archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President ÜRO kliimakonverentsil „Tulevik on meie kätes: kliimamuutus kui tipptaseme väljakutse” New Yorgis 24. septembril 2007
    Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President ÜRO kliimakonverentsil Tulevik on meie kätes kliimamuutus kui tipptaseme väljakutse New Yorgis 24 septembril 2007 24 09 2007 President Toomas Hendrik Ilves kõneles Euroopa Liidu nimel ÜRO kõrgetasemelise kohtumise Tulevik on meie kätes kliimamuutus kui tipptaseme väljakutse III temaatilisel pleenumil Tehnoloogia innovatsioon kliimasõbralikus maailmas tehnoloogia ning selle leviku osatähtsus Lugupeetud kolleegid daamid ja härrad Kõigepealt on mul au kõnelda Euroopa Liidu nimel Euroopa Liit omistab suurt tähtsust ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste töörühma IPPC aruandele mis näitab kuidas meile tuntud tehnoloogiad näiteks taastuvenergia võivad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid tingimusel et luuakse vajalikud stiimulid ning suurenevad investeeringud uurimis ja arendustegevusse Aruanne toob ära ka kasvuhoonegaaside heitkoguste tõrjeabinõude rakendamise maksumuse prognoosi mis on üldiselt madalam kui IPCC eelmises aruandes nimetatu Euroopa Liit usub et 2012 aasta järgne ülemaailmne ja üldine kliimakokkulepe peaks ulatuslikult soodustama tehnoloogilist innovatsiooni kasutades selleks optimaalsel määral nii tõuke kui ka tõmbe poliitikat Meie vastus kliimamuutusele rajaneb nimelt tehnoloogial On olemuslikult tähtis rajada ülemaailmne madala süsinikukuluga majandus ja üleminekul niisugusele ökoloogilise suundumusega elustiilile on energiatõhususel oluline osa Suurenenud süsinikuturg ise loob paljuski tõmbe olemasoleva tehnoloogia ärakasutamiseks kuid vajadus laiahaardelise poliitika järele mis tegeleks kõrgtehnoloogia arengu edendamise ning selle rakendamisega on sama pakiline See nõuab riiklikke programme mis toetaksid uurimis ja arendustegevust rangete normatiivide kehtestamist normide väljatöötamist mis reguleeriksid toodete ja protsesside energiatõhusust ning veel paljude asjakohaste abinõude tarvituselevõtmist Ka IPCC hinnangul madalaim tänane kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerimise tase on saavutatav kui võtame kasutusele mitmekesised tehnoloogiad mis on kaubanduslikult juba kättesaadavad ning ka need mis loodetavasti muutuvad kättesaadavaks tulevatel kümnenditel Täiendamaks ÜRO kliimaraamistikku on Euroopa Liit kindlalt nõuks võtnud laiendada oma strateegilisi partnerlusi ning bilateraalset koostööd kolmandate riikidega Pöörame erilist tähelepanu ühistegevustele mis on seotud energiatõhususe ja taastuva energiaga ning samuti väljatöötamisel olevate tehnoloogiatega näiteks süsiniku kinnipüüdmise ja keskkonnaohutu eraldamisega Samuti arendavad Euroopa Liidu struktuurid üha tihedamat koostööd rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja erasektoriga Euroopa Liit rõhutab et turupõhine lähenemine nimelt erasektori investeeringud süsinikuturgude kaudu võib ja peaks saama tuge riikliku ja rahvusvahelise poliitika ning abinõude kujul Need aitaksid ületada turubarjääre näiteks normide kehtestamise ja riskide vähendamise kaudu jne Samuti peaksid need tõhustama tugevaid ja toimivaid partnerlussuhteid ja koostööprojekte mis on seotud globaalsete investeeringutega energia alasesse uuringu ja arendustegevusse tehnoloogia kasutuselevõttu ja difusiooni Ning selle kõigega peab kaasas käima avar ja innovatiivne lähenemine suurte investeeringuvoogude käivitamiseks inter alia ka tehnoloogia ülekandmiseks arengumaadesse Nüüd lubage mul jätkata seda avaldust Eesti riigipeana ning öelda paar sõna Eesti kogemuste kohta nimetatud valdkonnas Viimastel aastatel on Eestis täheldatud üpris haruldast jätkusuutlikku arengusuunda vaatamata sellele et meie majanduskasv on kõrgem kui kümme protsenti aastas on esmane energiatarbimine langenud keskmiselt 2 5 protsenti aastas Meie kogemus näitab et asjakohaste majanduslike ja rahaliste meetmete rakendamisel on edukalt võimalik lahutada majandusareng keskkonna saastamisest Eriti märkimisväärne on olnud uute ja innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtt näiteks Eesti põlevkivitehaste ulatuslik renoveerimine mis on meil võimaldanud kütusetarbimist oluliselt vähendada See omakorda tähendab tunduvalt madalamaid

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2386-vabariigi-president-uero-kliimakonverentsil-tulevik-on-meie-kaetes-kliimamuutus-kui-tipptaseme-vaeljakutse-new-yorgis-24-septembril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Otto Tiefi valitsuse liikmete pildinäituse avamisel Eesti Pangas 18. septembril 2007
    Franklin Roosevelt ja Winston Churchill Atlandi harta kus toodi ära lääneliitlaste põhimõtted nende võimaliku võidu korral Seal deklareeriti et nad tunnustavad iga rahva õigust ise otsustada oma riigikorra üle ja määrata oma saatus See deklaratsioon oli okupeeritud rahvastele väga tähtis See andis lootust taastada kaotatud iseseisvus See viis usuni saada lääneliitlastelt tuge Juba 1941 aasta septembris olid Eesti välisdelegatsiooni liikmed saanud Ühendriikide ja Suurbritannia esindajatelt vihjeid et Eesti peaks moodustama mingi valitsuse või komitee mis esindaks Eesti huve väljaspool okupatsioonivõimu piirkonda Sellest tulenevalt lõidki Eesti rahvuslikud tegelased 1944 aasta veebruaris Eesti Vabariigi Rahvuskomitee mis koondas erinevate iseseisvusaegsete poliitiliste rühmade ja ka okupatsiooni ajal moodustatud vastupanurühmade esindajaid Septembris 1944 mil Tallinn varemgi ajaloos juhtunut korrates jäi lahkuva ja pealetungiva armee vahele justkui eikellegimaaks astus ametisse Eesti Vabariigi seaduslik Otto Tiefi juhitav valitsus Rahvuskomitee ja Tiefi valitsuse liikmete käekäik näitab väga kujundlikult tollast olukorda Esmalt arreteeriti nad Saksa võimude poolt Seejärel need kes ei saanud põgeneda NKVD poolt Kõiki neid represseeriti osa tapeti ülejäänud vangistati Need kes Siberist eluga tagasi jõudsid pidid kannatama kodanikuõiguste piiranguid Meenutagem neid hetkeks nimeliselt Peaministri asetäitja Otto Tief saadeti kümneks aastaks sunnitööle hiljem oli sunnitud elama Ukrainas ja Lätis Haridusminister Arnold Susi kaheksa aastat sunnitööd ja viis aastat asumist Eestisse lubati tal naasta 1960 aastal Kaubandus ja tööstusminister Rudolf Penno kohtuminister Johannes Klesment ja välisminister August Rei nendel oli õnn pääseda Nõukogude okupatsioonist aga ka õnnetus mitte kunagi enam näha oma kodumaad Rahandusminister Hugo Pärtelpoeg ja teedeminister Johannes Pikkov nemad surid Siberi sunnitöölaagris Sotsiaalminister Voldemar Sumberg vabanes sunnitöölt 1954 Eestisse tal naasta ei lubatud Minister Juhan Kaarlimäe kuni 1954 aastani vangilaagris 1969 aastal arreteeriti uuesti Põllutööminister Kaarel Liidak Rahvuskomitee juhatuse esimees suri 1945 aasta alguses Ja siis veel kõrgemad riigiametnikud Sõjavägede ülemjuhataja Jaan Maide mõisteti 3 juulil 1945 NL Ülemkohtu sõjakolleegiumi otsusega surma Hukati Butõrka vanglas 10 juulil Riigikontrolör Oskar Gustavson varjas ennast Rahvuskomitee aseesimehena Saksa okupatsioonivõimude eest ja hiljem Vene okupatsioonivõimude eest Sooritas detsembris 1945 enesetapu hüpates NKGB hoones Pagari tänaval ülekuulamisel viibides aknast välja Sisekaitseülem Juhan Reigo arreteeriti ja mõisteti erinõupidamise otsusega augustis 1945 surma Hukati Tallinnas 4 oktoobril Riigisekretäri asetäitja Endel Inglist vangistati detsembris 1944 Mõisteti augustis 1945 erinõupidamise poolt surma hukati Tallinnas 4 oktoobril Kuidas hinnata Tiefi valitsust nüüd 63 aastat hiljem Virisemata ja stoiliselt otsustasid vastutustundlikud ja oma elus juba palju saavutanud mehed et demokraatliku iseseisva Eesti eest peab võitlema Ka siis kui võitlus on lootusetu tuleb tõusta püsti ja riskida Oma rahva vabaduse eest seismine ei ole kunagi mõttetu isegi kui see tundub lootusetu Tiefi ennast ja tema moodustatud kabineti liikmete tegevust on naeruvääristatud kui mõttetut ja lootusetut Tõsi põlastajad pärinevad Tiefi valitsuse liikmete represseerijate ja mõrvarite parteikaaslaste hulgast Loomulikult tuli Tiefi valitsus Nõukogude ajal olematuks vaikida Sest on hästi teada et Tiefi valitsuse tegevusele eelnes mitu aastat vastupanuliikumist mis oli suunatud nii Saksa okupatsiooni kui ka võimaliku Nõukogude okupatsiooni kordumise vastu Rahvuskomitee juhit vastupanuliikumise eesmärgiks oli taastada demokraatlik Eesti Vabariik Selle eest represseerisid neid nii Saksa kui ka hiljem Nõukogude okupatsioonivõimud Mida veel järeldada Aga ennekõike seda et Eesti demokraatide

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2383-vabariigi-president-otto-tiefi-valitsuse-liikmete-pildinaeituse-avamisel-eesti-pangas-18-septembril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Riigikogu hooaja avaistungil Toompea lossis 10. septembril 2007
    Järgmiste see tähendab Euroopa Parlamendi valimisteni jäänud kaugelt enam kui poolteist aastat on piisavalt pikk aeg selleks et Riigikogu fraktsioonid ja komisjonid saaksid keskenduda sisulisele tööle See on aeg koostööks ja kompromissideks muu hulgas ka poliitilise kultuuri ja parlamendi maine parandamiseks Täna ei pea meie parlament enam tegelema iseseisvale riigile eksistentsiaalselt vajaliku õigusruumi loomise ja ülesehitamisega See töö on 15 aastaga suures osas tehtud Täna seisab parlamendi ees ülesanne töötada normaalsele demokraatlikule riigile omase rahvaesindusena kus iga uus seadus või seadusemuudatus sünnib kõiki asjassepuutujaid hõlmava arutelu käigus Kiirustamisele pole õigustust kui selle käigus kannatab demokraatia ja koos sellega rahva usk Eesti riiki Teie töö on tugevdada Eesti riiki meie kodanikuühiskonda ning aidata Eesti rahval oma elujärge parandada Parlamendi töö tulemuslikkuse mõõdupuu pole saalis istutud tundide arv ega ka mitte vastu võetud seaduste hulk Vaid siis kui teie tänased ja homsed otsused aitavad Eestil edukalt toime tulla silmapiirile juba kerkinud ja kerkivate probleemidega on valijail põhjust teie tööga rahule jääda Seetõttu näengi Riigikogu alanud tööaasta keskse kohustusena tegelemist valdkondadega mille lahendused mõjutavad Eesti rahva ja riigi käekäiku 15 20 aasta pärast Pean silmas ennekõike haridus ja teaduspoliitikat rahvastiku ja tervishoiupoliitikat lõimumispoliitikat ja energeetikat Edu neis valdkondades tagab meie rahva kindlustunde kasvu ja koos sellega Eestile stabiilse arengu Kõik see saab teoks vaid eeldusel kui teie vermitavad seadused ja arengukavad jäävad käibele kaugelt kauemaks kui kestavad selle Riigikogu koosseisu volitused Pole mingit mõtet raisata aega ja paberit arengukavade koostamisele kui juba järgmine valitsus nende täitmise kahtluse alla seab või alustatud töö pooleli jätab Teie kohus on sellisel juhul valitsus tööandja õigusega korrale kutsuda Mu daamid ja härrad Kestvad tegevuskavad on muu hulgas ka poliitilise kultuuri kitsamalt parlamendis esindet erakondade suhtlemise küsimus Mistõttu soovitan leida fraktsioonide miks aga mitte ka erakondade juhtidel edaspidi võimalusi regulaarseteks konsultatsioonideks Ei ma ei usu sinisilmselt et võimuliidu ja vastasleeri omavaheliste vestluste käigus sünniks ilmtingimata sõprus või kaoksid maailmavaatelised erinevused Aga see oleks tõsine katse pürgida pikaajaliste lahenduste poole Ühes sellega paraneks ka Riigikogu ja poliitikute maine jääks olemata mõni politikaanlik avantüür ja parlamendisaalis ütlemata mõni tarbetult tige sõna Juba lähiajal tuleb Riigikogul otsustada eeldusel muidugi kui valitsus teile ametlikult sellise ettepaneku teeb kas Eesti kaitseväelased jätkavad osalemist rahvusvahelistel missioonidel Afganistanis Iraagis ja Balkanil Me teame et arvamusküsitluste andmetel on Eesti rahva enamus Iraagi missiooni võimaliku jätkamise suhtes eitavalt meelestatud Samal ajal me teame et Eesti riigi tõsiseltvõetavus liitlasena pannakse proovile olukordades kus Eesti panustab meist geograafiliselt kaugete probleemide lahendamisse Rahvusvaheline usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus on Eestile hindamatu väärtusega nagu kogesime ise oma partneritelt tuge saades tänavu kevadel Ehk võikski just siin kõik erakonnad üritada leida ühist keelt nagu meil siiani välis ja julgeolekupoliitika küsimustes heaks tavaks on olnud Kindlasti kutsun teid austama välismissioonidel langenud kaitseväelaste mälestust Palun ärge tirige hukkunud sõjamehi ja nende lähedaste leina poliitikasse Seda enam et meil lasub ennekõike kohustus tegelda surma ja leina põhjustega oma kodus ja oma tänavatel 1 septembril teadmiste päeval kutsusin kõiki meie kaaskodanikke üles sihikindlale tegevusele liikluseeskirja rikkujate vastu Eesti liikluskultuuri kahetsusväärne seis ohustab otseselt meie rahva tulevikku Tolsamal esimese

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2382-vabariigi-president-riigikogu-hooaja-avaistungil-10-septembril-2007-toompea-lossis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Taani Välispoliitika Ühingus Kopenhaagenis 7. septembril 2007
    pilguga kui pealinnades kus pole ühtki ülestõusu toimunud Minu meelest on siin kohane märkida et ainus tegelik ülestõus natside ülemvõimu vastu leidis aset Poolas millest nüüd on saanud uus liikmesriik Need on suured erinevused ja need mõjutavad Euroopa arenguteed Kuid ka neid erinevusi endid nähakse väga erinevalt ning neid hakkavad mõjutama erinevad tegurid mida me praegu veel täies ulatuses ette näha ei oska Kuid minu jaoks on tegelik problem millega meil uuel Euroopal laiemas mõistes Euroopal kus nüüd on 500 miljonit elanikku tuleb silmitsi seista hoopis see kui konkurentsivõimeline on Euroopa tulevikus Euroopa Liidu siseselt ja kui konkurentsivõimeline on Euroopa Liit maailmas Kui heita pilk globaliseerumise pikaajalistele suundumustele siis peame olema tänulikud Monnet le ning hiljem ka Delors ile ühtse turu loomise eest 1980 aastatel tänu sellele oleme täna konkurentsivõimelised globaalsel areenil kuivõrd meil tuli juba 1980 aastate keskpaiku eheda konkurentsiga silmitsi seista saavutasime ülejäänud maailmaga võrreldes edumaa sest olime konkurentsivõimelised Euroopa piires Avatus konkurentsi survele Euroopas on muutnud meid konkurentsivõimeliseks kogu maailmas Kuid sellest ei piisa Me vajame rohkem julgust selgemaid tulevikunägemusi ja selgemat arusaamist sellest kuhu meie ja maailm oleme jõudnud 20 või 25 aasta pärast Sest isegi niisugusest majandusgigandist nagu tänane Saksamaa saab kääbus kasvava India ja Hiina kõrval Täna võib poole miljardi elanikuga Euroopa Liit oma elukvaliteedi haridus ja innovatsioonitaseme poolest võistelda 300 miljoni elanikuga USAga ning Hiina ja Indiaga kus rahvaarv on umbes 1 3 miljardit Ent kui me ütleme et Hiina või India on väga vaene ning vaid 8 protsendile India elanikkonnast on kättesaadav Euroopa elatustase peame siiski silmas pidama et 8 protsenti India elanikkonnast on 100 miljonit inimest Seda on rohkem kui EL suurimas liikmesriigis elanikke Ja siingi on oodata muutusi kasvava sissetulekuga inimeste arv Indias ja Hiinas suureneb üha India ja Hiina roll maailmas muutub üha tähtsamaks Tööjõu hinnad on seal madalad ning see peaks meid mõtlema panema Euroopa Liidu praegused mõttemallid ei anna alust optimismiks ja seda kahel põhjusel esiteks on läbi kukkunud Lissaboni strateegia heade kavatsustega käivitatud programm innovatsiooni ja konkurentsivõime arendamiseks teiseks kaldub Euroopa Liit üha enam protektsionismi mitte üksnes välismaailma suhtes vaid ka Euroopa siseselt Lubage mul käsitleda neid kahte teemat eraldi Kui minu kodumaa pärast viiskümmend aastat kestnud nõukogude mahajäämust taas pinnale tõusis olin ma meeleheitel mõeldes sellele kui palju Eestil võib minna aega konkurentsivõimelise infrastruktuuri loomiseks selleks et inimestel tekiks taas tunne et nad elavad Lääne Euroopas Ent ühel uuel alal infotehnoloogia uue infrastruktuuri loomisel olid võimalused Eesti jaoks teistega võrdsed sest 1990 aastate algul ei olnud internet ja arvutite kasutamine veel kuskil väga arenenud nähtus Algusest alustades suutsime palju ära teha Avaliku ja erasektori investeeringud informatsiooni tehnoloogiasse võimaldasid minu kodumaal juba 1990 aastate keskpaigaks jõuda kõrgemale EL keskmisest tasemest ning sajandivahetuseks nii avalike teenuste kui ka mõne muu sektori näiteks panganduse puhul tasemele milleni on jõudnud vaid vähesed Euroopa riigid Eelkõige Soome Rootsi ja Taani Tänavu on meil tänu mõnele eriti loovale ideele internetiühendus või soovi korral selle võimalus olemas igas paigas üle kogu Eesti kuhu ulatub elektrivõrk Põhimõtteliselt võime öelda et kogu Eesti on

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2385-vabariigi-president-taani-vaelispoliitika-uehingus-kopenhaagenis-7-septembril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi tervitus rahvusvahelisel teaduskonverentsil "Poliitilise iseloomuga küsimused põhiseaduslikkuse järelevalves" Tallinki hotelli konverentsisaalis 6. septembril 2007
    puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi Presidendi tervitus rahvusvahelisel teaduskonverentsil Poliitilise iseloomuga küsimused põhiseaduslikkuse järelevalves Tallinki hotelli konverentsisaalis 6 septembril 2007 06 09 2007 Austatav Riigikohtu esimees daamid ja härrad Tänan Riigikohut ja Veneetsia Komisjoni võimaluse eest jagada teiega oma mõtteid põhiseadusest ja põhiseaduse järelevalvest Eesti rahvas võttis oma põhiseaduse vastu pisut enam kui viisteist aastat tagasi See on märkimisväärne aeg arvestades et ükski varasem Eesti põhiseadus aga sisuliselt saame rääkida kolmest põhiseadusest ei ole nii pikalt toimida saanud Põhiseaduse viieteistkümnele kehtimisaastale tagasi vaadates võime minu arvates olla rahul sest põhiseadus on olnud omariikluse taastamise järel seatud eesmärkide täitmisel kindel alusmüür Riigikogu Riigikohtu ja teiste põhiseaduslike institutsioonide koostöös oleme Eestis üles ehitanud euroopaliku õigusriigi Riigivõimu tegutsemine üksnes seaduste alusel sõltumatud kohtud ja põhiõiguste kaitse oli rahva üksmeelne ja selge nõue Meie stabiilne poliitiline süsteem ongi lubanud meil naasta Eestiga samu väärtusi jagavate riikide ja rahvaste sekka Põhiseadusel ühise eesmärgi kandja ja sümbolina on selles kõiges olnud väga oluline osa Ent täna kostub aeg ajalt küsimus kas Eesti vajab uut põhiseadust Kui põhiseadust käsitada esmajoones õigusaktina mille väärtust tuleb hinnata puhtjuriidilise mõõdupuuga siis võib ehk mõista ka neid kes põhiseaduse kapitaalremonti vajalikuks peavad Mina nende hulka ei kuulu Minu arvates ei ole põhiseadus üksnes juristide vaid meie kõigi oma ja selle väärtuse mõõtmisel on juriidiline täiuslikkus üks mitmest aga kaugelt mitte ainuvõimalik hindamisskaala Märksa olulisem on mõista milleks on meile üldse põhiseadust vaja Aga selleks et reguleerida riigi suhet kodanikuga kus nii öelda tellija või tööandja on kodanik ja kus riik on tööriist ja vahend et täita kodanike soovi elada turvaliselt ja vabalt See on klassikalise liberaalse demokraatia alusmõte mis pärineb John Locke i teosest Kaks esseed valitsemisest Sestap küsigemgi selles valguses kas Eesti põhiseadus on sellega toime tulnud Võime väita et võrreldes kolme varasema põhiseadusega on kindlasti toime tulnud ja vägagi hästi Ma ei ole nõus nendega kes räägivad et ühiskondlikud muutused Eestis ja rahvusvahelises keskkonnas tingivad automaatselt vajaduse vahetada meie viisteist aastat noor põhiseadus välja uue ja kaasaegsema vastu Iga riigi põhiseadus on oma aja laps selles mõttes et see toetub koostamisaegsetele ettekujutustele ja teadmistele riigi ja õiguskorra ülesehitusest See peegeldub ka näiteks põhiseaduse sõnakasutusest Ent samas Eesti põhiseadus ei ole ajale jalgu jäänud Minu hinnangul on meie põhiseadus targalt koostatud dokument mis võimaldab riigi ja õiguskorda arendada kooskõlas ühiskondliku ja õigusmõtte arengutega Uut põhiseadust Eesti inimeste ühise toimimise uut aluskokkulepet läheks meil vaja alles siis kui uued eesmärgid nõuavad põhimõttelisi ümberkorraldusi riigi juhtimise alustes Praegu sellist olukorda ei ole Teatavad muudatused on muidugi olnud vajalikud ning ei ole kahtlust et neid tuleb põhiseadusse tulevikus ka viia Olgu näitena toodud põhiseaduse täiendus seoses Eesti saamisega Euroopa Liidu liikmeks Või näide teisest vallast me pikendasime omavalitsuste volikogude volituste aega Või värskem aga tegelikult siiski juba pikaajaline teema me vajame põhiseaduslikku

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2381-vabariigi-presidendi-tervitus-rahvusvahelisel-teaduskonverentsil-poliitilise-iseloomuga-kuesimused-pohiseaduslikkuse-jaerelevalves-6-septembril-2007-tallinki-hotelli-konverentsisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President ETV-s 1. septembril 2007
    14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President ETV s 1 septembril 2007 01 09 2007 Head Eesti inimesed Teadmiste päev on meie kõigi päev Me kõik harime end kogu aeg kasutades koolipõlves saadud õppimise oskust ja harjumust Õppimiseks vajaliku hoolsuse vastutustunde ja sihikindluse saame kaasa kodust Me saame kaasa teadmise et õppimine on töö Loodan et Eesti tänased päevakangelased esimesse klassi läinud ligi 13 000 last suhtuvadki kooli kui oma esimesse töökohta Loodetavasti tervitavad neid särasilmsed õpetajad ja lapsesõbralikud koolimajad Loodan et kodu ja kooli koostöös saavad meie lapsed ja lapselapsed parima hariduse mis tagab neile hea käekäigu ja õnneliku elu Mõni päev tagasi kuulsime kahjutundega et ligi 1500 last pole ühegi põhikooli nimekirjas See on suure koolimaja täis tüdrukuid ja poisse Meil tuleb nad üles leida Riigil ja omavalitsustel lasub kohustus teha kõik et haridusele ja seetõttu paraku ka inimväärsele elule kaduma läinud noorte hulk väheneks Mu kallid kaasmaalased Tänasest hakkavad vene õppekeelega gümnaasiumide õpilased saama senisest rohkem õpetust riigikeeles Nende kümnenda klassi õppekavva tuleb eestikeelne eesti kirjanduse tund Nii valitsus kui ka koolijuhid on kinnitanud et vene gümnaasiumid on muutusteks valmis ja õpetajad lootusrikkalt meelestatud Ka õpilased

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2380-vabariigi-president-etv-s-1-septembril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Tartu Ülikooli rektori inaugureerimisel Tartu Ülikooli aulas 31. augustil 2007
    vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 31 12 2012 President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Tartu Ülikooli rektori inaugureerimisel Tartu Ülikooli aulas 31 augustil 2007 31 08 2007 Austatav Rector Magnificus Hea akadeemiline pere kallid sõbrad Pealtnäha ligi aasta on Eesti akadeemilise vaimu sünnikodu Tartu Ülikool olnud ilma ametisse pühitsetud rektorita Ometi teame et tegelikult on uus rektor oma postil töötanud juba kaks kuud ning täna jääb meil teha veel viimane vormiline toiming kõigiti akadeemilist traditsiooni järgides rektor inaugureerida Pealegi me teame et Tartu Ülikool ei ole olnud hetkegi ilma juhita Sel puhul väljendan oma lugupidamist rektori kohusetäitjale professor Tõnu Lehtsaarele Ja mis kõige olulisem selle aastaga on Tartu Ülikoolis palju küsimusi selgeks vaieldud Te olete saanud selgeks

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2379-vabariigi-president-tartu-uelikooli-rektori-inaugureerimisel-31-augustil-2007-tartu-uelikooli-aulas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Hirvepargi meeleavalduse 20. aastapäeval 23. augustil 2007
    Tehnikaülikoolis 18 märtsil 2015 Reset Vabariigi President Hirvepargi meeleavalduse 20 aastapäeval 23 augustil 2007 23 08 2007 Head sõbrad Oleme täna siia kogunenud märkima kaht Eestit ja eesti rahva saatust määranud sündmust Üks leidis aset täna 68 aastat tagasi Moskvas ja teine 20 aastat tagasi siinsamas Hirvepargis Esimene sündmus Molotovi Ribbentropi pakt pühkis meie riigi ja peaaegu meie rahva maa pealt ära Teise sündmusega alustati meie riigi taastamisest MRP ja kõik mis sellega seotud paljastab totalitarismi olemust vist paremini kui mis tahes teine üksikjuhtum Kaks kriminaalset jõuku said kokku jagasid omavahel seda mis kuulub teistele Seejärel teades väga hästi et nende tegevusel puudub igasugune legitiimsus kuulutasid selle kõik salajaseks Miks nad salastasid ja salatsesid Aga põhjusel et nende tegevus oli teadlikult ebaõige ja ebaõiglane algusest saadik vale ning seda taheti varjata See ongi jõu ja valega sohi ja šokiga saavutet võitude igavene probleem Sul on võimatu kuuluda õigete hulka kui oled sinna pürginud mittelegitiimsel viisil See kehtib kõige kohta mis saavutet räpaselt Ehk siis ka kõige kohta mida tegid NLKP ja Nõukogude võimuaparaat Eestis ajavahemikul 1940 1991 Ex iniuria non oritur ius Ebaõigusest ei sünni õigus Siit tulenes ka hirm avalikustamise ja saladuste väljatuleku ees Hirm mis kehutas veel 1980ndail aastail vangistama inimesi kes rääkisid tolle vana kuritegeliku tehingu kohta tõtt Sest Nõukogude võim teadis väga hästi et ebaõiglaselt kättesaadu jääb igavesti mittelegitiimseks õigustatagu seda kui palju tahes Head sõbrad Me oleme siin ka teisel põhjusel Just siin algas Eesti tagasitee vabadusse ja õiglasse legitiimsesse maailma Just siin algas protsess millele kogu NSV Liidu mittelegitiimsus enam vastu ei pidanud Mistõttu on kummastav lugeda veel tänagi et 20 aastat tagasi siia kogunenud julged inimesed olid mingid tähtsusetud teisitimõtlejad et tegelikult toimus protsess mujal Ma ei saa aru Kui need kes räägivad tõtt on teisitimõtlejad siis kes on need kes elavad valedes Kui me vaatame ajas tagasi 20 19 18 aastat siis näeme et just siit algas meie vabanemine Siin ütlesid inimesed et impeerium on alasti Ja pärast teid hakkasid ka teised ütlema et alasti impeerium on võlts ja lõppkokkuvõttes kuritegelik Kuid täna tahaksin rääkida ka sellest mis saab edasi Tänapäevani me kogeme kuidas pisendatakse kõike seda mida Eesti ja teised kommunismi all kannatanud rahvad pidid üle elama Mind ei häirikski see nii palju kui pisendajad oleksid neutraalsed kõrvalseisjad Siis võiks ju nendega vaielda Aga miks just endised NLKP liikmed sealhulgas ka partei juhtivad tegelased pidevalt õigustavad või pisendavad kommunistide tõttu teistele osaks saanud kannatusi See käib lihtsalt üle mõistuse Tänane päev tähendab meile jätkuvalt üht kommunism võrdub natsismiga sirp ja vasar haakristiga See on meie väljakutse meile siin kes me elame kahe totalitaarse süsteemi omavahelise saagijagamise territooriumil 20 sajandi suurluuletaja kommunistide poolt tagakiusatud Nobeli preemia laureaat Jossif Brodski kirjutas ühes essees Üheparteisüsteemis parteisse astumine eeldab igal juhul üle keskmise eba ausust Ma nii kategooriline ei oleks Kuid ma siiski arvan et on teemasid mille käsitlemisel võiksid komparteisse kuulunud inimesed tunnetada moraalset dilemmat Saksamaal kuulus 70 miljonist tollaegsest elanikust NSDAP sse ligi 8 miljonit See teeb kokku suurema protsendi kui oli eestlaste

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2373-vabariigi-president-hirvepargi-meeleavalduse-20-aastapaeeval-23-augustil-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive