archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • President Ilves esseevõistluse “Millises Eestis ma tahan elada” auhinnatseremoonial Kadriorus 22. juunil 2007
    institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset President Ilves esseevõistluse Millises Eestis ma tahan elada auhinnatseremoonial Kadriorus 22 juunil 2007 22 06 2007 Austatavad esseekonkursil osalenud lugupeetavad žürii liikmed head sõbrad Johannese evangeelium algab nii Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal Seda võib tõlgendada et sõna on mõtlemise ehk inimesena olemise alguseks ja aluseks mistap sõna on meile jumalaks ja jumalast antud sest mõtlemine on ju see mis meid loomast eristab Inimestena me mõtleme ja kaalutleme ning oskame oma mõtteid ka sõnadesse lausetesse ja argumentidesse panna Mõtete talletamiseks et saaksime neid näiteks teistega jagada tuleb need ka kirja panna Kui me eetikakeskuse juhi professor Margit Sutropiga eelmise aasta lõpus arutasime esseekonkursi korraldamise algset ideed siis ei kahelnud ma hetkekski Ma olin kindel et meie rahva hulgas liigub palju häid tarku ja edasiviivaid mõtteid Ma olin veendunud et Eesti

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2363-president-ilves-esseevoistluse-millises-eestis-ma-tahan-elada-auhinnatseremoonial-kadriorus-22-juunil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President parimate keskkoolilõpetajate auks korraldatud vastuvõtul Kadriorus, 20. juunil 2007
    31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President parimate keskkoolilõpetajate auks korraldatud vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2007 20 06 2007 Kallid koolilõpetajad Teid vaadates tabas mind just praegu arusaam et mina lõpetasin keskkooli täpselt 35 aastat tagasi See on ausalt öeldes suhteliselt masendav arusaam Aga nüüd tublisti vanemana ja ehk veidi targemana saan ma väga hästi aru neist tunnetest mis teid praegu ilmselt valdavad Ka mina olin oma klassi parim ja pidasin kooli lõpetamisel väga vihase kõne Kuidas kõik hariduse korralduses oli väga valesti Samuti on mulle tuttav see surve mis tähendas olla hea õpilane Ega see ei muutu Ühelt poolt kõik algava eluga seotud ahvatlused teisalt aga seesmine sund pingutada Ma õnnitlen teid Üks etapp teie elus on nüüd lõppenud ja te olete jõudnud selle hetkeni kus te saate hakata kasutama oma valikuvabadust ja samas kanda vastutust oma edasiste sammude eest Te olete igal juhul ära teeninud tänusõnad ja õnnitlused ja ma olen juba ühinenud nendega Ühinen ka teie õpetajate emade isade vanavanemate vendade ja õdedega kes ütlevad et see kõik on alles algus Teie koolilõpp

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2364-vabariigi-president-parimate-keskkoolilopetajate-auks-korraldatud-vastuvotul-kadriorus-20-juunil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President parimate kõrgkoolilõpetajate vastuvõtul 20. juunil 2007 Kadriorus
    31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President parimate kõrgkoolilõpetajate vastuvõtul 20 juunil 2007 Kadriorus 20 06 2007 Austatavad kõrgkoolide lõpetajad Tere tulemast suvisesse Kadriorgu ja võtke palun vastu minu siirad õnnesoovid Mul on hää meel seista teie ees kes te olete eeskujuks õpingukaaslastele Teie üle võime kõik uhkust tunda Mul pole tarvidust hakata üle kordama tõsiasju mida te niikuinii teate Hariduse tähtsus on nii iseenesestmõistetav et me isegi ei mõtle enam sellele Eestis on sel aastal ligi 70 000 inimest kes omandavad kõrgemat haridust Õppimine ei vaja reklaami see on meie põhiväärtus Eesti riigil lasub vastutus luua ja avardada õppimise võimalusi Samal ajal tuleb tagada et kõrgema hariduse sildi all ei pakutaks petukaupa Kogu elu kestev õppimine ja enesetäiendamine on tänapäeva paratamatus väikeriigi elu ja edasise arengu põhiküsimus Maailm teab Eestiga võrreldes mõõtmatult jõukamaid riike mis teadmiste teaduse ja innovatsiooni mõistes on täielikud mahajääjad Poliitilistel kultuurilistel või ideoloogilistel põhjustel ei soodustata seal vaba ja kriitilist mõttevahetust Seal surutakse maha isikupära ja originaalsust mis on aga uute teadmiste ja avastuste vältimatuks eelduseks Varem või hiljem aga pigem varem ja juba praegu maksab see neile riikidele

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2361-vabariigi-president-parimate-korgkoolilopetajate-vastuvotul-20-juunil-2007-kadriorus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus 12. juunil 2007
    2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus 12 juunil 2007 12 06 2007 Austatav istungi juhataja Lugupeetavad Riigikogu liikmed Enne kui siirdun põhiseaduse muutmisettepaneku arutelule tahan öelda paar sõna protseduurist Pole vist meie põhiseaduses ette nähtud palju menetlusi mida me hakkame proovima alles 15 aastat pärast põhiseaduse jõustumist Põhiseadus ütleb et Vabariigi Presidendil on õigus algatada põhiseaduse muutmist aga põhiseadus vaikib kuidas edasi minna Tõsi president Lennart Meri andis oma viimasel ametipäeval Riigikogule põhiseaduse muutmise eelnõu ent kordan ta tegi seda just oma ametiaja viimasel päeval Sestap me ei saanud ka panna proovile võimalikke menetlusprotseduure Täna me teeme seda Ja kuidas meie teie lugupeetavad saadikud ja ka mina Vabariigi President seda eelnõu täna käsitleme saab olema pretsedendiks tulevastele sarnastele juhtumitele Käesoleva aasta 15 mail algatasin Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eesmärgiga korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle Eelnõu esitamise põhjustest sisust ning menetlemise põhimõtetest olen rääkinud siin teie ees uue koosseisu esimest istungit avades 2 aprillil samuti käesolevat eelnõu Riigikogule üle andes 15 mail Olen ka kohtunud

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2360-vabariigi-president-eesti-vabariigi-pohiseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-esimesel-lugemisel-riigikogus-12-juunil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President konverentsil “Demokraatia ja julgeolek: põhiväärtused ning toimivad lahendused” Prahas 4. juunil 2007
    me valesti oleme teinud Nüüd ma saan aga aru et see on juhtunud pigem sellepärast et me tegime midagi õigesti Samas on tähelepanuväärne ka see et kõigil neil suurematel või väikesematel riikidel Eestil Lätil Leedul Poolal Ukrainal ja Gruusial on probleeme vaid ühe riigiga Venemaaga Samas tundub Venemaal endal olevad probleeme paljude riikidega Võib olla oleks õige aeg küsida miks see nii on ja miks on nendeks riikideks just demokraatia valinud riigid Üha sagedamini tuleb mulle meelde Winston Smith peategelane George Orwell i teosest 1984 mille kohta ma arvasin et ta on oma aktuaalsuse minetanud Ühel päeval hakkab Smith Ida Aasiale või oli see Okeaania suunatud vihkamise tunnil osaledes mõtlema et kas mitte eelmisel nädalal ei olnud Suur Vaenlane üks teine riik Nii on lugu ka demokraatlike riikidega Käesoleva kuu lemmik on Eesti Eelmisel sügisel oli Venemaa peamiseks vaenlaseks üks teine suurriik Gruusia Siis moodustati valitsusasutuste käsul nimekirju Gruusia nimedega lastest kes õppisid Moskva koolides Palju oli neid grusiine kes topiti kaubalennukitesse ja saadeti kiirendatud korras Tbilisisse Nüüd on see kõik unustatud Enne seda oli vaenlaseks Läti veel üks suur ja ähvardav demokraatlik riik See paradoks et demokraatiat Venemaa piiridel peetakse ohuks ja demokraatia puudumist stabiilsuseks on andnud mulle palju mõtteainet Mis küll sunnib ühte riiki 21 sajandil sel moel mõtlema või käituma Usun et osa vastusest oma küsimusele leidsin raamatust mida teilegi soojalt soovitan Robert Kagan i kirjutatud Dangerous Nation Juba mitu aastat tagasi kirjutas Kagan ühe teise läbinägeliku õhukese raamatu Power and Paradise mis sai tuntuks tänu väitele mille kohaselt on eurooplased pärit Veenuselt ja ameeriklased Marsilt Dangerous Nation annab ülevaate USA välispoliitika ajaloost kuni 19 sajandi lõpuni See võib 2007 aastal küll tunduda vähestele mõistetavana kuid muuhulgas analüüsib Kagan ka Ameerika orjanduslike osariikide vastuseisu uute läänes paiknevate osariikide riigiga liitumisele Nad olid selle vastu kuna uued orjapidamist mittelubavad osariigid oleksid liitunud Ühendriikidega nn vabade osariikidena mis oleks omakorda tähendanud orjapidamise keelustamist Miks kartsid lõunaosariigid uusi orjapidamise keelustanud osariike Neil oli hirm et uued osariigid oleksid halvaks eeskujuks mustanahaliste võrdsest kohtlemisest ja et vabade osariikide lisandumine oleks destabiliseerinud nende ebademokraatlikku orjapidamist lubavat ühiskonda Juba olemasolevad vabad osariigid võisid küll alles jääda kuid uutel enam liituda ei lubatud Selle asemel avaldasid lõunaosariigid survet et Ühendriigid võtaksid oma koosseisu Hispaania impeeriumisse kuulunud orjanduslikke riike siinkohal tuleks meenutada et vaid orjapidamist mittelubavad piirkonnad võiksid saada Ühendriikide osariikideks vabade osariikidena jätkates nii demokraatia puudumise seadustamist Tuleb tuttav ette Peabki tulema Miks austab meie naaber vanasid demokraatiaid näiteks Prantsusmaad Saksamaad või Soomet aga mitte uusi näiteks Poolat kuid eriti just niisuguseid nagu Eesti Ukraina või Gruusia Miks toetab ta diktaatorlikku Valgevenet või Kesk Aasia ebademokraatlikke režiime Miks üritab Venemaa nõrgendada OSCE valmiste vaatlemise süsteemi või ODHIRi mis on korduvalt avastanud tõsiseid rikkumisi neis endistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides mida Venemaa käsitleb oma liitlastena Peaks olema selge et meie olemasolu ja meie edu lükkavad ümber väite et demokraatia on midagi võõrast ja võõrapärast et demokraatia ei ole Venemaa jaoks sobivaks lahenduseks et sõna pressi ja ühinemisvabadus on mõeldud kellelegi teisele et need nähtused on erandlikud

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2359-vabariigi-president-konverentsil-demokraatia-ja-julgeolek-pohivaeaertused-ning-toimivad-lahendused-prahas-4-juunil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 90. aastapäeval Tartu Jaani kirikus 2. juunil 2007
    novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 21 09 2012 Vabariigi President Freedom House i auhinnatseremoonial Washingtonis 20 septembril 2012 Reset Vabariigi President Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 90 aastapäeval Tartu Jaani kirikus 2 juunil 2007 02 06 2007 Austatud piiskopid hea kirikurahvas kallid külalised Eesti riik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik alustasid koos Eesti luterlik kirik vaba rahvakirikuna Tartus üheksakümmend aastat tagasi Eesti Vabariik demokraatliku riigina veidi üle poole aasta hiljem Need kaks algust on omavahel kõige otsesemalt seotud Mitte ainult üheksakümne aasta taguste sündmuste läbi vaid palju pikemalt ettepoole Eesti kirjaliku kultuuri algus on lugemisoskuse kaudu otseselt ja lahutamatult seotud kirikuga piibli tõlkimisega laulu ja palveraamatutega Ilma luterliku nõudeta et nii tütar kui poeglapsed peavad oskama katekismust lugeda poleks olnud Eesti rahval 19 sajandil see kirjaoskus mis võimaldas meie esiisadel 150 aastat tagasi alustanud Perno Postimeest lugeda ja seeläbi sirguda kultuurrahvaks Kõik see teeb meist Euroopa kultuuriruumi osa Ka siis kui me seda ise ei adu ka neil kes juba mitu põlvkonda jäänud kirikust eemale Eesti juurdumine Euroopas on paljus protestantistliku kiriku teene Meie arusaamu kujundanud vaimuruum on aidanud meil kesta Muidu oleks meid ehk assimileeritud nagu on juhtunud meie paljude hõimurahvastega Või kaasa läinud võõrvõimude ideoloogiaga fetišeerinud selle atribuutikat kummardanud ebajumalaid Eesti riikluse kujunemine oma riigi eelne aeg ehk ärkamisaeg on samuti otseselt seotud kirikuga õpetajate Jakob Hurda ja Villem Reimani ning paljude teiste tööga rääkimata oma riigi ajast Meie põhiseaduse järgi on riik ja kirik lahutatud Eesti on vist üldse üks sekulaarsemaid riike siinpool Prantsusmaad Oleme ehk luterliku järjekindlusega omaks võtnud Martin Lutheri enda nn Kahe Kuningriigi Zwei Reiche Lehre Jumala ja valitsuse lahususe doktriini Kuid riik ja kirik ei ela üksteisest lahus kiriku liikmed on osa meie riigist Kirik on kasvanud ja kannatanud koos oma maaga Põhiseaduse järgne lahutatus on aga tegelikult kiriku õnn seda peamiselt kahes punktis vabaduses ja võimaluses Lahutatus riigist on kiriku suur vabadus Vabadus mitte kooskõlastada oma otsuseid vabadus mitte olla mõne võimumehe hääletoru või riigi käepikendus nähtus mis paraku pole mõnes riigis tänapäevalgi võõras Vabadus astuda välja ebaeetilise riigi diktaadi vastu nagu näiteks õpetaja Harald Tammur kes võitles kahe diktaatorliku okupatsioonivõimu vastu natsistliku ja kommunistliku paganluse vastu ja istus mõlema ajal ka vangis Ta ei võitnud kohe vaid aastakümnete pärast Aga ta võitis Siit jõuan ma riigi ja kiriku lahususe teise poole juurde See on võimalus Kui inimesed või riik kipub unustama eetika muutuma ebaeetiliseks siis saab just kirik toetuda oma vabadusele ulatada abikäsi ja tuletada meelde lihtsaid põhitõdesid Kas või seda et ei tohi varastada ja valetada Mina kaldun arvama et kirik võiks julgemalt ja rohkemgi oma moraalse kaaluga seisukohti avaldada Mõni võib siin ütelda et see oleks

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2357-vabariigi-president-eesti-evangeelse-luterliku-kiriku-90-aastapaeeval-tartu-jaani-kirikus-2-juunil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Johann Voldemar Jannseni mälestusmärgi avamisel Pärnus
    prantsuse aadlik ja intellektuaal oma hiljem klassikaks tituleerit raamatu Seaduste vaim De l esprit des lois milles ta rääkis efektiivsest valitsemisest Demokraatliku riigi aluste üheks parimaks mõtestajaks peetud Montesquieu oli veendunud et demokraatliku valitsemisega tullakse kõige paremini toime siis kui kehtib võimude lahusus Ja ta identifitseeris kolm võimu seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu Täna käsitleme me võimude lahususe printsiipi justkui loodusseadust osakest läänelikust tsivilisatsioonist Aga aga Neljandast võimust ei rääkinud geniaalne Montesquieu sõnagi Eestikeelsel väljendil neljas võim pole midagi ühist tõhusa demokraatliku valitsemise teooriaga nagu on vale ka sõna võim vähemalt kui seda kasutatakse seoses sõnaga neljas Selle termini the fourth estate tõi algupäraselt käibele briti romantismi tippkuju Thomas Carlyle 1838 aastal oma essees Prantsuse revolutsioonist Seal viitas ta oma iidolile Edmund Burke ile kes mainis revolutsioonieelse Prantsuse parlamendi ühe osalisena vaimulike aadlike ja kodanike kõrval ajakirjandust kui neljandat seisust Veelgi enam Burke ja Carlyle pidasid toda neljandat parlamendi rõdul istunud seisust aga mitte võimu tähtsamaks kui kolm ülejäänut kokku Mida see viide meile annab Esiteks et juba ammusest ajast on tõdetud et vaba ajakirjanduseta ei ole demokraatia võimalik Teiseks et ajakirjandus on just nimelt seisus ja mitte võim Ja kolmandaks ütleb see meile paraku et uue Eesti arusaam ajakirjandusest kui millestki montesquieu likust võimu likust on algusest peale vale Kogenumad ajakirjanikud veel mäletavad mida tähendas tsensuur Olgu väline või aastatega sisse kasvatet mis ei lubanud ei rääkida ega kirjutada tõtt mis vältis võimudele ebamugavaid tõsiasju Viimased nädalad ja kuud on taas näidanud ilmekalt kogu Eesti rahvale et sõnavabaduse puudumine ja faktide moonutamine võimaldab efektiivselt ja vastikult rahvaga manipuleerida Pronkssõduri kuju viimine ühest kohast teise mõjuks vene rahvusest lugejale või televaatajale hoopis teisiti kui ta teaks et Venemaal on viimastel kuudel maha võetud teisaldatud või koguni hävitatud mitmeid Teise maailmasõja mälestusmärke ja haudu Ja kui teleesinejal keelatakse mainida sõna Himki siis selle mõju publikule võib olla kellelegi näiteks naaberriigile äärmiselt ohtlik Mina järeldan sellest et inimene ei ole vaba kui sõna pole vaba Ahistet ja kammitset vaid pooltõdede või valede toel pole inimene vaba langetama omaenda otsuseid Ta pole vaba Pidagem seda meeles kuna ka Eesti vabadus toetub vabale sõnale Postimehe sekvestrimine üle 70 aasta tagasi iseseisvas Eesti Vabariigis on märk selle kohta et eestlane ei olnud 1930 aastate lõpus vaba otsustaja Nii idealiseerit kui toonane ajastu meile tagantjärele ka ei tundu Toonased otsused ei saanudki olla demokraatlikud sest rahvas ei teadnud ega saanudki teada mis tegelikult oli sündimas Sõnavabaduse nõudega käib koos vastutus selle vabaduse kasutamise eest Vaid nii ei saa šarlatanid varjuda vabaduse püha põhimõtte taha Pangem tähele et Carlyle ei vastanda ajakirjandust ei täidesaatvale seadusandlikule ega kohtuvõimule Ta on seisus sel pole võimude lahususega à la Montesquieu absoluutselt mingit pistmist Ajakirjanduse käsitlemine seisusena annab meile tugeva analüütilise tööriista mõistmaks Eesti ajakirjanduse tegusid ja tegematajätmisi Ja siit selgub et enese tunnetamine just nimelt võimuna piirab oluliselt ajakirjanduse käsitletavaid teemasid Võimuks ja valvekoeraks olemine paneb teid pidama legitiimseteks vaid neid teemasid millega tegelevad valitsus parlament ja kohus Ehk teisiti öeldes olles neljas võim ja mitte seisus lubab ajakirjandus riigivõimul määrata

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2356-vabariigi-president-johann-voldemar-jannseni-maelestusmaergi-avamisel-paernus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte väljakuulutamisel KUMU-s 31. mail 2007
    hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President pere ja töötajasõbraliku ettevõtte väljakuulutamisel KUMU s 31 mail 2007 31 05 2007 Viimase valimiskampaania ajal üritati Eestis taas leida õnne valemit Vaieldi kas õnn peitub rahas või mujal Selles loosunglikus ja järelikult mitte eriti sügavas diskussioonis jäi mulle siiski meelde üks mõte mis kõlas umbes nii õnn on see kui lähed rõõmuga hommikul tööle ja kui õhtul tuled rõõmuga töölt koju Iga vähegi nutikam ettevõtja on juba ammu mõistnud et tema äri peamiseks varanduseks on kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajad Need on inimesed kes ei tee tööd pere arvelt ega tegele perega töö arvelt Nad teevad tööajal tööd ega muretse näiteks selle üle et kas laps ikka jõuab turvaliselt koolist koju või kuidas läheb põdural vanaemal Nad on leidnud lahenduse oma igapäevaprobleemidele koostöös tööandjaga Ehk siis nad on ühendanud paindlikult töö ja pereelu Lääne heaoluühiskondades peetakse just peret keskseks väärtuseks millest lähtuvad kõik ülejäänud asjad sealhulgas ka töö Üha enam eelistavad ka Eestis töötajad vaba aega ületundidele Arvestades Eestis üha teravamaks muutuvat tööjõupuudust saavutab edu vaid see ettevõte kes kõige paremini ja mitmekesisemalt oma töötajat motiveerib Eesti maksukorraldus on vabastanud ettevõtted tulumaksust kui nad investeerivad oma tulu ettevõtlusega seotud seadmetesse hoonetesse jne Samal ajal on

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2355-vabariigi-president-pere-ja-toeoetajasobraliku-ettevotte-vaeljakuulutamisel-31-mail-2007-kumu-s/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive