archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Leedu Vabariigi 90. aastapäeva kaitseväe paraadil Vilniuses 16. veebruaril 2008
    Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Leedu Vabariigi 90 aastapäeva kaitseväe paraadil Vilniuses 16 veebruaril 2008 16 02 2008 Lugupeetav president Valdas Adamkus Lugupeetavad kolleegid Kallis Leedu rahvas Head sõbrad BRANGUS BIČIULIAI Leedu luuletajal Balti Assamblee kirjanduspreemia laureaadil Marcelijus Martinaitis el on luuletus milles palub puu et temast ei tehtaks maharaiumise järel tara ega saetaks teda halgudeks Tehke minust siis purre või uks või lävepakk mille pealt öeldakse tere Leedu ja Eesti on sajandite vältel ikka ja jälle seisnud ühel lävepakul Meil on olnud sarnaseid kannatusi aga mis olulisem meil on olnud sarnaseid võite Lõpuks oleme me koos maha rebinud raudse eesriide enda ja Euroopa vahelt Leedul ja Eestil on olnud ühiseid vaenlasi aga mis olulisem et nüüd Euroopa Liidu ja NATO ga ühinemise järel on meil ühised sõbrad Me mõlemad oleme pidanud mitmel korral maailmale tõestama et meie omariiklusel on elujõudu Ja me oleme sellega toime tulnud Me

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2417-vabariigi-president-leedu-vabariigi-90-aastapaeeva-kaitsevaee-paraadil-16-veebruaril-2008-vilniuses/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Ajutise Valitsuse liikmete büstide näituse avamisel Eesti Pangas 14. veebruaril 2008
    Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Ajutise Valitsuse liikmete büstide näituse avamisel Eesti Pangas 14 veebruaril 2008 14 02 2008 Mu daamid ja härrad head sõbrad Me teame kõnekäändu mille järgi pole midagi püsivamat kui ajutine lahendus Jah see võib kehtida argiste pisiasjade kohta Asjade kohta milleta on võimalik ka kuidagimoodi hakkama saada Kindlasti ei kehti see kõnekäänd Eesti Ajutise Valitsuse osas Need mehed võtsid enda kanda juhirolli ajal kui Eesti edasine saatus polnud selge Nemad koos kaasamõtlejate meie vaimse ja poliitilise eliidiga tajusid oma vastutust Eesti ees Nemad nagu ka Otto Tiefi valitsus 26 aastat hiljem ja meie iseseisvuse taastajad 1980ndate lõpus tajusid õrna võimalust Nad nägid meie püüdluste avatud ust Ja sellele tuli enne sulgumist jalg vahele saada Me oskame teistest riikidest tuua näiteid kus segastel aegadel ajutiselt võimule saanud poliitikud on rakendanud kogu jõu oma staatuse põlistamiseks Eestis oli teisiti Meie Ajutise Valitsuse liikmed andsid enesele aru et nad on ametis just nimelt ajutiselt Nad olid valmis tegutsema hetkeni mil aeg küpsetab valmis demokraatlikule riigile kohased lahendused Ja see aeg tuli Varem kui ilmselt loota julgeti Asutava Kogu kokkukutsumise tulemusel sai Eesti juba 1919 aasta maikuus oma esimese päris valitsuse Sõja ja ebaselguse kiuste Eesti Vabariik oli esimesel võimalusel asunud demokraatia teele Ma tänan Eesti Panka mis tegeleb järjekindlalt Eesti riiklusele oluliste isikute ja sündmuste jäädvustamise ning nende tutvustamisega rahvale Siin on täna neli rinnakuju

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2416-vabariigi-president-ajutise-valitsuse-liikmete-buestide-naeituse-avamisel-14-veebruaril-2008-eesti-pangas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President kindral Johan Laidoneri mälestusloengul Viimsi mõisas 12. veebruaril 2008
    hüljanud Eesti valitsus oli minetanud oma kunagise otsustavuse Autokraatiaga mängis Eesti maha oma eelised demokraatliku maailma silmis Head kuulajad Me ei saa ka täna väita et demokraatia säilimine Eestis 1930 aastatel oleks meil aidanud hoida oma iseseisvust Küll aga annab demokraatiale kindlaks jäänud Soome näide hea lähtekoha sel teemal arutlemiseks Demokraatlikus riigis ei saa valitsus iseseisvusest niisama loobuda Rahvas ei laseks sel sündida Kuigi Soome kaotused Talvesõjas ja Jätkusõjas olid rängad läks neil ikkagi palju paremini kui meil lätlastel või leedulastel Peame ausalt tunnistama et ka kindral Laidoner oli üks neist kelle eestvõttel loobus Eesti 1930 aastate keskel parlamentaarsest demokraatiast ning läks kaasa tollele ajastule nii omase autoritaarsusega Ta uskus et nii on Eestile parem Tollased otsustajad eksisid selles küsimuses Suletus ja vaikiv ajastu võttis riigilt võimaluse ajada tarka ja ettenägelikku poliitikat Ja kui vaikiva ajastu riik kaotas iseseisvuse siis Eesti Vabariik nagu ka kindral ise lõpetas vanglas Pool sajandit hiljem oli Eestil õnne Me saime vabaks ja me ei tohi lubada ajaloo kordumist Me peame minevikust õppima mistõttu vaadelgem järgnevalt parlamentaarse demokraatliku riigi poliitilise juhtkonna ja kaitseväe suhteid kõnelgem tsiviilkontrollist Rahva valitud parlament ja selle poolt ametisse kinnitatud valitsus peavad hoolitsema riigi julgeoleku eest Nad vastutavad selle eest et Eesti kaitsevägi oleks kindral Laidoneri tsiteerides tugev väljaarenenud ja karastatud organisatsioon Minu arvates on parlament ja valitsus põhijoontes oma tööga viimase 15 16 aasta jooksul ka toime tulnud Tõsi iseseisvuse taastamise järel ei jätkunud kaitseväele piisavalt raha Aga kellele jätkus Nagu pärast Vabadussõda oli Eesti ka vähemalt 1990 aastate esimesel poolel üsna vaene riik Usun et ka riigikaitsega igapäevaselt tegelevad inimesed teavad ja mõistavad seda Kui aga riigi rahaline seis paranes siis asuti eelisjärjekorras finantseerima just riigikaitset Olgem ausad täna on riigikaitse üks paremini finantseeritud valdkondi Eestis See on üks väheseid valdkondi mida pole raputanud valitsuste vahetumisest tingitud ootamatud suunamuutused See on väga hea õige ja ainuvõimalik See on aidanud kaasa Eesti riigikaitse usaldusväärsusele nii kodus kui raja taga Head sõbrad Eesti poliitikutele heidetakse ette igasuguseid asju sageli ka põhjusega Kindlasti on aga eelöeldut arvestades ebaõiglane süüdistada meie valitsusi ja Riigikogu koosseise selles et nad riigikaitse pärast vajalikul määral ei muretseks Olen sügavalt veendunud et kõik Eesti tõsiselt võetavad erakonnad on andnud endast parima riigikaitse eduka arengu heaks Tihti on seejuures langetatud ka ebapopulaarseid otsuseid On ju tunduvalt rohkem valijatele meele järele kui raha kuluks pigem pensionidele ja perepoliitikale kui õhuseireradaritele või miinijahtijatele Aga need otsused on olnud õiged ja vajalikud Kaitseväe tõsiseltvõetavuse ja otstarbekuse üle kõhklevad vaid üksikud isemõtlejad Kui olen kohtunud välisriikide riigipeadega või ka näiteks eelmisel nädalal NATO peasekretäriga siis on alati leidnud märkimist Eesti võitlejate kõrge moraal ning head professionaalsed oskused Meist peetakse lugu Neid tunnustavaid sõnu on hea kuulata Seda enam et see tunnustus on suure töö ja verega välja teenitud Afganistan ja Iraak on väga rasked missioonid Seal pannakse meie sõjameeste ja naiste tegelik sisu iga päev proovile Need on paraku ka väga riskantsed missioonid Neli Eesti meest on nendel missioonidel oma elu kaotanud ja päris mitu sõjaväelast tõsiselt vigastada saanud Riigijuhtide kohus on

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2415-vabariigi-president-kindral-johan-laidoneri-maelestusloengul-viimsi-moisas-12-veebruaril-2008/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Tööandjate Keskliidu foorumil "Tuulelohe lend" KUMU auditooriumis 8. veebruaril 2008
    poolteist korda kuid reaalses rahas ligi kolm korda Loomulikult peegeldab see erinevus Eesti veidi madalamat ja Soome vastavalt kõrgemat hinnataset Ennekõike näitab see aga sissetulekute erinevust Tallinn Tartu maanteed saab neljarealiseks ehitada ikkagi reaalse rahaga mitte aga võrreldava ostupariteedi toel Järelikult oleks meist ka ausam oma hetkeseisu mõõtmisel võtta aluseks need kroonid ja eurod mida Eesti majandus igal aastal genereerib Nagu teame praegu oleme Soomest ligi kolm korda ja Euroopa Liidu keskmisest kaks korda maas Tööjõu tootlikkuse tasemelt paikneb Eesti taas Portugaliga samal redelipulgal Euroopa Liidu keskmisest moodustab see kaks kolmandikku Ja sedagi juhul kui oleme arvesse võtnud meile neis rehkendusis seni veel soodsama positsiooni andva ostujõu pariteedi Ja kolmandaks Hiljutisel Arengufondi foorumil kõlas järeldus et Eesti majandusstruktuur pole uueks arenguhüppeks valmis Liiga suur osa inimesi töötab täna valdkondades mis toodab vähe lisaväärtust Meie sihiks peab olema innovatiivne teadusmahukas ja energiasäästlik majandus Kokkuvõtteks kvalitatiivsete muutusteta vanaviisi jätkates on Eesti majandusel keeruline püsida meile juba harjumuseks saanud tempoka arengu rajal Mu daamid ja härrad Üleskutse muuta Eesti majandust innovaatiliseks on kõlanud juba aastaid Vaadates investeeringute mahtu teadus ja arendustegevusse on seis paranenud 2006 aasta andmetel investeeriti Eestis teadusesse ja arendusse 1 1 sisemajanduse kogutoodangust Põhjamaadest ehk selle valdkonna Euroopa kõrgliigast jääme siiski ligi kolm korda maha Euroopa Liidu keskmine 1 8 SKP st on käeulatuses kuid selleks tuleb tublisti pingutada Ehk siis varem öeldu juurde tagasi tulles ka siin oleme taganttulijad aga mitte eesliinil seisjad Järgmiseks küsime kuidas jagunevad teadus ja arendusinvesteeringud riigi ja erasektori vahel Eestis on avaliku sektori panus veidi suurem Põhjamaades on proportsioon ettevõtjate kasuks Mistõttu kordan üht oma varasemat üleskutset ettevõtjatele investeerige edukatel aegadel tehnoloogiasse mis selles kontekstis tähendab tulevikku Riigi keskne ülesanne seisneb innovaatilisele majandusele tingimuste loomises teaduse ja hariduse edendamises Edukates riikides ja ettevõtetes läbi viidud uuringutest koorub ikka ja jälle välja üks konkreetne tõdemus inimeste heaolu tulevikus sõltub ühemõtteliselt teaduse ja tehnoloogia arendamisest ning võimekusest rakendada need tulemused igapäevaellu Eesti pole mingi erand Avastuste ja uute tehnoloogiateta ei saa olla moodsat Eesti tööstust ega rikast Eestit Ja nüüd küsigem endilt kas praegu Eesti ülikoolides ja teaduskeskustes makstavad palgad võimaldavad Eesti parimatel teadlastel jätta maha maailma tippülikoolid ja tulla tagasi kodumaale Eesti majanduse tulevik nõuab siin minu hinnangul ratsionaalset otsust inseneriteaduse loodus ja reaalteaduste täiendava rahastamise kohta Vaid kõrgemate palkade korral on võimalik nõuda õppejõududelt tippkvalifikatsiooni ja võita nii Eestile tagasi meie parimad ajud Lisaks sellele tuua Eestisse oma ala parimaid ka mujalt maailmast Head kuulajad Järgnevalt paar tähelepanekut tööturu väljavaadete ja selle korraldamise kohta Tööturu võimalused Eestis on veidi paremini prognoositavad kui maailma majanduse tulevik Teades viimase 10 20 aasta demograafilisi trende on praegu enam vähem selge et tänase majandusstruktuuri säilides on 10 15 aasta pärast väga raske parandada või isegi hoida Eesti sotsiaalset turvavõrgustikku praeguselgi tasemel Tööst eriti madala tootlikkusega tööst ei pruugi piisata paratamatult kasvavate pensioni ja tervishoiukulude katmiseks Neist ei piisa hädatarvilikeks lisainvesteeringuteks infrastruktuuri haridusse ja teadusesse Tööturu avamine on omaette ja raske teema Arvan isiklikult et Eestil ei ole siin pääsu Küsimus on pigem mil viisil me seda teeme Kas

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2414-vabariigi-president-eesti-toeoeandjate-keskliidu-foorumil-qtuulelohe-lendq-8-veebruaril-2008-kumu-auditooriumis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeval Vanemuise kontserdimajas Tartus 2. veebruaril 2008
    Eestile eksistentsiaalse tähtsusega organisatsioonidega pole meie eesmärgid enam lihtsakoelised Neil pole selget lõppu neile ei saa lüüa templit kirjaga tehtud Nüüd on meie sihiks mõlemas organisatsioonis selge mõju saavutamine nendes küsimustes mis kõige rohkem ja vahetumalt puudutavad meie huve Meie sihiks on Eesti enda algatused valdkondades mille tähtsust pole teised veel teadvustanud Olgu üheks heaks näiteks selle kohta Eesti initsiatiiv NATO s küberjulgeoleku teemal Neid sihte silmas pidades peab Eesti selgelt hindama oma võimeid ja võimalusi Väidan et me suudame palju rohkem Meil tuleb hüljata hoiak et oleme liiga väikesed millegi muutmiseks Oma väiksusele ja järelikult ka tühisusele apelleerides poleks Eesti 88 aastat tagasi saanud kinnistada oma iseseisvust Tartu rahulepinguga Mu daamid ja härrad Eesti peab olema tegija kõikjal kus on kõneks ja kaalul meie turvalisus Meil tuleb seal end maksma panna Pidevalt päevast päeva aastast aastasse Selle sihi saavutamine pole mingi raskesti hoomatav müsteerium Seda on suutnud mitmed teised väikesed riigid näiteks Luksemburg ja Iirimaa Esiteks vaadelgem meie esmaseid julgeolekuvajadusi NATO on see moodus ja kanal mille kaudu USA suhtleb Euroopaga On Eesti huvides nagu enamus meist hästi mõistab et USA säilitaks kohaloleku ja osaleks Euroopa julgeolekusüsteemis Mul on väga hea meel et sellist veendumust jagavad ka praegused valitsused Saksamaal ja Prantsusmaal Mul on hea meel et mõlemal pool Atlandi ookeani on lakanud mõttetu uue ja vana Euroopa vastandamine Mul on eriti hea meel et senisest ulatuslikuma koostöö vajadust rõhutab Prantsusmaa kunagine peaminister Édouard Balladur kes oma uues raamatus soovitab Euroopa Liidul ja USA l luua Lääneriikide Liidu Muutunud õhustikus on meil ja meiega sarnaselt mõtlevatel riikidel võimalus tugevdada ja laiendada transatlantilisi sidemeid Aga see kõik eeldab ka Eesti pingutusi ja Eesti panust NATO s olemine tähendab ka NATO missioonidel osalemist See elementaarne arusaam ei pruugi olla alati populaarne Kui me aga laseme NATO l muutuda à la carte alliansiks kus igaüks hakkab valima osaleda või mitte siis võib kunagi kätte jõuda aeg mil just meid menüüst ei valita Seda me lubada ei saa NATO s osalemine eeldab ja tähendab ka meie intellektuaalset panust Lähematel aastatel käivitub aktiivne debatt artikli number viis ehk kollektiivkaitse rakendamise küsimuses Jah kui ühe NATO sse kuuluva riigi infrastruktuur purustatakse rakettidega siis rakendub kindlasti 5 artikkel Kui aga sedasama infrastruktuuri ja riiki halvatakse küberrünnakutega siis pole vastus veel kaugeltki ühene See on valdkond millesse Eesti saab ja peab oluliselt panustama Siinkohal on mul ülimalt hea meel märkida et ühel NATO küberkaitse teemalisel algatusel on USA Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kõrval ka Eesti allkiri Just nii peabki Eesti tegutsema Samamoodi tuleb meil tegelda ka muude mõttetööd eeldavate arengutega Näiteks tavarelvastusleppe uuendamise Balti õhuruumi turvamise ning Euroopa Liidu ja NATO suhetega olukorras kus kahe organisatsiooni sõjalise võimu dubleerimine pole ratsionaalne Austatavad kuulajad Euroopa Liidu puhul on meie ees seisvate küsimuste ring laiem ja oluliselt keerulisem Tuleb meil ju tegutseda olukorras kus erinevate liikmesriikide huvid sageli põrkuvad Nii nõuab ka mõju saavutamine ühelt väikeselt riigilt palju suuremaid pingutusi Aga seegi pole võimatu Tasub vaid taas vaadata Luksemburgi ja näeme riiki meist elanikkonna poolest kolm korda väiksemat kellel on

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2413-vabariigi-president-tartu-rahulepingu-solmimise-aastapaeeval-vanemuise-kontserdimajas-2-veebruaril-2008-tartus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Maaülikooli rektori inaugureerimisel Tartus 24. jaanuaril 2008
    President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Eesti Maaülikooli rektori inaugureerimisel Tartus 24 jaanuaril 2008 24 01 2008 Austatav Rector Magnifice Lugupeetav akadeemiline pere Mu daamid ja härrad Head sõbrad Mõne hetke pärast tuleb mul täita üks ülimalt meeldiv kohustus ja panna Eesti Maaülikooli rektorile kaela tema ametiraha Teen seda veendumuses et rektor Mait Klaassen jätkab oma eelkäijate tööd Minu siiras tänu ja lugupidamine siinkohal eelmisele rektorile professor Alar Karisele ja rektori kohusetäitjale professor Hardi Tullusele Ühtlasi oleme tunnistajaks ajaloolisele hetkele Esimest korda Eesti Vabariigi ajaloos istub rektoritoolile mees kes on samas ülikoolis sama tööd kunagi varem teinud kuid kes on vahepeal töötanud teistes ametites Aga kuivõrd me teame kõik hästi Vana Kreeka filosoofide tarkust Panta rhei kõik voolab ehk samasse jõkke ei saa astuda kaks korda siis näeme ka rektor Mait Klaasseni ametisseastumist pigem uue alguse kui tagasitulemisena Eriti kui arvestame et 10 aastat on pikk

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2412-vabariigi-president-eesti-maauelikooli-rektori-inaugureerimisel-24-jaanuaril-2008-tartus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President haridusfoorumil Võrumaa Kutsehariduskeskuses Väimelas 11. jaanuaril 2008
    istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President haridusfoorumil Võrumaa Kutsehariduskeskuses Väimelas 11 jaanuaril 2008 11 01 2008 Austatavad õpetajad lugupeetav minister mu daamid ja härrad Mul on hea meel teid taas tervitada uue aasta hakul haridusfoorumil Ja ma tahan alustuseks kasutada võimalust teid tänada Mitte ainult põhjusel et detsembrikuus avalikustatud nn PISA uuringu tulemused kinnitasid teie töö tulemuslikkust Minu meelest need numbrid vaid tõestavad mida näeme igal sammul meie ümber Eesti noored on alati olnud tublid targad ja hakkajad Nurisemine nooruse hukkamineku asjus on ilmselt pea niisama vana kui inimkond Ja on hea teada et jätkuvalt see nurisemine noore põlvkonna üle ei vasta tõele Mistõttu tunnistame sedagi et kõikvõimalikesse edu edetabelitesse kiindunud inimestel tegid PISA uuringu tulemused tuju heaks See tõstis nendegi enesehinnangut kes muidu iga päev haridusküsimustele ei mõtle Ja võib olla pani neid isegi rohkem mõtlema haridusküsimustele Ja peale kõige muu tõestas see ka faktidega et Eesti kool seisab üldiselt tugevatel jalgadel et ollakse õigel teel Lisaks tunnistagem et selline tulemus ei tule paari aastaga Siin on taga Eesti kodude õige suhtumine Eesti laste tragidus ja hoolsus Eesti õpetajate professionaalsus Ja võib olla kui mõelda natuke laiemalt ja pikemas perspektiivis aastal Eesti Vabariik 90 siis ma usun et nendel meestel kes tõid meile iseseisvuse peaks olema päris hea meel Kõik see mida ütlesid Balti parunid et eestlased ei saa oma riigiga hakkama ei pea paika Ma ei tea kus balti parunid figureerivad PISA uuringutes aga kindel on see et nad on meist taga Kuid nüüd vaadakem tulevikku ja mõtleme kuidas tänast head ja tõestatud taset hoida ja veelgi tõsta Meil on selle jaoks ka hea ja lähedane eeskuju soomlased meie hõimlased Mõtleme mida ja kuidas neilt õppida Ma usun et oleme jõudnud faasi kus me ei pea õppima kõike teistelt aga tunnistagem et mis puutub just hariduse võimalustesse maal on soomlased meist kaugel ees Võib olla on see viimane asi millega me peaksime tegelema et saada Soomest ettepoole Kuidas me saame teha nii et ükski anne meie väikeses riigis ei lähe kaotsi Kuidas erinevate poliitikate toel tagame et maailma parimat kooliharidust saaksid lapsed nii Tapal kui Tarvastus nii Tõrvas kui Toilas Ma jätsin meelega välja kaks T tähega algavat linna mille puhul ei ole nii palju muret Kuidas me kindlustame et tulevikus saab edukalt hakkama iga Eesti laps ja noor inimene tema ema ja õppekeelest sõltumata Siiski olen nagu ilmselt igaüks meist kes lehti loeb ja raadiot kuulab teadlik ka muredest ja hirmudest Et maakoolid lähevad kinni Et õpetajaid eriti noori õpetajaid napib Et õpetajate palgad ei motiveeri noori spetsialiste Need on küsimused millele meie kõik nii lapsevanemad kooliõpetajad valitsus peame leidma vastused Head sõbrad Eesti rahvas on õigustatult uhke oma teaduse ja ülikoolide üle Me oleme uhked kui gümnasistid saavad rahvusvahelistel olümpiaadidel esikohti Oleme õnnelikud et järeletulev põlvkond on särav ja tark Aga selleks kõigeks ja selle jätkamiseks peavad olema eeldused See kõik algab põhikoolist ja alusharidusest Sama toonitab ka PISA võrdlusuuringu korraldanud OECD raport Niisiis tulebki meil mõelda täna homme siin Väimelas

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2411-vabariigi-president-haridusfoorumil-vorumaa-kutsehariduskeskuses-11-jaanuaril-2008-vaeimelas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Jaan Krossi leinatalitusel Kaarli kirikus, Tallinnas 5. jaanuaril 2008
    teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Jaan Krossi leinatalitusel Kaarli kirikus Tallinnas 5 jaanuaril 2008 05 01 2008 Üheksateistkümnendal sajandil ärkas maarahvas eestlasteks Selle eest peame tänama äratajaid Faehlmanne Kreutzwalde Jannseneid Hurti ja Jakobsone kes tõid oma eeskuju ja tegevusega meie esiisad rahvusliku teadvuse juurde Sada aastat hiljem 20nda sajandi keskpaiku algas öö milles taheti seda ärkamist uinutada teadmatuseks Taheti eestlasi uinutada sovjeetideks taheti kustutada nende mälust kõik see mis oli vahepeal õpitud mida kogetud Taheti teha iseolemist olematuks See ei läinud neil korda Nad ei olnud arvestanud Sinu ja Su aatekaaslaste sitkusega Neile oli võõras ja arusaamatu Sinu deviis fortiter in re suaviter in modo mida oled ise eestindanud kui rangus ideaalides leebus tegumoes Nad ei arvestanud milline saab olema Sinu mõju Me veel ei adu täpselt mida see õnnetu okupatsiooni poolsajand meiega tegi Aga me saame juba nüüd öelda et ilma sinusuguste mulle isiklikult aga tundub et eeskätt ilma Sinuta poleks eestlased nii edukalt vastu pannud ega välja tulnud Ma ei tea milliseks kujuneb termin sarnaselt ärataja ga millega hakatakse piltlikult üldistama nende meeste ja naiste rolli kes võimaldasid Eesti rahval seda kurjust läbida On nad tõrvikukandjad või hoopis tulehoidjad Mulle meeldiks pigem lõime vedajad kes tirisid üle ja läbi kuristiku seda õhukest niiti Vabariigi kangast kuni me jõudsime taas Eesti Vabariiki See lõim mida Sa vedasid võimaldas eestlastel uuesti püsti tõusta See lõim aitas meil pimeduses edasi minna Me teadsime et Sa oled ees seda vedamas sellest haprast kuid katkematust lõimest kinni hoides me teadsime et me ei eksi valesse kohta Ja kui olime jõudnud siia kuhu Sa meid tõid tagasi Eestisse Eesti Vabariiki asusime Sinu veetud lõime tugevdama Lõimest sai nöör ja siis köis

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2410-vabariigi-president-jaan-krossi-leinatalitusel-5-jaanuaril-2008-kaarli-kirikus-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive