archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Eesti-Aserbaidžaani infotehnoloogia-foorumil Bakuus
    08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Eesti Aserbaidžaani infotehnoloogia foorumil Bakuus 13 01 2009 Lugupeetav president Alijev lugupeetavad ministrid head sõbrad 21 sajand ei ole meie ette tõstnud mitte ainult ohte vaid ka väljakutseid Ühesõnaga võimalusi Üks nendest on väljakutse kasutada oma rahvaste hüvanguks võimalikult ulatuslikult kaasaegse info ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi Eesti riik seadis juba aastaid tagasi oma eesmärgiks rakendada kaasaegne info ja kommunikatsioonitehnoloogia riigi teenistusse Oleme aru saanud et riiki ja riigi infosüsteemi tuleb arendada ühtse tervikuna see peab toetama riigi igapäevast toimimist parimal võimalikul moel ning lähtuma Eesti elanike ettevõtjate ja teiste riigiga kokku puutuvate isikute huvidest Eestil ei ole olnud e riigi aabitsat mida näpuga järgida aga meie julge pealehakkamine ning valmisolek uuteks väljakutseteks on andnud meile palju väärtuslikke kogemusi rahva elu paremaks muutvaid lahendusi ja võimaluse luua ise aabits mis võiks teistele abiks olla Tänaseks on Eesti selles vallas saavutanud märkimisväärseid tulemusi ka maailmas esimesi ja ainulaadseid Näiteks üleriigiline andmevahetuskiht X tee e maksuamet e politsei ainulaadne e valimiste süsteem või praktiliselt igal eestlasel taskus olev ID kaardi lahendus Kuna Eesti on tänaseks reaalselt ühtse tervikuna toimiv e riik ehk e Estonia siis oleme otsustanud jagada oma kogemusi teistega ning valmis kaasa aitama ka Aserbaidžaani eesmärkide paremale saavutamisele Aastal 2007 lõid Eesti ettevõtjad

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2478-vabariigi-president-eesti-aserbaidaani-infotehnoloogia-foorumil-bakuus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi Presidendi tervitus 2008/2009. aastavahetusel
    President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi Presidendi tervitus 2008 2009 aastavahetusel 31 12 2008 Armas rahvas Olles praegu koos sinuga uue aasta lävepakul kutsun sind viivuks tagasi vaatama sellele teele mida oleme koos ja eraldi käinud Ma kutsun sind vaatama kuhu see tee viib ja millised on teelt välja libisemise ohud Ehk on siin meile toeks luuletaja Artur Alliksaare kunagine tõdemus ei ole mõttetult elatud aegu mõte ei pruugigi selguda praegu Lõppeva aasta faktikeel on rõõmustavalt selge Eestis sündis tänavu rohkem ja suri vähem inimesi kui paaril varasemal aastal Me liikusime teedel ettevaatlikumalt me elasime targemalt Järelikult oli 2008 meie rahvale hea Sama peame soovima ka uuelt aastalt Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu koos talgutööd tehes koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides Seda kas on või ei ole Meil on Eesti on seetõttu õnnelik päris terve ühiskond See on meie tegelik jõud millest saame vaid ise loobuda või seda loovutada Aga me ei loobu ega loovuta Meie koosolemise tahet tõestab kogukondlik ja vabatahtlik tegevus millest on saanud meie elu kindel pärisosa Me tähistasime koos oma riigi 90 sünnipäeva ja tänasime nii meie riigi rajajaid ja hoidjaid Nii nagu nemad ei kõhelnud 90 aastat tagasi ei kõhkle ka meie et Eestil jagub jõudu ja tarkust hakkama saada oma igapäevaste aga ka kõigi homsete probleemidega Sest tunnistame endale et seekord astume uude aastasse pigem kõhklemisi kui uljalt See mis meid ees ootab tekitab paljudes ärevust ja ebakindlust Meie majanduse mõõdumärkide järgi võib algav aasta tulla Eestile sel sajandil kõige keerulisem Me täna alles laskume majanduslanguse oru põhja Kui pikk on org ja kui kaugel tõus ma ei tea Me keegi ei tea Meie endi unistuste Eesti eduka ja edasipüüdliku Eesti mured on paisanud nii mõnegi meist meeleheitesse ja enesehaletsusse Käsi rüppe lastes ning Eesti seest ja kaugemalt süüdlasi otsides me paremat tulevikku ei loo Aasta 2009 on ju ka innovatsiooniaasta uute ideede loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta Ainult meie ise saame otsustada kuidas me edasi läheme Me teame et Eesti uus tõus tuleb kui oskame endas säilitada meelekindlust ja mitte kahelda peamises oma riigis ja iseenda oskustes Algav aasta on kui järjekordne Eesti küpsuseksam See selgitab mida me väärt oleme kui targad ja kui ettenägelikud me oleme kas meie vaim peab vastu ka raskele ajale Jah me peame vastu Ärgu olgu kellelgi siin mingit kahtlust Mu kallid kaasmaalased Uue aasta hakul on ikka olnud heaks kombeks midagi soovida Me teame et need soovid saavad tegelikkuseks siis kui me ise neisse usume ja

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2475-vabariigi-presidendi-tervitus-20082009-aastavahetusel/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Haridusfoorumil Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis Mõdrikul
    20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Haridusfoorumil Lääne Viru Rakenduskõrgkoolis Mõdrikul 05 12 2008 Mu daamid ja härrad Usutavasti te kõik nõustute minuga et Eesti tuleviku määrab meie noorte haridus nende võime teha aastate pärast tarku ja kaalutud valikuid mis tagavad nii noorte endi kui kogu ühiskonna hea käekäigu Hariduspoliitika vahetud väljatöötajad ehk siis vastutav ministeerium koolid ise ja laiemalt kogu õpetajaskond otsib väsimatult vastust küsimusele kuidas edasi Alanud on ulatuslik julge arutelu koolivõrgu tuleviku üle Mõeldakse põhikooli ja gümnaasiumiastme lahkulöömise peale Soovin kõigile jõudu nende möödapääsmatute reformide väljatöötamiseks ja elluviimiseks Ka tänane foorum on üks seesuguseid vastuste ja kokkulepete otsimise kohti See kinnitab et hariduse ja meie noorte tulevik läheb asjaosalistele korda Niisiis riik ja kool tegutsevad mõtlevad ja liiguvad ühiselt lahenduste poole Aga hea toimiv ja arenev hariduskorraldus meie koolides pakutav sisu ei ole pelgalt riigi ja kooli asi Siin on oma sõna kaasa rääkida ka kodul peredel lapsevanematel ja vanavanematel Väärtushinnangud kodus ja koolis võiksid kattuda või vähemalt mitte vastanduda Veelgi enam tegelikult on haridus kogu ühiskonna see on rahvuslik riiklik teema Seepärast kutsun sõna võtma ja lahendusi pakkuma ka meie üha jõulisemalt oma rolli tunnetavat kodanikuühiskonda Igaüks iga Eesti elanik võiks endalt küsida mida olen mina ise teinud Eesti koolisüsteemi parandamise heaks Hariduses ei ole võõraid muresid ei ole jagamist meie ks ja teie ks Õpilane ja lapsevanem ei ole kliendid kes nõuavad ja saavad koolilt ja õpetajalt teenust Haridus on meie kõigi ühine asi Sestap peamegi endalt küsima mida mina olen teinud Eesti kooli heaks Kas olen käinud seal tundi andmas Kas olen teinud annetuse mingi õppevahendi ostmiseks Kas olen panustanud paremate õpetajate tunnustamiseks nende hoidmiseks meie laste ja oma kutsumuse juures Head kuulajad Igaühel meist peaks olema oma roll meie nooremate kaaskodanike suunamisel ja harimisel Me vajame enamat juhuslikku laadi üritustest kus mõni ühiskonnas tuntud inimene olgu poliitik kirjanik või edukas sportlane käib kooliõpilastele rääkimas oma tööst elust ja saavutustest Eesti kool vajab toimivat suhetevõrgustikku pidevat ja üha tugevamaks muutuvat sidet ülejäänud ühiskonnaga Ja vastupidi me kõik võiksime olla õigemini me peame olema kursis sellega kuidas elab tänane Eesti kool Ka need kel pole kooliealisi lapsi ja needki kes külastasid oma kodukooli viimati 10 või 20 aastat tagasi Mistõttu pakungi alustuseks välja idee et iga üldhariduskool võiks avada oma uksed uutele õpetajatele Näiteks oma lapsevanematele ja vilistlastele kes annaksid varem kokku lepitud ajal ja teemal igale klassile alustuseks ühe koolitunni Mis oleks kodanikuühiskonna meie riigi ja hariduse väärtustamise seisukohalt õigem kui see tund leiaks aset veebruaris vahetult Eesti Vabariigi aastapäeva eel Külalisõpetajad

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2474-vabariigi-president-haridusfoorumil-laeaene-viru-rakenduskorgkoolis-modrikul/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President: "NATO Eestis ja Eesti NATOs: meie ühine julgeolek 21. sajandil", Helsingis
    tõi meid Kanti igavese rahu lävele Ikka ja jälle peame peame tõdema selliste sündmuste kaudu nagu 9 11 Gruusia Vene sõda möödunud nädalal Mumbais juhtunu et liberaalne demokraatia on õrn ja kergelt haavatav ühiskonnaelu korraldus Ilma musklite kaitseta võidab toores jõud Võrreldes külma sõjaga teeb olukorra halvemaks see et varem me teadsime kes on avatud ühiskonna vaenalane teadsime tema suutlikkust ja kavatsusi nüüd seisame silmitsi suureneva ebakindlusega arvukate omavahel läbipõimunud probleemidega ning võimalike arengutega millel võivad olla katastroofilised tulemused Me teame et rahvusvaheline terrorism nurjunud riigid ja massihävitusrelvade levik on olulised julgeolekuohud Veel ei tea me kuidas sellised ohud toimivad millised on meie vaenlaste võimekused ja mõnikord ei pruugi me isegi teada kes need vaenlased on Nii New York 2001 Madrid 2004 London 2005 kui ka Mumbai 2008 olid ikka ja alati ootamatud Veelgi enam meil on üldine arusaamine sellest et küberrünnakud võivad muuta riigi sama abituks kui tavarelvastusega antud löök kuid me ei tea veel kuidas end proaktiivselt nende ohtude eest kaitsta veelgi vähem teame kuidas neid ära hoida Tavalise sõja tarvis on hästi väljatöötatud sobiva reageeringu põhimõtted Kuidas sobivalt reageerida kui infrastruktuuri viib rivist välja mitte rakett vaid DoS rünne kogu infrastruktuuri ülalhoidva arvutisüsteeemi vastu Samuti oleme me märganud et meie vaenlased kasutavad aktiivselt jõulisi infooperatsioone mis on suunatud inimestele nende kodudes ometi ei ole selge kuhu selliste operatsioonidega välja võib jõuda ja mida me saame vastusammudena ette võtta Täna me teame et naftadollaritega rikastunud riiklikud ettevõtted kitsarinnalistes riikides võivad ära osta poliitikuid et Lenini ütlus kapitalistidele köie müümisest millega nad end üles puua saaksid oli detailides ekslik et demokraate ostetakse eurode ja dollaritega mida nad maksavad oma auto bensiini eest ja gaasi eest mis hoiab nende kodud soojas Kuid sellest piisab et laulda kiidulaulu režiimidele mis lämmatavad väljendusvabadust vajadusel vaigistada kriitikuid surmaga ja öelda lahti kõikidest rahvusvahelise käitumise aksepteeritud reeglitest See võimaldab lääne poliitikutel reeta liberaalse demokraatia aluspõhimõtted Need uued väljakutsed ei pärine ulmekirjandusest ega kaugelevaatavatest teoreetilistest luureanalüüsidest Me kõik nii riigiametnik julgeolekuasjatundja kui ka tavakodanik näeme neid CNN ja BBC kanalil ööpäevaringselt iga päev Kahjuks ei ole aga uute väljakutsete ilmnemine vähendanud traditsiooniliste ohtude taasilmnemise võimalikkust Kuidas me ka ei sooviks muutust on riikidevaheliste suhete arsenalis jätkuvalt olemas klassikaline sõjaline agressioon Ikka on veel neid kes peavad enda õigust võimul olla tähtsamaks põhjendatumaks kui teiste õigust vabadusele demokraatiale ja õigusriigile Tavarelvastus Euroopas pidi olema ajaloo jäänuk mis õigusega kuulub ajaloo prügikasti mida tühjendatakse kõikidele Euroopa Liidu jäätmekäitlusdirektiivi nõuetele vastavas jäätmekäitlusettevõttes Kuid ometi ilmnes et prügikasti kaas on lahti ja mineviku jäänused jalutavad meie hulgas tänagi ringi Kallid sõbrad Maailm on jätkuvalt ohtlik nagu väitis Hobbes eriti väikeste riikide jaoks Jõud annab paraku õiguse Väikeriikidel on olude sunnil küll vähem jõudu kuid mitte vähem õigust Seepärast me olemegi NATOs NATO on kollektiivse kaitse organisatsioon ja me tõesti kavatseme end kaitsta kõikide ja igasuguste ohtude eest kaasa arvatud need mis tundusid mõeldamatutena enne 11 septembrit 2001 või möödunudsuviseid sündmusi Gruusias Julgeolek nii nagu me sellest NATOs aru saame on lai mõiste Me saame aru et maailm muutub ja et meie globaliseeruvas keskkonnas võivad ohud ilmuda nii lähedalt kui kaugelt nii füüsilisest kui viruaalsest keskkonnast Ohud võivad olla nii sümmeetrilised mida mõõdetakse lennukite ja tankide arvuga kui ka asümmeetrilised kus me isegi ei tea mida tuleks mõõta NATO kohaneb nende trendidega mitte eirates muutusi meie julgeolekukeskkonnas vaid lisades uusi võimekusi uute väljakutsetega toimetulemiseks Asjakohane näide on Tallinnas rajatud NATO Kooperatiivse Küberkaitse Keskus me pole mitte omakasu tagaajavad riigid vaid liberaalsete demokraatiate murelik kooslus mis püüab Washingtoni lepingu põhimõtteid muuhulgas ka kollektiivse kaitse sätet kohandada üleilmastunud läbipõimunud 21 sajandi väljakutsetele Seega ei muutu mitte NATO põhimissioon vaid meie ees seisvate väljakutsete iseloom Võite kindlad olla meie aktiivsed arutelud väljaspoole alliansi tegevusala jäävate operatsioonide üle alliansi ümberkujundamise ja uute missioonide jaoks vajalike võimekuste üle ei ole näide strateegilisest segadusest otse vastupidi need arutelud näitavad et isegi kui mõned elemendid ohukeskkonnas on muutunud me kohaneme ja jätkame oma julgeolekualase põhieesmägi täitmist Täna on oht sageli väljaspool tegevusala sõjaväelastel tuleb ümber kujuneda eilsed võimekused on tänaste väljakutsetega toimetulemiseks ebapiisavad Asjaolu et NATO suhtub julgeolekusse tõsiselt on osutunud võimsaks heidutusvahendiks Tõepoolest ainult nii irratsionaalne tegija kui Al Qaeda on riskinud rünnata maailma tugevaimat tava ja tuumarelvastust valdavat majanduslikku ja poliitilist organisatsiooni Just seetõttu et NATO on tõsine tegija kuuleme me et tegemist on anakronismiga või et see tuleks asendada millegi muuga Nii nagu möödunud suvi meile näitas põhjused NATO eksisteerimiseks pole kadunud vaid on hoopis tagasi tulnud kui mitte suure hooga siis vähemalt tugeva sooviga saada revanš Ma olen isiklikult päris hämmeldunud loogikast et kuna vanad reeglid piire ei saa sõjategevusega muuta territoriaalset terviklikkust tuleb austada enam ei toimi siis on vaja uut korda ja et seda väidab riik kes ise neid reegleid rikkus Kui mu viieaastane laps lõhuks mänguasja et saada uut siis ma teaksin mida teha Kui aga üks riik rikub reegleid selleks et uusi luua siis ma pole enam nii kindel Nende sündmuste järelkajana on saanud veelgi selgemaks et kuigi on vaja tõhusamat ja institutsionaliseeritud koostööd NATO ja Euroopa Liidu vahel ei ole EL see institutsioon mis suudaks reageerida otsese julgeolekuga seotud ohtudele meie kontinendil EL pole selleks ka loodud Daamid ja härrad Eesti on täna turvaline sest NATO on Eestis NATO laiendab Eesti julgeolekut me oleme osa tervikust mis on midagi enamat kui see mida me suudaksime üksi saavutada Samal ajal suurendab NATO liikmelisus meie poliitilisi valikuvõimalusi andes võimalusi ja valikuid mida meil väljaspool NATOt ei oleks NATO on Eestis andes meile julgeolekut ja meie oleme NATOs osaledes aruteludes mis kujundavad euroatlantilist julgeolekukeskkonda Ärge saage valest aru euroatlantilise piirkonna demokraatlikud riigid on ärksad me oleme ärkvel ja me oleme informeeritud jagame luureandmeid ja kaitseplaneeringuid Ja NATOs arutame me ka oma piirkonna julgeolekuarhitektuuri olukorda ja tulevasi arenguid See toimub pidevas dialoogis usalduslikus õhkkonnas Alliansi liikmena on Eestil koht laua ääres hääl mis kostub mõistlikult asju ajades valjemini kui teistes organisatsioonides ja kui muidu võiks oodata meie suurusest lähtudes Seda just seetõttu et kollektiivne julgeolek ei ole valdkond kus ühe liikme mured võib heita kõrvale või neid eirata lihtsalt seepärast et see

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2472-vabariigi-president-qnato-eestis-ja-eesti-natos-meie-uehine-julgeolek-21-sajandilq-helsingis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta lõpuüritusel Estonia kontserdisaalis
    CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 27 09 2012 Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Eesti Vabariigi 90 juubeliaasta lõpuüritusel Estonia kontserdisaalis 28 11 2008 Hea Eesti rahvas Aasta eest märkisime siinsamas saalis 90 aasta möödumist Maapäeva kokkukutsumisest See kogu esindas me esiisade ja emade soovi saada omaenda riigi kodanikeks ja mitte enam olla kellegi alamad Täna meenutame siin üht teist aastapäeva teist sündmust millega 90 aastat tagasi algas hoopis teine katsumus Vabadussõda meie rahvuse küpsemise esivanemate unistuste ja meie vabadustahte proovikivi Eesti Vabariigi 90 juubeliaasta oligi austusavaldus neile kes julgesid raskuste kiuste ja erakordse tahte toel teha teoks ühe väikese rahva oma riigi unistuse Peame seda meeles Eriti nüüd kui meie oma riik meie kõigi ühine looming on liiga paljudele muutunud iseenesest mõistetavaks ja liiga paljudele süüdlaseks Juubeliaasta tähistamine pole pidu kuigi on olnud ka palju rõõmsaid hetki Juubeliaasta on mäletamise ja austamise aeg Oleme sel aastal mõelnud oma riigile ja tema tulevikule Oleme temast rääkinud meie sõpradele mujal maailmas paljudes keeltes Oleme jäädvustanud meie riigi rajajate ja hoidjate mälestust Oleme koristanud metsa alt tuhandeid tonne rämpsu Oleme kogunenud võimsaks ühendkooriks Lauluväljakule Oleme seda tehes toonud reaalsusele lähemale oma unistuste Eestit Head sõbrad Me pole tulnud täna siia pidutsema Me oleme tulnud tänama neid inimesi kes üle Eesti maakondades linnades valdades ja kihelkondades aitasid meil väärikalt tähistada mälestada ja austada Me oleme tulnud et esile tõsta neid inimesi ja sündmusi kelle ja mille väärtustamiseks olid meie eelkäijad 80 või 70 aastat tagasi liiga hõivatud Või nad seisid ise sündmustele liiga lähedal et osata õigesti hinnata või väärtustada Hiljem poole sajandi jooksul aga ei lubatud meie rahval oma riiki sellistes saalides hinnata ja väärtustada Pidime seda tegema isekeskis perekonna ja kõige

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2471-vabariigi-president-eesti-vabariigi-90-juubeliaasta-lopuueritusel-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Läänemere piirkonna programmi konverentsil
    augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Läänemere piirkonna programmi konverentsil 26 11 2008 Ekstsellentsid ministrid daamid ja härrad kallid sõbrad Mul on heameel võimaluse üle avada tänane konverents mis tähistab Läänemere piirkonna programmi uue aktiivse etapi algust täna siin Tallinnas Ma usun et on kasulik nimetada seda uueks etapiks hoolimata asjaolust et siin esitatavad ideed ei ole kõik uued ja mõned nendest on erineval kujul nüüdseks juba palju aastaid ringelnud Läänemere strateegiat on arutanud Euroopa Parlament ja sealt sai see ka alguse Läänemere strateegia mõningaid osi on juba mitu aastat hõlmanud piirkondlikud Euroopa Liidu programmid Neid küsimusi on arutatud ka erinevatel piirkondlikel konverentsidel nagu näiteks eelmisel aastal Tallinnas toimunud Läänemere Arengufoorumil Peaksin lisama et see on hea võimalus kutsuda konverentsi üles arutama programmi kui Euroopa Liidu uut piirkondlikku poliitikaalgatust või alternatiivselt EL uue regionaalpoliitika algatust lootuses tuua rida Euroopa Liidu tegevusi probleemide tuvastamise prioriteetide täpsustamise ja koordineerimise kontekstis ühe katuse alla Arvestades programmis osalevate riikide mitmekesisust nende 20 sajandi ajaloo nende suuruse ja sissetulekutasemete osas kujutab see poliitika endast tõepoolest väljakutset Sellegipoolest nimetaksin seda positiivseks väljakutseks ja seda vähemalt osaliselt ka tänu Põhjamaade koostöö positiivsele kogemusele teenindus ja energiasektoris mis võiks või peaks laienema kogu piirkonnale Kokkuvõttes tuleks programmi raames keskenduda nendele tegevusvaldkondadele kus Euroopa Liidu poliitika ja rahastamisega saab kõige enam panustada käimasolevatesse piirkondlikesse tegevustesse Praegune uus reaalsus ehk Poola Leedu Läti ja Eesti kuulumine Euroopa Liitu on teinud Läänemerest peaaegu Euroopa Liidu sisemere See tähendab paremat keskkonda regioonisisestele väljakutsetele lahenduste leidmiseks mis omakorda peaks kaasa tooma olulisi edusamme Euroopa Liidule tervikuna Seetõttu loodan et Läänemere piirkonna strateegiaga luuakse sidus raamistik juba olemas olevate programmide teostamiseks Lisaks aitaks see keskenduda kõige keerukamatele piirkonna arengut pärssivatele probleemidele andes igakülgse ülevaate prioriteetsetest teemadest ja suunistest Ja kui see meil õnnestub looksime positiivse eeskuju Euroopa Liidu teistele piirkondadele Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tegevustele suunatud kavandamis ja teostusmehhanisme Kuna piirkondliku koostöö algatustest puudust ei ole võtame näiteks Interreg programmid ja Helcomi peaks Läänemere piirkonna strateegia eesmärgiks olema panna need tõhusamalt toimima ja vältida kattumist Strateegia arengu kujundamises rakendamises ja seires peaks põhiroll olema Euroopa Komisjonil keda liikmesriigid igakülgselt abistavad Kaaluda tuleb ka selliseid küsimusi nagu rahastamisvõimaluste olemasolu ning piirkondlike ja rahvusvaheliste finantsasutuste nagu näiteks Põhjamaade Investeerimispanga kaasamine Teretulnud on loomulikult ka eraldi Läänemere piirkonna programmi finantseerimine järgmises Euroopa Liidu finantsperspektiivis Läänemere piirkonna probleemide ring on lai alates keskkonnast ja majandusest kuni hariduse ja innovatsioonini ning hõlmates ka sotsiaal ja kultuurivaldkonna teemasid Strateegia peaks olema paindlik ja seega jätkuvalt avatud muutustele Euroopa Liidus ja ülemaailmsel areenil mis võivad omakorda muuta strateegia prioriteete Hetkel keskendub Eesti kolmele poliitikavaldkonnale kus Euroopa Liidu tulevikku vaatava ja korralikult koordineeritud lähenemise lisaväärtus näib

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2470-vabariigi-president-laeaenemere-piirkonna-programmi-konverentsil/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President konverentsil “Erinevad mälud – ühine tulevik”
    hariduse tööhõive või muus vallas siis oleme juba astunud pika sammu õiges suunas Eesti riigil ja eesti rahval pole ajaloolist või tänast süüd ega võlga siin elavate mitte eestlaste ees Vastupidi Eesti valitsused on aegade jooksul kulutanud palju raha aega ja energiat et aidata siin elavaid mitte põhirahvusest inimesi Eesti riik on neid aastaid käsitlenud sotsiaalselt tundliku grupina On mõistetud et paljudele meie tänastele kaasmaalastele ei olnud Eesti iseseisvuse taastamine suurim südamesoov et osa nende identiteedist ja maailmapildist purunes koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega Eesti riik on töötanud sihikindlalt selle nimel et aidata mitte eestlastel sulanduda meie ühiskonna igapäevaellu Süü puudumine kehtib ka teiselt poolt vaadates Vene ukraina ja teiste rahvuste esindajatel ei ole isiklikku süüd ega lunastamist väärivat võlga eestlaste ees See võlg kuulub ühele minevikku vajunud kuritegelikule režiimile See süü lasub neil ametnikel kes selle kadunud riigi poliitikat Moskvas aga ka Tallinnas aastakümnete jooksul ellu viisid ega hoolinud seejuures inimeste eestlaste venelaste ukrainlaste lätlaste gruusialaste ega teiste arvamusest Nende otsuste alusel paisati miljoneid inimesi ühest Nõukogude Liidu osast teise mõtlemata sellise rahvaste rändamise tagajärgedele juurte läbilõikamisele ega rahvusliku identiteedi purustamisele Aga nende tagajärgedega tulebki paljudel riikidel sealhulgas Eestil praegu tegeleda See nagu teame on pikk ja keeruline vahel ka väga raske protsess Sellele töötatakse ka vastu End Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud riigile selgelt ei meeldi oma endiste alamate kasvamine iseseisva riigi teadlikeks ja vabadeks kodanikeks Selle asemel üritatakse neid hoida alamate staatuses hoida mineviku vangis kus väärastunud ideoloogia võimutses inimese üle Kus inimese elu ja tervis ei omanud väärtust kus üksikinimene oli riigi ja partei omand Vaba demokraatlik riik mis tugineb iga isiku valikuvabadusele vastutusele ja kodanikuühiskonnale ei kohtle oma kodanikke manipuleeritava ja näotu massina Mulle tundub et teistest rahvustest Eesti elanikud ei soovigi seesugust erikohtlemist mille piir patroneerimisega on õhkõrn Vaba inimene ei vaja eestkostet Pealegi süvendab erikohtlemine muukeelsete Eesti elanike hulgas seda teistsuguseks olemise või erinemise tunnet mis takistab saada samasuguseks valdava osaga Eesti elanikest Samasuguste väärtuste kandjaks Minu enda noorusaeg möödus Eestist kaugel Mulle olnuks alandav kui oleksin saanud oma rahvuse võõrapärase nime ja teistsuguse emakeele tõttu allahindlust keskkoolis või ülikoolis Vastupidi ehk just oma teistsugususe tõttu tahtsin olla ka koolis paremate hulgas See eeldas pingutamist ja enese tõestamist kehtestamist Lõimumist kui lubate samal ajal säilitades oma kultuurilist identiteeti Mul nagu ilmselt paljudel Eestis elavatel venelastel ja teiste rahvuste esindajatel oli pikkade aastate jooksul mitu identiteeti Elukohariigi oma ja rahvuslik identiteet Mõlemaga eriti rahvusliku identiteediga tuli tööd teha sest 1970ndate aastate noor eestlaskond ei jäänud kodunt kaugel eestlaseks enam peatse kodumaale naasmise ootuses Küll aga ei mäleta ma mingit teravat konflikti nende erinevate identiteetide vahel teisisõnu identiteedikriisi Ehk oli selle põhjuseks asjaolu et mõlema identiteedi aluseks olevad väärtused põhiosas kattusid Sügav usk vabasse demokraatlikku õigusriiki pigem ühendas neid identiteete Mistõttu oma isikliku näite varal söandangi soovitada et vaataksime edasises lõimumise töös vähem inimese rahvust ja emakeelt ning keskenduda just väärtustele millele tänapäevane Eesti ühiskond rajaneb Alustada võiks retoorikast On kummaline et iseseisvuse taastamise 18ndal aastal käibib keelepruugis jätkuvalt värdsõna muulane Valdavalt on see muulane kogu oma

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2469-vabariigi-president-konverentsil-erinevad-maelud-uehine-tulevik/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Läti Vabariigi 90. aastapäeva pidulikul tähistamisel Riias
    09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Läti Vabariigi 90 aastapäeva pidulikul tähistamisel Riias 18 11 2008 Austatud Läti Vabariigi president Armas Läti rahvas Täna on eriline päev ja see koht kõnet pidada on samuti eriline Pidupäevadel tuleb vaadata kaugele ja kõrgele Säilitades reaalsustunnet kuid samas ka valjult unistades paatoslikult kõneldes Siinsamas meie kohal Läti õhtutaeva all säravad Läti kolm kuulsat tähte mis on kestnud ka läbi kõige raskemate aegade Väga konkreetsed ja reaalsed aga samal ajal ka nii väga sümboolsed ja paljutähenduslikud Kui üks vabadussammas seisab kaua kui rahvas teda hindab ning austab siis kehastub ka kõige kõvem graniit ebamaiseks unistuseks Tundub nagu oleksid rahva lootused igatsused ja mõtted liitunud samba loojate visiooniga ja kivitahujate kätetööga Need loojad seal minevikus oskasid loota ja unistada ning meie kõik tunneme seda erilist hoovust minevikust tulevikku ka täna õhtul Me vaatame üles ja tunneme et oleme ühiselt osalised milleski suures mis kestab üle inimpõlvede ja üle inimeste argiste murede Mul

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2468-vabariigi-president-laeti-vabariigi-90-aastapaeeva-pidulikul-taehistamisel-riias/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive