archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Riigiarhiivi teaduskonverentsil "Kaks algatust: 15 aastat iseseisvat Eesti Vabariiki" Teaduste Akadeemia saalis 23. novembril 2007
    väitis üks tuntud Saksa teleajakirjanik oma saates et Kolmanda Riigi perepoliitika oli praegusest parem Telekanal vallandas selle ajakirjaniku päevapealt Eestis ei leia analoogilised väited mitte vähem elajaliku režiimi kohta erilist pahakspanu kui teie ees seisvat kõnelejat mitte arvestada Miks Tegelikult on kõik väga lihtne Saksamaa ajalugu ja natside kuritööd on nii põhjalikult läbi uuritud ja teatavaks võetud et ei tule kõne allagi asetada miljoneid tapetuid samale kaalukausile natside perepoliitikaga Eestis seevastu oleme oma ajaloouuringuis jäänud enamasti mälestuste ja memuaaride tasemele Nagu on tõdenud Oxfordi Ülikooli professor Norman Davies üks väheseid Lääne Euroopa ajaloolasi kes üldse on Ida Euroopa ajaloo olemusele pihta saanud Churchill ütles et ajalugu kuulub võitjaile Aga see mida kirja ei pandud on palju keerulisem Mõni mõtleb võidetuile unustades seejuures et pärast Teist maailmasõda polnud suure osa Euroopa probleem mitte selles et kaotajad jätsid kirja panemata oma seisukohta iseenda elajalike tegude kohta vaid see et ikestatud ei saanud oma kannatustest kirjutada Me teame milleni see viib Värske näide erinevate inimeste subjektiivseid ehk ka politiseeritud või omakasupüüdlikke meenutusi et kes oli kus ja tegi mida Tartus 20 aastat tagasi hakatakse kasutama päevapoliitikas ja võimuvõitluses Okupatsiooniajal kui võõras võim oli huvitatud Eesti ajaloomälu kadumisest ja moonutamisest püüti meie ajalugu muuta ja varjata ning ümber kirjutada Eesti iseolemist meie mälust kustutades üritati muuta paljusid sündmuseid okupatsioonivõimule sobilikuks Ajalooteadmine sai püsida vaid meie vanemate juttudes ja mälestustes See aeg on õnneks juba ammu möödas Ent meie teadmised selle aja kohta on sageli jäänud meie enda mäletatud vanemate juttudeks elust Siberis või Keele ja Kirjanduse toimetuses või metsavenna punkris või vangilaagris Kuni neid mälestusi ja teadmisi teatakse vaid kitsas pere ja sõprade ringis on tegemist folklooriga mis mõne põlvkonna vältel kaob või muutub legendiks Täpselt selliseks nagu mu enda isa räägitud lugu kuidas tema vanaisa pääses Vene kroonust Lõbus lugu aga see on ka kõik Kirja pandud ja nõnda teiste jaoks talletatud mälestused on loomulikult suur samm edasi sest see muutub artefaktiks data ks mida saab hiljem kontrollida ja võrrelda teiste analoogiliste juhtumite kuritegude ja represseerimistega jne Seetõttu tänagemgi president Lennart Meri et ta oli piisavalt ettenägelik kutsumaks inimesi üles oma mälestusi kirja panema Olgem ka tänulikud et nii paljud eestlased tema üleskutset kuulda võtsid Samuti tuleb tunnustada ja toetada teisi sellesarnaseid ettevõtmisi Näiteks Laidoneri Muuseumi juba Lätti ja Leetu levinud üleskutset et kõik Nõukogude armees teeninud eestlased võiksid täita ankeedi ja kirjutada oma mälestustest väeteenistuse teemal See mälestuste kogumine võib kasvada tõsiseks ajaloouuringuks et selgitada välja kuhu ja millal Eesti NSV st pärit kutsealuseid saadeti missugustesse väeliikidesse millistele operatsioonidele jne See kõik oli üks kõige kiivamalt varjatud saladusi mille jälile jõudmiseks pole muud võimalust kui üritada tuhandetest kildudest mingit usaldusväärset pilti kokku panna On ju äärmiselt vähetõenäoline et Eesti uurijate ees avaneksid nähtavas tulevikus Nõukogude armee arhiivid Mu daamid ja härrad Aga ikkagi on tee mälestuste kirjapanekust ajaloo kirjutamiseni väga pikk vähemalt sellise ajaloo kirjutamiseni mida lugedes ja uurides saame tõesti öelda et just nii see ilmselt oli Meie metatraagika seisneb selles et meil pole siiani tõsiselt võetavat ja põhjapanevat ajalugu Eesti

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2401-vabariigi-president-riigiarhiivi-teaduskonverentsil-qkaks-algatust-15-aastat-iseseisvat-eesti-vabariikiq-teaduste-akadeemia-saalis-23-novembril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President kodanikuühiskonna konverentsil hotelli Viru konverentsikeskuses 22. novembril 2007
    11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President kodanikuühiskonna konverentsil hotelli Viru konverentsikeskuses 22 novembril 2007 22 11 2007 Austatavad daamid ja härrad kallid kaaskodanikud Ma tänan Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu kutse eest sellele konverentsile Tänan ka võimaluse eest öelda paar sõna kodanikuühiskonna eriti aga heade kodanike kohta Oma praeguse ametiga seoses liigun ma Eestis päris palju ringi Olgu Setumaal või Hiiumaal Mulgimaal või Ida Virumaal kõikjal Eestis on kodanikualgatus ja inimeste isetegemise rõõm tõusuteel Eesti riik sai alguse kodanikuühendustest Laulukoorid pritsimeeste seltsid hiljem ka akadeemilised ühendused Neis ringides esmalt võrsus ja hiljem tugevnes eesti keele ja kultuuri võrdõiguslikkuse idee Sealsamas muututi julgemaks ja asuti mõtlema oma riigile kui Eesti rahva kodule Kui mõtleme Vabadussõja algusele siis esimestena läksid ülekaalukale vaenlasele vastu vabatahtlikud Mälestusteoseid lugedes selgub et rahva põhiosa usk edusse oli algul napp Aga üliõpilased kooliõpilased õpetajad ja äsjased tsaariarmee eestlastest ohvitserid uskusid ja läksid sõtta Sellise ennastohverdava kodanikualgatuseta poleks meie riik sündinud Kui räägime headest kodanikest siis just nemad võiksid olla meile kõigile alati eeskujuks Tänased kodanikuühendused praeguse aja vasted kunagistele laulukooridele ja seltsidele on kodukaunistamine kodukandi ja külaliikumine Aga üha enam ka ühine vabatahtlik tegevus puhtama elukeskkonna huvides

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2402-vabariigi-president-kodanikuuehiskonna-konverentsil-22-novembril-2007-hotelli-viru-konverentsikeskuses/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Soome Vabariigi 90. aastapäeva, Soome-Eesti kultuurilepingu sõlmimise 70. aastapäeva ning Tuglase seltsi asutamise 25. aastapäeva pidukoosolekul Tallinna Raekojas 22. novembril 2007
    President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Soome Vabariigi 90 aastapäeva Soome Eesti kultuurilepingu sõlmimise 70 aastapäeva ning Tuglase seltsi asutamise 25 aastapäeva pidukoosolekul Tallinna Raekojas 22 novembril 2007 22 11 2007 Head sõbrad Raske on Eestist leida mõnd kooli laulukoori kogudust või omavalitsust kel ühel või teisel viisil poleks sõpruse ja koostöösuhet mõne oma Soome partneriga See ja loomulikult keel on sidunud meid Soomega ühte tihedamalt kui mis tahes teise riigi või rahvaga Seda kokkukuulumist mõõdame tuhandete töiste ja inimlike lähisuhetega Seda mõõdame aastakümnete ehk isegi aastasadadega Meie lähedust takistas aga seda ei lõpetanud 1940 aasta mil Läänemerest sai meie eraldaja Mitte ühendaja nagu see sinnani oli olnud Me jäime teineteisest silmsideme kaugusele Mis tegi vähemalt esialgu vabaduse kaotamise eriti valusaks Aastatel kui Eesti oli okupeeritud oli suhe Eesti ja eestlastega eestluse toetamine paljudele soomlastele väga tähtis See oli omamoodi vastupanu vorm Nõukogude survele omamoodi kättemaks selle eest mida Soome riigi ja soomlastega Talvesõja ajal ja järel tehti Eestlastele lisas Soome lahe põhjakalda areng ja kindlameelsus jonni jääda iseendaks See hoidis elus tahet Eesti riiki uuesti luua Soome iseseisvusest peegeldus Eesti iseseisvuse idee See peegel jäi paika ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist Ikka Soome aga mitte mõni teine siin või sealpool raudset eesriiet paiknenud Euroopa riik oli Eestile see paleus

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2392-vabariigi-president-soome-vabariigi-90-aastapaeeva-soome-eesti-kultuurilepingu-solmimise-70-aastapaeeva-ning-tuglase-seltsi-asutamise-25-aastapaeeva-pidukoosolekul-tallinna-raekojas-22-novembril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Tallinna Reaalkooli kõrval Vabadussõja õppur-sõduri monumendi juures 13. novembril 2007
    lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Tallinna Reaalkooli kõrval Vabadussõja õppur sõduri monumendi juures 13 novembril 2007 13 11 2007 Armsad õpilased head õpetajad sõbrad Oleme kogunenud tähistama õppur sõduri mälestusmärgi püstitamise 80 aastapäeva Me kõik oleme kuulnud noist vintsutusist mida see Ferdi Sannamehe loodud kuju on pidanud üle elama Ma ei hakka neid siin ümber jutustama Kujud on lõppkokkuvõttes vaid sümbolid Need vaid tähistavad märgivad ära mis on olnud Või nagu samuti hästi teame märgivad asju mida väljaspool võltsajalugu pole tegelikult kunagi olnud Kuid see väike eestilikult tagasihoidlik pika ja kurva looga kuju tähistab midagi väga õilsat Eesti rahva ajaloos See märgib nende noorte meeste koolipoiste panust kes koos tsaariarmeest tulnud eesti ohvitseridega moodustasid vabatahtlike üksusi ning läksid esimestena vastu jõuliselt peale tungivale Punaarmeele Nende poiste aga ka tüdrukute varustus oli nigel Mundreid eriti polnud relvad olid sageli vanad venelaste või jaapanlaste omad ning nood vineerist ja liivast niinimetet soomusrongid millega õpilased läksid 1918 aasta detsembris Punaarmeele vastu olid need õppurid ise Tallinnas kokku pannud Ajaloolaste hinnangul oli aga nende abiturientide pannus otsustav Tsiteerin sõjaajaloolast Hannes Walterit Ei ole vist tarvidust tõestama hakata et Eesti Vabariiki ei oleks sündinud kui meie koolipoisid ja üliõpilased poleks kriitilisel hetkel haaranud relva ja oma elu kõhklematult Eesti iseseisvuse eest kaalule pannud Tänu oma realistist isale sain ma tuttavaks ühe teise veelgi vanema realistiga Ilmar Raamotiga Tema oli üks nendest poistest kes jõuluajal 1918 kui

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2399-vabariigi-president-tallinna-reaalkooli-korval-vabadussoja-oppur-soduri-monumendi-juures-13-novembril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Läänemere Arengufoorumi avamisel 4. novembril 2007
    seitsme aasta pärast kavatsevad nad suurendada eksporti 150 miljoni tonnini aastas see tähendaks kümnekordset kasvu 25 aasta jooksul Seda tasuks meeles pidada kui me kavandame laiahaardelisi tööstusprojekte Läänemere piirkonnas ja või meres eneses Me teame mida tähendas Hispaania rannikule ühe laeva Paradiso muuseas juhuse tahtel lähtus selle naftalast Lätist Ventspilsi sadamast hukk 200 miili kaugusel kaldast ja 2 kilomeetri sügavuses vees Rõhutan et Läänemere keskmine sügavus on 58 meetrit ning sügavaim punkt kolmandiku kilomeetri sügavusel Vaadakem tõele näkku üksainus Paradiso taoline katastroof hävitaks meie mere kolmekümneks saastaks poolteiseks inimpõlveks Lisaks seisame silmitsi veel mere eutrofeerumise ränga probleemiga mis ähvardab jätta mõned meie ühise järve osad loomsete eluvormideta Mereliiklus on omaette küsimus nagu mu sõber Paavo Lipponen kunagi naljatamisi ütles tuleks kogu Soome lahe põhja lõuna ja ida lääne suunalisele liiklusele mõeldes sinna valgusfoorid üles panna Konkurentsivõimest Läänemere Arengufoorum on varem võrrelnud Läänemere piirkonna konkurentsivõime potentsiaali kolme suuruselt enam vähem sarnase piirkonna arengupotentsiaaliga need on Kesk Euroopa Briti saared ja Pürenee poolsaar Möödunud kuul avaldas World Economic Forum analüüsitulemused mille kohaselt Läänemere piirkonna konkurentsiindeks on kõrgeim Soome Rootsi Taani ja Saksamaa on maailma neli kõige konkurentsivõimelisemat riiki Eesti on kõige konkurentsivõimelisem Euroopa Liidu uute liikmete seas ning edestab enam kui veerandit EL 15 riikidest Viimastel aastatel on Läänemere piirkond edestanud omataolisi Euroopa piirkondi niisuguste võtmenäitajate poolest nagu jõukuse kasv tööviljakuse kasv ja teaduslik innovatsioon Meie peamisteks eelisteks on tugev materiaalne infrastruktuur oskuslik tööjõud madal korruptsioonitase tugevad klastrid ja arenenud teaduslike uuringute süsteem Ometi ei kasuta me oma konkurentsivõime potentsiaali täielikult Piirkonna jõukus on samaväärsete piirkondadega võrreldes madalam Peamiseks nõrkuseks on sisemise konkurentsisurve madal tase Ühelgi piirkonna riikidest ei ole piisavalt suurt turgu et soodustada konkurentsi arengut vajaliku tasemeni Probleemi ainus lahendus on süvendada piirkondlikku integratsiooni lastes konkurentsil teha oma töö Kui piirkondlikud raskused suudetakse ületada on Läänemere piirkonnal võrreldud piirkondadest kõige suurem kasvupotentsiaal Selle saavutamisel on võtmenõudeks funktsioneeriv siseturg Kapitali vaba liikumine saab maksimaalset kasu tuua alles pärast seda kui Rootsi Balti riigid ja Poola on võtnud kasutusele euro Kaupade ja teenuste tõeliselt vaba liikumine nõuab Euroopa Liidu siseturul praegu kehtivate kaubandusmenetluste maksumuse vähendamist Rahvusvaheliste aruannete hinnangul on kaubandusmenetluste maksumus praegu 2 5 15 protsenti tehingu väärtusest Vabaks liikumiseks on oluline ka normide ja nõuete ühtlustamine kogu piirkonnas ka nendes küsimustes kus Euroopa Liit liigub edasi liiga aeglaselt Eriti oluline on soodustada teenuste vaba liikumist See on EL uute liikmesriikide tugev külg mis võiks tasakaalustada praegust kapitali vaba liikumise ülekaalu Rootsi pankadel on võimalik mere tagant panku üles osta kuid Eesti innovatiivne internetiteenuse pakkuja ei saa oma teenust Rootsis turustada sest see ei ole talle lihtsalt lubatud Omaette küsimus on maismaatranspordi infrastruktuur seda eriti Läänemere idakaldal Kuni probleemid ootavad lahendusi EL Komisjon vaeb Via Baltica ehitamist läbi Poola ning Rail Baltica projekti edusammud jäävad loiuks või üldse olematuks ei saa me vajalikul määral arendada kaubandussidemeid Kesk Euroopaga Energeetikast Meie piirkonna külm kliima ning keskendumine energiamahukale tööstusele nõuab et meie energiaga varustamine oleks kindlalt tagatud Baltimaade energiasüsteem on tänini 17 aastat pärast Kurjuse Impeeriumi kokkuvarisemist jäänud oma olemuselt Venemaa energiasüsteemi osaks Balti

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2398-vabariigi-president-laeaenemere-arengufoorumi-avamisel-4-novembril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti piirivalve 85. aastapäeva pidulikul galaõhtul Estonia Kontserdisaalis 1. novembril 2007
    2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Eesti piirivalve 85 aastapäeva pidulikul galaõhtul Estonia Kontserdisaalis 1 novembril 2007 01 11 2007 Lugupeetavad Riigikogu liikmed ministrid Kaitseliidu ülem Lugupeetavad Läti ja Soome piirivalvejuhid Head piirivalvurid ja teie pereliikmed Tõenäoliselt oli see 1990 aastal kui ma küsisin mitmelt Ameerika Ühendriikide poliitikult et mis takistab läänemaailmal tunnustada Leedu iseseisvust See oli ju Vilniuses just välja kuulutatud Nad pole ju suveräänsed Riik on suveräänne vastati mulle kui riik kontrollib oma piiri ja kontrollib oma territooriumi Need sõnad on veelkordne kinnitus et oma piiride kontroll on lahutamatu osa ükskõik millise riigi suveräänsusest Sel sügisel külastasin Valga linnas isamaalise kasvatuse püsinäitust Lõuna Eesti ühistöö Seitse aastat tegutsenud näituse tegelikult küll Eesti kaitsmisest ning Eesti kaitsjatest jutustava muuseumi looja ja hing on piirivalvemajor Meelis Kivi Koos temaga seisingi ma selle isamaalise kasvatuse koldena mõjuva muuseumi ees kõrvuti sõjaeelse Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi kõrge piiripostiga Üksikud neist valgetest piiripostidest on okupatsiooniaja üle elanud Näiteks Vastse Roosa ja Taheva vahel kuhu raskesti ligi pääseb ja kuhu võõras silm ei ulatunud Vanad kõrged piiripostid puhastati metsast välja 1990ndatel aastatel piirisihtide taastamise aegu Kas see näitab meile piiride püsivust Eesti ja Läti vahel kindlasti tahaks ju kiiresti vastata Aga Schengeni viisaruum ja piirideta Euroopa Kas seal on veel kohta piiripostidele või on nende saatus nüüd seista vaid muuseumide õuel See ei ole nii Silmnähtava piirikontrolli kaotamine ei kaota piire riikide vahel Eesti jääb Eestiks ja Läti jääb Lätiks Schengeni

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2400-vabariigi-president-eesti-piirivalve-85-aastapaeeva-pidulikul-galaohtul-1-novembril-2007-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President kohtumisel jalaväekompaniiga Estcoy-5 Paldiskis 31. oktoobril 2007
    Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President kohtumisel jalaväekompaniiga Estcoy 5 Paldiskis 31 oktoobril 2007 31 10 2007 Lugupeetav Estcoy 5 ülem kapten Eero Kinnunen head kaitseväelased ja teie pereliikmed Meil on kohane alustada küsimusest kuidas hoida oma vabadust 21 sajandil kus ükski riik ei saa hoobelda et tema julgeolek on täielikult kindel Kuulumine Euroopa Liitu ja NATO sse tõstis Eesti kohale turvasirmi Need demokraatlikke riike ühendavad organisatsioonid toetavad ja kaitsevad oma liikmeid Täna näitavad seda kõige piltlikumalt Eesti kohal lendavad NATO hävitajad mis paiknevad Leedus ja mille piloodid on portugallased Peagi näeme seda ka Eestisse loodavas NATO küberkaitse keskuses milles osalemisest on teatanud juba nelja riigi nende seas näiteks Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide valitsused Aga ärgem eksitagem end Turvalisuse vari Eesti kohal ei püsi meist sõltumata Meil endil tuleb seda hoida Kui meie osutume nõrgaks kui meie usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus lööb kõikuma siis samal hetkel hakkab vankuma ka kogu kaitsesirm Turvaliselt võivad end tunda need riigid kes mõistavad oma kohustusi ja õigusi ning on hoolivad Julgeolek ongi hoolivus hoolivus siseriiklikult ja hoolivus välispoliitiliselt Sama järjekindel nagu riik peab olema enda inimeste elujärje tõstmisel ja iseseisva kaitsevõime arendamisel tuleb olla ka nende maade abistamisel kes meie abi vajavad ning keda me suudame ja oskame abistada Öelda et praeguses maailmas on meile kaugeid ja meisse mittepuutuvaid riike tähendab mitte mõista praegust maailma Siin ongi teile põhjus miks Eesti kaitseväelased teenivad Afganistanis aga ka Iraagis ja Balkanil Me soovime et need paigad muutuksid stabiilseteks et sealt ei lähtuks ohtu ei terrorirünnakute kavandajate ega narkolaadungite kaudu Afganistani turuosa maailma

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2397-vabariigi-president-kohtumisel-jalavaeekompaniiga-estcoy-5-31-oktoobril-2007-paldiskis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Võru keskväljakul 21. oktoobril 2007
    ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Võru keskväljakul 21 oktoobril 2007 21 10 2007 Hea Võru rahvas lugupeetav hr Ain Saar head Võru Sõltumatu Noortekolonni Nr 1 liikmed austatav linnapea austatav vabadusvõitleja hr Enn Tarto Just täna ja just siin on põhjust rääkida julgusest Sest see oli ju julge tõeliselt julge samm mille Võru noored astusid 20 aastat tagasi Täna 20 aastat tagasi toodi esimest korda üle aastakümnete avalikul massiüritusel välja Eesti sinimustvalge lipp Sügis 1987 ei olnud veel Laulva revolutsiooni sügis veel ei olnud võõrvõim oma jõhkruses kuhugi kadunud Võõras vägi oli veel Eestis KGB ei kartnud veel midagi ega kedagi nende arhiivid olid veel Eestis Aga Võru noored julgesid korda teha Vabadussõjas langenute hauad mida okupatsioonivõim oli püüdnud maatasa pühkida Ja Võru noored julgesid Vabadussõja kangelasi avalikult mälestama tulla

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2396-vabariigi-president-voru-keskvaeljakul-21-oktoobril-2007/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive