archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Tööandjate Keskliidu ettevõtluse auhindade üleandmisel Estonia kontserdisaalis
    2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Kaubandus ja Tööstuskoja ning Tööandjate Keskliidu ettevõtluse auhindade üleandmisel Estonia kontserdisaalis 18 09 2008 Austatavad ettevõtjad kallid sõbrad mu daamid ja härrad Mul on väga lootustandev olla täna siin Eesti majanduse kõige elujõulisemate ja edukamate ettevõtjate hulgas Pealegi on täna pidupäev sest veidi aja pärast hakatakse selle aasta parimatele üle andma ettevõtlusauhindu Aga olgem ka üksteise suhtes siirad lisaks rõõmule varjutab hetkeolukorda ka mure ja teadmatus Meist Idas ja Läänes varisevad aktsiaturud ulatuses millesarnast mäletavad vaid need kelle mälu ulatub kümnest aastast kaugemale Langevad kokku finantsettevõtted mida veel hiljaaegu peeti eduka ja toimiva majandussüsteemi alustugedeks Eestis näeme raskusi riigieelarve tulude ja kulude klapitamisega sest harjumuspäraseks muutunud majanduskasv on seiskunud Meie harjumuspärane riigieelarve koostamise loogika sealhulgas tulude ja kulude planeerimine on tunduvalt keerulisem ja pingeid tekitavam kui eelmistel eduaastatel Eesti majandus on viimasel aastakümnel olnud kohati isegi imelapse seisuses Täna oleme jälle maa peal tagasi Selline olukord kohustab meid küsima kahte asja Kas oleme midagi kahe silma vahele jätnud või midagi valesti teinud Või ei sõltu see kõik üldsegi meist ja on paratamatu Mu daamid ja härrad Ma eeldan et siin saalis teame me kõik vastust Meie senine edu on paljuski tulenenud eelistest mis olidki määratud kaduma nagu väga odav tööjõud või madal võlakoormus Need olid siirdemajanduse eelised küpsemate majanduste ees kuid oma olemuselt ajutised eelised mida tuligi maksimaalselt ära kasutada Selles osas oleme hästi hakkama saanud Ent tänane seis majanduses ja seda ka ilma maailmamajanduse probleemideta näikse ütlevat et ühe eksami eduka sooritamise järel veel rikaste riikide hulka ei jõua Selleks on rohkem vaja Pöördelised ajad majanduses on küll rasked kuid sisaldavad ka võimalusi tulevikuks Meenutame et meie Põhjala naabrite majandusprobleemide edukas lahendamine 1990 aastate alguses lõi aluse nende tänaseks eduks Seejuures ei ole jutt majandusest kitsas tähenduses On ju Põhjala riigid tänases Euroopas ühed vähestest kus on edukalt lahendatud ka sotsiaalküsimused tööturupoliitika ja kelle riigieelarve on jätkusuutlik ka vananeva elanikkonna tingimustes Aluse sellele kõigele lõi siiski nende majanduste tootlikkus mis omakorda tugines nende uuenduslikkusele heale haridusele ja tehnoloogilisele kõrgtasemele Unustada ei saa ka nende ühiskondade suurest läbipaistvusest tulenevat madalat korruptsiooni sest kus on vähem korruptsiooni seal on parem majandus Head kohalolijad Sel aastal oleme korduvalt lugenud autoriteetsetest allikatest et Eesti majanduse struktuur pole suutnud muude valdkondade suurte muutustega kaasas käia See struktuur on jäänud paljuski muutumatuks Ja andestage mulle ehk liiga järsk võrdlus autoturult ostetud sõiduauto võib kvaliteetsema kütuse ja putitatud mootori abil küll varasemast palju kiiremini sõitma

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2454-vabariigi-president-ettevotluse-arendamise-sihtasutuse-kaubandus-ja-toeoestuskoja-ning-toeoeandjate-keskliidu-ettevotluse-auhindade-ueleandmisel-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Tallinna Tehnikaülikooli 90. juubeli aktusel TTÜ peahoones
    2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Tallinna Tehnikaülikooli 90 juubeli aktusel TTÜ peahoones 17 09 2008 Austatav rektor Lugupeetavad audoktorid in spe Hea akadeemiline pere Mu daamid ja härrad Eelmisel nädalal alustas CERN is tööd maailma suurim seni kulukaim ja ilmselt ka ambitsioonikaim teaduslik rajatis 27 kilomeetrit pikk maa alune ringtunnel Sajandeid pärast Galileid ja Newtonit ning veidi üle saja aasta pärast Einsteini relatiivsusteooria sündi üritavad teadlased eksperimentaalselt tõestada massi ja mateeria tekkeprotsessi Ka mujal USA st Uus Meremaani ja Soomest Singapurini vaatavad teadlased isuka pilguga ringi uute teadmiste ja avastuste otsinguil Füüsika bioloogia ja keemia näitavad äraproovitud ja kindlat teed juba teadaoleva rakendamiseks uuel moel Osaliselt kannustab teadlaste ja uurimisinstituutide aga ka tervete riikide panustamist reaal ja rakendusteadustesse äratundmine et tänastest teadmistest ja lahendustest homme enam ei piisa Aga seegi on juba väljund Kõige aluseks on siiski inimkonnale igiomane ja igikestev uudishimu uute piiride kompamise ja nende ületamise järele Kõige aluseks on haritud ja motiveeritud inimesed maailma ajupotentsiaal CERN i kiirendi on suurepärane uudis ka Eestile Ja mitte ainult põhjusel et Eesti teadlased osalevad selle projekti infotehnoloogilises elluviimises See kiirendi on inseneriteaduse rakenduste väljamõtlejate ja nende reaalsuseks tegijate meistriteos Tänu sellele avanevadki meie ees peagi fundamentaalteaduste uued rajad Loodan et nii CERN ist kui ka teistest teaduskeskustest meieni jõudvad uudised köidavad üha rohkem Eesti noorte tähelepanu Loodan et koolide füüsika ja matemaatikaõpetajad oskavad seda tähelepanu suunata küsimustele vastata ja õpilasi uutele küsimustele kehutada Sest just see on reaalainetele

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2453-vabariigi-president-tallinna-tehnikauelikooli-90-juubeli-aktusel-ttue-peahoones/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Riigikogus
    maailma ja Eesti majandusele Me ei teadnud majanduskasvu aeglustumise suurusjärku ega selle mõjusid riigieelarvele Nüüd on meil ettekujutus olemas Me teame et viimaste aegade harjumus kavandada riigi poliitikat 10 protsendilise majanduskasvu tingimustes on täna täiesti tarbetu Selle asemel tuleb meil juurelda kas majandus kasvab 0 või 2 protsenti või pigem kahaneb kuidas ja millal hakkab majandus kasvama arenenud riikidele omases tempos ja peaasi millistest allikatest uut kasvu ammutada Meil on vastutus hoida ja arendada Eesti riiki kindlustada rahva ja kultuuri püsimajäämine Võttes arvesse dramaatilist muutust Euroopa julgeolekusituatsioonis tuleb Eestil panustada Eesti rahvusvahelisse usaldusväärsusesse Eesti seesmisse ja välisesse julgeolekusse Eesti riiki ei saa ehitada ja selle julgeolekut tagada põhimõttel et parematel aegadel kulutame ja halvematel säästame Riigi maksuraha kogumine ja kasutamine peab olema mõistlik ja põhjendatud igal aastal Säästlik majandamine nii kodu kui riigi tasandil on põhimõtteliselt õige ja vajalik rahanduspoliitiline printsiip Aga iga valik peab vastama Eesti vajadustele nii homme kui kümne aasta pärast Seetõttu tuleb meil tõsta oma pilk valimislubadustelt parteilistelt huvidelt ja koalitsioonileppelt Tõsta pilk ja vaadata kaugemale Uskuge ka teie valijad ootavad tarka ja vastutustundlikku käitumist Mistahes valimislubaduste täitmise hinnaks ei tohi olla nõrgenev sisejulgeolek või kahanev kaitsevõime Riik mis ei suuda täita oma rahva poolt seatud põhiülesannet kaitsta vajadusel oma elanikke ei ole päris riik Austatavad Riigikogu liikmed Meil tuleb enesele teadvustada need valdkonnad millega tegelemata jätame end riskide ja kurjade kavatsuste pantvangi Ma pean Eesti julgeoleku üheks olulisemaks valdkonnaks meie energiajulgeolekut Sel teemal käib Euroopas aga ka Eestis juba mõnda aega põhjalik arutelu Meil tuleb Eesti jaoks selgelt defineerida energiajulgeoleku olemus Me peame teadma Eesti riigi huve energeetika valdkonnas täna ja tulevikus Me peame leidma lahenduse Eesti energiavajadusele viisil mis hoiab ühtaegu loodust ning tagab meie riigi julgeoleku ja sõltumatuse Eesti julgeolek eriti energeetika valdkonnas ei sünni vaakumis Täielik isevarustamine ja isoleeritus ülejäänud maailmast ei saa olla eesmärk omaette Ega ole ka võimalik Meil tuleb leida pikaajalised ja usaldusväärsed koostööpartnerid ning jõuda aruteludest otsusteni Meil tuleb selleski valdkonnas võimalusel kasutada oma eeliseid väiksust ja paindlikkust ning leida lahendusi uutest tehnoloogiatest Eesti energiajulgeolek ootab meilt otsuseid ja küsib vastuseid mis ulatuses ja millisest reaktorist saab Eesti peagi tuumaenergiat Milliseid investeeringuid vajame taastuvenergia sektorisse ja milliseid uusi ühendusi Põhjala energiasüsteemiga Kuidas suurendame oma majanduse energiaefektiivsust kuidas õpime vähem raiskama Leian et Eesti vastused energiajulgeoleku küsimustele peavad kõlama just selles saalis Seetõttu kutsun teid üles arutama seda teemat juba lähemal ajal riiklikult tähtsa küsimusena Kui jätame vastused andmata kahandame me oluliselt Eesti valikuid tulevikus Teiseks meie finantsjulgeolek mille lahutamatuks osaks on Eesti üleminek eurole Sellest on viimasel ajal meie kõrge inflatsioonitempo tõttu vähe räägitud Aga see ei saa tähendada et võiksime lasta ühel oma suurtest sihtidest vajuda välja Eesti poliitiliselt radariekraanilt Euro kasutuselevõtuks vajalike tingimuste loomine tähendab ennekõike mõistlikku majanduspoliitikat See tähendab et eelarve peab ka keerulistel aegadel jääma range kontrolli alla sest see on ainus võimalus ise ohjeldada tänast elukalliduse tõusu Julgeolekuloogika järgi maandab eurole üleminek mitmeid riske Euro lõpetab pahatahtlikud spekulatsioonid krooni vahetuskursi huku ja hävingu teemal Euroalaga liitumise positiivne mõju iseenesest võib ajutiselt kasvatada liituva

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2451-vabariigi-president-riigikogus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Vabadussõja mälestusmärgi taasavamisel Karksi-Nuias
    09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Vabadussõja mälestusmärgi taasavamisel Karksi Nuias 06 09 2008 Austatav Karksi valla rahvas Olla täna siin selle kauni Vabadussõja mälestusmärgi juures on tähenduslik mitmes mõttes Kaks ja pool kuud tagasi selle aasta Võidupühal toimus Tallinnas suurim Kaitseliidu paraad mida oleme kunagi näinud See oli otsekui meie kodanike kaitsetahte demonstratsioon mis ütles kõigile vaba rahvas oskab ja tahab hoida oma vabadust Vaba rahvas kui ta on valmis võitlema ei anna vabadust käest Täpselt nii nagu see oli Vabadussõjas Ja Vabadussõja võidud on Eesti Vabariigi nurgakivideks Kuu aega tagasi nägi kogu maailm aga sündmusi mis muutsid Euroopa külma sõja järgset julgeolekuarhitektuuri Meie perspektiivist siin Eestis muutusid olematuks kõik iseseisvuse taastamise järgsed julgeoleku alused sest nägime Euroopas võimatuks peetud agressioon siiski on võimalik Meil ma pean siin silmas kõiki demokraatlikke riike seisab ees ülesanne mõelda enda jaoks selgeks mida see meile tähendab ja milliseid muutusi see kaasa toob Olen viimastel nädalatel korduvalt kuulnud hirmunud küsimusi

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2450-vabariigi-president-vabadussoja-maelestusmaergi-taasavamisel-karksi-nuias/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President innovatsioonikonverentsi "Baltic Dynamics" avamisel Dorpat SPA Hotellis Tartus
    viimasele teadaolevale teabele ehk Eurostati 2006 aasta andmetele nende andmete allikale kuluks ka tootlikkuse parandamiseks väike investeering ära on vahe teadus ja arendustegevuse valdkonnas Euroopa Liidus esirinnas olevate riikidega enam kui kolmekordne Pingerea tipus on meie naabrid Rootsi ja Soome kes mõlemad investeerivad innovatsiooni üle 3 5 SKTst Euroopa Liidu uute liikmesriikide seas on Eesti kolmandal kohal jäädes maha Sloveeniast ja Tšehhist kus uuendustesse tehtavad investeeringud on ligikaudu 1 5 SKTst Siin tuleb silmas pidada üht lisaaspekti innovatsiooniinvesteeringute puhul on üks kapitalimahukamaid valdkondi farmaatsiatööstus s t selle tööstusharu teadus ja arendustegevus moodustab tähtsa osa innovatsiooniga seotud investeeringutest kogu maailmas Kuna Eestis farmaatsiatööstus puudub ei pruugi võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega olla meie kasuks Teisest küljest on tegemist tehnilise aspektiga mida ei saa vabandusena kasutada Oluline on ka see kust need investeeringud pärinevad s t milline on tööjaotus avaliku ja ettevõtlussektori vahel Kui me võtame võrdluse aluseks Euroopa tublimad ehk Põhjamaad on pilt 2006 aasta Põhjamaade statistika aastaraamatu järgi selline riiklike investeeringute osakaal ulatub alates 33 st Islandil kuni 45 ni Taanis See tähendab et kõigis Põhjamaades pärineb suurem osa investeeringutest ettevõtlussektorist Eestis kus nagu ma mainisin ei lähe kõiki Euroopa Liidu liikmesriike arvestades sugugi halvasti on erakapitali osakaal teadus ja arendustegevuse investeeringutes 45 2006 aasta andmete kohaselt ehk Taaniga võrreldes on osakaalud täpselt vastupidised Niisiis on Eestis riigi osa innovatsiooniinvesteeringutes endiselt erasektoriga võrreldes suurem või parimal juhul sellega võrdne Nüüd võime küsida kas meie ettevõtlussektori tegevus on olnud piisav Siinkohal tuleks lisada et 10 kõigist innovatsiooniga seotud investeeringutest pärineb ühelt ettevõttelt Skype ilt See tähendab et peaaegu veerand uuendustegevusse investeeritavast erakapitalist pärineb vaid ühest ettevõttest Ehkki Skype i saab selles kontekstis vaid kiita peaks ülejäänud erasektor sellest omad järeldused tegema lisainfoks täiesti korrektne oleks selles plokis kasutada kogu aeg terminit ettevõtlussektor nii on see statistikas kuid kuna see peaks kattuma suures osas erasektoriga siis on neid kasutatud sünonüümidena Ma ütlesin enne et me seisame paradigmamuutuse lävel Arvestades majanduskasvu aeglustumist millega meil tuleb praegu silmitsi seista peame ilmselgelt muutma nii oma hoiakuid kui ka investeerimisprioriteete et panna majandus taas kasvama Eestis ettevõtjatega kohtudes olen ma ikka ja jälle rõhutanud vajadust investeerida uude tehnoloogiasse siis kui ajad on head ja kui majandus on tugev Nüüd mil majandustsükkel on languse teel on muudatusteks vajalikud jõupingutused ja kulud palju suuremad Lisaks on üsna tõenäoline et kasvuparadigma nihe toob endaga kaasa ka ärikeskkonna haridussüsteemi ja tööturu regulatsiooni muutused Selle tulemusena võiks tööjõu liikuvus suureneda et meil oleks võimalik täita homme need töökohad mida me täna täita ei suuda Selleks tuleb investeerida haridusse täna piisavalt palju Selles mõttes võib kasvuparadigma muutuse tulemusena teiseneda ka see mida me peame oma praeguses ja tulevases ühiskonnas esmatähtsaks Nn uus majandus nagu seda mõnikord kutsutakse ei teki üleöö Et see töötaks peab ta läbima teatud arenguetapid nagu iga teine majandus nagu nn vana majandus Meenutage Interneti mulli Ameerika Ühendriikides sajandivahetusel Tollal hellitatud lootus et infotehnoloogia toob endaga kohe kaasa tootlikkuse ja elukvaliteedi tohutu kasvu osutus eksitavaks ning põhjustas börsikrahhi ja majanduskasvu aeglustumise Ent oli veel üks oluline aspekt mis jäi

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2452-vabariigi-president-innovatsioonikonverentsi-qbaltic-dynamicsq-avamisel-dorpat-spa-hotellis-tartus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi tervitus kooliaasta alguse puhul Eesti Televisioonis
    aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi Presidendi tervitus kooliaasta alguse puhul Eesti Televisioonis 31 08 2008 Homme algab Eestis uus kooliaasta Just Eesti kooli sisu meie hariduselu oskus ajaga kaasas käia paneb suurel määral paika millise näo ja tundega tähistab Eesti kümne aasta pärast oma riigi esimese sajandi täitumist Kas alandatu või uhkena häbistatu või õilsana Eesti on rahvana valinud tee kus me ise kujundame oma otsuse ja tõe Kaheldes ja vaieldes kuni lepime kokku Kahtlemine on väärtus mida tuleb õppida kodus ja koolis Maast madalast alates ja sealt ikka edasi eluaegse õppe vaimus Mu kallid kaasmaalased Homne teadmiste päev on eriti tähtis neile kes lähevad esimesse klassi ning nende vanematele ja vanavanematele Soovin teile ilusat avastamisrõõmu Aga homme kõlab meile kõigile suvise elurütmi sümboolne lõpukell See kutsub õppima neidki kel pole vaja koolitundi või loengule tõtata Nii näiteks peame end rahulikul meelel ja hirmuta viima kurssi muutunud olukorraga maailma julgeolekus ja Eesti majanduses Nendele küsimustele mõtlemine kahtlused ja arutelu ning lõpuks lahenduste leidmine on kodanikuühiskonnas meie kõigi töö Me kuuleme murelike ennustuste kõrval ka rõõmustavalt palju õigeid vastuseid kõhklevatele küsimustele Loodetust väiksema riigieelarve aeg õpetab meid targemini majandama nii riigis ja kodus Kindlasti ka koolis kuigi haridus pole koonerdamise koht Kuid millal siis veel kui mitte teadmiste päeval tuleb esitada otseseid küsimusi ka

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2449-vabariigi-presidendi-tervitus-kooliaasta-alguse-puhul-eesti-televisioonis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Jüri Uluotsa põrmu ümbermatmisel Kirblas
    Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Jüri Uluotsa põrmu ümbermatmisel Kirblas 31 08 2008 Lugupeetavad kohalviibijad Tuleb hoolitseda selle eest et midagi tegemata ei jääks peab astuma kõik sammud mis antud olukorras võimalikud See oli Jüri Uluotsa juhtlause poliitikas See juhtlause iseloomustab kogu tema tegevust See peaks iseloomustama meie tegevust ka tänapäeval Elame ajas millesse oleme sündinud ja ajame selle aja asju Jüri Uluotsa päritolu oli tema aja eesti meeste jaoks tüüpiline Tema saatuse tegi teistsuguseks tema töökus ja võimekus ning oskus teha õigeid valikuid paljude võimalike seast Jüri Uluotsa kooli ja ülikooliaeg oli noorte eesti haritlaste põhimõtteliste valikute aeg Uluots oli maailmavaatelt alalhoidlik põllumeestekogude erakonna liige Asutava Kogu liikmena oli ta üks esimese põhiseaduse autoritest Hiljem kuulus ta kolme Riigikogu koosseisu 1936 aastal valiti Rahvuskogusse 1938 aastal Riigivolikogusse Viimase esimees oli ta kuni peaministriks nimetamiseni 1939 aasta oktoobris Kutsumuselt oli Uluots õigusteadlane Osa tema elutööst on sajad õpetatud ja eksamineeritud üliõpilased mis aktiivse poliitilise tegevuse kõrval on õieti üks vägitükk Pärast Hitleri Stalini kokkulepet 1939 aasta augustis ja Balti riikidele peale sunnitud baasidelepinguid kutsuti Uluots peaministriks Ta astus tagasi kui Punaarmee Eesti okupeeris ja lahkus pealinnast See ta päästiski 10 juunil 1941 andis NKGB välja tema ja ta perekonna küüditamise määruse kuid kätte teda ei saadud Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt koostas Jüri Uluots koos mitme riigitegelase ja õigusteadlasega memorandumi Eesti seisundi kohta See läkitati Saksa võimudele Memorandumi sisuks oli palve Eesti omariikluse taastamiseks Seda palvet kuulda ei võetud Sõja vallandajad jätsid endale õiguse ise otsustada uue Euroopa nägu Rataste vahele jäänud väiksematele jäi lootus Wellesi deklaratsiooni ja Atlandi Harta kehtivusele Jäi lootus et Lääne ja Stalini sõprus demokraatia ja totalitarismi reesuskonflikti tõttu peatselt laguneb 1944

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2448-vabariigi-president-jueri-uluotsa-pormu-uembermatmisel-kirblas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Kuperjanovi jalaväepataljoni uue kasarmu avamisel Võrus
    Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Kuperjanovi jalaväepataljoni uue kasarmu avamisel Võrus 29 08 2008 Austatav härra kaitseminister Lugupeetav kaitseväe juhataja ja kaitseväelased Head sõbrad Mul on väga hea meel osaleda Kuperjanovi Pataljoni teise ehitusjärgu avamisel Selle ehitusega tõestab Eesti riik et ta hoolib oma riigikaitsest oma sõduritest ja ohvitseridest Täna üleantavate ehitiste kogumaksumus on üle 240 miljoni krooni See on iseseisvuse taastanud Eesti siiani kõige mahukam riigikaitseline infrastruktuuriprojekt Tänan kõiki panuse eest et saame täna siin olla Head sõbrad Mul on väga hea meel selle üle et Eesti nii riik kui rahvas on alati pidanud riigikaitset oluliseks Viimased nädalad on ilmekalt näidanud miks me vajame tugevat riigikaitset Me oleme veendunud et eksisid paraku need kes uskusid ajaloo lõppu ja tuhandeaastase rahuriigi saabumist Euroopasse Venemaa agressioon Gruusias muutis meile harjumuspärast julgeolekupoliitilist paradigmat Lõppenud on aeg mil usuti külma sõja jäädavat lõppu ja suure ideoloogilise vastasseisu möödumist Alates 1940 aastate lõpust rajanes riikidevaheline suhtlus julgeoleku ja kaitsepoliitika ning sõjaline planeerimine teadmisele et Nõukogude Liit on agressiivne riik Jõud mis võib igal ajal rünnata Läänt või mis tahes muud kohta maailmas See eeldus oli põhjendatud Näiteid selle kohta oli palju Otsene sõjaline sekkumine Ungaris Tšehhoslovakkias ja Afganistanis Massiline sõjaline kohalolek Ida Euroopas Kuuba kriis Otsene või kaudne osalemine Aafrika Aasia ja Ladina Ameerika sõdades Gorbatšovi uus poliitika võimaldas nn satelliitriikidel Poolal Ida Saksamaal Tšehhoslovakkial Ungaril Bulgaarial ja Rumeenial pääseda 1989 aastal Nõukogude mõjusfäärist Kahanenud oht muutis Lääne prioriteete Läänes tekkis arusaam et Venemaa on küll riik kellel on kasvuraskused aga on vaid aja küsimus mil temast saab Prantsusmaa või Suurbritannia lihtsalt üks liberaalne demokraatlik turumajanduslik riik Selles lootuses tehti valearvestusi ja pigistati silmad kinni kui midagi läks väga valesti Lääs leppis teadmisega et Venemaa võib teha küll siseriiklikult igasuguseid asju aga sõjaliselt ta sõltumatuid riike enam ei ründa See müüt kukkus

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2447-vabariigi-president-kuperjanovi-jalavaeepataljoni-uue-kasarmu-avamisel-vorus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive