archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi Presidendi tänusõnad Noorte Kotkaste kõrgeima autasu, Põhjakotka märgi, kättesaamise järel Kadriorus 18. oktoobril 2007
    välismeedias Bibliograafia Presidendi trükis ilmunud kõned artiklid ja intervjuud presidendi tegevuse kajastused ja kirjutised tema kohta Videod Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 31 12 2012 President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi Presidendi tänusõnad Noorte Kotkaste kõrgeima autasu Põhjakotka märgi kättesaamise järel Kadriorus 18 oktoobril 2007 19 10 2007 Tänan teid et andsite mulle Noorte Kotkaste kõrgeima autasu Põhjakotka märgi Noored Kotkad on uhke võimalus noortele teha esimesed sammud isamaalisuse ning oma riigi hoidmise ja oma riigist hoolimise teel Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm kes astus teie sekka juba 9 aastaselt on otsekui nende

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2395-vabariigi-presidendi-taenusonad-noorte-kotkaste-korgeima-autasu-pohjakotka-maergi-kaettesaamise-jaerel-18-oktoobril-2007-kadriorus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Aasta Põllumees 2007 auhinna üleandmisel Olümpia hotelli konverentsikeskuses 16. oktoobril 2007
    riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Aasta Põllumees 2007 auhinna üleandmisel Olümpia hotelli konverentsikeskuses 16 oktoobril 2007 16 10 2007 Lugupeetavad konkursi Aasta Põllumees auhinna nominendid austatavad konkursi korraldajad austatav minister mu daamid ja härrad Mul on tõsiselt hää meel et ajakava lubas mul ka sel aastal tulla üritusele kus on koos Eesti kõige tublimad põllumehed Mehed ja naised tänu kellele on elu maal pööranud tõusuteele Siin on inimesed kes toovad kodumaise hea toidu meie lauale Inimesed kes annavad maal inimestele tööd Te ilmselt olete minuga nõus kui ütlen et täna on kergem tubli ja edukas olla kui vaid mõned aastad tagasi Statistika näitab et maatootjate elu on läinud paremaks Sissetulekud ja toetused on suurenenud tootlikkus kasvanud ja saagid on paremad Ka Eesti põllumehe traditsiooniline murede põhjus meie heitlik ilm on tänavu olnud leplik Ma usun et paljudel või vähemalt osal teie seast läheb isegi

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2394-vabariigi-president-aasta-pollumees-2007-auhinna-ueleandmisel-oluempia-hotelli-konverentsikeskuses-16-oktoobril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Kultuurirahastu hariduspreemiate üleandmisel Kadriorus, 11. oktoobril 2007
    iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Kultuurirahastu hariduspreemiate üleandmisel Kadriorus 11 oktoobril 2007 11 10 2007 Head õpetajad lugupeetavad Tiina Talvi Ene Jakobson ja Vladimir Ossipov Saatus või juhus on mindki kooli õpetajaks ja ülikooli lektoriks viinud Ma tean mis tunne on valmistuda uueks koolitunniks astuda klassi ette ja ise seejuures mõelda kas nad saavad aru kas nad jäävad mind kuulama kas nad saavad sellest targemaks Usutavasti painavad need küsimused kõiki õpetajad hoolimata riigist ja keelest milles seal tunde antakse Need ongi olulised küsimused millele jah vastuste korral tekib tarkuse või teadmistesild mis aitab koolilõpetajatel elus edukalt edasi minna Eesti on aga riigina edukas ainult siis kui meie inimesed on hästi haritud Edukad riigid ongi ju need riigid kus haridussüsteem on tasemel ja koolides saab head haridust Head haridust annab aga hea õpetaja Õpetaja ei saa olla kuiviklikult oma ainetunni andja vaid peab olema ka huvi ärataja õpilaste juhendaja ja suunaja Need õpetajad

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2393-vabariigi-president-kultuurirahastu-hariduspreemiate-ueleandmisel-kadriorus-11-oktoobril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Tartu Ülikooli asutamise 375. juubeli pidulikul aktusel 5. oktoobril 2007
    2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Tartu Ülikooli asutamise 375 juubeli pidulikul aktusel 5 oktoobril 2007 05 10 2007 Austatav Teie Majesteet kuninganna Silvia Rector Magnificus Riigikogu esimees härra peaminister hea akadeemiline pere Siin Tartus ülikooli ümber koondunud maarahva haritlaste ringides sündiski Eesti idee Ilma ülikoolita ilma ülikoolis vermit vaimlise täiuslikkuseta poleks me saanud kultuurrahvaks Kui meil poleks juba 19 sajandi lõpus olnud olemas oma haritlaskonda oma arste ajakirjanikke vaimulikke ja juriste siis poleks me 1918 aastal olnud küpsed looma oma riiki Ent täna tahaksin küsida mis see oli mis võimaldas meie esiisadel nii palju saavutada Ja mis eristab ülikooli muudest keskkooli või gümnaasiumijärgsetest haridusasutustest Ja miks nii paljud ülikooli nimetust kandvad õppeasutused pole ülikoolid Kõige lihtsamal tasemel leiame vastuse ladina aga ka saksa prantsuse ja inglise keelsest vastest universitas mis tähistab universaalsust elik kõikehõlmavust Ent oleks ekslik arvata et universitas tähendab ainult kursuste laia valikut Oluline pole see mida ülikool pakub Oluline on see millise hariduse ülikooli raison d être saavad üliõpilased Aga tehkem väike ekskurss lääne hariduse lätete juurde Antiik Kreekasse Sokratese Platoni ja Aristotelese ajal kandis tõeline haridus nimetust paideia Tänapäeval elab paideia edasi meiegi keeles sõnas entsüklopeedia Paideia oli platonlikus tähenduses hariduse ideaal kus haridus toob inimesest välja tema tõelise ja täiusliku vormi Ehk selle kelleks meid loodi Paideia kätkeb endas kolme antiikaja haridusharu teadust kunsti ja filosoofiat klassikaliseid ideaale millele rajanes Academia Gustaviana Need on ühtlasi ka humboldlikud ideaalid millele rajanes

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2391-vabariigi-president-tartu-uelikooli-asutamise-375-juubeli-pidulikul-aktusel-5-oktoobril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Otepää Gümnaasiumi asutamise 100. aastapäeva pidulikul aktusel Otepääl 3. oktoobril 2007
    Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Otepää Gümnaasiumi asutamise 100 aastapäeva pidulikul aktusel Otepääl 3 oktoobril 2007 03 10 2007 Austatav Otepää Gümnaasiumi direktor härra Aivo Meema lugupeetavad õpetajad vilistlased ja õpilased mu daamid ja härrad Mitte miski pole ühe rahva ajaloos pelgalt pime juhus Suured ettevõtmised näiteks esimene üldlaulupidu 1869 Eesti riigi loomine 1918 ja selle taastamine 1991 nõudsid kõik sobivate tingimuste küpsemist Et siis kui elu tõesti justkui juhusena tegevuseks loa andis vormiti see eeltöö ka tulemuseks Mistõttu pole juhus seegi et sada aastat tagasi pöörati Eesti haridusloo järjekordne lehekülg just siin Otepääl Nuustakul kui uue kalendri järgi 3 oktoobril algasid koolitunnid Nuustaku Progümnaasiumis Kus mujal saigi see sündida kui teame et just siinkandis tegutses 17 sajandi lõpus koolmeistrina Forseliuse seminari üks esimesi kasvandikke Ignatsi Jaak Mees kelle lugemise ja laulmise oskus viidi koguni toonase valitseja Rootsi kuninga palge ette Enam kui kakssada aastat tagasi 1806 aastal otsustati just Otepääl avada Eesti üks esimesi kihelkonnakoole Siin töötas ülemöödunud sajandi teisel poolel esimesi Eesti soost kirikuõpetajaid meie rahva suurkuju Jakob

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2390-vabariigi-president-otepaeae-guemnaasiumi-asutamise-100-aastapaeeva-pidulikul-aktusel-otepaeael-3-oktoobril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Kõrgematel Riigikaitsekursustel Roostal 2. oktoobril 2007
    riigikaitsesüsteemi arengu jaoks esmatähtsad Esiteks head suhted oma liitlastega Olen uhke et meie endi tublidus ning oskus häid suhteid luua ja säilitada kulmineerusid kolme ja poole aasta eest meie saamisega Euroopa Liitu ja NATO sse Aktiivne osalemine nende organisatsioonide töös sealhulgas ka sõjalistel missioonidel ning oma liitlaste eesmärkide ja väärtuste jagamine garanteerivad Eestile julgeoleku ka neiks juhtudeks kui me ise abi vajame Seda tõestab ilmekalt EL i ja NATO üksmeelne jõuline toetus meile tänavu aprillis mais Teiseks Eesti kui alles suhteliselt hiljuti oma vabaduse taastanud riik peab käituma moraalselt ja solidaarselt Me peame jagama oma hinnalisi kogemusi nende riikidega kes neid kogemusi täna vajavad Näiteks Gruusia ja Ukraina aga ka teistega Kolmandaks Soome kaitseminister Jyri Häkämies ütles hiljuti Washingtonis peetud ja tänuväärselt ka Eestis avaldamist leidnud kõnes et kaitsepoliitilisest vaatenurgast on Soome jaoks kolm suurimat väljakutset Venemaa Venemaa ja veel kord Venemaa Usutavasti te nõustute minuga et sama kehtib ka Eesti puhul Paraku tuleb meil ju tunnistada et viimase aja arengud Venemaa välis ja sisepoliitikas on viinud meie naabrit demokraatiast kaugemale Samas tehkem alati vahet Kremli tänasel poliitikal ja vene rahval kes ei ole ebademokraatlike režiimide all sugugi vähem kannatanud kui paljud teised rahvad Me ei tohi laskuda russofoobiasse et venelased polegi suutelised demokraatiaks Geograafilisest asendist tulenevalt on tõenäoliselt raske leida Eesti kõrvale teist riiki kus nii väga soovitaks Venemaa kujunemist demokraatlikuks jõukaks ja edumeelseks Ka peame respektiga suhtuma siinsetesse vene keelt emakeelena kõnelevatesse kodanikesse Täpselt nii nagu meie eeldame neilt austavat suhtumist eestlastesse Riigikaitse on ehk üks neist valdkondadest kus integratsioon on toiminud keskmisest tulemuslikumalt Paljud minu kaasmaalased kelle kodune keel ei ole eesti keel on pühendunud Eesti riigikaitse arendamisele ja nad teevad oma tööd ülima professionaalsusega Ma tahan neid selle eest südamest tänada Austatud kuulajad Aasta tagasi siinsamas riigikaitsekursustel kõneledes rääkisin muuhulgas ka asümmeetrilistest julgeolekuohtudest Aprillikuu sündmustele järgnenud küberrünnakute kaudu sai Eesti neid ohte omal nahal tunda Nagu teame on Eesti infotehnoloogia ja selle rakenduste leviku poolest nii Euroopas kui maailmas esirinnas Samas tähendab juhtiv positsioon ses vallas ka suuremat haavatavust Eestit tabanud rünnaku ulatus oli pretsedenditu Vaid tänu oma teadmistele ja ettevalmistusele jäid rünnaku tagajärjed võrdlemisi mõõdukateks Seekord hoidis tõsisemad tagajärjed meie harjunud eluviisile ära seesama valmisolek ja kaitsetahe mida ka varem mainisin Väga oluline küsimus on küberjulgeoleku toimimiseks vajaliku õigusruumi kujundamine mis peaks haarama nii rahvusvahelisi konventsioone kui ka Euroopa Liidu õigust Ka siin tuleb meil õpitut ja omal nahal kogetut teistega jagada Pärast Eesti vastast küberrünnakut on selle ebameeldiva ja jultunud aga ka unikaalse intsidendi vastu huvi tundnud nii NATO kui ka näiteks riiklikul tasandil USA ja Taani Meie liitlased leiavad et Eesti kogemus aitaks neil mõista küberrünnakutest tulenevaid ohte ning nendega tulevikus märksa paremini toime tulla See rünnak on Eestile andnud unikaalse võimaluse olla üks maailma juhtivaid riike küberturbe alal Loodetavasti tuleb Eestisse NATO küberturvalisuse kompetentsikeskus mis oleks suur tunnustus meie teadmistele ning tehtud tööle Head kursuslased aprillisündmustest ajendatuna tahan esile tõsta Kaitseliidu positiivseid arenguid viimase aasta jooksul Kaitseliitlaste rolli abipolitseinikena korra tagamisel aprillis mais on raske üle hinnata Olen kindel et Kaitseliidul on

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2389-vabariigi-president-korgematel-riigikaitsekursustel-2-oktoobril-2007-roostal/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Göteborgi raamatumessi avamisel 27. septembril 2007
    23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Göteborgi raamatumessi avamisel 27 septembril 2007 27 09 2007 Sõbrad Kõik moodsad rahvad ennastmääranud natsioonid on raamaturahvad Nii on eesti rahvas nii on rootsi rahvas Kõigil meil on omad alustrajavad tekstid omad ilmalikud pühakirjad mida me aina loeme ja uuesti loeme mida iga põlvkond taas interpreteerib ja kommenteerib kust ikka ja jälle otsitakse vanu vastuseid uutele küsimustele Või uusi vastuseid vanadele küsimustele Nii on rahvastega Aga ammugi enam ei kuulu need alustekstid mis moodustavad rahvuskirjanduse vaid ühele rahvale Tõlkijad on nad viinud üle keelepiiri Ja teiste rahvaste lugejad on nad lugenud omaks Ammu enne Euroopa Liitu oli olemas midagi mida võib nimetada Euroopa kirjanduseks See on vanem ja tänini suurem kui on Euroopa poliitiline ühendus Kui poliitikud veel kavandasid ja pidasid sõdu oma naabrite allaheitmiseks rääkisid teiste rahvaste raamatud lugejatega nende omas keeles Raamatute hääl on olnud küll vaiksem kui kahurite hääl aga see sosin on see eest visam ja õieti miski ka kahurid ka keelud ja surmaähvardused pole teda vaikima sundinud Raamatute vahendusel me tundsime Euroopas üksteist ammu enne kui me elus ja poliitikas üksteist usaldama õppisime Nii on ka raamatud teinud poliitikat ja nii on ka nende abil üritatud teha poliitikat Viimane pole küll kunagi päriselt õnnestunud eriti kui eesmärgid on olnud kõverad vägivaldsed Raamat see pealtnäha nii tasane ja kuulekas asjake on ikka ja jälle osutunud isepäisemaks ja allumatumaks kui mõni despoot on uskunud Kuid ajaloos on olnud ka valitsejaid kes on mõistnud raamatu suveräänset jõudu ja püüdnud seda rakendada mitte ainult inimeste allutamise vaid ka valgustamise teenistusse Avada siin Göteborgis Rootsi Kuningriigis Eesti raamatule pühendet pidu on ajaloolises mõttes nii sümboolne et seda ei saa kuidagi märkimata jätta Omal kombel olid just Rootsi tollase maailmariigi protestantlikud valitsejad need kes tegid oma Liivimaa provintside ühest maarahvast raamaturahva omaenda kirjakeelega eesti rahva Seegi algas tõlkimisest nimelt protestantliku kultuuri kõige olulisema alusteksti Piibli tõlkimisest maakeelde mida tollased Balti maaisandad üleolevalt mitte saksa keeleks kutsusid ja mille harimise ja kirjapaneku vajadusse paljud neist põrmugi ei uskunud Kuid Rootsi riigivalitsus vaatas asju kaugemalt ja nägi kaugemale ja nõnda sündisidki esimesed tõelised eestikeelsed raamatud Need olid tõlgitud toona juba sajandite eest surnud keeltest heebrea ja kreeka Kuid ükski keel ei ole surnud seni kuni seda osatakse tõlkida elavatesse Ja ükski inimkeel ei ole teisest nii erinev et ühes loodud tekste ei saaks teise ümber panna Just tõlkijad on need kes inimkonna kirjakultuuri koidikust saadik on oma usina ja tihti tähelepandamatu tööga inimestele aina meelde tuletanud nii selle kultuuri tohutut rikkust kui ka lahutamatut ühtsust Keelte paabel võib küll olla eksitav aga alati leidub teejuhte kes meil eksida ei lase kes ei lase vihal ja võõristusel inimlikku arusaamispüüdu lämmatada Tänapäeva Euroopagi on ju jätkuvalt erinevate rahvuskeelte paabel kuid paabel mis

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2388-vabariigi-president-goeteborgi-raamatumessi-avamisel-27-septembril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 62. istungjärgule ÜRO peakorteris, New Yorgis 25. septembril 2007
    kasvuhoonegaaside heitkoguseid Kyoto protokolli põhiline siht on Eestil juba saavutatud oleme vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid rohkem kui viiekümne protsendi võrra Nõustudes täielikult Euroopa Liidu nägemusega rahvusvahelisest kliimast pärast aastat 2012 mis avaldati Portugali eesistumise ajal loodame et uue ülemaailmse kliimakokkuleppe läbirääkimistel jõutakse uue põhjaliku ja ülemaailmse poliitilise kokkuleppeni juba 2009 aasta detsembris Ainult sel juhul saame olla ette valmistatud uute kohustuste täitmiseks ning anda tööstusettevõtetele märku et nemadki jõuaksid õigeaegselt teha vajalikud otsused Jah me mõistame arengumaade erivajadusi kui kõne all on jätkusuutlik majanduslik areng ja vaesuse väljajuurimine Kuid sama oluline on lahutada majanduskasv energiatarbimisest ning süsinikdioksiidi heitkogustest Investeeringud energiatõhususse mõjutavad meie tulevikku väga olulisel määral Energiaallikate mitmekesistamine ja taastuva energia laialdasem kasutuselevõtt on tee tulevikku Igaüks meist peaks võtma enda kanda osa ühisest vastutusest energiatõhususe suurendamise eest Süsiniku eemaldamise ressursid ja tehnoloogia pärinevad eelkõige tööstusriikidelt Seepärast on oluline jätkata tööstus ja arengumaade vahelist dialoogi rohelise majanduse evitamisel vähendades sõltuvust süsinikupõhisest kütusest ning püüdes tasakaalustada inimtegevusest põhjustatud kliimamuutusi Meil tuleb soodustada keskkonnasõbraliku energia tootmiseks vajaliku tehnoloogia ülekandumist Eesti peab siin parimaks võimaluseks arengu sidumist investeeringutega puhastesse tehnoloogiatesse Võib olla oleks meil tarvis ülemaailmset organisatsiooni näiteks ÜRO Keskkonnaorganisatsiooni mis tegeleks keskkonnaküsimustega kaasa arvatud kõige sobivama tehnoloogia ja oskusteabe kasutuselevõtu lihtsustamine arengumaades Loodetavasti tehakse jõupingutusi ka selleks et selgitada välja nende riikide ja regioonide vajadused mida kliima vältimatu soojenemine tulevikus hakkab mõjutama kõige ebasoodsamalt Viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud ka looduskatastroofide arv Eluliselt tähtis on parem ettevalmistus ning rahvusvahelise üldsuse abi tegusam koordineerimine Eesti suurendab jätkuvalt oma toetust ÜRO Humanitaarabi Koordineerimise Büroole Samuti oleme täiustatud Hädaabi Keskfondi truud toetajad õigeaegne tegutsemine on otsustava tähtsusega just katastroofi esimestel tundidel kui oht inimeludele on kõige suurem Annetajad peaksid eraldama veelgi suuremaid summasid et teha võimalikuks kiire reageerimine katastroofide puhul Härra eesistuja kui endistel aegadel ühendasid inimesi mere ja kaubateed siis nüüdisajal oleme sageli ühenduses interneti kaudu koos ohtudega mis varitsevad küberruumis Küberrünnakud on selge näide kaasaegsetest asümmeetrilistest ohtudest julgeolekule Need võimaldavad halvata ühiskonna nappide vahenditega sealjuures ise eemal viibides Tulevikus võivad kurjategijate või terroristide küberrünnakud muutuda märksa ulatuslikumaks ja ohtlikumaks relvaks kui need on juba täna Küberrünnakud ei ole suunatud mitte üksnes keeruliste infotehnoloogiasüsteemide vaid ka ühiskonna kui terviku vastu Näiteks võib neid kasutada selleks et halvata ühe linna meditsiinilise esmaabi süsteem Kübersõja ohtusid on tihti alahinnatud sest õnnekombel ei ole need veel tänini nõudnud ühtegi elu Julgeolekukaalutlustel jäävad küberrünnakute üksikasjad tihti ka avalikkuse eest varjule Lisaks konkreetsetele tehnilistele ja õiguslikele küberrünnakute vastu suunatud meetmetele peavad valitsused ka eetilises plaanis määratlema kübervägivalla ja kuriteo mõiste mis täpselt nagu terrorism ja inimkaubandus on ära teeninud üldsuse hukkamõistu Võitlus kübersõdade vastu on eranditult meie kõigi huvides Ning see võitlus nõuab nii asjakohaste siseriiklike abinõude rakendamist kui ka rahvusvahelisi jõupingutusi Aprillis ja mais sai Eesti edukalt jagu ulatuslikust küberrünnakust ning me oleme valmis jagama omandatud oskusteavet teiste riikidega Me kutsume rahvusvahelist üldsust üles tegema koostööd küberjulgeolekut puudutavates õigusküsimustes Kuna kogu see ala on ikka veel suhteliselt uus on hädavajalik luua sellele vastav õigusruum Esimese sammuna kutsume kõiki riike üles ühinema Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga Konventsioon on ühinemiseks avatud

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2387-vabariigi-president-uehendatud-rahvaste-organisatsiooni-peaassamblee-62-istungjaergule-uero-peakorteris-new-yorgis-25-septembril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive