archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President iseseisvuse taastamise päeval Kadriorus 20. augustil 2007
    päeval Kadriorus 20 augustil 2007 20 08 2007 Hääd sõbrad Lubage mul sissejuhatuseks öelda teile tere tulemast Kadriorgu ja ühtlasi soovida kõigile head Eesti iseseisvuse taastamise päeva Just nimelt iseseisvuse taastamisest me ju täna räägime Paraku kirjutab kalender et täna on Eesti taasiseseisvumispäev Me võime ju küsida et mis seal vahet Tollases Ülemnõukogus 20 augustil 1991 kinnitatud Eesti riiklik iseseisvus on ju ajalooline fakt Keelekasutus ja grammatika on meie mõtlemise peegel Aga kas tõesti me mõtleme poole sajandi vältel igatsetud vabaduse tagasitulekule kui umbisikulisele teiste poolt tehtule Sõna taasiseseisvumine aga just seda ütleb Iseseisvuse taastamine on seevastu aktiivne meie endi sihipärane tegevus Nagu see ju tegelikult ka oli Täna 16 aastat tagasi avanes Eesti rahva ees uus tee Samal ajal märkis see ühe väga pika ja kannatusterohke poolsajandi lõppu Me oleme harjunud rääkima et Eestis ei valatud iseseisvust taastades tilkagi verd Aga see pole ju nii Eesti sai uuesti vabaks makstes selle eest enam kui 50 aasta vältel kümnete ja kümnete tuhandete elude ning purustatud saatustega Kommunistlik režiim nõudis ainuüksi Eestis sadu tuhandeid ohvreid tapetute vangistatute küüditatute põgenike ja tagakiusatutena Küsigem kas ka metsavennad ei olnud osa iseseisvuse taastamise protsessist Kas 1980 aastal võõrvõimule vastu hakanud kooliõpilased polnud iseseisvuse taastajad Ilmselt oluliselt enamgi kui mõni ordenikandja Tänapäeval oleme seda unustamas Ja mitte ainult Meil lausa soovitatakse unustada nagu lugesime aasta kaks tagasi retsensioonist filmile Tõrjutud mälestused kus kriitik küsib miks üldse peaksid küüditatud kannatanud mäletama Miks peaksid nad olema oma mälestuste pantvangid Parem unustada mitte rääkida Aga põhjust miks me iialgi ei tohi unustada lugesime äsja Sirbist Eesti inkorporeerimise aastapäeva nädala numbrist See kõlas kui kaudne ja nõukogulik vastus Marie Underi luuletusele Jõulutervitus 1941 Sirbist saame teada et 53 000 küüditatust tuli elusalt tagasi koguni 40 000 ehk lausa 75 protsenti Ja neist paljud jätkasid oma loomingulist teed ja ennäe pälvisid koguni riiklikke autasusid Tõepoolest Jaan Krossil ja Artur Alliksaarel õnnestus laagrist naasta Kahjuks jäi Heiti Talvik tolle õnnetu 25 protsendi hulka Ja millise protsendi hulka soovitatakse meil arvata 41 aasta juulis mõrvatud Jüri Parijõge Aga eriti häirib mind järjekordne katse maalida meie minevik mingiks paratamatuseks millest oleks parem mitte rääkida Sest mõne kirjamehe arust tegelikult polnud ju elul Nõukogude Liidus väga vigagi kohati oli see parem kui täna Eestis Kõik kes okupatsiooniajal elasid olid võrdsed kagebiidid karjeristid nuhid ja muinsuskaitse inspektorid Totalitarismi kurjusele vastu hakkajate eeskuju ja nende kannatuste meenutamine aitas eesti rahval endaks jääda ja riiklik iseseisvus taastada Ma arvan et kommunismiohvrid väärivad seetõttu esinduslikku mälestussammast Mitte ainult Ameerika Ühendriikide vaid ka Eesti Vabariigi pealinnas Selleks et me ei alluks üleskutseile tõrjuda mälestusi ja ajalugu on meil kommunismiohvrite mälestusmärgi kõrval vaja ka mälu ja kunsti Primo Levi ja Elie Wiesel ei unustanud oma minevikku Nad saavutasid oma loominguga et ka mitte keegi mitte kunagi seda ei unustaks Head sõbrad 20 august 1991 ja sellele järgnenu poleks saanud sündida teisitimõtlejateta niinimetet dissidentideta Nende tuntuimast väljaastumisest Hirvepargis möödub mõne päeva pärast juba 20 aastat Mõned läksid Hirveparki käterätt varrukas ja hambahari taskus Neil oli küüditamise ja represseerimise kogemus olemas Nad

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2372-vabariigi-president-iseseisvuse-taastamise-paeeval-20-augustil-2007-kadriorus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President "20. augusti klubi" koosolekul Toompea lossis 20. augustil 2007
    presidendi tegevuse kajastused ja kirjutised tema kohta Videod Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 31 12 2012 President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President 20 augusti klubi koosolekul Toompea lossis 20 augustil 2007 20 08 2007 Lugupeetavad viimase Ülemnõukogu liikmed Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanud head sõbrad Üsna vähe on Eesti lähiajaloos olnud neid hetki kui pea kogu rahvas hoiab hinge kinni olles suunanud oma pilgu ühele saalile ühes hoones 19 ja 20 augustil 1991 olid just sellised hetked Rahvas ootas uudiseid Toompealt rahvas ootas otsust Ja seda mitte ainult Eestis vaid ka mujal

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2371-vabariigi-president-20-augusti-klubi-koosolekul-20-augustil-2007-toompea-lossis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President kodukaunistamise aasta lõpetamisel Kasepääl 18. augustil 2007
    Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President kodukaunistamise aasta lõpetamisel Kasepääl 18 augustil 2007 18 08 2007 Head sõbrad Ma pöördun täna teie poole kui Eesti hoidjate ja edendajate poole Sest teie töö ei ole ainult korda tehtud aiad ja kaunid majad Teie tegevus on palju laiem see hõlmab tervet meie riiki Kodu rajamine töö koduaias ja kodu hoidmine on väga enese ja perekeskne tegevus Aga ometi on see kogu meie kodanikutunne aluseks Nagu oma kogemusest tean toob selle käigus valatud higi ja nähtud vaev selget rahulolu ja rõõmu Sa saad aru et elad kaunis kohas mitte mingis trepikojas Just siin leiabki tõestuse Tammsaare igihaljas ütlus töö vaeva ja armastuse koostoime kohta Kodu nõuab pidevalt hoolt ja tähelepanu Kodu ei saa valmis ühe hingetõmbega ühe suve või ühe aastaga Tehtu nautimise asemel tuleb kodu eest pidevalt hoolt kanda See töö ei lõpe tegelikult kunagi Nagu ei lakka ka armastus oma kodu vastu Ja kui me mõtleme oma kodule siis me leiamegi sealt vastuse küsimusele mida me nii sageli kuuleme kas sellist Eestit me tahame Aga me teame oma kodu puhul et kui me küsime kas sellist kodu me tahtsime ja kui tulemus meile ei meeldi siis

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2384-vabariigi-president-kodukaunistamise-aasta-lopetamisel-18-augustil-2007-kasepaeael/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Hispaania kuninga Juan Carlos I ja kuninganna Sofiaga Palacio de Real Madrid’is 9. juulil 2007
    ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Hispaania kuninga Juan Carlos I ja kuninganna Sofiaga Palacio de Real Madrid is 9 juulil 2007 09 07 2007 Teie Majesteedid kuningas Juan Carlos ja kuninganna Sofia kõrgeausused daamid ja härrad Mul on erakordne au ja rõõm olla täna õhtul siin Eesti presidendina läbi aegade esimesel riigivisiidil Hispaanias Lubage kõigepealt väljendada südamlikku tänu sõbralike sõnade ja võrratu külalislahkuse eest Eesti jaoks on see visiit unustamatu teetähis meie kahe riigi suhetes ent see on ka erakordselt meeldiv sündmus mulle isiklikult Kümne aasta eest külastasin Hispaaniat Eesti Vabariigi välisministrina ja kohtumised siinsete välispoliitika kujundajatega andsid meile koostööks hea tõukejõu Kaheldamatult on suhteid otsustavalt edendanud Eesti saatkonna avamine Madridis aukonsulite ja haritlaste pühendumus ning ettevõtjate tarmukus Väljapaistev on olnud Hispaania saatkonna tegevus Eestis hariduskoostöö edendamisel ja hispaania kultuuri tutvustamisel mis on väga sooja vastuvõtu osaliseks saanud Tänaseks on meie kaubavahetus ja vastastikused investeeringud mitmekordistunud elavnenud on kultuurisidemed rikastunud Hispaania veinide valik Eestis Hispaaniast on saanud eestlaste üks armastatumaid reisisihtkohti ja Eestit külastavate hispaanlaste arv on samuti silmanähtavalt suurenenud Hispaania keel ja kirjandus on aastaid olnud üks kõige populaarsemaid erialasid meie rahvuslikus Tartu Ülikoolis kus on juba sirgunud mitu põlvkonda Eesti hispaniste Eestlaste südames on leidnud koha Cervantese Barca Unamuno Paroja Almodovari ja paljude teiste hispaania suurvaimude teosed Hispaania akadeemilistes ringkondades hinnatakse kõrgelt maailmakuulsa semiootiku professor Juri Lotmani koolkonda Ent sellel lool on ka oma eellugu Eestlased ja hispaanlased elavad küll Euroopa eri servades kuid meie saatuselõngas on mitmeid ühiseid sõlmkohti On teada et esimese kohviku meie pealinna Tallinna rajas mees kes oli pärit Zaragozast Eesti kauaaegne suursaadik Kaarel Robert Pusta pani aga 1921 aastal esmakordselt Hispaaniat külastades tähele et mõned siinsed rahvalaulud on väga eestilikud ja üks tants on täiesti Eesti rahvatantsu Kaera Jaani moodi Kohalik maavalitseja arvanud seepeale et põhjus on väga lihtne Oleme mõlemad meresõitjad ja küllap siis Teie mehed tantsisid siin kunagi meie tüdrukutega või oli see vastupidi Oleme mereriigid ja teame mida tähendab ühest kohast teise rändamine ilma koduaedasid eest leidmata ja kohalikke nimesid tundmata loendamatuid võimalusi aimates Kui Christoph Columbus asus teele Hispaaniast siis maadeavastaja Fabian Gottlieb Bellingshauseni kelle juhtimisel jõuti Antarktikani ning ümbermaailmareise juhtinud Adam Johann von Krusensterni eluteed said alguse Eestist Hilisemast ajaloost väärib märkimist rõõmustav tõsiasi et 1980 aasta olümpiamängude purjeregatil võitsid Hispaania purjetajad just Tallinna lahel oma läbi aegade esimese kuldmedali Kui merekaardid pole nendest aegadest peale just palju muutunud siis meie võimalused on muutunud pidevalt Suhted Eesti ja Hispaania vahel ei ole kunagi olnud nii lähedased nagu täna Ja seda on võimaldanud meie valikud Meile kummalegi ei ole demokraatia kergelt kätte tulnud ja seda hinnalisem ta meie jaoks on Hispaania rahumeelne samas otsustav üleminek demokraatiale ning kindlameelsus selle hoidmisel on väärikaks eeskujuks kõigile Teie Majesteet Te olete väga kenasti öelnud et demokraatia olemus ja tema põhiline tagatis ei sõltu ajaloost võimust majandusest või geograafiast See seisneb iga ema lootuses nooruse illusioonides omavolist ja diskrimineerimisest keeldumises ja vabaduses oma mõtteid väljendada Eestit ja Hispaaniat seovad need ühised lootused väärtused ja vastutus vabaduse

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2369-vabariigi-president-riiklikul-ohtusoeoegil-hispaania-kuninga-juan-carlos-i-ja-kuninganna-sofiaga-9-juulil-2007-palacio-de-real-madridis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Afganistanis langenud seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi hüvastijätutalitusel Tapal 4. juulil 2007
    President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Afganistanis langenud seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi hüvastijätutalitusel Tapal 4 juulil 2007 04 07 2007 Armsad Kalle Torni ja Jako Karuksi lähedased Sõbrad ja kamraadid Head kaasmaalased Läinud reede pärastlõunal mängis Tallinna lennuväljal üksik trompet öörahu signaali võttes vastu kahte Eesti lipuga kaetud kirstu Täna kõlab see signaal uuesti Mõisaküla ja Tõrma kalmistutel Üksik trompet ütleb meile päev on läbi rahulikku und Seda signaali tuntakse nimega last post viimane valvepost Seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks on nüüd oma viimasel valvepostil Me kohtusime aprilli keskel Paldiskis enne teie üksuse Afganistani lendamist Ütlesin siis et olen uhke teie julguse ja mehisuse üle teenida Eesti julgeolekupoliitiliste huvide eesliinil teenida Eesti eest Soovisin teile ka sõduriõnne Ometi olete nüüd siin Eesti lipuga kaetult Ebaõiglaselt vara Võidupühal langenud Kuulid ja killud ongi ebaõiglaselt pimedad nagu sõda ise Ent Eesti sõdurid ei lähe Afganistani sõjasõnumiga Eesti riik saadab teid sinna selleks et Afganistan võiks elada rahus tema inimesed turvaliselt ja see maa ei oleks ohtlik teistele riikidele Eesti riik saadab teid sinna selleks et te oleksite toeks meie liitlastele sest Eestigi loodab oma liitlaste abile

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2368-vabariigi-president-afganistanis-langenud-seersant-kalle-torni-ja-nooremseersant-jako-karuksi-huevastijaetutalitusel-tapal-4-juulil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President X noorte laulu- ja tantsupeo lõpetamisel 1. juulil 2007
    ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President X noorte laulu ja tantsupeo lõpetamisel 1 juulil 2007 01 07 2007 Head noored lauljad ja tantsijad Orkestrandid ja muusikud Peo korraldajad Juhid ja juhendajad Laulu ja tantsuõpetajad Lapsevanemad ja külalised Meie inimesi on siin umbes sada tuhat Tahan kogu südamest ja Eesti rahva nimel öelda teile teie olete võimaldanud meid täna kokku tulla ja tunda seda mida me tundsime Suur aitäh Laul ja tants hakkab tööle see tähendab et haarab meid kaasa ja puudutab meie hinge kõige võimsamalt siis kui nendes on ühendatud äratundmise rõõm ja uuestitegemise tahe Isetegemise rõõm Siis kui on ühendatud iidne tava ning uus ja edasipüüdlik Just selline on tänane pidu kaasaegne aga samas sajandite sügavuste ja meile omaste juurtega Me kõik tundsime kuidas nendel päevadel laulu ja tantsuvägi meid

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2367-vabariigi-president-x-noorte-laulu-ja-tantsupeo-lopetamisel-1-juulil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilvese sõnavõtt Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuses Washingtonis 27. juunil 2007
    oma globaliseerumisevastaseid eakaaslasi Ma ennustan et uued eurooplased käivad järgmise 30 aasta jooksul arvatavasti läbi sama arengutee nagu see Lääne Euroopa põlvkond kes vastandus varasemale Lääne Euroopa põlvkonnale inimestele kel olid ilusad mälestused Marshalli plaanist Berliini õhusillast ja 1940 aasta vabastajate ohvitseride käitumisest pärast II Maailmasõja lõppu Kuid see kõik muutub Teiseks on uued eurooplased suuremad kapitalistid Paljudes meie maades on ühtse maksumääraga tulumaks mille suurimaks eeliseks muide on peamiselt maksumaksjate kasvav seaduskuulekus maksude tasumisel Oleme enam vabakaubandusele orienteeritud kui nii mõnedki vanad eurooplased Me usume konkurentsi Ning võib olla on eriti oluline nimetada et kapitali vaba liikumine mis on üks Euroopa Liidu põhialuseid viib suurte moonutusteni kui selle juurde ei kuulu ka teenuste vaba liikumine või tööjõu vaba liikumine Teile kes te olete ameeriklased ning ei ole nende küsimustega kursis ei hakka ma neid peensusteni selgitama ega ka vastuseid pakkuma kuid tööjõu vaba liikumine ja teenuste vaba liikumine on midagi mis moodustab osa millestki mis kujutab endast Euroopa Liidu põhivabadusi mis siiski ei ole täielikud seni kuni meil on olemas vaid kapitali vaba liikumine mis paneb uued liikmed teistega võrreldes vägagi ebasoodsasse olukorda Ja kolmandaks on meie suhtumine Venemaasse teistsugune Ka see muutub Mõneski aspektis on see juba muutunud kuid olles seda impeeriumi empiirliselt kogenud näevad uued eurooplased arenguid meist ida pool teisiti kui romantikud massiküüditamised GULAGid KGB pikad järjekorrad kus seistakse et osta kehvi jalavarje või Trabanti ei ole meie meelest kuigi romantilised Me vaatame neile asjadele teisiti Ma ei taha olla kerglane Kuid ma arvan et on väga oluline tõde et need kes on Poznanis Berliinis Budapestis ja Prahas ning hiljem Vilniuses ja Riias ja Tallinnas üles tõusnud Venemaa kehtestatud võimu vastu näevad neid sündmusi teise pilguga kui Lääne Euroopa maad kellel ei ole mingeid kogemusi vastuhakust totalitaarsele riigikorrale Ja tõepoolest ainus ülestõus natside ülemvõimu vastu leidis aset Poolas Minu meelest ongi põhiline erinevus Ida ja Lääne Euroopa vahel selles et idaeurooplased teavad mis tähendab olla sedavõrd meeleheitel et ei jää muud üle kui end sirgu ajada ja vastu hakata Ja ma usun et just see osa Ida Euroopa hingest ongi vastuvõetamatu piirkondades mis tahaksid edendada mõnevõrra ma ei taha kasutada sõna leplikku kuid igatahes mõistvat suhtumist totalitaarsesse riigikorrasse Need on suured erinevused mis minu arvamist mööda hakkavad mõjutama Euroopa edasist arenguteed kuid mitte selle lihtsustatud vaatenurga alt mis näeb idaeurooplasi halvasti kasvatatud väikeste lastena või näeb neid lihtsalt Ameerika pooldajatena sest ka ameerikameelsus muutub ka Venemaal muutuvad inimeste vaated muutuvad vaated kapitalismile me näeme neid muutusi juba täna Mina tahaksin küsida kuivõrd Euroopa niisuguste uute liikmetega ja uute ajenditega on võimeline maailmas konkureerima Kui me jälgime globaliseerumise pikemaajalisi suundumusi siis peab Euroopa olema sügavalt tänulik Monnet le ja Delors ile ühtse turu loomise eest tollal kui globaliseerumist kui nähtust veel olemas ei olnud sest just nimelt see on Euroopa riikide esindajatel võimaldanud vastu pidada globaalse turu konkurentsis Avatus Euroopa sees avanemine konkurentsisurvele Euroopas eneses on olnud Euroopa konkurentsivõime tõukejõuks kogu maailmas Kuid mulle tundub et sellest ei piisa Meil on vaja rohkem julgust Meil on vaja selgemat nägemust Euroopast ning sellestki missugune on maailm kahekümne viie aasta pärast kui isegi tänane majandushiid Saksamaa näib kääbusena kiirelt kasvava India ja Hiina kõrval Täna suudab poole miljardi elanikuga Euroopa Liit oma elukvaliteedi haridustaseme ja uuenduste jõul veel konkureerida nii USA 300 miljoniga kui ka näiteks India ja Hiinaga Kuid mõelgem näiteks tõsiasjale et miljardi ja kolmesaja miljonilise elanikkonnaga Indias on 8 protsenti elanikest juba jõudnud keskklassi elatustasemeni neid on muidugi kõigest 100 miljonit Praegu aastal 2007 on Indias juba rohkem keskklassi elatustasemeni jõudnud inimesi kui Saksamaal Ja mulle näib et eurooplased ma tahaksin öelda meie eurooplased ei ole mõistnud üht põhilist tõde ja see ei ole mitte kui vaadelda kõiki neid siseheitlusi Euroopa arengu teemadel suurte ja väikeste riikide küsimus me kõik kipume unustama et tänase Euroopa kõige suurem riik ei ole tegelikult eriti suur ning kui jälgida mis toimub Hiinas ja mis toimub Indias peame tõdema et kahekümne viie aasta pärast tuleb Euroopa Liidul tervikuna võidelda selle eest et olla suur Euroopa Liidu praegune mõtteviis ei anna alust optimismiks ja seda kahel põhjusel Üks neist on meie endi heade kavatsustega käivitatud innovatsiooni ja konkurentsivõime arendamise programmi Lissaboni strateegia läbikukkumine ja teiseks üha süvenev protektsionismimeelsus Euroopa Liidus süvenev natsionalism süvenev niinimetatud rahvuskangelase esiletoomine mis kindlasti oleks pannud nördima Monnet ja Delors i Lubage et ma käsitlen neid küsimusi ükshaaval Kui minu kodumaa pärast viiskümmend aastat kestnud nõukogude mahajäämust taas pinnale tõusis olin ma meeleheitel mõeldes sellele kui palju Eestil võib minna aega konkurentsivõimelise infrastruktuuri loomiseks Õnneks avastas Eesti peagi et täiesti uuel alal infotehnoloogia uue infrastruktuuri loomisel on võiduvõimalused kõigile võrdsed Avaliku ja erasektori investeeringud informatsioonitehnoloogiasse võimaldasid minu kodumaal juba 1990 aastate keskpaigaks jõuda kõrgemale EL keskmisest tasemest ning sajandivahetuseks nii avalike teenuste kui ka mõne muu sektori näiteks panganduse puhul tasemele milleni on jõudnud vaid vähesed Euroopa riigid Tuleval aastal peaks juba kogu meie maa olema kaetud WimAX või Wi Fi võrguga nii et igaüks ja igal pool võib pääseda internetti Kindlasti suudab väike ja kunagi arenguraskustes vaevelnud postsovjetlik riik ületada näilised takistused Kuid ma kardan et suuremas Euroopa Liidus ei pruugi niisugune areng olla teretulnud Valitsuse jõudluse suurendamine tähendab väiksemat ja kasinamat avalikku sektorit Sama lugu ka panganduses 1990 aastate lõpust peale leiab 97 protsenti Eesti pangatehingutest aset interneti vahendusel See tähendab et me vajame vähem tellereid vähem harukontoreid Suur hulk töötajaid jääb tööta Kui meil ei oleks olnud pikaajalist kaheksa üheksa kümne ja möödunud aastal üheteistkümneprotsendilise majanduskasvu perioodi siis oleksime arvatavasti sattunud raskustesse Eesti panus informatsioonitehnoloogiasse tasus ennast ära muutes meid konkurentsivõimelisemaks kuid sellest ei piisa sellest ei piisa ka teistele riikidele kui nad peaksid üksnes sellega piirduma Võiksime oma väiksust osaliselt tasakaalustada sellega et laseme infotehnoloogial vabastada inimesed ülesannetest millega arvutid nii või teisiti paremini toime tulevad kuid see areng ei ole jätkusuutlik kui me ei asu looma uuendusi Sest isegi mitte Eesti ja peatselt ka mõned teised Euroopa Liidu uued liikmed ei saa enam pidada odavat tööjõudu üheks oma konkurentsieelistest Meil on tarvis luua uusi tehnoloogiaid vaja innovatiivset lähenemist ja selleks tuleb võimaldada

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2365-president-ilvese-sonavott-strateegiliste-ja-rahvusvaheliste-uuringute-keskuses-washingtonis-27-juunil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President võidupühal Raplas 23. juunil 2007
    üldse vastu panna kui asi läheb tõsiseks Ja üleüldse me elame nüüd ju rahulikul ajastul aina kasvavas heaolus kus kaitsevägi ja sõjaväeteenistus näib kuuluvat anakronismide hulka Minu arvates näitab viimane aasta et meil pole mingit põhjust laskuda patsifistlikku rahulollu Õigemini meil pole põhjust arvata et eestlasi ammusest ajast varitsenud ohud on pärast iseseisvuse taastamist kuhugi kadunud Kuni käesoleva aasta aprillini adusin kaaskodanike seas meeleolusid mida võib hoomata ka 30ndate aastate teise poole Eesti kirjanduses Meid valdas uinutav ohutuse tunne et nüüd kui oleme astunud Euroopa Liitu nüüd kui oleme NATO liikmed miks me peaksime üldse muretsema Jah Euroopa Liidu ja NATO toetus tänavu aprillis mais oli tähelepanuväärne ning sellest oli väga palju abi Aga selle toetuse kindlustamiseks ka tulevikus peavad meie poliitikud riigiametnikud sõjaväelased ja diplomaadid pidevalt ning süstemaatiliselt tööd tegema Ilma meie enda aktiivsuseta ei saa ka meie liitlased ja sõbrad meid kriitilistel hetkedel aidata Viimased kuud on näidanud et Eesti iseseisvus ei meeldi mitte kõigile Meie demokraatlik riigikord õigusriik sõnavabadus sallivus ja eestlaste soov elada oma valitud viisil näib olevat mõnelegi midagi sellist mida tuleb õõnestada ja kõigutada Seda tehes kasutatakse võtteid mis ei kuulu Lääne mõistes tsiviliseeritud tavade juurde Eestit tabas kevadel tõsine rünnak Tõsi haubitsaid ei kasutatud ja polooniumi jälgi me ei leidnud Küll aga rünnati meie saatkonda ja meie diplomaate eirates sellega Viini konventsiooni põhimõtteid Hullemgi me maailma tippu pürgiv infotehnoloogiline infrastruktuur sattus sellise rünnaku alla et NATO pidas vajalikuks saata enda tipptegijad toetama meie tippspetsialiste ja ka nende kogemusest õppima Eestit rünnati relvaga ja viisil mille tõsidust 21 sajandil kogu maailm alles aimab Rünnati meie pankasid meie ajalehti riigiasutusi Need olid rünnakud Eesti vastu elanike rahvusest poliitilistest tõekspidamistest ja emakeelest sõltumata Mu daamid ja härrad Eelöeldu põhjal luban endale teha ühe peamise järelduse vabadus demokraatia ja iseseisvus ei ole siin Eestimaal iseenesestmõistetav Meie vabadus ei ole lihtsalt niisama täielikult ja jäädavalt olemas Mida me sellises olukorras tegema peame Korra on Eesti alistunud Me kõik teame mida see meile tähendas barbaarsust ja julma vägivalda mille eest pole oodatagi mingit kahetsust või vabandust See tähendas meile viit kümnendit mahajäämust millest me jätkuvalt riigi ja rahvana toibume Kui me ei võta end kätte kui me ei hakka oma raskesti kätte võidetud edu tõhusamalt kaitsma võib kõik taas kaduda Seekord mitte tääkide kuklalaskude ja trellitatud loomavagunitega vaid hiiliva destabiliseerimise ja õõnestamisega mis mürgitab meie riigi sallivat õhustikku Täna Võidupühal peab igaüks meist aduma et meie riik peab suutma end vajadusel kaitsta Aga mitte ainult Eestil on vaja tegutseda et kindlustada oma demokraatlikku elukorraldust ja iseseisvust Oma veidi enam kui kaheksa presidendiametis oldud kuu vältel olen ma täheldanud mitut valdkonda kus Eesti vajab senisest otsustavamat tegutsemist Esiteks küberkaitse Olles saanud üheks enim infotehnoloogiat kasutavaks riigiks maailmas tuleb Eestil sisuliselt ja järjekindlalt tegeleda küberruumi turvalisusega Ma ei räägi vaid tehnoloogilistest lahendustest Euroopa Liidu küberturvalisust küberkuritegevust ja küberterrorismi käsitlevad seadused on ohtlikult ja põhjendamatult nõrgad Eesti saaks ja peaks võtma algataja rolli olukorra parandamiseks nii Euroopa Liidu kui NATO kontekstis Kui oleme pikki aastaid murdnud päid ja otsinud valdkondi kus olla

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2362-vabariigi-president-voidupuehal-23-juunil-2007-raplas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive