archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President konverentsil East Capital Baltic Summit 30. mail 2007
    novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President konverentsil East Capital Baltic Summit 30 mail 2007 30 05 2007 Kallid külalised daamid ja härrad Lubage mul kõigepealt öelda teile kõigile tere tulemast Tallinnas toimuvale East Capital Summit ile Mulle teadaolevalt on tegemist juba üheksanda selletaolise üritusega ja teise üritusega mis leiab aset siin Tallinnas Arvestades et East Capital i tegevus hõlmab tunduvalt suuremat ala kui Balti regioon eeldan et teil oli piisavalt põhjust Tallinna taas külastada ja seda juba kolme aasta sees Ma kasutaksingi siinkohal võimalust võrrelda olukorda milles oleme praegu ja olukorda 2004 aastal ning heita pilk lähitulevikku Vaadates ajas tagasi näeme et 2004 aasta alguses ei olnud Eesti veel Euroopa Liidu liige Neil päevil elasime me Euroopa Liidu laienemise ootuses Mõningad neist suundumustest mille tunnistajateks me praegu oleme ilmnesid juba ka siis Nende hulka kuuluvad kapitali suuremahuline sissevool buumi algus eluasemeturul ja laenuturu elavnemine Samas ei õnnestunud mitte kõike ette näha näiteks ülikiiret majanduskasvu ja tööjõu vaba liikumise mõju meie tööturule Teatud määral oodatud üllatuseks oli Euroopa Liiduga ühinemise katalüsaatoriefekt või positiivne šokk meie majandusele Raske oleks ette kujutada viimaste aastate 10protsendilist majanduskasvu ilma Euroopa Liiduga ühinemiseta Siinkohal rõhutaksin et Euroopa Liiduga liitumisel oli majandusele ulatuslik mõju isegi Euroopa Liidu toetusi arvestamata Liitumine Euroopa Liiduga tähendas eeskätt kõrgemaid ootusi paranenud usaldusväärsust ja viimastegi kaupade ja kapitali vaba liikumist piiravate administratiivsete tõkete kaotamist Samas on koos ülikiire majanduskasvuga märgata ka mõningaid majanduse ülekuumenemise märke ja seda kõigis Balti riikides Hiljutiste hinnangute kohaselt võib Eesti loota pehmele maandumisele ja viimane Standard Poors i Eestile antud reiting lubab stabiilse väljavaate säilimist reiting A väljavaade stabiilne Suurimaks ootamatuks üllatuseks on osutunud tööjõu vaba liikumise küllaltki ulatuslik mõju See ilmnes pärast uutest liikmesriikidest pärit tööjõule kehtinud ajutiste piirangute kaotamist ja meie puhul oli see seotud eriti Soomega On üldteada et tänapäeva Euroopa Liidus on tööturgudel nii võitjaid kui kaotajaid Võitjate hulka kuuluvad näiteks Suurbritannia ja Iirimaa kaotajate poolele aga vaesemad uued liikmesriigid Eestil on siin küllaltki hästi läinud kuna tööjõu väljavool on mõningate teiste uute liikmesriikidega võrreldes jäänud suhteliselt madalale tasemele Levinud on arvamus et tööjõu väljavool on otseses seoses sissetulekuga inimese kohta Eestis moodustab sissetulek inimese kohta praegu 60 protsenti Euroopa Liidu keskmisest Selline tase võib olla piiriks kus töötajad hakkavad võõrsilt tagasi tulema ja mõningaid märke sellest võib juba täheldada Heites pilgu tulevikku on mõningad märksõnad mis võiksid seda hästi iseloomustada sissetulekute ühtlustumine eurotsooniga liitumine ja muutused tööviljakuses Mis puudutab sissetulekute ühtlustumist sissetulekute poolest oleme praegu Euroopa Liidus 21 kohal samas kui IMD International Institute for Management and Development on omistanud meile maailma riikide

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2354-vabariigi-president-konverentsil-east-capital-baltic-summit-30-mail-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Eesti krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale pühendatud konverentsil “Euroopa majanduse võimalused üleilmses konkurentsis” Tallinnas, Estonia kontserdisaalis 23. mail 2007
    11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President Eesti krooni taaskehtestamise 15 aastapäevale pühendatud konverentsil Euroopa majanduse võimalused üleilmses konkurentsis Tallinnas Estonia kontserdisaalis 23 mail 2007 23 05 2007 Austatavad ministrid austatav president austatav Euroopa Komisjoni volinik austatavad Riigikogu liikmed mu daamid ja härrad Me oleme nii ära harjunud Eesti krooniga et me ei kujutagi ette mis on elu ilma selleta Aga võib olla et tunnus sellest kui oluline ta on on see et Eestis pole ühtki inimest üle 30 aasta vanuse kes ei mäletaks mida ta tegi ja mis juhtus või mida ta ise koges 22 juunil 15 aastat tagasi See on üks nendest päevadest inimelus kus keegi küsib Mida sa tegid sel päeval Ta teab Lubage mul kõigepealt heita pilk lähiminevikku meie lähiajalukku Jah ajaloolase silme läbi ei ole 15 aasta tagune aeg 1992 aasta veel mingi õige ajalugu Ometi leiame me vähem kui ühe inimpõlve tagant hoopis teistsuguse ühiskonna hoopis teistsuguses majanduslikus olukorras Muutus on olnud nii kõikehõlmav et me sageli ei oska ega suudagi seda enam täpselt mäletada See näib osaliselt lausa uskumatuna Tollaseid kroonikakaadreid täna vaadates tunned ära küll tuttavad kuigi mõnevõrra nooremad ja saledamad näod aga mitte ruumi kus nad toona toimetasid Eesti krooni nagu ka Eesti põhiseadusliku riigikorralduse taastamisest möödub tänavu 15 aastat Maailm oli siis oluliselt teistsugusem kui täna Eesti krooni kaasaegseks oli anarhiline kaos meie majanduses kõrvuti tohutute muudatustega poole Euroopa ühiskondlikus ja poliitilises korralduses Äsja olid Euroopa Majandusühenduse 12 liiget kirjutanud alla Maastrichti lepingule Soome Rootsi ja Austria liitumiseni jäi veel kolm ja Euroopa ühisraha euro sünnini kaheksa aastat Tookord 15 aastat tagasi ei arutatud Eestis Euroopa majanduse võimalusi üleilmses konkurentsis Selle asemel murti pead Eesti väljavaate üle majanduslikult ise hakkama saada Kõlasid regulatiivse riigimajanduse rasked kokkuvarisemise eelsed pahaendelised ohked Puudus oli kõigest välja arvatud ehk rubladest mis enam ei maksnud Seda siiram võiks olla meie rõõm selle üle et vaid 15 aasta jooksul on meilt vastuseid ootavad küsimused nii kardinaalselt muutunud Ei need vastused ei pruugi olla alati lihtsamad Pigem vastupidi Aga eelduse et me saame küsida arenenud riigile omaseid küsimusi on meile ühest küljest loonud prognoositust suurem majanduslik edu Teisalt aga arusaam et tänapäeva maailmas ei sõltu väikeriigi edu mitte ainult temast enesest vaid hoopis avaramast meid ümbritsevast ruumist Ses mõttes pole Eesti edu võimalik käsitella lahus kogu Läänemere regiooni heast käekäigust kitsamas ning Euroopa Liidu edust laiemas geograafilises mõttes Austatavad daamid ja härrad Äsja mainitud suurte muutuste kiuste on ka tänase Eesti põhiküsimus jäänud laias laastus samaks Kuidas hakkama

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2370-vabariigi-president-eesti-krooni-taaskehtestamise-15-aastapaeevale-puehendatud-konverentsil-euroopa-majanduse-voimalused-ueleilmses-konkurentsis-tallinnas-estonia-kontserdisaalis-23-mail-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President kohtumisel Iraaki sõitvate kaitseväelastega Paldiskis 23. mail 2007
    31 12 2012 President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President kohtumisel Iraaki sõitvate kaitseväelastega Paldiskis 23 mail 2007 23 05 2007 Lugupeetud kaitseväelased Minult ja tõenäoliselt ka teilt on mitmel korral küsitud miks on Eesti sõdurid Iraagis Miks peaks Eestit huvitama selle kauge riigi käekäik Vastus on lihtne Iraak ei ole kauge riik Praeguses maailmas ei ole kaugeid riike 21 sajandil on kõik omavahel seotud Ebastabiilne ja sisemiselt vägivaldne Iraak ohustab oma regiooni ning selle ohu kaudu ülejäänud maailma Seega ka Eestit Kui meie siin Soome lahe kaldal tahame enda ümber turvalisemat maailma siis võiksime ju lihtsalt oodata et suuremad demokraatlikud riigid muudavad maailma meile turvaliseks Kuid selline lihtsalt ootamine oleks amoraalne ja ebaeetiline See oleks ka lühinägelik mis saeks meie enda turvalisuse oksa Eesti ei ole ebaeetiline vastupidi meie püüame jõudumööda anda enda panust maailma rahulikumaks tegemisse Balkanil Afganistanis Iraagis seal kuhu teie peagi missioonile sõidate

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2353-vabariigi-president-kohtumisel-iraaki-soitvate-kaitsevaeelastega-23-mail-2007-paldiskis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President juudi sünagoogi avamisel Tallinnas 16. mail 2007
    Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President juudi sünagoogi avamisel Tallinnas 16 mail 2007 16 05 2007 Austatavad Eesti juudi kogukonna liikmed Lugupeetav Iisraeli asepeaminister Shimon Peres ja Iisraeli pearabi Yona Metzger Head sõbrad Piibel jutustab kuidas Mooses viis juudid läbi Punase mere tagasi nende pühale maale Niimoodi piltlikult öeldes läbi tormise mere oleme me mõlemad eestlased ja juudid tulnud oma riigini Ma ei palu mitte kergemat koormat vaid laiemaid õlgu kõlab juudi ütlemine Nõnda oleme me mõlemad eestlased ja juudid võõraste seas või võõra võimu all ikka oma keelt kultuuri ja kombeid hoidnud et see siis

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2358-vabariigi-president-juudi-suenagoogi-avamisel-tallinnas-16-mail-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi avaldus Riigikogu ees põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamisel 15. mail 2007
    06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi Presidendi avaldus Riigikogu ees põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamisel 15 mail 2007 15 05 2007 Austatud Riigikogu esimees Lugupeetud Riigikogu liikmed Esinen täna Riigikogu ees poliitilise avaldusega et anda parlamendile üle põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning selgitada selle algatuse põhjusi ja sisu Algatan põhiseaduse muutmise selleks et korrastada riigikaitse juhtimist ja tugevdada tsiviilkontrolli Põhiseaduse X peatükk mis käsitleb riigikaitset on meie hästi õnnestunud põhiseaduse üks kõige enam kriitikat pälvinud osi Selle peatüki puudustele on juhtinud tähelepanu eksperdid probleeme on tunnistanud Riigikogu varasemad koosseisud Ometi ei ole ühtegi asjakohast eelnõu parlamendi ette seni toodud Mis on eelnõu sisu Teen ettepaneku muuta neid põhiseaduse sätteid milles on mainitud kaitseväe juhatajat ning ülemjuhatajat Eelkõige on need sätted millega määratakse kaitseväe juhataja ning ülemjuhataja ametisse nimetamise kord Teatavasti nimetab praegu kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul Kui Riigikogu leiab et minu poolt täna teie ette toodav muutmise ettepanek väärib vastu võtmist ning muudatused jõustuvad ei sisalda Eesti Vabariigi põhiseadus enam viidet kaitseväe juhatajale ega ülemjuhatajale Ning kaitseväe juhi ametisse nimetamise korra sätestab Riigikogu seadusega Eelnõu ei muuda Vabariigi Presidendi kui riigikaitse kõrgeima juhi staatust Leian et see on kooskõlas Euroopa riikide põhiseaduslike traditsioonidega mille kohaselt nimetatakse riigipead formaalselt riigikaitse kõrgeimaks juhiks Säärane staatus on küll sümboolne ja tseremoniaalne aga samas ka tasakaalustav Ent igapäevaselt ei saa riigikaitse kõrgeim juht sekkuda riigikaitse korraldusse sest parlamentaarses riigis teostab täidesaatvat riigivõimu sealhulgas korraldab riigikaitset ning vastutab parlamendi ees ainuüksi valitsus Miks ma selle eelnõu algatan Minu arvates on põhiseaduse riigikaitset puudutavad mõned sätted takistanud riigikaitse arengut ning põhjustanud ebakõlasid Ilmselt ma ei liialda kui väidan et konflikte kaitseväe juhatajatega on olnud kõigil eelnevatel kaitseministritel Seega küsimus pole konkreetsetes inimestes ja nende omavahelises läbisaamises vaid me näeme kuidas juba põhiseadusesse on vastuolud sisse programmeeritud Meenutagem et Eesti Vabariigi 1992 aasta põhiseadus on parlamentaarse vabariigi põhiseadus Riigikaitse peatükk aga on koostatud Eesti Vabariigi 1937 aasta põhiseaduse see tähendab presidentaalse riigi põhiseaduse eeskujul Tulemuseks on hübriid mis võimaldab asjaosalistel omada erinevat ja vastandlikku ettekujutust oma rollist ja positsioonist riigikaitse korraldamisel Selle tagajärjeks on puudulik tsiviiljuhtimine ja puudulik tsiviilkontroll Parlamentaarses riigis ei saa kaitsevägi alluda kellelegi teisele kui valitsusele Üksnes nii on ta allutatud demokraatlikule sealhulgas parlamentaarsele kontrollile Juhin tähelepanu et 12 juunil 2002 võttis Riigikogu harvanähtava üksmeelega 85 poolthäältega vastu uue rahuaja riigikaitse seaduse millega riigikaitse juhtimist sätestavad normid viidi suures osas vastavusse parlamentaarse valitsemiskorraga

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2378-vabariigi-presidendi-avaldus-riigikogu-ees-pohiseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-esitamisel-15-mail-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President emadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis 13. mail 2007
    Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President emadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis 13 mail 2007 13 05 2007 Eesti keeles on üks jõuline sõna Isamaa seotud ülemöödunud sajandi romantiliste ärkamiste ja vabadusliikumistega Isamaa on võitluste ja võitude kangelaste ja kuulsuse aga ka raskete ohverduste ja kaotuste tanner Kuid on veel üks teine maa palju muistsem ja palju põlisem maa mis selle maa rahva teadvuses on põlvest põlve tähistanud pigem ema kui isa Seda ei sünni muidugi kutsuda emamaaks mis meenutaks meile äsjamöödunud hirmsate sajandite koloniaalajastu sõnade tagurpidipööramist Eesti pole kunagi olnud selline emamaa kes võõraid lapsi vägivaldselt oma perre on kiskunud Küll aga olevat Eestis olnud millalgi aastatuhandete eest üks suur Emajõgi mis Peipsi vee Liivi lahte kandis ja mille nimi on tänaseni läbi Tartu nüüd küll teistpidi voolaval jõel Emajõgi on see rahulik ja suur mis võtab valikuta endasse kõigi teiste jõgede ja ojade vee kannab lõpuks merre mis omakorda veel suurem ja veel emalikum selle kõik tõrkumata vastu võtab See võtab vastu ka emade pisarad mis on ikka ja jälle juba ennemuistsetest aegadest saadik pidanud pesema kõigi nende tihti sihitute ja kurjade heitluste vere mis selle maa peal on heideldud Ei tea kas siinse maarahva suhet oma maasse kui heldesse emasse tundsid ka keskaegsed kristlikud misjonärid kui nad Rooma kirikul lasid vana Liivimaa pühendada Maarjale Jumala emale Küll aga on teada et siinmail segunes Maarja austamine vana maaema austamisega Nii segunevad ikka usud ja nii saab neist igal maal ikka lõpuks selle maa usk kust nad välja kasvavad ja kus emad seda usku oma poegadele ja tütardele edasi annavad Piibli Maarjal on samamoodi kui eesti emal ja samamoodi kui kõigi rahvaste emadel kaks külge kaks poolust Üks on kannatav südameverd ja silmavett valav ema Mater Dolorosa Aga see pole kunagi kõik Sest kõigepealt ja ennekõike on ka Jeesuse ema Maarja üks lõpmata vapper naine kes hirmsates saatuselöökides ei murdu ega kibestu kes jääb kõigest hoolimata lepitajaks ja lohutajaks Võib olla on eesti rahva ja maa loos eesti ema kujus rõhutatud rohkem just seda ühte poolt kannatavat haavu siduvat ning oma meest ja poegi leinavat ema Aga ükskõik kas me vaatame kaugele minevikku või lähemale kas rahva või oma perekonna lukku tegelikult leiame me sealt eelkõige ja hoopis ühe teistsuguse ema See on esiema ja samas noor naine kes kannab endas lõputut elujõudu kustutamatut rõõmu Olgu sõjad ja küüditamised kodu kaotamised ja leinad temal

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2352-vabariigi-president-emadepaeeva-kontserdil-13-mail-2007-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President ajalooalaste uurimistööde võistluse "Inimene ajaloos 20. sajandil" lõpetamisel Tartus 12. mail 2007
    09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President ajalooalaste uurimistööde võistluse Inimene ajaloos 20 sajandil lõpetamisel Tartus 12 mail 2007 12 05 2007 Austatud minister head ajaloouurijad noored sõbrad Kõigepealt tänan teid julguse eest ajalugu kätte võtta Seda mitte üleüldse vaid läbi kahe põhimõttelise suuruse inimese ja maa saatuse kaudu ajalõigul mis on gümnasisti senisest elueast mitu korda pikem Nii suur mõõtkava eeldab igal juhul julgust See on nagu pika reisi alustamine Alguses on kartus et ehk ei jõua sihile eksid ära kuid samas nii väga tahad pärale jõuda Need kes oma uurimistöö ära saatsid on kahtlemata väga julged reisimehed aga ükski reisimees ei taha piirduda ainult ühe reisiga Jakob Hurdale oli ajalugu sündinud asjad ehk kõik see mis on tegelikult aset leidnud Eesti ärkamisajal oli see lähtekoht erakordselt oluline sest sinnani oli meie ajalugu kirjutatud küll meie kohta ent mitte meie endi poolt See on oluline vahe kuna see mis teisele tähtis pole üldse see mis meile Nõukogude ajalookäsitlus ütleb napilt kodanlus või kulaklus likvideeriti kui klass eestlasele tähendab see lause hoopis kümnete tuhandete inimeste küüditamist Siberisse Nii et on oluline et me ise uurime oma ajalugu Hurt tahtis et eestlane õpiks ise oma ajalugu kirjutama mitte fantaseerides vaid püsides allikates Niisugust kunsti näha ajalugu oma silmadega peab valdama igaüks sest just see annab igale inimesele vaimse iseseisvuse teiste keskel Samas on igasugune ajalugu inimese jaoks ennekõike mälu kuid just mälu ja julgus mäletada teevad meid eetiliseks ning eetika ei luba meil olla ajaloo suhtes suvaline Ajalugu teeb ümber see ja ainult see kes salgab sündinud asjad maha ega taha mäletada või et teised mäletaksid või teaksid Seetõttu vajab mälu ka pidevat

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2377-vabariigi-president-ajalooalaste-uurimistoeoede-voistluse-qinimene-ajaloos-20-sajandilq-lopetamisel-tartus-12-mail-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Tbilisi ülikoolis 8. mail 2007
    käsu moodustada salk ja asuda likvideerima Gruusia natsionaliste s o tsiviilelanikke Ta keeldus Algul ähvardati teda mahalaskmisega lõpuks mõisteti seitsmeks aastaks Gulagi Selle eest et ta keeldus tapmast Gruusia tsiviilelanikke Ja siiski head sõbrad seob meid midagi palju olulisemat kui okupatsioon repressioonid ja Gulag ning just sellepärast on tõesti eluliselt tähtis et meie Eesti ja Gruusia oleksime edukad me oleme demokraatlikud riigid Demokraatlikud riigid mida ei ole vaja kvalifitseerida omadussõnaga juhitav või suveräänne lihtsalt demokraatlikud riigid selle sõna kõige otsesemas tähenduses Väikeste riikidena väikeste rahvustena kel ei ole oma jõupingutuste toetuseks naftavälju või maagaasi oleme ometi saavutanud midagi mis on jäänud kättesaamatuks meie ühisele naabrile Meil on sõnavabadus vaba ajakirjandus vabad ja õiglased valimised Oleme ennast reforminud loonud elujõust pakatava majanduse Oleme palju vaeva näinud et nii kaugele jõuda Muu hulgas oleme võidelnud nõukogude aja pärandiga näilise töötegemisega näilise palga eest oleme võidelnud korruptsiooniga mis hävitab riigi ja rahva hinge ning usu paremasse tulevikku Kui see võitlus avatud ühiskonna eest oleneks üksnes meie enese jõupingutustest siis oleksime oma eesmärgist ehk sedavõrd hõivatud et ei märkakski teist väikerahvast kaugel põhjas või kaugel lõunas oleneb sellest kummalt poolt vaadata Paraku teame liigagi hästi et meil ei lasta oma äranägemist mööda tegutseda Teame liigagi hästi et meie edu meie vabadus meie demokraatia ja avatus kujutab endast ohtu nendele kes elavad teisiti Just siin Tbilisis tegin ma aasta eest ühel julgeolekukonverentsil avastuse nagu kõik avastused tundus see mulle igati loogiline kui ma kord olin selle peale tulnud ainus mis mind hämmastas oli tõsiasi et mu silmad polnud avanenud juba varem Avastasin nimelt et meie ühisel naabril on halvad suhted kõikide demokraatlike naaberriikidega kes kunagi kuulusid NSV Liitu Ja head suhted üksnes ebademokraatlike riikidega Tõepoolest tasus mõnel riigil vaid asuda demokraatia teele nagu tegite teie rooside revolutsiooni ajal või Ukraina kahe ja poole aasta eest kui suhted Venemaaga äkitselt halvenesid Ma arvasin ikka et pahameel Eesti Läti ja Leedu suhtes tuleneb sellest et me teeme midagi valesti Nüüd ma mõistan et see tulenes sellest et me tegutsesime õigesti Mõtisklesin selle paradoksi üle et demokraatiat Venemaa piiridel tajutakse ohuna samas kui demokraatia puudumine tähendab stabiilsust Miks ometi peaks üks riik välissuhetes niisugust mõtteviisi ilmutama Mis põhjusel Siis lugesin ma suurepärast raamatut Dangerous Nation Ohtlik rahvus mille autor on Robert Kagan kes mitu aastat tagasi kirjutas ühe teise läbinägeliku väikese raamatu Paradiis ja jõud ning sai tuntuks ütlusega et eurooplased pärinevad Veenuselt ja ameeriklased Marsilt Ohtlik rahvus räägib USA välispoliitika ajaloost kuni 19 sajandi lõpuni 2007 aastal võib see teema ju esoteeriline tunduda kuid muuhulgas analüüsib autor ka vastuseisu sellele et USA ga liituksid uued osariigid Nende vastuseis oli tingitud sellest et uued Ühendriikidega liitujad oleksid siis pidanud olema nn vabad osariigid orjapidamist neis enam olla ei tohtinud Miks kartsid lõunaosariigid uusi vabasid osariike Sest nad kartsid et nood annaksid halba eeskuju et vabade osariikide suurem arv võiks destabiliseerida orjapidamisel põhinevaid ühiskondi Senised vabad osariigid võisid küll vabaks jääda kuid uusi vabasid osariike ei tahetud Selle asemel avaldasid lõunaosariigid survet et USA ga saaksid liituda varem Hispaania

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2351-vabariigi-president-tbilisi-uelikoolis-8-mail-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive