsil "15 aastat kolmepoolset dialoogi Eestis: saavutused ja väljakutsed" Rahvusraamatukogus 11. aprillil 2007
    Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President EAKL konverentsil 15 aastat kolmepoolset dialoogi Eestis saavutused ja väljakutsed Rahvusraamatukogus 11 aprillil 2007 11 04 2007 Ma tänan kutse eest sellele konverentsile See on ühtlasi ka meeldiv võimalus öelda paar sõna teemal mis kuulub iseenesestmõistetavalt iga euroopaliku riigi elukorralduse juurde See on ametiühingute ettevõtjate ja valitsuse omavaheline regulaarne suhtlus töö tegemist puudutavate reeglite üle Selle sotsiaaldialoogiks nimetet protsessi tuum on vastastikune lugupidamine See on mõistmine et ettevõtja vajab kvalifitseeritud motiveeritud ja oma tööd hästi tegevat tööinimest Et tööd saab teha turvalises keskkonnas väärilise palga eest Et töö tegemise õigusruum on stabiilne ja ettearvatav Et kõik muutused arutatakse eelnevalt läbi ja lepitakse kokku See on mõistmine et kokkulepe töövaldkonnas on igal juhul parem kui tüli või vinduv teadmatus Mul on väga hea meel et see konverents leiab aset vahetult pärast uue valitsuse ametisse astumist See tähendab et vähem kui nädalapäevad ametis olnud valitsus kuuleb täna nii kogemusi kui ehk ka uusi ideesid Sest parandage mind kui eksin ja eks te ise tea neid probleeme minust paremini viimastel aastatel on valitsus olnud sotsiaalpartnerina liiga passiivne ja tagasihoidlik Ideaalis võiks tõepoolest kogu arutelu jäädagi vaid ametiühingute ja tööandjate omavaheliseks asjaks Riik sekkugu vaid vahemehena võimalike erimeelsuste puhul Tegelikkuses pole kõik niisama lihtne Esiteks annab avalik sektor ehk siis teisisõnu riik ja omavalitsused tööd väga paljudele inimestele olles seetõttu oluline tegija tööturul Äsjane valimiskampaania ja erakondade lubadused viitasid üheselt et Eestil tuleb ette võtta rikkamates riikides ammugi käiv debatt palgapoliitika alal Vastandamise asemel tuleb leida ühiseid lahendusi Ainult need lubavad majandusel edeneda Eestil majanduskeskkonnana konkureerida ja riigiasutustel täita neile seadusega pandud ülesandeid Teiseks on valitsuse ja teiste riigivõimu asutuste pädevuses meid kõiki puudutava töökeskkonna kujundamine seaduste ja määruste kaudu Me mäletame hästi et mõni aeg tagasi arutati tuliselt võimalikku uut töölepingu seadust Paradoksaalselt tuli välja nii et valitsuse poolt seadusesse pakutud sätetega ei olnud rahul ei töövõtjad ega tööandjad Loomulikult asi takerdus Ometigi ei vaidle keegi ei ametiühingu esindajad ega tööandjad täna enam vastu et Eesti tööseadusandlus vajab ajakohastamist kuivõrd Eestis on töö iseloom paljudes valdkondades oluliselt muutunud Samuti tuleb riiklikel asutustel näiteks tööinspektsioonil jälgida seaduste täitmist ja kokkulepetest kinnipidamist Seda autoriteeti kellelgi teisel ei ole ja valitsus ei saa oma kohast sotsiaaldialoogi ümarlaua taga loobuda Sotsiaaldialoog on ennekõike partnerlus See on vastuolude tsiviliseeritud ületamine ühiste huvide ja ühise kasu leidmine Üha keerulisemas ja erinevaid huve põimivas ühiskonnas puuduvad ühesed ja selged lahendused Seetõttu eeldab edukas dialoog teadmisi kõigilt osalejatelt Eestis mulle tundub neid teadmisi väga palju ei ole ning neid ka ei edendata ega tutvustata Minu teada näiteks ei õpetata tulevastele ärijuhtidele kuidas ja kas üldse tuleks suhelda usaldusisikutega ametiühingute ja töötajate esindajatega Samuti ei ole selliseid üheseid ja selgeid signaale välja andnud ka Eesti riik Nii võibki juhtuda et võimalikud investorid tulevad Eestisse äri ajama ning lähtuvad seejuures valedest eeldustest Näiteks sellest et palgad on siin

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2350-vabariigi-president-eakl-konverentsil-15-aastat-kolmepoolset-dialoogi-eestis-saavutused-ja-vaeljakutsed-11-aprillil-2007-rahvusraamatukogus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Euroopa Kolledžis Natolinis, Poolas, 3. aprillil 2007
    Ameerika Ühendriikidesse suhtumine Põhja Aafrikasse näitab et selline võimetus ei saa enam kaua kesta Midagi tuleb ette võtta Ainsaks küsimuseks on siin mida oleks vaja ette võtta et praegusest ummikseisust väljuda Lahendus tuleb ajal mil Euroopa on pea kaotanud nagu kirjutas hiljuti Timothy Garton Ash Ta ei suuda otsustada ega isegi mitte kokku leppida kõige lihtsamates ja elulisemates küsimustes nagu näiteks selles kas ja kuidas laienemist jätkata Sama kehtib ka teiste põhimõtteliste küsimuste kohta Kõige loogilisemaks lahenduseks vähemalt otsuste langetamise seisukohalt oleks Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimine mille poole püüdleb Saksamaa eesistumise perioodil ka kantsler Angela Merkel Põhiseaduslik lepe koostati eesmärgiga lihtsustada otsustusprotsessi oluliselt suuremas Euroopa Liidus kui see mille toimimist reguleerivad olemasolevad lepingud Kuid prantslased ja hollandlased ütlesid oma referendumil lepingule ei Ei prantslased ega hollandlased vastanud tegelikkuses küsimusele kas nad soovivad põhiseaduslikku lepet vaid nad väljendasid oma arvamust sootuks teiste küsimuste kohta Kuna hetkel tundub et probleemid põhiseadusliku leppega jätkuvad siis oleks vaja välja pakkuda muid lahendusi Üheks võimalikuks ja tõenäoliseks stsenaariumiks on Euroopa põhiseadusliku leppe teksti osaline ratifitseerimine Tegemist oleks tekstiosaga mis käsitleb institutsioonide toimimist ja põhiõiguste hartat Teiselt poolt võttes arvesse et leping kätkeb endas eri riikide ja nende esindajate vahelist kompromissi on võimalik ka selline olukord kus põhiseadusliku leppe täisteksti ratifitseerimist mittesisaldav lahendus ei ole vastuvõetav ühele või teisele osapoolele kes võivad seetõttu kasutada oma vetoõigust Lubage mul veidi selgitada mida see võiks tähendada Me kipume arvama et meie Euroopa Liidu uute liikmete Poola Tšehhi Ungari ja Balti riikide majanduskasv on eriti dünaamiline Nii see tõenäoliselt ka on Samas ei tohiks me end uinutada arvates et teised püsivad paigal ja seda pelgalt seetõttu et nende majanduskasv on aeglane Tõsi on ka see et majanduskasv on üks nendest asjadest kus meie piirkonnas on aset leidnud suured muutused kuid muutused võivad toimuda ka poliitilistes meeleoludes Paljud on arvamusel et Prantsusmaa ja Hollandi poolt antud ei hääled tulenesid rahulolematusest 2004 aastal toimunud laienemisega ja konkurentsiga mis tekkis seoses uute liikmete saabumisega eelnevalt eksisteerinud peaaegu tasasele mänguväljale Kuigi Prantsusmaal ja Hollandis toimunud referendumite tulemust ei saa seletada vaid protestihäältega näitavad arvamusküsitlused siiski et kaalukeeleks osutus just nende hääletajate arvamus kes ei soovinud laienemise jätkumist või kellele ei meeldinud liidu laienemine Ida Euroopasse Muutused Euroopas on jätkunud ka pärast 2005 aasta referendumit Referendumi toimumise ajal hinnati 2004 aasta laienemist endiselt enam vähem positiivseks kuid viimase poole või kolmveerandi aasta jooksul on toimunud muutus isegi selles arvamuses Kindlasti loete te kõik rahvusvahelisi ajakirjandusväljaandeid ja olete eelmise aasta keskpaigast alates tähele pannud et suhtumine uutesse Ida Euroopas paiknevatesse liikmesriikidesse on muutunud palju negatiivsemaks Ma ei peatuks neil artiklitel pikemalt kuna olete neid kindlasti ka ise lugenud olgu nad siis avaldatud inglise saksa või prantsuskeelsetes väljaannetes Juhul kui te jälgite ka väiksemates keeltes näiteks soome keeles avaldatud väljaandeid siis olete selliseid artikleid kindlasti ka seal märganud Ma ei taha öelda et soome keel on teistest millegi poolest vähem oluline asi on lihtsalt selles et ma olen suuteline selles keeles lugema Samuti võib väita et olukord ei muutunud paremaks vaid pigem halvemaks pärast Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist mil tänu ühele kahele neist riikidest pärit Euroopa Parlamendi liikmele sai esmakordselt parlamendi ajaloos võimalikuks olukord kus parlamenti kuulus piisaval arvul ultraparempoolseid ja ksenofoobseid saadikuid et moodustada parlamendifraktsioon mis on Euroopa Parlamendi poolt rahastatav üksus Ka siin ei olnud põhjus selles et Bulgaaria ja Rumeenia saadikud oleksid ultraparempoolsed neid oli vaid üks või kaks ja samasuguseid vaateid esindasid ka mõningad Prantsusmaalt Ühendkuningriigist ja Austriast pärit saadikud vaid selles et Euroopa Parlamenti lisandusid neist kahest liikmesriigist pärit saadikud Ja mida ütles seepeale ajakirjandus Ajakirjandus teatas et Bulgaaria ja Rumeenia kingitus Euroopale on natsionalistlik ja ekstremistlik parempoolne parlamendifraktsioon Suhtekorralduslikust vaatevinklist meil hästi ei lähe Meie all mõtlen ma siinkohal idaeurooplasi Kui uued liikmesriigid teevad midagi sellist mida enne peeti vanade liikmesriikide puhul täiesti normaalseks ja mitte mingil moel ebaharilikuks siis nüüd vaadatakse asjadele teisiti Kui näiteks Poola kasutas oma vetoõigust mis on samasugune vetoõigus mida eelnevalt on kasutanud ka vanad liikmesriigid Venemaa ja Euroopa Liidu partnerlus ja koostööleppe puhul vastuseks Venemaa poolt Poola lihatoodetele kehtestatud impordikeelule mis ei ole Euroopa Liidu jaoks tundmatu taktika siis miskipärast Poola puhul suhtuti sellesse teistmoodi Selline on olnud niinimetatud vana Euroopa suhtumine juba algusest peale Ka juba enne viimasel aastal pressis ilmunud negatiivseid artikleid oli palju sellist mis vanu liikmesriike häiris Esmajoones kerkisid üles odava tööjõu ja sotsiaalse dumping u küsimused ma ei ole küll päris kindel mida see mõiste tähendab kuid seda kasutatakse Hoolimata sellest et juba 1980ndatel mil toimus Euroopa Liidu laienemine Hispaaniasse Portugali ja Kreekasse mis olid eeldatavalt samuti odava tööjõuga riikideks oli selge et see probleem on teravalt päevakorda tõusnud õnnestus see majandusliku ühtesulamise teel siiski üldiselt lahendada Siiski teame me hästi kuidas kasutati Prantsusmaal läbiviidud referendumil väga edukalt ära Poola torumehe kuvandit See sobis hästi ksenofoobia süvendamiseks eesmärgiga peatada põhiseadusliku leppe protsess Uute liikmesriikide lisandumisega on lisandunud ka probleeme Uute liikmesriikide lähenemine majandusele kipub olema liberaalsem kui vanadel liikmesriikidel See ilmnes selgelt ka teenuste direktiivi puhul kus me saime tunnistust sellest et uute liikmesriikide ja eriti just nende riikide Euroopa Parlamendi saadikute vaated olid liberaalsemad ja et nad kaldusid koos taanlastega olema ühes leeris Ühendkuningriigiga Paljudes uutes liikmesriikides on kasutusel erinevad maksusüsteemid Meie maksud on madalamad kui vanades liikmesriikides ja mitmetes riikides nagu näiteks Eestis Lätis Leedus ja Slovakkias on kasutusel proportsionaalne tulumaks Oluliseks ja meie kõigi elu keeruliseks muutvaks teguriks on ka vanade liikmesriikide rahulolematus Ida Euroopast pärit uute liikmesriikide välispoliitiliste valikutega Uued liikmesriigid ei kanna endas antiamerikanismi mida peetakse juba alates 1960ndatest comme il faux ks või koguni de rigeur iks nende poolt kes soovivad olla salon fähig Uute liikmesriikide poolne suhtumine Iraagi sõtta mis kutsus esile Prantsusmaa presidendi öeldud kuulsa lause halvasti kasvatatud laste kohta kes ei tea millal on õige hetk suu pidada on veel üks näide erinevustest välispoliitilistes valikutes Me võiksime sellele näitele lisada mitmeid uute liikmesriikide seas tekkinud küsimusi kus esineb lahkarvamusi eriti just neis välispoliitilistes küsimustes mis on seotud laienemise jätkumisega eriti Ukraina suunal Samuti kuulub nende küsimuste hulka suhtumine Venemaasse sõbralikum suhtumine Iisraeli kõik need on teemad kus me kahjuks jaguneme

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2376-vabariigi-president-euroopa-kolledis-natolinis-poolas-3-aprillil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Riigikogus XI koosseisu avaistungil 2. aprillil 2007
    esindab Riigikogu ja Eestit rahvusvahelistes parlamentaarsetes organisatsioonides Kas ja kuidas tutvustavad rahvaesindajad oma ideesid parlamendi kõnetoolist kohtumistel valijatega ning ajakirjanduses Me teame et valija ei ole sageli rahul oma esindajate inetu keelepruugi ja parteipoliitilise kitsarinnalisusega See määrib ühtlase kihina kogu Riigikogu ka laitmatu käitumisega parlamendisaadikute palge Aga on veel üks asi mida valija ei taha andestada Seda kui Riigikogu loobub talle rõhutan parlamentaarse vabariigi põhiseadusega pandud kohustest ning taandab end koalitsiooniparteide tahte kuuleka ja tuima vormistaja rolli Tuletan meelde meie ise oleme valinud Eestile just nimelt parlamentaarse riigi vormi nagu ka enamik teisi Euroopa demokraatiaid Teie valijad ootavad teilt iseseisvat mõtlemist ja südametunnistuse järgi hääletamist Tegelikult ei tähenda see ei rohkemat ega vähemat kui et Riigikogu võta endale seadustega ette nähtud võim Austatavad Riigikogu liikmed Riigikogu rolli suurendada ja seadusandliku võimu mainet parandada saate ainult teie ise Sellega seoses on mul teile mõned soovid Esiteks mõne hetke pärast annate te Riigikogu liikme ametivande ja võtate kohustuse jääda oma tegevuses ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale See on vanne Eesti riigile mitte oma erakonnale Selle vande sõnastus mõte ja eesmärk on täpselt ühesugune nii võimuliidu kui vastasleeri saadikule See ametivanne kehtib homme kuu ja aasta pärast aga ka paar nädalat enne järgmisi valimisi Ärge andke järele kiusatusele teha sellest auväärsest institutsioonist valimiskampaania tööriista See ei ole kerge aga see on võimalik Kui mitte teisiti siis võiksite kaaluda töö lõpetamist mitte üks nädal vaid kuu või kaks enne järgmisi valimisi Eesti rahva esinduskogul pole õigust end naeruvääristada Seetõttu tuleb ära hoida teadlikult põhiseadusega vastuollu minevaid otsuseid nagu kogesime Riigikogu eelmise koosseisu lõpunädalail Teiseks Eesti rahvas ei andesta kui parlamendist tehakse turuplats kus huvigrupid saavad annetuste eest seadusi endale meelepärases suunas kallutada Otsuste usaldusväärsuse ja läbipaistvusega ei saa kaubelda Eesti õigusruum ei ole müügiks Kolmandaks on vale vaadata kõike ja kõiki parteipoliitikast häguste prillidega Kui näiteks õiguskantsleril või riigikontrolöril on teile ettepanekuid siis lähtuvad nad neid tehes seadustest ja oma kohusest Olgem ausad nende süüdistamine erakondlikus kallutatuses viitab üldjuhul et kriitika on tabanud märki Ajaga mis on kulunud õiguskantsleri olematute sisepoliitiliste eelistuste tuvastamisele oleks juba ammu saanud muuta läbipaistvamaks nii parteide rahastamise kui ka riigile kuuluvate äriühingute juhtimise Selle aasta kolme kuuga on tulekahjudes hukkunud üle neljakümne meie kaaskodaniku Riigikontroll tegi juba eelmisel aastal ettepaneku jõustada kohe kohustusliku suitsuanduri nõue Kahjuks arutavad otsustajad ikka veel kas need andurid tuleb panna järgmisel või ületuleval aastal Inimeste elu ja tervis ei ole ilus loosung valimisreklaamis See on teie igapäevane töö ja kohustus Neljandaks parlament on oma seisukohtade selgitamise ja kaitsmise koht Parlamendisaalis on täiesti lubamatu piirduda argumendiga et koalitsioonilepingus on nii kirjas Kas piisab sellest põhjendusest neile kes just teid valisid Riigikogu ei tohi muutuda kummitempliks valitsuse otsuste all Iga Riigikogu liige on peagi ametisse astuva valitsuse tööandja mitte aga käsutäitja Teie pärite aru ja teil on õigus saada oma küsimustele sisulisi ja ammendavaid vastuseid Nõudke vastuseid ja kutsuge korrale neid kes vastata ei taha Eriti oluline on parlamendis opositsiooni roll Ilma opositsioonita pole demokraatiat olemas Seetõttu ei saa ka vastasleeris olemist käsitada mahavisatud ajana See

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2349-vabariigi-president-riigikogus-xi-koosseisu-avaistungil-2-aprillil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Lennart Meri mälestuskonverentsil “Mäleta tuleviku Euroopat” 29. märtsil 2007
    2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President Lennart Meri mälestuskonverentsil Mäleta tuleviku Euroopat 29 märtsil 2007 29 03 2007 Proua president härra peaminister ministrid sõbrad Ma ei peatunud Lennart Meril meie eelneva arutelu käigus kuna tahtsin sellele teemale rohkem aega pühendada Arvan et on igati asjakohane öelda et ilmselt ei viibiks keegi meist praegu siin kui ei oleks olnud Lennart Merit Mitte vaid seetõttu et paljud meist olid tema sõbrad vaid seetõttu et ilma Lennartita ei oleks meie kohtumine Eestis Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigis lihtsalt võimalik Me ei saaks arutleda siin selliste teemade üle nagu Euroopa välis ja julgeolekupoliitika tulevik transatlantilised suhted ja ka kõigi muude punktide üle meie kolm päeva kestva kohtumise päevakorras kaasa arvatud võimalused Ukraina ja Gruusia abistamiseks ja meie Lähis Idaga seotud ettevõtmised Kui poleks olnud Lennart Merit poleks nendest küsimustest lihtsalt räägitud ja ka teil ei oleks olnud põhjust siin olla Tegelikult kahtlen ma isegi selles kas ilma Lennart Merita oleks ehitatud seda SAS Radissoni hotelli kus meie konverents toimub Asi ei olegi selles et Lennart Meri ise oleks kõige sellega hakkama saanud ning muidugi ei olnud see tema kes ehitas SAS Radissoni hotelli kuid just tema oli see kellest said alguse paljud neist asjadest mis lubavad meil täna tegeleda mitte meie endi muredega seoses võimalusega liituda ühel ilusal päeval Euroopa Liidu ja NATOga vaid pigem teemadega mis on seotud meie kõigi ühiste jõupingutustega Tänu Lennart Merile jätsid paljud inimesed katki oma tavapärased tööd ja tegemised ning tegid selle asemel midagi muud asusid tööle Eesti hüvanguks Nende nimekiri algab selliste nimedega nagu Sir Gary Johnson ja Ufe Ellemann Jensen ning sinna kuulub kümneid tollal veel noori eestlasi kellest praeguseks on saanud pisut kogukamad keskealised eestlased nagu näiteks Tiit Pruuli ja Jüri Luik Ma ei hakka nende kõigi nimesid siinkohal üles lugema kuna neid on selleks liiga palju kuid just nemad olid need kes jätsid pooleli selle millega nad parasjagu tegelesid ja asusid töötama Eesti heaks Nad tegid seda kuna uskusid sellesse mida ütles ja tegi Lennart Meri tema poolt väljaöeldud unistustesse ning tema nägemusse Eesti tulevikust Just need inimesed tegid Eestist selle mis ta praegu on See on samuti üks nendest asjadest mille eest me kõik peaksime tänulikud olema Kuid on ju ka veel Lennart ise Tean oma kogemustest milline oli suhtumine sellesse Euroopa nurgakesse enne Lennarti tulekut Seda nähti tarbetu ja korratu piirkonnana mille iseseisvusest ei olnud huvitatud keegi teine peale meie endi Ei olnud vähe neid kes seda avalikult välja ütlesid ja veelgi rohkem oli neid kes väljendasid sellist arvamust eraviisiliselt või Euroopa Liidu ja NATO juhtorganites Tollal oli väga lihtne ja mugav heita uued postkommunistlikud riigid kõrvale öeldes Need inimesed on meist erinevad See oli ajajärk mil eksisteeris kahesuguseid Ida Euroopast ja postkommunistlikust maailmast

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2375-vabariigi-president-lennart-meri-maelestuskonverentsil-maeleta-tuleviku-euroopat-29-maertsil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President vastuvõtul Eesti Vabariigi suursaatkonnas Helsingis 15. märtsil 2007
    Eesti ja välismeedias Bibliograafia Presidendi trükis ilmunud kõned artiklid ja intervjuud presidendi tegevuse kajastused ja kirjutised tema kohta Videod Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President vastuvõtul Eesti Vabariigi suursaatkonnas Helsingis 15 märtsil 2007 15 03 2007 Lugupeetud daamid ja härrad mu esimene riigivisiit on lõpule jõudmas Tahan tänada Soomet mind ümbritsenud soojuse ja tähelepanu eest Tean et Eestil ja eestlastel on soomlaste südameis eriline koht kuid selle otsene kogemine pakkus erakordse kogemuse Kohtumised Soome riigi juhtidega kulgesid väga vahetult ning

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2374-vabariigi-president-vastuvotul-eesti-vabariigi-suursaatkonnas-helsingis-15-maertsil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Helsingi ülikoolis 14. märtsil 2007
    võõra tihti pelutava Venemaa naabruses Karu kaenlas nagu ütleb soome väljend Naaber on ajaloo vältel olnud kord agressiivne kord maadelnud omaenese seesmiste probleemidega Kord on ta tähelepanu pööratud lõunasse või itta kord tundub et tema läänepoolne naaber meie suurust arvestades ongi ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme suurim probleem ja julgeolekuoht Absurdne vähemalt absurdi kalduv ütlete Jah kuid see naabrus on meid mõjutanud see on meid pannud end sellise naabri kaudu mõtestama eituse kaudu defineerima Mäletate ruotsalaisia emme ole venäläisiksi emme halua tulla Suur naaber on meie ühiskondi mõjutanud ja seda rohkem kui tahaksime Eesti literaat Enn Soosaar kirjeldab hiljutises essees Isa ja Aeg sovetlikku pärandit harvanähtava täpsusega Need ideoloogilised manipulatsioonid millega süvendati inimeste küünilisust ning vabastati nad moraalsest vastutusest on jätnud püsiva jälje suure osa inimeste teadvusesse Võtmesõnaks on siin moraalsest vastutusest vabastamine Kuulakem neid põhjendusi millega nõukogude süsteemi käsutäitjad või sellega mugandujad oma teguviisi tagantjärele õigustavad Mind kästi Mul polnud valikut Poleks teinud mina oleks teinud keegi teine veel hullem Kõik tegid nii Kui tahtsid midagi saavutada tuli nende reeglite järgi toimida Kui tahtsid Moskvaga asju ajada tuli end maha salata Ja nii edasi Üheparteisüsteemis nõuab parteisse astumine üle keskmise ebaausust kirjutas nobelist Jossif Brodski Just sellise moraalse prisma kaudu tulebki vaadata 20 sajandi mõrude aastakümnete valikuid Õige ja vale tundmine ausaks jäämine ja ebaausus on iga inimese enda moraalne valik Siin pole kohta arutlustel kui poleks mina siis oleksid teised ikka Siin pole kohta õigustusel teised tegid ka nii Mu daamid ja härrad mõned minu tuttavad eestlased nimetavad Soomet ideaalriigiks kus nad tahaksid ka ise elada Miks Sest Soomes on küllaga järel veel seda mida ka Eesti nagu iga teinegi riik rohkem vajab Need on identiteeditunnetus tingimusteta isamaa armastus solidaarsus turvalisus Nelja tuule maa Soome kes möödunud sajandil pidas kodusõda Talvesõda ja Jätkusõda tegeleb oma ajalooga Ülekohut pole unustatud ega minevikku malakana kasutatud Ikka õpikuna Traagilise elukäiguga Risto Ryti ehk kõige keerulisematel aastatel Soome presidendikohta hoidnud mees valiti paar aastat tagasi marssal Mannerheimi järel aegade populaarseimaks soomlaseks Seppo Zetterberg Soome ajaloolane on öelnud et ajaloolasel peab olema arsti eetika See on tõsi Aga me näeme maailmas riike ja mitte eriti kaugel enda piiridest kes ei julge patsiendi ehk oma ajaloo poole vaadatagi või siis on valmis patsiendile peale vaatamata talle teadlikult vale diagnoosi panema Niisugust käitumist võib nimetada kujundlikult oma mineviku eest peitu pugemiseks ja vähem kujundlikult moraalseks tühjuseks Meie eestlased ja soomlased seda ei tee Vaevalt on maailmas või maailmakirjanduses teist sõjameest kes seersant Lahtise kombel vana riigipiiri ületades mõtleb siin lõppes meie õigus Mu daamid ja härrad Eesti ja Soome olid 1930 aastate lõpus või 1940 aastate alguses kui üks peatükk ajalooõpikust jutustamaks mida oli väärt väikeriikide neutraalsus Teises maailmasõjas See neutraalsus oli väärtusetu suurte painutada ja tallata Eesti kelle riiklikku elukorraldust 1940 aasta eel nimetatakse vaikivaks ajastuks osutus siis eriti nõrgaks Piinlikkustundega loen ma saatkonna käskjala Endel Kingo mälestustest kuidas Talvesõja lõpupäeval rääkis Eesti saadik Soomes Aleksander Warma maakaardi ees et Eesti oli Nõukogude Liiduga baaside lepingut sõlmides väga tark sest ei kaotanud nii palju maad kui Soome Milline lühinägelikkus milline vaate lühiealisus Ja mul on veel piinlikum kui mõtlen Eesti valitsuse poolt Nõukogude Liidule antud lennuväljadele näiteks Kuusikule kust tõusid õhku viisnurkadega lennukid mis lendasid pommitama Lõuna ja Lääne Soomet On valusalt õpetlik teada et sõjaeelne Eesti oli ise teinud esimesed mööndused demokraatiale mistõttu vabaduse võtmine meilt käis kiiresti ja jäägitult Mul on kurb meel et toonane Eesti oli siis nii nõrk mis võttis meilt võimaluse seista väärikalt ennast kaitsva Soome kõrval Samas olen uhke nende 60 eestlase üle kes läksid Eesti toonaste võimude kiuste Talvesõtta ja nende ligi 3500 vabatahtliku eesti mehe üle kes kuulusid Jätkusõja ajal Soome sõjaväkke Nad moodustasid 10 Soome mereväe koosseisust ja neist koosnes terve 200 jalaväerügement Vähemalt 180 soomepoissi langes Jätkusõjas suurem osa ülejäänutest tuli tagasi Eesti rindele Aga osa Soome jäänud eesti meestest anti pärast sõja lõppu NSV Liidule välja kus nad langesid repressioonide ohvriks Poliitika alus oli siis geograafia kui tsiteerida Paasikivi ja see jäi kehtima pooleks sajandiks Mida on õppida jalge alla tallatud või painutatud neutraalsusest Eesti vastus on kuulumine Euroopa Liitu ja NATO sse Eesti vastus on liitlaste otsimine ja ühine panustamine ühise julgeoleku loomisse Meie Eestis oleme neid valikuid tehes otsustanud et me ei lase mitte Siberil ennast õpetada vaid otsustame ise ja teisiti Ma ei pea siin silmas seda Siberi õpetust mida otsisid Matias Castrén ja Lennart Meri vaid seda mida said kümned tuhanded Eesti inimesed pärast viimast maailmasõda See õpetus kuulutab vaid üht hirmu Aga hirm on halb teejuht ning hirmu ära tundes tundis Eesti rahvas ära ka selle et kartma hakates jäädaksegi kartma Meie nii ei tahtnud ega taha elada Mu daamid ja härrad Kuulus palju korratud on Lord Palmerstoni ütlus Riikidel pole püsivaid sõpru on vaid püsivad huvid Briti impeeriumi õitseaja välispoliitika juht sai ehk endale sellist küünilisust lubada Ent vaadakem lähemale ja küsigem endilt kas sama kehtib ka Soome ja Eesti vahel Kas sama kehtib täna Euroopa Liidu liikmesriikide vahel Euroopa Liidu horisondil peame Eesti ja Soome hoidma oma pilku eriti teravalt Me peame erakordselt hoolikalt jälgima hoidma ja edendama seda mis meile meie ühises Euroopa kodus on oluline Tunnistagem et Euroopa on jäänud takerduma Euroopa Liidu laienemine meie parim ja tõhusaim vahend demokraatia laiendamiseks õigusriigi põhimõtete ja praktika laiendamiseks näib olevat mõneks ajaks liiva jooksnud Meie eestlased oleme omal nahal tundnud mida tähendab demokraatia puudumine see on olematu sõnavabadus olematu õigusriik Me teame väga hästi kuidas neid väärtusi saab õõnestada ja mida tähendab nende väärtuste puudumine inimeste elus Vastupidiselt käibetõena levinud väitele et Euroopa Liit on eliidi projekt võin ma tunnistada et just Euroopa on see mida demokraatia puudumise all vaevlevad rahvad tahavad Mis veel paremini võimaldab Euroopal oma pehmet võimu oma piirest välja projitseerida kui Ida Euroopa rahvaste soov elada demokraatlikus õigusriigis Mis on oligarhidele ja autoritaarsetele režiimidele ohtlikum kui Euroopa väärtused Kuidas me võime eeldada et meil on üldse mingeid välispoliitilisi hoobasid lahendada kas või Kosovo probleemi kui me ütleme serblastele et Euroopa vajab Ahtisaari plaani kui ainsat mõistlikku lahendust aga teie ei saa selle eest

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2348-vabariigi-president-helsingi-uelikoolis-14-maertsil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Vabariigi 89. aastapäeval Vanemuise teatrisaalis Tartus 24. veebruaril 2007
    paraku mulje justkui Eesti kohta majandustsüklid ei kehti Ma mõistan inimlikku soovi rohkem kulutada hästi või vähemalt paremini elada Eriti pärast 15 aastat väldanud pingutamist ja kitsamaid olusid Siiski ei tohi kulutamisel võtta riske mis võiksid mustade või isegi hallide stsenaariumide korral kahjustada igaühe heaolu Majanduse üks põhitõdesid kutsub jõukamatel aegadel langetama otsuseid mis aitavad kitsamates tingimustes hakkama saada Kas meie rekordilisi kasumeid teenivad ettevõtjad ikka investeerivad piisaval määral innovaatilisse tootmisse mis muu hulgas aitaks toime tulla aina suuremaks arengutakistuseks muutuva tööjõupuudusega Riigi tasandil võiksid head maksulaekumised viia poliitilise konsensuse ja kokkulepeteni suuremahuliste investeeringute osas Kas ehitame turvalise neljarealise maantee põhjast lõunasse silla Muhumaale tuuleparkide võrgu looderannikule või panustame selle raha tervishoiusüsteemi kaasajastamisse see kõik on valikute küsimus Aga tehkem need valikud sest paremat või odavamat aega selleks ei pruugi enam niipea tulla Tühi toob tüli majja ütleb eesti rahvatarkus Ma imestan miks siis riigi kosunud tulud meie poliitikuid üksmeelsemaks ei tee Me näeme aasta aastalt hoopis eelarve planeerimise protsessi kus hooplemine ülelaekumistega käib justkui loogiliselt asja juurde Ei varjatagi enam et riigieelarvesse tekitatakse miljarditesse kroonidesse küündiv ülejääk ja koos sellega tõhus poliitiline relv Eesti igikestvas valimiskampaanias Pole ju saladus et meie lisaeelarvetest vaatab vastu pigem poliitiline eelistus kui ratsionaalne vajadus Mu daamid ja härrad lubage mul veidi põhjalikumalt peatuda nähtusel mis jätkumise aga veelgi halvem süvenemise korral viib meid ummikusse ja stagnatsioonini Ida Euroopa ja siirderiikide edu ja ebaedu põhjuseid uurinud teadlased on veenvalt järeldanud et riigihangete sõltuvus poliitikute suvast seiskab riigi arengu Me teame mõistet ringkäendus kus poliitikud suunavad tellimusi firmadele kes omakorda toetavad neid abistanud poliitikuid Sellele fenomenile on hiljuti antud kujundlikumgi nimetus semukapitalism Kui turukonkurentsi ja parimaid pakkumisi hakkavad asendama parteisuhted siis toob see varem või hiljem kaasa krahhi Õlitehas maadevahetused riigiasutuste rendilepingud suvilatehingud parkimise korraldamine ja koolimajade remont kõik need märksõnad viitavad korruptsioonihõngule ja läbipaistmatule sahkerdamisele Võib ju küsida aga mis siis kes sellest kaotab Sellest kaotab maksumaksja raha kasutamise otstarbekus ettevõtjate konkurents aga üldisemalt iga Eesti elanik ettevõtja meie laste ja lastelaste võimalused tulevikus Kordan oma ametisseasumisel öeldut ühe või teise grupi mis tahes suvaline ja varjatud eelistamine petab kodanikke see rikub kodanike ja riigi vahelist kokkulepet See riivab kodanike usku õiglasse riiki See saeb pikkamööda läbi õigusriigi kandvad talad Me näeme kuidas noodsamad poliitikute ärisemud hakkavad end pidama väljavalituiks elu peremeesteks kellele seadused ja ühise elu reeglid ei näi kehtivat Äärmisel juhul tuleb maksta pisike trahv mis üleolevaid kommentaare jagades tasutakse Raha on eesti rahval aastasadade vältel olnud ikka pigem vähe kui palju Ehk just siin peitubki see kurja juur et suure rahaga ümberkäimine on harjumatu Seda on ka alati naeruvääristatud kui meenutame Eesti kirjandusklassikat Mõelgem siis Jaan Tõnissonile kes ütles väga õigesti Meie rahva elus avalikuks tulnud puudusi ei suudeta mitte õiguse ega riigvõimu varal vaid ainult kõlbluse mõju abil parandada Hea Eesti rahvas Eesti Vabariigi sünd 89 aastat tagasi meie oma riigiks vormitud ammune idee päästis eesti rahva surmast Kui me vaatame kui armutult hukati 1930ndail tuhandeid Nõukogude Venemaal elanud eestlasi siis võime vaid aimata oma rahva võimalikku saatust stalinlike repressioonide

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2346-vabariigi-president-eesti-vabariigi-89-aastapaeeval-24-veebruaril-2007-vanemuise-teatrisaalis-tartus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President riiklike autasude kätteandmisel "Eesti tänab" 23. veebruaril 2007
    President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President riiklike autasude kätteandmisel Eesti tänab 23 veebruaril 2007 23 02 2007 Austatud ordenikavalerid daamid ja härrad Kallid sõbrad esiteks ütlen ma lihtsalt tänan teid Presidendile on seadusega antud õigus tunnustada kord aastas riiklike teenetemärkidega neid kes kohusetunde südameheaduse ja leidlikkuse toel on teinud meid inimeste ja riigina suuremaks Neid kes ei seisa elu eesliinil ja ajakirja esikaanel kuid kelle saavutused ja eluhoiak väärivad esile tõstmist Need teenetemärgid on väike tunnustus riigilt kellele teie olete andnud rohkem kui seda eeldanuks teie amet või kutsumus Kahjuks märgatakse tublidust vähem kui negatiivset ka lihtsat tunnustavat õlalepatsutamist kohtab harvem kui kibedat pahandamist Need on autasud andjatele nagu kirjutas üks ajakirjanik kui ta oli teenetemärkide saajate nimekirja läbi lugenud Pole tähtis kas te töötate õpetajana loodushoidjana arstina ajaloo talletajana politseinikuna loomeinimesena riigiametnikuna või teenite Eestit välismissioonidel Afganistanis ja Iraagis Teis on

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2345-vabariigi-president-riiklike-autasude-kaetteandmisel-qeesti-taenabq-23-veebruaril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive