archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President kodukaunistamise aasta lõpetamisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis
    iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President kodukaunistamise aasta lõpetamisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis Videogalerii 24 08 2008 Head inimesed kes te olete oma kodu ja koduümbruse kauniks teinud Meil on täna põhjust pidada ühte väikest juubelit Oli see ju kümme aastat tagasi 1998 aastal kui president Lennart Meri algatusel hakati kaunima kodu auhindu andma Palju õnne meile kõigile Ja muidugi suur aitäh kõigile teile kes te nende aastate jooksul olete kodukaunistamise liikumise eestvedajateks ja toetajateks olnud Mul on väga hea meel et nii rohkelt ja kõikjal Eestis on inimesi kes tahavad ja oskavad oma kodu ning koduümbrust kaunimaks muuta Minu tänu teile Kaunist kodust algab kaunis riik Selline riik kus ei voha lepavõsa vaid sirguvad noored tammed Riik kus metsa all ei laiuta prügimäed Riik kus aiad on otse mitte kiiva vajunud Riik kus kenad bussipeatused ja külasildid sunnivad juhuslikke möödasõitjaidki külakeskusesse keerama Riik kus külakeskustes on näha et siinsed inimesed hoolivad ja märkavad See

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2446-vabariigi-president-kodukaunistamise-aasta-lopetamisel-tallinna-tehnikakorgkoolis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive



  • Videogalerii Sulge Vabariigi President kodukaunistamise aasta lõpetamisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis 24 08 2008 Meediaga seotud artiklid Vabariigi President kodukaunistamise aasta lõpetamisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis President Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Back Forward

    Original URL path: https://president.ee/et/video/collection_id-2012.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President iseseisvuse taastamise päeval loomeliitude esindajatele Kumu kunstimuuseumis
    President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President iseseisvuse taastamise päeval loomeliitude esindajatele Kumu kunstimuuseumis 20 08 2008 Head sõbrad Tere taastulemast Kadriorgu seekord Eesti kujutava kunsti templisse Just nagu aasta tagasi olen teid täna siia palunud seepärast et teie olete Eesti iseseisvuse taastamise arhitektid Täpselt nii nagu Eesti rahvas on olnud vabaduse looja ja kodu ehitaja Teie koondasite rahvusliku tungi oma tarkuse ja oskustega mõistuslikuks ja teostatavaks vabaduspüüdeks Tehes seda kogu selle väljendusrikkusega mis haritlaskonnal pakkuda laulude ja kirjutistega kodanikuühiskonna loomise ja ajalootõe kuulutamisega Meie vabaduspüüde olemus oli ju tahte arukuse ja moraali seadmine toore jõu ja reaalpoliitika vastu Toonane mõistuse võit pole sugugi vähem uhke kui meie võit Vabadussõjas Tänan teid selle eest Lugupeetavad külalised Täpselt aasta tagasi siinsamas ütlesin ma teile otsa vaadates et meie vabadus meie kuulumine Euroopasse ja osalemine maailmakultuuris ei tähenda et saaksime sulguda vaid iseenda murede huvide ja mõnude kitsasse torni Oma kodanikuvabadusi eriti aga loomingulist sõltumatust tuleb igal päeval igal hetkel kaitsta Tänases Eesti enamgi veel tänases maailmas oskan ma teile palju täpsemalt selgitada mida ma aasta tagasi selle üleskutsega mõtlesin Lihtsalt öeldes ja sõnastades neid ootusi mida teie inimesed või õigemini meie inimesed teie publik teie rahvas teilt ootab julgust ja eesti keelt Kunst ja looming on ju meie lootuste ja soovide tõlk ning meie pahupoole peegel Kunstnik ja kasutan seda sõna siin kõige laiemas mõttes tõlgib meile seda keelt ja maailma mida me ei tunne aga aimame Kunstniku intelligendi haritlase julgus on olemuslikult loomisvabadus mis sisaldab kõike alates kunstniku aususest ja lõpetades teda ümbritseva keskkonna ühiskonna riigi vabadusega Kunstniku töö on täita see vabaduse ruum oma taieste oma häälega Näidata selle ruumi piire ja olemust Aga sama oskuse sama valju häälega peaks kunstnik ütlema oma arvamuse välja ka siis kui tema väljendus ei ole õilistatud kunsti vormi Kui tema hääl kaigub nagu Émile Zola J accuse või 20 aastat tagasi Eesti loomeliitude pleenum üle terve maa ja maailmajao Ometi teatud hämmeldusega pean tõdema et lõppeval suvel kuulsime tõesti taas kultuuriavalikkuse häält küllaltki kõvasti ja ühtselt kõlamas kultuuri raha ja kultuurkapitali teemadel Eesti riik on ju teinud erakordse korralduse ning andnud osa maksurahast mis mujal ikka riigi voli on otse kultuurile ja kultuuriinimestele See oli hea ja õige otsus aga seda ei saa pidada enesestmõistetavaks ja kriitikavabaks privileegiks Mitte sellest pole aga tingitud minu hämmeldus See on tingitud sellest et Gruusias kestva tragöödia taustal kõlas vähemalt sama valjult ja kõnekalt Eesti kultuuriavalikkuse vaikimine Jah meil on üksikuid avalikke intellektuaale kes on võtnud juhtuvat seletada Aga ma ei ole näinud tekkivat seda vormi mis laseks meil ühiselt juhtuvat tunnetada toetuskontserte kirjanike ühispöördumisi ja muud Ma ei eelda ning ammugi ei kirjuta ma kellelegi ette mida selle katastroofi sisulistest põhjustest arvama peab Minu ja Eesti riigi arvamus on selge ja teada Aga kodanike kodutus vägivald ja vabaduse riisumine see kõik on ju ometi universaalne On see siis sellisena tõesti nii kauge ja võõras sündmus

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2445-vabariigi-president-iseseisvuse-taastamise-paeeval-loomeliitude-esindajatele-kumu-kunstimuuseumis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President suurkontserdil “Märkamisaeg” Tallinna Lauluväljakul ööl vastu 20. augustit 2008
    2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President suurkontserdil Märkamisaeg Tallinna Lauluväljakul ööl vastu 20 augustit 2008 20 08 2008 Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes Vaadake ringi me oleme kõik siin KÕIK Kakskümmend aastat tagasi tõusis Eesti rahvas üles hirmu alistumise ja alanduste vastu Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul Meie vaim sai vabaks Pool sajandit küürus olnud selg löödi sirgu Ühisest laulust ja igatsusest sai mõtestatud tegevus vabaduse nimel Me võitsime ja tegime Eesti taas riigiks Eesti oskab võita ja meie inimesed oskavad võita Olgem selle üle uhked nagu oleme täna uhked maailma parima Gerd Kanteri olümpiakulla üle See on võimas Tänase öölaulupeo nimeks on Märkamisaeg ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid et Eesti on vaba See küsimus oleks tabanud naelapead veel kaks nädalat tagasi Sest paljudki meist olid hakanud kõike ümbritsevat meie oma riiki meie vabadust meie vankumatuid õigusi pidama millekski täiesti iseenesestmõistetavaks Aga nüüd pärast kümmekond päeva õõvastavaid uudiseid ja pilte Gruusiast saame me taas hästi aru et vabadus EI OLE iseenesestmõistetav Vabadus pole lihtne sõna või deklaratsioon mille üle võib lubada üleolekut või muigamist Vabadus nii riigi kui inimeste vabadus vajab hoidmist ja kaitsmist iga päev Vabadus ootab meilt maailma sündmuste märkamist

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2444-vabariigi-president-tallinna-lauluvaeljakul-oeoel-vastu-20-augustit-2008-suurkontserdil-maerkamisaeg/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President soome-ugri rahvaste 5. maailmakongressil Hantõ-Mansiiskis 28. juunil 2008
    Kuid see saab hästi õnnestuda siis kui tegu pole ainult kitsa filoloogilise ning garneeringuks etnograafilise harrastusega vaid ühiskonda läbiva see tähendab poliitilise teemaga Kolm suuremat soomeugri rahvast teavad seda omal nahal On ju Euroopa Liidus selles riikideüleses ühenduses kuhu Eesti Soome ja Ungari kuuluvad keeleline paljusus keelte kaitse ning nende kasutusvõimaluste kindlustamine absoluutselt kõigil ametlikel tasanditel olnud ja on ka tulevikus just poliitiline teema mille käsitlemist kõik rahvad valvsalt jälgivad Eesti soome ja ungari keelele on Euroopa Liidu vihmavari pakkunud uusi garantiisid mida neil iial varem oma ajaloos pole olnud Ühelgi muul kontinendil keeleküllust samal viisil ei vaadelda tagatisi ei pakuta Seega võiks küsida kuidas saada kõik soomeugri keeled Euroopa Liidu kaitse alla et kindlustada neile säilimine ja areng Eelöelduga ma juba tõmbasin piiri soomeugri rahvaste vahele need kes on Euroopa Liidus ja need ülejäänud kes pole Eristuse küsimus on tähtis Kas me teeme soomeugrilaste vahel mingeid eristusi või mitte Riikidena Euroopa Liitu kuulumist saab käsitleda formaalse tunnusena ja see ei ole hinnanguline Kuid on ka ohtlikke emotsionaalseid hinnangulisi eristusi mis ühistegevuse tervisele ei pruugi kasulikud olla Kas liigitame ja üldse saame liigitada oma rahvaid arenenuteks ja arenematuteks Suurteks ja väikesteks vendadeks Põlisteks ja mitte põlisteks Kirjaliku kultuuriga ja ilma selleta rahvasteks Tegu on ähmaste skaaladega mille kasutamine ei vii eriti kuskile tõstab ehk küll mõne enesetunnet ja samas hävitab mõne teise oma Annab ühele justkui rohkem õigusi ja kohustusi teise aga vabastab vastutusest Võtame kasvõi põlisuse Nii eestlased kui soomlased loevad end oma kodus vägagi põliseks eesti rahvas künnab teadlaste sõnul Läänemere äärseid põlde umbes 5000 aastat Aga ometi pole me rahvusvahelises käibes põlisrahvad Kui kuskil uhketes paleedes hakavad lipsustatud ja lõhnavad härrad põlisrahvaste muredest rääkima tundub mulle alati et see pole päris siiras Tundub justkui oleks jutu ainus mõte saada endale õhtu lõpuks huvitavaid etnograafilistes kostüümides meelelahutajaid Ja põliskultuuride väärtustamine ongi üks turuedu tagama pidav poliitiline kattekilp sellele meelelahutustööstuse eriharule Või hilinenud vabandus ja tegevuse simuleerimine kunagiste vigade või koguni kuritööde lunastamiseks Samas kui mõni end riigina veel realiseerimata rahvas kuulutab enda põlisust ainsa märkimist vääriva omadusena annab ta tänapäeva maailmas sõnumi et teised peavad tema eest vastutama Arvatavasti ajaloos tehtud ülekohtu pärast sest pea alati pannakse sellisele enesekuulutamisele ka hinnalipik külge Kui me aga ei tee eristusi ei loo omade vahele kunstlikke või emotsionaalseid piire siis taandub ühistegevus tugevale alusele ühistele väärtustele Ungarlased soomlased ja eestlased on valinud nn euroopalikud väärtused mis avalduvad tänapäeval liberaalse demokraatia kasutamises oma ühiskonna korrashoiuks Küsigem kas see valik on ilmtingimata eeldanud iseseisva riikluse olemasolu Ei ole Kui need ühiskonnad otsustasid olla eurooplased polnud neil oma riike ja ka Euroopa oli praegusega võrreldes väga teistsugune Aga vabadus ja demokraatia on head mängureeglid ka mitteriiklikes struktuurides Vabadus ja demokraatia olid meie valik 150 aastat tagasi kui omariiklusest ei unistanud isegi veel luuletajad Paljudel soomeugri rahvastel on see valik veel tegemata Väikese kõrvalepõikena on siinkohal oluline mainida ja seda eriti Eesti näitel et kui oled kord vabadust maitsnud siis saad aru kui palju sellest tuleb ellujäämise või pelga hakkama saamise nimel ära anda Euroopa

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2442-vabariigi-president-soome-ugri-rahvaste-5-maailmakongressil-hanto-mansiiskis-28-juunil-2008/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Võidupühal Tallinnas Pirita teel 23. juunil 2008
    Turvalistel hetkedel saame ühiselt nende üle aru pidada Lubage ka mul seda täna teha Vabadus võidetakse vabaduse eest võideldes seda ei kingita kunagi Vabadust võib kaotada tugevamale vaenlasele alistudes aga ka märkamatult salamisi ja tegevusetusega Iga ohvitser teab et vastupanuta kaotatud lahing võtab lisaks vabadusele ka au ja toob alandust See võtab rahva vaimult väe Seetõttu tuleb meil vaba riigina tasuda üks ammune auvõlg repressioonide läbi kannatanud ohvitserkonna ees Eesti toonane poliitiline ja sõjaline juhtkond ei andnud oma ohvitseridele võimalust võidelda ja langeda lahingus oma lipu all Meil on küll langenud sõjameeste mälestuskirik Toris ja jõudumööda on korrastatud ka sõjahaudu Aga ma leian et meie Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi üheks esmaseks kohuseks on jäädvustada represseeritud kaitseväelaste mälestus Erinevalt oma esiisadest 89 aastat tagasi ei pea Eesti riik ja valdav enamus meist täna seisma oma vabaduse eest rindel püss käes soomusrongis või kaevikus Meie vabaduse meie väärtuste ja meie demokraatia lahingutandrid on 21 sajandil ühtaegu kodust tuhandete kilomeetrite kaugusel ja siinsamas Eestis Meie võitlus käib meie meelelaadis ja hoiakutes Meie vabaduse tänasel lahinguväljal pole selget piiri meie enda ja meile võõra lahingu vahel Võitlus vabaduse ja demokraatia eest tähendab võitlust väärtuste eest seal kus meid vajatakse ja kus me suudame oma panuse anda Hea Eesti rahvas Hing on valus füüsiliselt valus kui me kaotame parimaid oma rahva seast Meie ülesanne on tagada et sellest valust sünniks meele ja tahtekindlus Seesama kindlus mis viis meid võidule Vabadussõjas Mida väiksem on rahvas seda suurem osa rahva tervikust hukkub koos keele kultuuri ja mõtte iga kandjaga Mälestagem ja mäletagem Eesti julgeoleku ja turvalisema maailma eest Iraagis ja Afganistanis surma saanud Andres Nuiamäge Arre Illenzeeri Kalle Torni Jako Karuksit ja Ivar Brokki nagu me mäletame ja mälestame Vabadussõjas langenuid Toetagem neid keda me saame toetada vigastatud sõjamehi ja naisi ning langenute perekondi Ja toetame ka neid emasid ja isasid õdesid ja vendi abikaasasid ja elukaaslasi poegi ja tütreid kelle lähedased meie iseseisvust ja vabadust täna kodust kaugel kaitsevad Eesti Kaitsevägi ei osale rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel selleks et saada mitmekesisemat väljaõpet ega uljusest kellelegi oma vahvust tõestada Eesti üksused toodavad seal julgeolekut mida me tarbime oma koduses ja turvalises Põhja Euroopas Meie kaitsevägi on sama suur kui on Eesti liitlaskond Need kes muigamisi kahtlevad meie NATO liitlassuhte tõsiseltvõetavuse üle ja vastustavad kollektiivkaitse põhimõtet ei adu ei rahvusvaheliste suhete konteksti maailma jõuvahekordi ega tänapäeva Euroopat NATO riike ja rahvaid siduv artikkel 5 aga ka teised kokkulepped tähendavad üht Eesti täidab oma lubadusi me viime ellu kõik selle milles oleme kokku leppinud Mu daamid ja härrad Meie rahvuseeposes teatas esimese sõjasõnumi tooja salakuulikute sammud veerend Viru radadelle Tänases olustikus viitab see demokraatia lahingutandritele ka seal kus me neid seni pole osanud leida näiteks küberruumis Mäletatavasti langes Eesti eelmisel aastal küberrünnaku ohvriks Infotehnoloogia valdkonnas tugeva riigina pidas Eesti sellele rünnakule üsna hästi vastu Ometi näitas nii see rünnak kui ka varasemad ning hilisemad küberrünnakud Saksamaa Prantsusmaa ja USA riigiasutustele et tegu on pikaajalise ohuga mis moodsal ajastul võib olla niisama ohtlik kui tavaline sõda Mõelgem mis juhtuks kui lisaks riigiasutustele

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2441-vabariigi-president-voidupuehal-23-juunil-2008-tallinnas-pirita-teel/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President parimatele gümnaasiumide ja kõrgkoolide lõpetajatele Kadriorus 19. juunil 2008
    jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President parimatele gümnaasiumide ja kõrgkoolide lõpetajatele Kadriorus 19 juunil 2008 19 06 2008 Head lõpetajad Mul on tõesti hea meel teid siin Kadrioru lossi pargis vastu võtta ja tervitada Nii on tehtud aastaid ja aastaid sest Eesti Vabariik tunnustab oma tarku inimesi Teie olete selle aasta kõrg ja keskkoolide tipud te kuulute Eesti Vabariigi parimate hulka Te olete tulnud siia Kärdlast ja Narvast te olete tulnud siia Tõrvast ja Kallaverest te olete siia tulnud kõikjalt Eestist Kõik te olete tulnud siia sest te olete oma koolides väga head olnud Kui me vaatame tagasi sellele aastale siis võime ka meenutada et Eesti õpilased kuuluvad PISA haridusuuringu järgi maailma tippu Kui teie olete Eesti õpilaste tipud siis järelikult teie olete maailma tipud Ma tänan teid et te olete kõik teinud tööd ja näinud vaeva Ma tänan et te olete nii võimekad et kuulute maailma parimate hulka Maailm on parimatele üsna avatud ja kindlasti paljud teist lähevad

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2443-vabariigi-presidendi-kone-parimatele-guemnaasiumide-ja-korgkoolide-lopetajatele-19-juunil-2008-kadriorus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Belgia kuninga auks 10. juunil 2008
    leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Belgia kuninga auks 10 juunil 2008 10 06 2008 Teie Majesteet Kuningas Teie Majesteet Kuninganna Ekstsellentsid daamid ja härrad On suur rõõm tervitada Teid Eestis Loodetavasti kulges reis Belgia ja Euroopa Liidu pealinnast siia Euroopa Liidu idapiirile meeldivalt ja ladusalt Nagu ühes heas Euroopas peab olema Ja seda head Euroopat me olemegi üheskoos kujundamas paremaks turvalisemaks ja sõbralikumaks Veel mitte nii väga ammu oli olukord Euroopas hoopis teistsugune 60 aastat tagasi pidas toonane Belgia peaminister Paul Henri Spaak üks Euroopa Liidu isadest ÜRO 3 peaassambleel Hirmu kõne all tuntud sõnavõtu Discours de la Peur Oma olemuselt oli see aga Suure Julguse kõne milles peaminister Spaak teatas Nõukogude Liidu delegaadile et Lääne murelikkuse põhjuseks on Nõukogude impeeriumi käitumine Toona tänasid eestlased Belgiat ja tema julget peaministrit Vabasse maailma pääsenud eesti pagulased tegid seda avaliku tänukirjaga peaminister Spaakile kodueestlased ilma sõnadeta oma südames Tänaseks on see kõik jäänud minevikku ning kõneldes Euroopast räägime me ennekõike Euroopa ühtsusest ja julgusest seda ka välis ja julgeolekupoliitika vallas Meie eriline tänu kuulub Belgia solidaarsusele ja kindlameelsusele Belgia ei tunnustanud kunagi Balti riikide see tähendab ka Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt Me teame et belglased ei karda ennast väljendada otse ja avameelselt ei karda rääkida südamest Samuti teame me et belglased ei karda otsustamist 2004 aasta kevadel ajal mil Balti riikide NATO liikmesus oli sisuliselt päevade kaugusel kuid NATO oli endiselt raskuste ees kas algatada Baltimaade õhuturbemissioon oli just Belgia see kes julgelt ette astus ja vabatahtlikuna esimesed lennukid Balti taevasse saatis murdes sellega patiseisu Selle otsuse tulemusi näeme tunneme me iga päev Me oleme selle eest südamest tänulikud ja ei unusta seda iial Tänu oma riigi asukohale otse Euroopa ristteel ning sellest tulenevale kogemusele on belglased alati olnud veendunud eurooplased ning osalenud nii ELi kui ka NATO asutamises ja ülesehitamises Võin kinnitada et eestlaste toetus Euroopa Liidule on mitte ainult kindel vaid ka kasvav nii nagu ka Eesti liikmesusele NATOs kus meie riigid osalevad Afganistanis ISAFi vägede julgeoleku tagamise ja stabiliseerimisoperatsioonides Meid ühendab nii ajalooline kui poliitiline kogemus Aga eelkõige inimesed selle taga kes oma vaimsuse ja tarkuse oma olemasoluga on andnudki meile meie poliitika ja meie ajaloo Meil on palju head mis meid ühendab Me oleme infotehnoloogia riigid ja samas ka sadama ja mereriigid Mõlemas vallas on meil ettevõtteid kelle suhted on tugevnemas Usun et Teie visiidiga kaasnev äri ja teadusseminar annab selleks olulise panuse Kui keskaegses Hansaliidus kauplesid Tallinna toona Revali kaupmehed vilkalt Antwerpeni ja Brüggega ning meie pealinna arhiivis on seda tunnistamas mitmed ürikud siis miks ei peaks meie ärisidemed edenema ka tänapäeva EL suures võrgustikus kus kahepoolsetel suhetel on samuti väga oluline koht Lubage mul nüüd peatuda lühidalt meie rahvaid ja kultuure ühendavatel inimestel ja meie ühistel väärtustel Juba 1484 aastal asus Revalist Brüggesse teele meister Hans Memlingi juurde õppima isa poolt Madalmaade päritolu toona 15 aastane Michel Sittow kellest sai esimene rahvusvahelise

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2440-vabariigi-president-riiklikul-ohtusoeoegil-belgia-kuninga-auks-10-juunil-2008/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive