archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Leedu Vabariigi presidendi ja pr Alma Adamkienė auks 29. aprillil 2008
    Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Leedu Vabariigi presidendi ja pr Alma Adamkienė auks 29 aprillil 2008 29 04 2008 Härra President Proua Adamkienė Ekstsellentsid daamid ja härrad Lubage mul öelda veel kord Tere tulemast Eestisse Sveiki atvyke i Estija Eelmise aasta lõpul ilmus kogumik Balti rahvaste kollektiivse mälu ainetel Ingliskeelne raamat koosneb Leedu Läti ja Eesti uurijate kirjanduse folkloori ja teatri teemalistest artiklitest ja kannab pealkirja We Have Something In Common The Baltic Memory Meil on midagi ühist Balti Mälu Ma ei arva sugugi mitte et see pealkiri oleks halb Aga nagu me kõik hästi teame ei ela rahvad ei suured ega väikesed vaid mälestustest Tegelikult on meie rahvastel tänasel päeval palju rohkem ühist kui mälestused kunagisest ajaloost Peale ühise ajalookogemuse oleme me täna liikmed nii Euroopa Liidus kui ka NATOs kahes ühistel väärtustel põhinevas organisatsioonis Võime rahuloluga tõdeda et tänased kohtumised meie delegatsioonide vahel kinnitasid et meie seisukohad kõigis olulistes rahvusvahelistes ja regionaalsetes küsimustes nii nagu ka kahepoolsete suhete osas on praktiliselt identsed Ühtlasi on mul väga hea meel märkida et nii leedulased kui ka eestlased peavad 2007 aasta kõige olulisemaks poliitiliseks sündmuseks liitumist Schengeni ruumiga Kui me vaatame tagasi meie rahvaste ajaloole siis näeme me seal palju ühiseid jooni Veel hilisel keskajal ja varasel uusajal olid meie teed küllalt erinevad Ent mida lähemale tänapäevale seda enam tõusevad esile ühisjooned Meie rahvuslik ärkamine 19 sajandil leidis aset üsnagi üheaegselt Ning see mida me tänapäeval mõistame rahvusliku professionaalse omakultuuri all teater luule tõsine helilooming jõudis nii Leedus kui ka Eestis kindlale järjele sama 19 sajandi lõpukümnenditel Pööraksin siinkohal tähelepanu sellisele huvitavale tõsiasjale et esimene silmapaistev professionaalne Eesti helilooja ja muusik Rudolf Tobias keda võib tänase päeva mõistes pidada eesti muusikakultuuri alusepanijaks sündis 1873 aastal Leedu originaalne muusikageenius Mikalojus Čiurlionis kelle tähtsus leedu kultuuris on võrreldav või suuremgi kui Rudolf Tobiase tähendus eesti muusikakultuurile sündis vaid kaks aastat hiljem see tähendab 1875 See oli juhus aga ei olnud ka sest just üle eelmise sajandi lõpukümnendil said tõelise arenguhoo need protsessid mis viisid meie rahvaste vabaduse ja iseseisvuse kehtestamiseni Ning muide ajaloo ja meie endi tahtel on meie rahvaste iseseisvuspäevade vastavalt 16 ja 24 veebruar 1918 ajaline vahe vaid kaheksa päeva Tahaksin siinkohal meelde tuletada seda millest on rääkinud ja kirjutanud hiljaaegu meie hulgast lahkunud Eesti vabadusvõitleja Enn Sarv Nimelt et Eesti ja Leedu rahvuslastest vabadusvõitlejad tegid oma kodumaa vabaduse nimel koostööd juba II Maailmasõja Natsi Saksa okupatsiooni ajal Selle koostöö loomulikuks jätkuks kujunes koostöö Leedu ja Eesti vabadusvõitlejate ja dissidentide vahel mis kestis ja arenes ka teise Nõukogude okupatsiooni kümnenditel Me ei ole kunagi võidelnud kellegi vastu vaid oma vabaduse ja aadete eest Isiklikult hindan eriti kõrgelt leedulaste poliitilist panust

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2432-vabariigi-president-riiklikul-ohtusoeoegil-leedu-vabariigi-presidendi-ja-pr-alma-adamkien-auks-29-aprillil-2008/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Ameerika-Balti Fondi auhindade üleandmise pidulikul õhtusöögil Washingtonis 19. aprillil 2008
    Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Ameerika Balti Fondi auhindade üleandmise pidulikul õhtusöögil Washingtonis 19 aprillil 2008 28 04 2008 Suursaadik Wos daamid ja härrad Mul on suur rõõm siin täna viibida ning esineda organisatsiooni ja selle liikmete ees kes on teinud nii palju arendamaks sidemeid Eesti Läti Leedu ja Ameerika Ühendriikide vahel Tänan teid selle au osutamise eest Ei ole juhus et just Ameerika Ühendriikides loodi see erafond kes keskendus kõigepealt Balti riikide ja nii paljude rahvaste koduks oleva maa vaheliste koostöösidemete loomisele ning seejärel nende tugevdamisele Jah on riiklikke organisatsioone kellel on samalaadsed sihid ja eesmärgid ent eraisikute juhitav ja rahastatav Ameerika Balti Fond on ainulaadne See ei tohiks olla üllatav Ameerika Ühendriigid on üks neid riike kes võttis põhimõttekindla seisukoha meie riikide okupeerimise ja vägivaldse annekteerimise suhtes Ameeriklased teadsid vabaduse väärtust ja mõistsid kui hinnaline see on Kogu külma sõja vältel hoidis just Ameerika Ühendriikide juhtroll mittetunnustamise poliitika edendamisel ülal eestlaste lätlaste ja leedulaste lootust et neid ei ole unustatud Ameerika Hääle ja Raadio Vaba Euroopa kaudu kus mul oli õnn töötada peaaegu kümne aastat näitasid Ameerika Ühendriigid et ei ole meid unustanud Minu arvates väärib rõhutamist et me ei unusta neid inimesi kes meid aitasid Ameerika Ühendriigid võtsid vastu meie vanemaid ja meid endid kui me põgenesime kommunistide ja natside terrori eest ning võimaldas meil edukalt hakkama saada Kasvõi minu enda pere kes saabus siia 1950 aastatel peaaegu rahatuna ent suutis viisteist aastat hiljem saata oma pojad Columbia ja Princetoni ülikooli Balti riikide praeguse edu võtmeks on sama põhimõte igaüks kes õpib ära riigikeele ja täidab mängureegleid teeb kõvasti tööd ja on visa võib saavutada kõike mida soovib Selline edu on olnud imekspandav Kui ma saabusin viisteist aastat tagasi Washingtoni et asuda tööle suursaadikuna olid meie riikides ikka veel Vene sõjaväebaasid me olime vaesed ning kandsime endaga 50 aastat kestnud nüristava okupatsiooni ja terrori taaka Tavapärane pilt meie maades kujutas halle inimesi elamas hallides paneelmajades oma halli elu SKP inimese kohta oli Eestis 1992 aastal taastatud iseseisvuse esimesel täisaastal 702 dollarit Selle näitajaga kuulusime me vaeste arenguriikide hulka Eelmisel aastal oli Eesti SKT inimese kohta 20 300 dollarit See tulemus oli parem Portugalist riigist mis oli NATO ja Euroopa Majandusühenduse liige juba siis kui meie riik oli veel okupeeritud Meie edu aluseks ei olnud ressurssidest saadud tulu See saavutati raske ja visa tööga Daamid ja härrad Balti riigid ei ole enam üleminekuriigid ega uued demokraatlikud riigid Seitseteist aastat pärast Teise maailmasõja lõppu ja Lääne Euroopa riikide liberaalse demokraatia taaskehtestamist ei räägitud enam uutest demokraatlikest riikidest Selle põhjuseks on asjaolu et ei need Lääne Euroopa riigid ega meie Balti riigid ei olnud mitte uued demokraatlikud riigid vaid taastatud demokraatiaga riigid Ka ei saa Balti riike pidada üleminekuriikideks nüüd kus me oleme saavutanud või ületanud nende riikide majandusliku taseme kes olid Euroopa Liidus ja NATOs ajal mil meie olime

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2431-vabariigi-president-ameerika-balti-fondi-auhindade-ueleandmise-pidulikul-ohtusoeoegil-19-aprillil-2008-washingtonis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Iirimaa presidendi Mary McAleese’i ja dr. Martin McAleese’iga Dublinis 14. aprillil 2008
    05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Iirimaa presidendi Mary McAleese i ja dr Martin McAleese iga Dublinis 14 aprillil 2008 14 04 2008 Austatud proua president Doktor McAleese Daamid ja härrad Dia daoibh Tere õhtust Austatud proua president ma tänan teid teie lahkete sõnade eest tänan ka Iirimaa rahvast südantsoojendava vastuvõtu eest mis meile siin on osaks saanud See ajalooline visiit Iirimaale on mulle suureks rõõmuks ja auks Kuigi see on Eesti esimene riigivisiit Iirimaale ulatuvad meie maade suhted tagasi kaugesse minevikku Limerickis sündinud krahv George von Browne mängis Eesti ajaloos tähtsat osa 18 sajandil oli ta Liivimaa toona Vene tsaariimpeeriumi provintsi kindralkuberner Krahv von Browne Iirimaa poeg oli laialt tuntud oma vaoshoitud ja härrasmeheliku käitumismaneeri poolest Valgustusajastu tõelise maailmakodanikuna parandas Browne oluliselt kohalike talupoegade võimalusi püüelda hariduse poole ning viis läbi reforme mis hiljem päädisid eesti pärisorjade vabastamisega Heites pilgu lähemale ajaloole oleme tänulikud et Iirimaa kunagi ei tunnustanud Eesti ebaseaduslikku annekteerimist Nõukogude Liidu poolt pärast II Maailmasõda Me ei unusta kunagi John McEvoyd Eesti aukonsulit Dublinis aastail 1938 1960 Tema tublide tegude hulgas tuleb nimetada sedagi et ta aitas kaitsta eesti laevaomanike huvisid kes olid rasketel aegadel siia elama asunud President McAleese te olete öelnud et me oleme privilegeeritud põlvkond kelle rahvuslikud aarded on tõusnud pimedusest ja säravad vabaduse paistel nõnda kirkalt et see õigustab kõiki mineviku ohvreid Me mõistame et õiglus ja lahke meel ei ole mitte alati võidutsenud meie ajaloo kõveratel kõrvalteedel Ent just sellepärast hindame veelgi kõrgemalt oma tänaseid saavutusi Eesti ja Iirimaa suhted ei ole kunagi olnud lähedasemad kui praegu Ma pean silmas seda et suhted ei ole head mitte üksnes kõrgel poliitilisel tasandil vaid ka kultuuri ja kodanikuühiskonna vallas tasandil mis puudutab inimeste igapäevast elu Nõnda ühendab meid suurepärane koostöö Eesti ajaloolise Tartu Ülikooli ja teie vanima ülikooli Trinity College i vahel samuti ülimalt edukas partnerlus õpilaste ja üliõpilaste vahetusprogrammide valdkonnas Iiri rahvamuusikud on aastast aastasse esinenud Viljandi folkmuusikafestivalil ja samamoodi on Eesti rahvamuusikud nii mõnelgi Iirimaa festivalil tutvustanud oma kodumaad Väljapaistev eesti helilooja Arvo Pärt võeti Iirimaal soojalt vastu ning Eesti teatrites on iiri näitekirjanike loomingu lavastused läbi aegade kuulunud kõige populaarsemate hulka Ma loodan et seekordne visiit lisab jõudu ja liikumapanevat energiat ka meie kahepoolsetele majandussuhetele Iirimaa oli üks esimesi riike kes avas oma tööturu eestlastele pärast meie ühinemist Euroopa Liiduga Meie rahvale oli sellel sammul suur sümboolne tähendus Iirimaa on sõna otseses mõttes üks maailma avatumaid riike Doonorriikide osas on Iirimaa üks väljapaistvamaid kui vaadelda osutatud abi mahtu per capita Ka teie interaktiivse informatsiooni keskus O Connell Streetil on tähelepanuväärne samm selle poole et avardada üldsuse arusaamu rahvusvahelisest arenguabist ning aidata mõista selle tähtsust Iirimaa areng on olnud muljetavaldav Iirimaad peetakse õigustatult üheks kõige kõrgema elukvaliteediga riigiks sest te

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2430-vabariigi-president-riiklikul-ohtusoeoegil-iirimaa-presidendi-mary-mcaleesei-ja-dr-martin-mcaleeseiga-14-aprillil-2008-dublinis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Enn Sarve leinatalitusel Pühavaimu kirikus 28. märtsil 2008
    Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Enn Sarve leinatalitusel Pühavaimu kirikus 28 märtsil 2008 31 03 2008 Armas Enn Kallid leinajad Üks tee sai vaiksel laupäeval meie hulgas lõpuni käidud Sina Enn sammud nüüd oma radu koos oma saatuse ja põlvkonnakaaslastega teiste hulgas oma abikaasa Jaani ja Lennarti ja teiste sõprade seltsis Aga Sa jõudsid meile siiajääjatele väga palju anda Sa hoidsid elus Eesti vaimu ja väärtuseid Sa olid üle kõigist kes üritasid Su vaimu ja aateid murda Sa olid üle Stutthofi ja Gulagi peremeestest Sa võitsid neid ja tõid Eesti tagasi Ja meie oleme need kes seda võitu ja vabadust naudivad Sa sündisid ja elasid meie esiisade poolt kätte võidetud ja loodud demokraatias Selles eestlaslikus usus õigluse võitu ja paremasse elusse mille vaimus Eesti Vabariik üldse 90 aastat tagasi sündis Koos oma mõttekaaslastega kehastad Sa nii mulle kui paljudele teistele seda Eesti ideed mille nimel me elame ja töötame Riigiametnikena Eesti Vabariigi kodanikena EÜSi

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2429-vabariigi-president-enn-sarve-leinatalitusel-puehavaimu-kirikus-28-maertsil-2008/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President märtsiküüditamise aastapäeval Toompeal, Tallinnas 25. märtsil 2008
    Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President märtsiküüditamise aastapäeval Toompeal Tallinnas 25 märtsil 2008 25 03 2008 Kallid kaasmaalased head sõbrad Me meenutame täna üht koletut kuritegu kui üle 20 000 inimese rööviti oma kodudest ning saadeti Siberisse orjatööle nälgima ja külmetama Seda tragöödiat mõtestades ei päde mitte ükski küüditajate otsitud küüniline õigustus et sõja eel tuli peatne rindepiirkond vabastada niinimetet ohtlikust elemendist nagu meile tavatsetakse rääkida 1941 aasta traagilise juuni kohta Me teame NKVD ühe juhi Ivan Serovi käskkirja 11 oktoobrist 1939 mis nägi ette kümnete tuhandete inimeste küüditamise Eestist Lätist Leedust 1949 aasta märtsis oli tegemist otsese genotsiidiga inimsusevastase kuritööga Üle kolme tuhande nende hulgast kes täna 59 aastat tagasi ära viidi ei näinud enam kunagi kodumaad Nad surid võõral maal Ainsaks põhjuseks oli nende rahvus nende perekond nende haridus nende seisukohad Okupant ei halastanud ei naistele ei lastele ega vanainimestele Nii saadeti külmale maale ka voodihaige

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2428-vabariigi-president-maertsikueueditamise-aastapaeeval-25-maertsil-2008-toompeal-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis 11. märtsil 2008
    Just siseturg aitab üksikutel Euroopa riikidel hoida globaalset konkurentsivõimet Avatus Euroopas avanemine turujõudude konkurentsisurvele Euroopa sees on üleilmse konkurentsivõime mootor Praegune mõtteviis Euroopa Liidus ei anna põhjust optimismiks Seda kahel põhjusel Esiteks Euroopa Liidu Lissaboni protsess meie endi parimatest kavatsustest kantud innovatsiooni ja konkurentsivõime programmi hiilgusetu täitmine Teiseks Liidu süvenev protektsionism mitte ainult muu maailma suhtes vaid ka meie piiride sees Lubage et käsitlen järgnevalt neid kaht teemat Neil aegadel mil mu oma kodumaa oli just tõusmas viiekümneaastasest Nõukogude peetusest mõtlesin ma ahastusega kui kaua küll võtab aega kogu Eestile tarviliku infrastruktuuri rajamine Ometi valdkondades nagu infotehnoloogia saime alustada teistega samalt kohalt Riigi ja erasektori investeeringud infotehnoloogiasse lubasid Eestil jõuda üle Euroopa Liidu keskmise taseme Juba 1990 aastate lõpuks olime saavutanud suisa olukorra kus e valitsuse ja näiteks panganduse pakutud teenustele oli Euroopas vähestel võrdväärset kõrvale pakkuda Minu kodumaa panustamine infotehnoloogia arengusse tasus ära lubades meil tõsta konkurentsivõimet Kuid sellest üksi ei piisa Üldises ja laiemas plaanis jääb Eesti nii nagu ka ülejäänud Euroopa teistele jalgu innovatsiooni teaduse ja arenduse valdkondades Innovatsioon pärineb hetkel eelkõige ja üle kõige Ühendriikidest kus kõrge konkurentsivõime säilitamine sõltub omakorda ajude sissetõmbest See sõltub helgematest peadest mis tulevad Euroopast kuid ka Indiast ja Hiinast Me peame ometi kord sellega tõsiselt tegelema hakkama Me oleme tõrksad immigratsiooni suhtes Meie lapsed eelistavad üha enam mitte õppida matemaatikat reaal inseneri ja loodusteadusi Me oleme ise teinud valiku ja piiranud Euroopa Liidu sees vabale konkurentsile teenuste valdkonna mis on kõige konkurentsitihedam kogu maailmas Konkurentsil või pigem selle puudumisel Euroopa Liidus on ka mõju julgeolekule Arvestades energeetika tähtsust on mõistetav et mitmed riigid liidus soovivad kaitsta oma ettevõtteid konkurentsi eest ega toeta energiaturu liberaliseerimist Seda reaktsiooni võib mõista Aga Täna on Euroopa suurimaks energiaallikaks riik mis on kuulutanud ennast energia ülivõimuks ning kuulutab oma välisministeeriumi koduleheküljel et energia on välispoliitika instrument Selleks et vältida Euroopa Liidu liikmete sattumist divide et impera poliitika meelevalda ning et hoida ära liikmete manipuleerimist paremate gaasitarnetingimuste nimel on ühtse energiapoliitika loomine vältimatu Koos energeetikavolinikuga kellel on sarnased volitused nagu kaubandusvolinikul Selleks et luua ühtset energiapoliitikat nagu meil on ühtne kaubandusrežiim on ühtse välispoliitika vältimatuks eelduseks energia siseturu liberaliseerimine Niisiis kus me oleme kui vaatame tulevikku Korealaste ja jaapanlaste internetiseerituse tase on juba tunduvalt kõrgem kui enamikel eurooplastel Lairibaühenduse puhul on see neil ka märksa parema hinnaga Aasia ja Ühendriigid valmistavad ette või USA ka harib ja värbab kaugelt enam insenere ja teadlasi See pole just paljulubav vaatepilt Kõik see viib Euroopa ja meie konkurentsivõime astmelise allakäiguni globaalses majanduses Välja arvatud muidugi juhul kui me ise midagi ette võtame Esimeseks sammuks Eesti jaoks on reformilepe Ma tahan tänada Portugali eesistumist selle suurepärase töö eest mida lahenduse nimel tehti Ilma kvalifitseeritud häälteenamuseta vajuksime me halvatusse Ilma presidendi ja välisministrita me heitleksime allpool oma kaalukategooriat Näide sellise alasoorituse kohta tuleb meie naabruspoliitika vallast Tuntud mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu analüüs ütleb et Vastupidiselt levinud arvamusele on Venemaa naabruspoliitika kaugemale arenenud paremini koordineeritud ja tõhusamalt rakendatud kui Euroopa Liidu oma Venemaa pühendab palju enam poliitilisi majanduslikke ja isegi sõjalisi ressursse

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2427-vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-euroopa-parlamendi-taeiskogul-11-maertsil-2008-strasbourgis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President rahvusvahelisel teaduskonverentsil "Õiguskantsler Eestis ja Euroopas: järjepidevus ja tulevik" Tallinnas 7. märtsil 2008
    Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President rahvusvahelisel teaduskonverentsil Õiguskantsler Eestis ja Euroopas järjepidevus ja tulevik Tallinnas 7 märtsil 2008 07 03 2008 Lugupeetav õiguskantsler Allar Jõks head sõbrad Tänane konverents on pühendatud ühtaegu nii Eesti Vabariigi 90 aastapäevale kui ka õiguskantsleri institutsiooni 70 aastapäevale Seetõttu on igati asjakohane vaadata veidi minevikku ja siis tulevikku 1 jaanuaril 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus Sellega loodi õiguskantsleri institutsioon milletaolist Eesti Vabariigis seni ei tuntud Uue riigiorgani ülesandeks oli valvamine riigi ja muude avalikõiguslikkude asutiste tegevuse seaduspärasuse järele Et tolle põhiseadusega kujundati Eesti Vabariigist presidentaalne riik oli loomulik et õiguskantsler asus Vabariigi Presidendi juures ning andis oma tegevusest aru just presidendile Professor Jüri Uluots põhjendas uue riigiorgani loomise kava Rahvuskogu esimesele kojale 8 juunil 1937 peetud kõnes järgmiselt tsiteerin Õiguskantsleri instituut on seda enam põhjendatud et riigipeale võimaldatakse seaduslikkuse järelevalve Kui riigipea paneks vastavad põhiseaduses tähendatud ülesanded mõnele vähemale ametnikule siis vaevalt riigipea seda ülesannet õiguslikkuse järelevalvet tarvilikult täita saaks Sel viisil õiguskantsler peab olema riigipeale kaaslaseks Eesti õigusliku korra süvendamise ja säilitamise ülesande teostamisel Eesti esimeseks õiguskantsleriks sai tuntud õigusteadlane Anton Palvadre Täna meenutab Eesti Vabariigi esimest õiguskantslerit ja tema toonaste tööruumide paiknemist Vabariigi Presidendi Kantselei hoones mälestustahvel Sellele on kirjutatud Siin töötas 1 09 1938 25 07 1940 Eesti Vabariigi esimene õiguskantsler ANTON PALVADRE 25 03 1886 16 01 1942 Sosva surmalaager Head sõbrad Eesti praeguse põhiseaduse ja õiguskantsleri seaduse järgi on õiguskantsler midagi enamat kui ühe institutsiooni abimees Tema ametis on ühendatud kaks väga tähtsat rolli Esiteks tema tööks on valvata et riigivõimu tegevus käiks põhiseaduse sätete ja mõtte järgi Teisalt on ta riigi ja iga üksiku kodaniku ning elaniku vahemees Tema on üksikisikule piltlikult öeldes riigi nägu Erapooletus professionaalsus vankumatu seismine inimeste õiguste kaitsel just nii iseloomustab demokraatlik Euroopa õiguskantslerit ombudsman i Mul on hea meel et Eesti õiguskantsleri institutsioon täidab neid ülesandeid järjekindlalt eeskujulikult ja euroopalikult Õiguskantsler ei saa ega tohi olla mugav ja vaikiv riigiametnik Tema otsene kohus ongi tõstatada küsimusi parlamendi valitsuse presidendi või muude ametkondade tegevuse kohta kui see tegevus või ka tegevusetus läheb vastuollu põhiseadusega või kui riik kohtleb üksikisikut või isikuid ülekohtuselt Ei ole saladus et õiguskantsleri kui põhiseaduse järelevalvaja ning õigusvahemehe dualistlikus rollis peitub konflikt Olla ühtaegu parlamendi kriitik ja usaldusalune nõuab tihti laveerimist poliitika ja õiguse piiril Leida siin õige tasakaal see on kahtlemata suur väljakutse igale õiguskantslerile Nagu riik nii ei tohi ka õiguskantsleri institutsioon

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2426-vabariigi-president-rahvusvahelisel-teaduskonverentsil-qoiguskantsler-eestis-ja-euroopas-jaerjepidevus-ja-tulevikq-7-maertsil-2008-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Infotehnoloogia kolledži õppehoone avamisel Tallinnas 6. märtsil 2008
    Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 31 12 2012 President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Infotehnoloogia kolledži õppehoone avamisel Tallinnas 6 märtsil 2008 06 03 2008 Austatav Eesti Infotehnoloogia kolledži pere lugupeetav minister head sõbrad Mul on väga hea meel siin seista IT kolledži avatav uus õppehoone on järjekordne märk et Eesti kuulub juhtivate infotehnoloogia riikide hulka ning seda et meil on tõsine kavatsus seal esiliigas ka püsida Ehk siis kasutades üht tuntud poliitilist loosungit me ei pea IT valdkonnas ja selle kasutusvõimaluste avaruse alal pürgima viie või kümne edukama hulka Me peame seal tipus püsima Me peame olema uuendustele avatud võtma vastu kõik originaalsed ideed mis aitavad edasi liikuda Olgu

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2425-vabariigi-president-infotehnoloogia-kolledi-oppehoone-avamisel-6-maertsil-2008-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive