archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Jaan Lattiku ümbermatmisel Viljandis
    Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Jaan Lattiku ümbermatmisel Viljandis 01 11 2008 Head sõbrad Kui läksime lahku ja surusime kuumalt üksteise kätt andis ta mulle kaasa oma südame ja ütles hoia seda nii kirjutas Jaan Lattik oma mälestusteraamatus kodumaalt lahkumisest Täna jõuavad kodumaa südant paguluses hoidnud Alice ja Jaan Lattik kodumulda üle pika lahusoleku läbi öise teekonna Kirikuõpetaja on oma ameti poolest hoidja inimlike väärtuste ja inimese hinge hoidja Eesti oma riigi eelsel ajal ehk ärkamisajal olid kirikuõpetajad otseselt seotud meie riikluse kujunemisega Jakob Hurda ja Villem Reimani ning paljude teiste töö oluliseks ehk isegi peamiseks osaks oli eesti rahva asja ajamine hariduse ja kultuurielu edendamine Seega olid paljud Eesti kirikuõpetajad ka rajajad Ja jagajad Nii ka Jaan Lattik Jakob Hurda ja Villem Reimani töö jätkaja kes naases jätkuva venestamise süngel ajal Sankt Peterburgist Viljandisse kirikuõpetajaks Ta tuli oma rahvale jagama kõige olulisemat lootust Eesti Vabariigi ühe rajajana seisis Jaan Lattik inimlike väärtuste eest Seda hoiakut kandis ta Asutava Kogu ja Riigikogu liikmena ning haridusministrina Jaan Teemanti kolmes järjestikus valitsuses

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2461-vabariigi-president-jaan-lattiku-uembermatmisel-viljandis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi Presidendi tervitus Aasta Põllumees 2008 osalejatele
    sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi Presidendi tervitus Aasta Põllumees 2008 osalejatele 23 10 2008 Lugupeetavad konkursi Aasta Põllumees auhinna nominendid austatavad konkursi korraldajad Kahetsusväärselt pole riigipea alati oma aja peremees ja seetõttu tuleb mul just praegu kohtuda Berliinis oma saksa kolleegiga Aga nähkem ka siin sümboolsust kuivõrd just Saksamaalt pärinevad paljud Eesti põllu ja karjapidamise oskused ja traditsioonid Meie kahe riigi ja kultuuri kontaktide iga saame mõõta sajanditega ning kunagi pole meie riikide suhted olnud nii head kui need on praegu Need on kahe liitlase ja partneri suhted Samasugune liitlane ja usaldusväärne partner tahab Eesti põllumehele olla ka Eesti riik Ajal mil kogu maailma majanduse lähitulevikku varjutab ebaselguse loor ütleb Eesti riik põllumajandustootjatele selgelt kõik varasemad lubadused kehtivad Valusad kärped tuleva aasta riigieelarves tabavad ka põllumehi kuid loodetavasti vaid riivamisi ja kaudselt Selline on

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2460-vabariigi-presidendi-tervitus-aasta-pollumees-2008-osalejatele/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu juubeliistungil Tallinnas
    paranemine on olnud pidev Protsessi jätkamiseks on meil vaja üheaegselt suurendada teadlaste arvu tõsta nende finantseerimistaset ja parandada teaduse infrastruktuuri Kui need ülesanded on täidetud siis oleme varsti maailma esimese tosina teadusriigi hulgas Keeleprobleem või küsimus jäi kümme aastat tagasi lõpliku vastuseta Täna võib seda mõttevahetust vaadata ehk pisut teise nurga alt Et toona polnud teaduselu lipukirja sõnastajana ühtki noort Gustav Suitsu käepärast ei jäänud vaikiv kokkulepe ainus kompromiss milleni eestikeelses ruumis ilmselt üldse ongi võimalik jõuda kuigivõrd kõlama Aga see võiks kõlada umbes nii Rohkem teadust rohkem ülemaailmset teadust Globaalses külas ei saa me ju piirduda üksnes Euroopaga mille haaramine aastal 1905 oli väga võimas ambitsioon Ja lisagem et globaalseks saades jäädakse ikkagi eestlaseks Sestap olen ise alati pidanud keeleprobleemi teadusevaldkonnas müsteeriumiks Kõige olulisemad fundamentaalteaduslikud teosed kirjutati läinud aastatuhandel keeles mida ei saanud kuidagi pidada kirjutaja emakeeleks Piisab vaid meenutada Newtoni Principia Matematica t Ja kui Pascal alustas 17 sajandi keskel ühe tõestuse seletust Fermatile prantsuse keeles siis jätkas ta peagi ja ma ütlen seda ladina keeles sest prantsuse keel seks tarbeks mitte kuhugi ei kõlba Ehk teisiti sõnastades suurt osa teadusest on sajandite vältel edendatud võõrkeeles Pole tähtis mis keeles seda avaldatakse Oluline on et sellest saadakse aru ka oma emakeeles Ja mis kõige olulisem et meil oleks teaduslikult kõrgetasemelisi ja uuenduslikke asju mida kirja panna Mu meelest on eestikeelsel teadlasel ka eeliseid Kui mitte muus osas siis lisaväärtusena loob igaüks kes teeb eesti keeles tippteadust ka eesti teaduskeelt termineid ja muud Kui väike on ühe teadlase võimalus inglisekeelses maailmas saada endale oma keeles nimeline terminipakett Ja kui suur on see võimalus Eestis pea iga teadusharu iga tippesindaja saab soovi korral selle võimaluse ja au kätte Ma räägin eestikeelsest teadusest eeskätt seetõttu et Eesti teaduse olemasolu püsib demokraatliku ja vaba rahvusriigi põhimõttel ja põhiseadusel Neid kolme tingimust mille professor Heinaru Akadeemias sõnastas on praegusel alusel lihtne täita Vaja on ainult valitsuse ja parlamendi otsuseid Ja nad teevad neid otsuseid rõõmuga kui teavad et nende valijad niisuguseid otsuseid toetavad Kas aga toetavad Ja millistel tingimustel nad seda teevad Lihtsustatult öeldes toetavad siis kui saavad aru millega on tegemist Kas teile siin piisab sellest kui inimesed usuvad teie juttu lihtsalt seetõttu et räägib akadeemik Või siis seetõttu et saavad teie väidete tõestuskäikudest aru Ma ei väida et teadusmõtte populariseerimisel poleks viimastel aastatel midagi ära tehtud On olnud kaalukaid seminare teadusajakirjanduse elujõu tagamiseks Mõnel perioodilisel väljaandel ongi elu sees Leidub muidki meediakillukesi Teadlaste Öö näiteks Aga kes võidab maailmavaadete sõja kui iga teadlaste öö kohta tuleb eesti telekanalites vähemalt 50 ebausuööd Kolm aastat tagasi mõõdeti eestlased Eurobaromeetri http ec europa eu public opinion archives ebs ebs 225 report en pdf abil kõige ebausklikumaks rahvaks Euroopa Liidu toona 25 liikmesmaa elanike seas Üle poole elanikkonnast ehk 54 usub et maailma juhivad mingid üleloomulikud jõud mis pole seotud maailma suurte religioonidega nagu kristlus või islam Ainujumala olemasolu uskus 16 mis omakorda oli Euroopa madalaim näitaja Ateiste oli 26 elanikest Selline on olukord riigis mille alg kesk ja ka ülikooliharidus saab varsti 400 aastaseks

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2458-vabariigi-president-eesti-teaduste-akadeemia-ueldkogu-juubeliistungil-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi tervitus Walesi Assamblee ees, Cardiffis
    Wales ja Eesti on mõlemad väikesed rahvad Ent oleme väikesed üksnes arvult Meie mõlemat rahvast ühendab pikk ja auväärne ajalugu aga ennekõike meie ühine panus Euroopa ühisesse kultuuri Mulle teeb isiklikult suurt heameelt et neil päevil saavad tuhanded Walesi elanikud osa Eesti kultuurist kui külastavad Eesti kultuuripäevade WALESTONIA raames korraldatavaid kontserte kunstinäitusi ja kirjandusüritusi Ma tahaksin täna rääkida keelest meie kirjaliku ja suulise kultuuri talletamise ja vahendamise tööriistast meie rahvusliku identiteedi ühest alustalast Lubage mul meenutada väljapaistva tšehhi kirjaniku Milan Kundera esseed Die Weltliteratur milles ta püstitab küsimuse Islandi saagade kohta ja kutsub meid mõtlema hüpoteetilisele olukorrale kui nood saagad olnuks kirjutatud inglise aga mitte veidi üle 300 000 rääkijaga islandi keeles Tsiteerin Nende kangelaste nimed oleksid meile niisama tuttavad kui Tristan või don Quijote nende esteetiline eripära kroonika ja väljamõeldiste vahepealne oleks provotseerinud igasuguseid teooriaid inimesed oleksid vaielnud selle üle kas just neid ei tuleks pidada Euroopa esimesteks romaanideks Veelgi enam väidab Kundera need oleksid mõjutanud kogu kaasaegset kirjandust Seda aga ei juhtunud sest islandi keele rääkijaid on nii napilt Kas aga see tähendab et need saagad on vähem väärt Et inimloovuse suursaavutuste panteonil kuuluks neile vähemtähtis koht kui suurte rahvaste loomingul Vastupidi ka väikseimad rahvad suudavad luua suurimat kirjandust Just seepärast kuulubki rahvaste ja kultuuride ökosüsteemi kaitse inimkonna kesksete kohustuste hulka ning just seepärast Euroopa Liit selle teemaga ka tegeleb Just seepärast tegelevadki selle teemaga eurooplased olgu nad waleslased eestlased või prantsuse keeles kirjutavad tšehhid Mu daamid ja härrad Kõmri ja eesti keele kõnelejad on maailma rahvaste seas nagu golfimängijad kõigi sportlaste hulgas Golf spordialana nüüdsel ajal küll juba ka keskklassile jõukohane on olnud aristokraatlik eksklusiivne mäng Ja kallis Väikestele kõrgkultuuridele pole ülemaailmsel kultuurikeskklassil veel ligipääsu Teiste sõnadega öeldes on eestlane või waleslane olemine väga kallis harrastus olemise viis Kallis küll aga ega meil ju valikuvõimalust ka pole Ma ei räägi siin rahast kui ütlen kallis ja eksklusiivne vaid hoopis kallimast ressursist ajast Ajast mis väikesel rahval kulub selleks et õppida oma keele kõrval selgeks ka suuremate naabrite keeled Ei tasu märkimistki et ega ju need suured naabrid oma naabrite keelte õppimisega üldjuhul väga suurt vaeva ei näe Kuid naabrid naabriteks nüüd elame globaalses külas kus arusaadav tahaks olla kõigile See tähendab oma kultuuri vaimse ressursi arvestatavat kulutamist tõlkimisele Euroopa Liidu võimuaparaadi pealt on hästi teada kui palju maksab ainult väga väikese teksti ja tegevushulga tõlkimine kõigi liikmesmaade ametlikesse keeltesse Ja vägagi arvestatav osa Euroopas kõneldavaist keeltest on seal veel üldse arvesse võtmata Kahtlemata tekib igal piiratud ressurssidega opereerival otsustajal siinkohal kiusatus tõmmata piir tähtsamate ja vähemtähtsate üldkasutatavate ja nurgatagusemate keelte vahele Eneseõigustuseks et kõike niikuinii ei jõua Ja siit koorub välja üks väikese kõnelejate arvuga kultuuride esmaseid ellujäämistingimusi meie keel ja sellest arusaamine võib meie enda jaoks endistviisi kalliks jääda kuid ta peab olema teiste jaoks odav Ka teised keeled tuleb enda jaoks sama odavaks teha Olgu öeldud et need kellel on vanad kirjad ette näidata ei pea kultuurrahvana enam midagi tõestama Nad lihtsalt on olnud enne teisi oma olemise ka kaunilt üles kirjutanud ja seda säilitades

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2459-vabariigi-presidendi-tervitus-walesi-assamblee-ees-cardiffis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Koostöö Kogu osaliste haridusfoorumi avamisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis
    28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Eesti Koostöö Kogu osaliste haridusfoorumi avamisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis 01 10 2008 Austatavad Eesti Koostöö Kogu liikmed head kaasamõtlejad Olen oma peaaegu kahe aasta pikkuse ametiaja jooksul kõige rohkem rääkinud kahest valdkonnast mille käekäiku pean Eesti tuleviku puhul määravaks Nendeks on Eesti tugevus kodanikuühiskonnana ja Eesti haridussüsteemi suutlikkus käia kaasas uue aja vajadustega Täna on need kaks teemat siin saalis kokku saanud Tugeva kodanikuühiskonna tunnuseks on probleemide avalik ja põhjalik arutamine sõltumata esindusdemokraatia ehk siis parlamendi ja valitsuse poliitilisest päevakorrast Mis aga toimiva kodanikuühiskonna puhul on peamine esindusdemokraatia arvestab kodanike ja nende organisatsioonide tõstetud teemadega lülitab need oma päevakorda ja jõuab pärast kõiki seadustes ette nähtud protseduure ka lahendusteni Selline tasakaalukas ja heade argumentidega arutelu ei tähenda mingilgi juhul nagu annaks parlament käest osa oma võimust ülesannetest ja vastutusest mida rahvas on valimiste päeval Riigikogu liikmetele andnud Vastupidi Parlament näitab sellega oma tarkust kui kaasab lahenduste leidmisse kõik ühiskonnas vastu kajavad head mõtted Ma loodan et tänase arutelu tulemusel sündivad ideed ja ettepanekud kõlavad juba lähiajal ka parlamendis Teema haridus on ju valdkond kus tänaste otsuste tulemusi näeme kõige varem 10 või 15 aasta pärast Seepärast peavad otsused olema läbi kaalutud ja õiged Me teame et eestlased ei ole usklik rahvas Pigem kirikuleige Ometi valitseb siinmail juba poolteist sajandit vankumatu usk et just haridus ja teadmised aitavad elus edasi jõuda hästi hakkama saada hea töö saada ja eluga rahul olla Iga lapsevanem unistab et tema lapse haridustee oleks pikem ja parem kui temal endal Eestlased

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2457-vabariigi-president-eesti-koostoeoe-kogu-osaliste-haridusfoorumi-avamisel-tallinna-tehnikakorgkoolis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President kodakondsustunnistuste kätteandmise tseremoonial Kadrioru kunstimuuseumis
    Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President kodakondsustunnistuste kätteandmise tseremoonial Kadrioru kunstimuuseumis 30 09 2008 Austatavad Eesti Vabariigi kodanikud head sõbrad Mul on äärmiselt hea meel anda täna üle Eesti Vabariigi kodakondsuse tunnistus ligi 60 le uuele meie riigi kodanikule Te teete täna Eesti Vabariigi suuremaks ja rikkamaks Ma tunnustan teie aega ja vaeva ennekõike aga teie tahet ja pealehakkamist Te kasvasite suuremaks hirmust et kodakondsuse taotlemise eksamid on keerulised Te saite üle eelarvamusest justkui poleks Eesti Vabariigi kodakondsusel üha avatumaks muutuvas maailmas enam praktilist väärtust Aga küsime siis ühiselt vastu mis praktiline väärtus on armastusel Mida toob sisse sõprus Inimloomus nõuab kuhugi kuulumist inimene tahab kellegagi koos olla Selleks ongi meil perekonnad kolleegid ja sõbrad Riigi ja ühiskonna tasemel rahuldab just kodakondsus parimal viisil seda kuuluvuse vajadust Ja nagu kodus ja peres on ka riiki ja ühiskonda täieõiguslik kuulumine seotud pea võrdsel määral kohustuste ja õigustega Aga ka nende loetlemine ei kaalu üles seda seesmist rõõmu ja kindlustunnet mille annab võimalus valju häälega öelda Eesti on minu riik Minu riik mida ma oma töö hoole pühendumise ja eelkõige armastusega teen iga päev paremaks ilusamaks ja õiglasemaks Mu daamid ja härrad Suuremale osale Eesti elanikest sünnijärgsetele Eesti kodanikele on kodakondsus midagi seesugust millele me sageli ei mõtle Ja kui mõtleme siis sageli imestame nende üle kes ei söanda ei taha või ei suuda Eesti kodakondsuse taotlemise protsessi läbida Imestamise asemel võiksime pigem aidata ja julgustada Kui iga Eesti kodanik võtaks südameasjaks aidata kasvõi üks niinimetet halli passiga kaasmaalane kodanike hulka siis peaks praegu igale kodakondsuseta inimesele jaguma kümmekond abilist Kui me hakkame avatuma ja abivalmima pilguga ringi vaatama kui hakkame rohkem suhtlema ja eri rahvuste vahel barjääre murdma siis võiksime kodakondsuseta inimeste hulka juba mõne aastaga oluliselt vähendada Eesti riik peab küsima kas on tehtud kõik enesest olenev et võimaldada kodakondsuspoliitika aluseid muutmata Eesti Vabariigi kodakondsus neile kel see valik veel tegemata Meil tuleb ühiselt kõrvaldada bürokraatlikud samuti vähesest informeeritusest tulenevad takistused Eesti Vabariigi kodakondsuse kasuks otsustamise teelt Eestis on ligi 3000 last kelle mõlemal vanemal on kodakondsus määratlemata Nagu teame võiksid need lapsed saada Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras Kas nende vanemad teevad vastava avalduse Kas need noored ise soovivad Eesti kodakondsust On meie kõigi ühise Eesti huvides et need valikud langeksid just Eesti kasuks Mistõttu pole ehk tarbetu kutsuda kõiki kodakondsuseta vanemaid taotlema oma lastele just Eesti kodakondsust Mul on väga hea meel et Eesti riik ei vaata kodakondsuse saamise protseduuri millegi jäiga ja igavesena Eelmisel nädalal sai valitsuses

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2456-vabariigi-president-kodakondsustunnistuste-kaetteandmise-tseremoonial-kadrioru-kunstimuuseumis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President ÜRO Peaassamblee 63. istungjärgul New Yorgis
    ja Gruusia vahel ja mõningaid järeldusi mida viimasest võib tuletada Kõigepealt millenniumi arengueesmärgid tasub meeles pidada et pool nende eesmärkide saavutamiseks algselt määratud ajast on meil juba seljataga Ent kas me oleme tõesti jõudnud poolele teele Nagu näitab aruanne mille peasekretär Ban Ki moon täpselt 20 päeva eest esitas on meil põhjust selles kahelda On saavutusi mida saab käsitleda märkimisväärsete edusammudena näiteks märgatavalt suurenenud juurdepääs haridusele väikelaste tunduvalt vähenenud suremus arengumaade võlakoorma kergendamine ning arengumaade elanike oluliselt paranenud ligipääs informatsiooni ja sidetehnoloogiale jne Ka võitluses HIV AIDSiga oleme teinud mõningaid edusamme Samal ajal on edasiminek kaubandus ja arengukoostöö valdkonnas paraku olnud tagasihoidlik Aruandest selgub et kuigi doonorriigid on oma ametlikku arenguabi suurendanud on tegeliku finantsabi voog viimase kahe aasta jooksul õigupoolest vähenenud Euroopa Liit kuhu Eesti kuulub on üldjoontes teel ÜRO seatud eesmärgi poole suurendada arenguabi kuni 0 7 protsendini oma rahvamajanduse kogutoodangust Eesti on järjekindlalt suurendanud enda panust rahvusvaheliste doonorite seas alates aastast 2004 on meie arenguabi neljakordistunud Lisaks arenguabi tegelikule vähenemisele andis tõsise tagasilöögi ka Doha kaubandusläbirääkimiste vooru pidurdumine mille peamiseks teemaks on olnud arengumaade tõhusam integreerimine võrdsusel ning reeglitel põhinevasse ülemaailmsesse kaubandussüsteemi Siinkohal tahaksin ma välja tuua mõned seisukohad mis rajanevad põhimõttelistel alustel ning mida Eesti peab olemuslikult tähtsaks ning mis samuti moodustavad osa millenniumi tippkohtumise deklaratsioonist Kõigepealt vastutab iga riik ennekõike oma arengu eest ise Niisiis peavad arengumaad selleks et tagada riigi korrapärane areng tugevdama oma haldussuutlikkust ja infrastruktuuri tõhustama võitlust korruptsiooniga ning seadma korda oma majanduskeskkonna See on ainus viis luua sobivaid tingimusi arenguabi tõhusaks vastuvõtmiseks ning saadud abi tulusamaks kasutamiseks Abisaajate kõrge korruptsioonitaseme saamatu haldussüsteemi ja paindumatu majanduskliima korral on doonorriikidel raske loota et avalik arvamus toetaks arenguabi suurenemist Lühidalt meie valijad ma pean mõistagi silmas demokraatlikke riike kus toimuvad vabad ja õiglased valimised ei mõista miks nende makse just niimoodi kulutatakse Teiseks saavad doonorriigid ja organisatsioonid suurendada oma arenguabi tõhusust arengukoostööga seotud asjaajamise korra koordineerimise ja ühtlustamise teel Selle teema kokkuvõtteks tahaksin rõhutada et Eesti toetab siiralt Suurbritannia peaministri Gordon Browni ja peasekretär Ban Ki mooni algatust millenniumi arengueesmärkide teostamise üleskutset Selle eesmärgiks on teavitada avalikkust millenniumi arengueesmärkide programmis seatud eesmärkide saavutamise tähtsusest Tänavu ühines selle algatusega ka Eesti Omalt poolt loodan et peasekretär Ban Ki moonil oli õigus kui ta ütles Millenniumi arengueesmärke on veel võimalik saavutada kui me kohe tegutsema asume Härra eesistuja Täpselt kahe nädala pärast oktoobrikuu teisel kolmapäeval on rahvusvaheline looduskatastroofide vähendamise päev Siin ei saa me erinevalt võitlusest vaesuse ja haigustega seada endale sihte mis oleksid mõõdetavad konkreetsetes rahasummades Ent me saame sõnastada ja rakendada meetmeid mis võiksid kaasa aidata inimesi ja nende vara ähvardavate ohtude minimeerimisele ning vältida või leevendada ühiskonna füüsilist infrastruktuuri ja keskkonda ähvardavat hävingut Nõnda võime piirata kaotusi ja leevendada inimeste kannatusi mis omakorda võimaldab ära hoida sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi mille vallandajaks looduskatastroofid läbi ajaloo on olnud Humanitaarkatastroofide puhul olgu tegu siis looduse või inimese poolt tekitatud õnnetusega on eluliselt tähtis et abi saabuks õnnetuskohale nii kiiresti kui võimalik et oleks tagatud humanitaarabi ekspertide juurdepääs hoolimata nende rahvusest või sellest missugust riiki või

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2455-vabariigi-president-uero-peaassamblee-63-istungjaergul-new-yorgis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • seotud artiklid President Ilves me ei saa lubada et rahvusvahelise õiguse sätteid järgitaks valikuliselt Vabariigi President ÜRO Peaassamblee 63 istungjärgul New Yorgis PREVIOUS Järgmine President Toomas Hendrik Ilves kohtumas New

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-1426.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive