archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva pidulikul kontserdil Jõhvi kontserdimajas
    olnud väga tundlikud kõige selle suhtes mida teised riigid ja rahvad Eestist arvavad Võrreldes praegusega olid need arvamused otse öeldes tühi tähi Paraku oleme nüüd olukorras kus üleilmselt niigi langenud usaldus on pea ainus mis võib hoida ja hoiab meie majandust püsti Säilitades Eesti vastu usaldust mis paljude riikide majanduste ja valuutade puhul on viimase aastaga lihtsalt haihtunud on meie jaoks esmatähtis hoida rahanduspoliitilist usutavust ja demokraatliku riigi toimimist Nendes riikides kus poliitikat tehakse tänavatel majanduses enam suurt midagi ei tehta Seda näeme ka tänases Euroopas Alternatiivide adumiseks peame vaatama oma piiridest kaugemale Siis veendume et need Ida Euroopa riigid kes pingutasid ja täitsid eurorahale ülemineku tingimused on praegu paremas seisus Kui mitte majanduslikult siis selles ikka et keegi ei kahtle nende valuutas Just see on säästnud noid riike täiendavatest raputustest olukorras kus majanduse alused kõiguvad kõikjal Kui Eesti valitsus laseb oma rumaluse või hoolimatuse tõttu käest võimaluse saada lähiaastatel endale seesama kindlustuspoliis tulevaste tagasilöökide vastu siis on see tulevikku silmas pidades palju tõsisem läbikukkumine kui mis tahes muu äpardus või valearvestus Riigieelarve puudujäägi hoidmine kolme protsendi all sisemajanduse kogutoodangust on riigi rahandusliku usalduse mõõt Ajal kus meid pannakse ühte patta riikidega kes on selle usalduse mõõdu minetanud on see hullema vältimiseks meie ainus kordan meie ainus võimalus Kui valitsus aga ütleb et lubatud eelarvepuudujäägist loodetakse kinni pidada kuid samal ajal tõstab tegelikult osa kulude määra siis on see silmakirjalik ja kujunenud olukorras täiesti lubamatu Sellistel aegadel ei ole pool rehkendust hea rehkendus Mu kallid kaasmaalased Eesti ees seisvad ohud ei ole ainult majanduslikud Vajadus teha karme ja kiireid otsuseid ei vabasta kedagi vastutusest säilitada Eesti demokraatlikku parlamentaarset riigikorda Majanduskriis ei saa peatada Eesti põhiseaduse kehtimist See et raha on vähem ei või tuua kaasa mingeid mööndusi otsuste läbipaistvuse suhtes Eelarve äsjasest vähendamisest parlamendis tegi Eesti valitsus oma usalduse seega edasise töövõime küsimuse Demokraatiale omane debatt aga jäi selgelt napiks pea olematuks Tõsi sellist kiir või õigemini hädamenetlust on kasutatud mujalgi Euroopas näiteks hiljuti Lätis Valitsused on keerulistes eelarveoludes ja põhimõttelistes küsimustes küsinud parlamendi usaldust ka varem Soomes Saksamaal ja mujal Kuid täna ja Eestis on täiesti möödapääsmatu et edasised arutelud riigieelarve ja sellega kaasnevate seadusemuudatuste teemal toimuksid ainult koos kõigi parlamendis esindatud jõududega Ma ootan et see debatt ka praeguste kärbete olemuse üle peetakse täies mahus ära siis kui asutakse ette valmistama järgmise aasta eelarvet See ei saa olema lihtne eelarve ei rahvale ega parlamendile pigem vastupidi Seejuures peab opositsioonile jääma võimalus kasutada kõiki parlamentaarsele riigile omaseid vahendeid oma seisukohtade tutvustamiseks ja kaitsmiseks Tunnistagem aga siiski et äsjases mahus eelarve vähendamine on Euroopa mõõtkavas küllaltki erakordne ja tegelikult ka julge otsus Ma kutsun valitsust edasistes eelarveotsustes jälgima sedasama mida ootan Riigikogult lähtuma ainult ja jäägitult sellest mida on vaja teha kriisi ajal See tähendab tingimusteta omaks võtmist et hoopis teistsuguses majandusolukorras antud 2007 aasta valimislubadused täna enam ei kehti Küsimus pole ju ümber jaotatava raha hulgas aegunud valimislubadustes või varasemates kokkulepetes Kaalul on ühiskonna usk et kõik otsused langetatakse õiglaselt Kaalul on parlamentaarse riigikorralduse usaldusväärsus Et keerulises olukorras tegeldakse

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2483-vabariigi-president-eesti-vabariigi-iseseisvuspaeeva-pidulikul-kontserdil-johvi-kontserdimajas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President riiklike teenetemärkide üleandmisel Kadrioru kunstimuuseumis
    võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President riiklike teenetemärkide üleandmisel Kadrioru kunstimuuseumis 23 02 2009 Lugupeetavad teenetemärkide kavalerid ja teie lähedased Riiklik teenetemärk on Eesti kõrgeim tunnustus oma kodanikele ja meie välismaa sõpradele See on väljapaistvaim tänu neile kes on meie riigi heaks teinud rohkem kui seda nõuaks vaid kutsetöö See on tänu pühendumise eneseteostuse ja vapruse eest Teie olete muutnud Eesti teoks andnud Eestile sisu Te olete jäänud kindlaks inimlikele väärtustele mõistnud et meil on vaja rohkem kokkukuulumistunnet üksteise murede märkamist ja rõõmudele kaasaelamist Mul on uhke tunne seista siin teie ees minu kaasmaalaste ja kaugemalt saabunud heade sõprade ees Te olete erineva tausta ja kogemusega nagu inimesed ikka Kuid teid kõiki ühendab hoolivus ümbritseva vastu ja soov seda paremaks muuta Märkamist ja

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2482-vabariigi-president-riiklike-teenetemaerkide-ueleandmisel-kadrioru-kunstimuuseumis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Linnade ja valdade päeval Viru hotelli konverentsikeskuses
    teadvat miks on see nii läinud Me saime väga kiiresti üsna rikkaks ja uskusime et nii see kõik jääbki Et riigieelarve jääbki suurenema 20 protsenti aastas et 15 protsendine palgakasv igal aastal ongi normaalne ja jätkusuutlik et iga kolme nelja aasta järel ongi mõistlik ja võimalik soetada endale varasemast suurem ja kallim auto Täna teame et see ei ole mõistlik et see ei ole võimalik Uue olukorraga kohanemine võtab aega Nagu professor Marju Lauristin on tabavalt öelnud pärast prassimist tulebki kannatada peavalu Üks on selge raskustest saame üle ühiselt pingutades vähemaga hakkama saades end kokku võttes ja kokku hoides Mitte aga üksteise suunas näpuga näidates ja süüdistades või käed rüpes minevikku taga nuttes Eesti valitsuskoalitsioon on juba töötanud välja negatiivse riigieelarve kavandi Jah seda võib kritiseerida mitme kandi pealt Ühtede meelest on lõigatud liiga vähe teiste hinnangul liiga palju ja valest kohast Aga algus on tehtud Koos teadmisega et 2010 aasta riigieelarve edukas ettevalmistamine eeldab eelarve koostamise protsessi muutust paljude seaduste ning ilmselt ka maksusüsteemi põhjalikku revisjoni Kui mõtleme Eesti 20 le viimasele aastale siis võiks tänane olukord ju meile päris tuttav olla Toona 1980ndate teises pooles oli Eesti rahval suur ja ühine projekt Eesti vabaks Kui see eesmärk sai täidetud siis algas kohe uus ettevõtmine Eesti Euroopa Liitu ja NATO sse Selle kõige nimel muutus Eesti täielikult ja väga kiiresti Vähemalt nende hinnangul kes näinud ühiskondade ümberkujundamise rõõme ja vaevu mujal maailmas Jättes kõrvale filosoofilist laadi küsimuse kas Eesti ongi selline projektipõhine ühiskond siis ei näe ma ühtki põhjust miks ei võiks meie kõigi järgmiseks suureks eesmärgiks või projektiks saada Eesti väljatoomine praegusest majanduskriisist tugevama ja ühtsemana Sellisena et oleksime tulevasteks ja paraku ka paratamatuteks majanduskriisideks paremini valmis Mu daamid ja härrad Nagu te kõik vahetult juba teate ei jäta valitsuse pakutav eelarvekärbe puutumata ka kohalike omavalitsuste eelarvet Riigikogule esitatud negatiivne eelarve tingib praegusel kujul ka omavalitsuste tasandusfondi vähenemise samuti vähendatakse omavalitsustesse laekuva üksikisiku tulumaksu protsenti linnadel ja valdadel tuleb oma tänavused kavad kriitilise ja ülimalt säästliku pilguga üle vaadata Mul ei ole riigipeana ei õigust ega teadmist et jagada teile täpseid juhtnööre selle kohta millest esmajoones peaksite oma kulutusi läbi vaadates loobuma Küll aga luban endale üldisemat laadi ja kaugeltki mitte originaalse tähelepaneku et vähem raha sunnib kõiki kuludega seotud otsuseid hoolikamalt kaaluma Ehk jäävad seetõttu lähemal ajal nii riigi kui omavalitsuse tasandil langetamata mõned otsused mis täna võivad küll tunduda õiged ja populaarsed kuid pikemas perspektiivis siiski mitte ilmtingimata vajalikud Juba sügisel on kohalike volikogude valimised Me mäletame veel hästi viimaseid valimiskampaaniaid seda rahajagamise pillerkaart kus lubati kõike juurde ja rohkem kõike vähemalt kahe või viiekordistada Igasse arvestatavasse linna pidi kerkima uus koolimaja staadion ujula või jäähall SPA dest ja muust ilusast kõnelemata Jah piiramatute võimaluste tingimustes võib ju tõesti ehitada teineteisest vaid mõneteistkümne kilomeetri kaugusel asuvatesse linnadesse tänapäevase staadioni Tänastes oludes on see aga paraku ilmselge priiskamine Seetõttu poleks ka midagi halba selles kui eelseisva nelja aasta jooksul ei lisandukski meie linnadesse valdadesse uusi ja erinevaid vaba aja veetmise keskusi Selle asemel tasuks üritada olemasolevaid käigus

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2481-vabariigi-president-linnade-ja-valdade-paeeval-viru-hotelli-konverentsikeskuses/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Tööandjate Keskliidu foorumil "Tuulelohe lend", Swissotel
    vastust veel ei leitud Ajutiselt aga väga oluliselt on kasvanud valitsuste roll maailma majanduses Kindlasti on praegu aga veel vara öelda kas see jääb nii ka siis kui kriis on möödas Me teame ajaloost et riigi suurenenud roll võib kesta aastakümneid Arvamusi kriisist välja tulemise lahenduste kohta on mitmesuguseid Aeg peab näitama milline neist on õige ja milline mitte Vähemalt see annab lootust et uue presidendi Barack Obama nõudmisel kahandas USA Kongress majanduse stimuleerimise paketis tublisti protektsionismina tõlgendatavaid meetmeid Ehk üleüldine protektsionism pole vähemalt veel täna reaalsus kuigi ohumärgid on õhus Ja mitte ainult Ameerika Ühendriikides seda on kõlanud ka mõnede Euroopa Liidu liidrite ütlemistes Väikesele ja avatud majandusele on protektsionism igal juhul kahjulik kui mitte isegi hukatuslik Seepärast on Eestilegi äärmiselt oluline vältida enesesse sulgumist ja seda sõltumata sellest kui palju või vähe meist endist sõltub Samal ajal peame küsima mis ei ole muutunud mis on jäänud kriisieelse ajaga võrreldes samaks Hiljutisel Arengufondi seminaril kõlas väide et vähegi pikema ettevaatava pilgu korral jääb Eesti puhul samaks vaid geograafiline asukoht Siiski oleksin väga ettevaatlik järeldama et kõik senised majanduse põhialused nii maailmas kui meil on ühe aastaga tundmatuseni muutunud Mu daamid ja härrad Õige mitmed Eesti ja ka teiste Kesk ja Ida Euroopa majanduse buumi tegurid on tänaseks ammendunud Mõned neist on osaliselt ka meie vastu pöördunud Lõppenud on Euroopa Liidu laienemisega kaasnenud kõrgendatud kasvu ootuse aeg Euroopa Liidu majanduse suurjõud tegelevad iseenese muredega Senised investeeringute ja laenuraha vood Kesk ja Ida Euroopa riikidesse on drastiliselt vähenenud Kõikjal napib usaldust Sellele vaatamata pole ühisturule tugineva kasvumudeli väärtus end ammendanud Pigem vastupidi Seda tõestab parimal viisil euroalaga liitunud Euroopa Liidu liikmesriikide oluliselt kindlam positsioon globaalses finantskriisis Seepärast jääb eurole üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmine kindlalt üheks Eesti lähiaastate rahandus ja eelarvepoliitika prioriteediks Kordan kindlasti jääb see prioriteediks Samal ajal eeldab maailma turgudel valitsev senisest palju rängem konkurents et hindaksime varasemaga võrreldes hoopis põhjalikumalt oma seesmiste ressursside kasutamist Selgemini kui kunagi varem mõistame nüüd et eduka majanduse üks keskseid aluseid on tasakaal Seda nii perekonna eelarve riigieelarve kui kogu majanduse tasandil Mitmeid aastaid kestnud buum nii meil kui mujal maailmas on toonud meid olukorda kus vajame majanduse tasakaalustamiseks tugevat ja otsustavat kulude kokkuhoidu väga paljudes valdkondades Halbadel aegadel ei saa enam endise kergusega tuleviku arvel elada Meie usalduskrediit on vähenenud Küll aga ei tähenda see et võimalused investeeringuteks peaksid ilmtingimata ja võrdselt kõigis valdkondades kokku kuivama Meie ülesanne on selekteerida need valdkonnad mis moodustavad Eesti tulevase edu aluse Eesti majanduse üks põhiprobleeme viimastel aastatel on olnud selles et tootlikkus on kasvanud palju aeglasemalt kui palgad ja hinnad Me peame aga mõistma et majanduse tasakaalustamist soodustavad sammud suured kulutuste kärped ja palgataseme alandamine ei lahenda iseenesest ühtegi majanduse põhiküsimust Kui tootlikkus ei kasva siis võib seesama probleem tagasi tulla Küsimus on vaid ajas Seetõttu ainult palga ja hinnataseme alandamine toob parimal juhul vaid ajutist edu Ilma tootlikkuse kasvuta sellest pikas perspektiivis palju abi ei ole Konkurentsivõime ei ole ainult hindade küsimus Mõelgem siinkohal ka sellele et Eesti erasektor investeeris 2007 aastal kinnisvarasse üle kümne

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2480-vabariigi-president-eesti-toeoeandjate-keskliidu-foorumil-qtuulelohe-lendq/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilvese sõnavõtu teesid Müncheni julgeolekukonverentsil
    pool debatile üldnimetuse all Out of area or out of business Me uskusime et kuna NATOl pole enam põhjust muretseda rahvusvaheliste konfliktide pärast Euroopas võib selle raison d etre edaspidi lähtuda valmidusest tegutseda väljaspool liikmesriikide piire Gruusia Vene sõda ning Euroopa Liidu lõplik leppimine selle sõja tulemustega mis kajastus otsuses kuulutada välja tabula rasa või siis status quo ante tähendab et me tunnistame paradigma muutust tunnistame põhimõtet et rahvusvahelisi piire Euroopas võib nüüdsest muuta ühepoolselt ja sõjalise jõu abil ilma et see tooks kaasa mingeid tagajärgi Kuidas edasi Euroopa Liidu ja NATO liberaalsed demokraatiad ei ole suutnud kokku leppida selles kuidas niisuguse uue tegelikkusega suhtestuda Oleme sellega lihtsalt leppinud Oleme omaks võtnud Hans Vaihingeri Philosophie des Als Ob just nagu filosoofia Me käitume just nagu poleks midagi juhtunud just nagu poleks midagi muutunud Venemaa omakorda on liikunud väljapoole paradigmat mitte üksnes seda muutes vaid ühtlasi leides et OSCE asemel tuleb luua uus julgeolekustruktuur sest vana enam ei toimi Gruusia Vene sõda olevat selgeti näidanud et olemasolevad kokkulepped ei toimi Ei toimi tõesti kuid kelle süül Kui laps lõhub meelega mänguasja et saada teistsugust ja suuremat tuleb meil otsustada kas me väärtustame niisugust käitumist Kui üks osapool sihiteadlikult rikub üht Euroopa julgeoleku kõige olulisemat põhimõtet ning kasutab sedasama rikkumist argumendina uue julgeolekuarhitektuuri loomise poolt võib meile ju andeks anda kui me seda päris puhta kullana ei võta Samuti tuleb meil küsida missugune struktuur see siis oleks mis astuks mittetoimiva OSCE asemele Kas see oleks OSCE ilma ODHIRita OSCE valimisi jälgiva vaatlusorganita mis annab aru selle kohta kas liikmesriikides toimuvad valmised on vabad ja õiglased Kas see olekski ainus erinevus Usun kindlasti et relvastuse kontroll peab jätkuma Relvastuse kontrolli kokkulepped on õiguslikud dokumendid need on tehnilised ning nende osas on võimalik kokku leppida nii liberaalsete demokraatiate kui ka autokraatlike ja despootlike režiimidega Relvastuse kontrollist jõuame väärtushinnaguteni ühiste väärtushinnaguteni Kui Venemaa ei saa läbi naabritega kes on vabanenud kommunismist ja otsustanud demokraatia kasuks siis on küsimus väärtushinnagutes Kui Gruusia ja Ukraina suhted Venemaaga halvenevad sellepärast et need riigid on valinud demokraatia tee siis on küsimus väärtushinnagutes Meile öeldakse et peaksime selle uue julgeolekustruktuuri küsimuses uskuma president Medvedevi sõnu Paljudele meist jääb siiski mõistatuseks missuguseid sõnu nimelt Venemaa president kuulutas Venemaaga piirnevad endised Nõukogude vabariigid Venemaa privilegeeritud huvi objektiks Kas meie demokraatlikus Läänes peame leppima sellega et mõne kunagi Nõukogude Liitu kuulunud riigi demokraatlik valik on vähem oluline kui tema naabri kõrgendatud huvid Kas demokraatliku valiku austamine puudutab üksnes neid kes juba Euroopa Liidu ja NATO klubisse kuuluvad Minu meelest on niisugune privilegeeritud huvidel põhinev Euroopa julgeolekuarhitektuur sedavõrd jämedalt vastuolus põhiliste väärtushinnangute ja eeldustega mis Lääne demokraatiaid seovad et nendele uutele struktuuridele lähenedes tuleb ilmutada erakordset ettevaatust Eelkõige tuleb tagasi pöörduda NATO tuumülesade alliansi kaitse juurde alles siis võime kaaluda teiste uute struktuuride loomist Teine olemuslik muutus Euroopa julgeolekusituatsioonis lähtub Gazpromi katkenud ja äsja taastunud gaasitarnetest Ukrainale Pärast seda kui ulatuslikku gaasitarnetega manipuleerimist oli aastal 2006 samuti Ukrainas esimest korda kasutatud välispoliitilistel eesmärkidel kinnitati meile et tegu on ühekordse nähtusega Mille tunnistajateks me nüüd

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2479-president-ilvese-sonavotu-teesid-muencheni-julgeolekukonverentsil/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Tartu rahulepingu 89. aastapäeva pidulikul kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis
    Sealsed töötajad on sunnitud minema sundpuhkusele Olgu see vaid üks näide selle kohta kuidas osalemine globaalses majanduses Eestit mõjutab Kui meie ekspordi peamisi sihtriike Rootsit ja Soomet aga ka Saksamaad ja Venemaad tabavad raskused siis on raskustes ka Eesti Eesti majandusele on eksport erakordse tähtsusega Oma väiksuse tõttu ei piisa meil hakkama saamiseks pelgalt oma siseturu stimuleerimisest Me peame müüma oma kaupu ja teenuseid Eestist välja Kui me seda ei suuda siis kahaneb ettevõtlus ja suureneb tööpuudus Riigieelarves hakkab nappima raha See ongi meie seis 2 veebruaril aastal 2009 Võluvitsa meil pole Nagu polnud imerelva ka meile vabaduse toonud esiisadel Aga neil oli tarkus ja tahe neil olid unistused Täpselt nii peame ka täna oma raskustele silma vaatama Me ei või minna paanikasse ega hakata spekuleerima näiteks Eesti krooni kursi muutmise üle Sest see ei ole lahendus See ei aita mitte kellelgi ei inimesel firmal ega kokkuvõttes ka riigil ees seisvaid probleeme lahendada Pigem vastupidi me mängime oma usaldusväärsusega ja me hirmutame nii rahvast Sellised spekulatsioonid on täiesti vastutustundetud Selle asemel peame oma võimalused targalt üle vaatama me peame kokku hoidma ja kokkuhoidlikumalt majandama Ennekõike peavad aga kõik eelkõige valitsus ja parlament aga ka iga firma iga pere ja iga üksikisik tunnetama oma isiklikku ja ametikoha järgset vastutust Kui nii toimime saame kindlasti hakkama Täpselt nii nagu oleme varem toime tulnud palju hullemate katsumustega Mu daamid ja härrad Teine suur ja minu hinnangul põhimõtteline muutus meie väliskeskkonnas leidis möödunud aastal aset meie julgeolekuruumis Selgus et Euroopas on võimalik muuta riikide piire sõjalise jõuga Loomulikult käib jutt Gruusia Vene sõjast Kogu külma sõja järgne turvatunne mida ka Eesti on nautinud sai mullu augustis ränga tagasilöögi Tõsi Eesti on Gruusiaga võrreldes teistsuguses olukorras Oleme NATOs oleme Euroopa Liidus Meil on tugevad ja usaldusväärsed liitlased On äärmiselt vähetõenäoline et Eestiga saaks midagi seesugust juhtuda Küll on meil aga põhjust olla ettevaatlik See agressioon on mitmes mõjukas pealinnas tänaseks niisama hästi kui alla neelatud ja andestatud Seejuures võeti kahetsusväärselt vähe kuulda Euroopa Liidu mitme liikmesriigi vastuväiteid Huvisfääridesse või vastutussfääridesse jagatud Euroopa kuulub eelmistesse sajanditesse See võttis mitmelt riigilt iseseisvuse ning kehtestas paljudes maades võõra diktaadi Külma sõja järgset 21 sajandi Euroopat mille moraalse tuumiku moodustab Euroopa Liit ei saa jagada mõjusfäärideks Sellega ei saa nõustuda olgugi et meie naaber seda jätkuvalt tahab Just seepärast suhtume me ettevaatusega Venemaa ettepanekusse luua Euroopas uus julgeolekuorganisatsioon sest Moskva sõnul vana struktuur väidetavasti enam ei tööta mille tõestuseks olevat toosama Gruusia sõda Ei tööta jah aga miks Kas sellepärast et Venemaal on oma naabrite suhtes priviligeeritud huvid Kui vastaksime jaatavalt siis võtaksime omaks et osa riikide demokraatlikult tehtud valik on kuidagi teisejärguline võrreldes Venemaa huvidega Välispoliitika balansseerib alati väärtuste ja huvide vahel Ma olen jätkuvalt veendunud et just Eesti huvides on taastada mullusele augustile eelnenud põhimõtted Agressioonile pole õigustust ega andestust sest see tallab jalge alla kõik tõekspidamised demokraatlikust maailmast Me peame jätkuvalt kaitsma positsiooni et erimeelsusi lahendatakse diplomaatia mitte aga sõjaväe abil Mu daamid ja härrad 2004 aastal Euroopa Liitu astunud riikide aktiivne osalemine ühise poliitika kujundamises

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2477-vabariigi-president-tartu-rahulepingu-89-aastapaeeva-pidulikul-kontsert-aktusel-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • rahulepingu 89 aastapäeva pidulikul kontsert aktusel Estonia kontserdisaalis 02 02 2009 Meediaga seotud artiklid Vabariigi President Tartu rahulepingu 89 aastapäeva pidulikul kontsert aktusel Estonia kontserdisaalis President Ilves Tartu rahulepingu 89

    Original URL path: https://president.ee/et/video/collection_id-2006.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President keelefoorumil
    2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President keelefoorumil 21 01 2009 Mu daamid ja härrad kallid hea eesti keele sõbrad Meie luuletaja Juhan Liiv on kord öelnud minu erakond on eesti keel Ja tõesti ajal mil maailm ühtaegu globaliseerub kuid ühiskond seevastu killustub kus erakondlikkusest on saanud lõhestumise sünonüüm on eesti keel tõesti see tegur mis meid kui põlisrahvast kõikjal maailmas ühendab Eesti keel on olnud see oskus meie olemise pärisosa mis on aidanud meil alles jääda Kõigi raskuste ja tagasilöökide kiuste Mõnel rahval on selleks usk mõnel teisel territoorium kolmandal mõni väärtus või ideaal Eestlaste koosolemise eestlaseks olemise tsement on eesti keel Kui me räägime keele arengust siis pinnapealse ja seetõttu asjatundmatu käsitlusviisi tõttu nähakse vägagi tihti selle arenemise varjukülgi toorlaenusid teistest keeltest mis omasõnu välja tõrjuvad lohakat ja väära süntaksit kantseliitlikke värdvorme mis korrutamise juhtudel leiavad tee ka tavakeelde Jah need probleemid on tuttavad igale keelele väikesele ja suurele Täpselt niisamuti inglise keelekeskkonna kaitsjad keele mures inglise keele vaesumise ja risustamise pärast Prantslastel näiteks on loodud riiklikud institutsioonid akadeemiad mis kehtestavad reegleid sõnade kasutuskõlblikkuse kohta Aga samas peame teadma et võrreldes ajaga mil William Shakespeare kirjutas oma surematud näidendid ja sonetid on inglise kirjakeeles praegu neli korda rohkem sõnu Nagu teame sedagi et enne Shakespeare i oli neid sõnu veelgi vähem see tähendab et ta ise oma loominguga rikastas inglise keelt Ja me vist keegi ei tea kuipalju rohkem on täna eestikeelseid sõnu võrreldes ajaga kui Johann Voldemar Jannsen ajalehe abil maarahvale maailma asju võttis selgitada Ka keeles kehtib põhimõte mille loodusteadlane Charles Darwin sõnastas juba 150 aastat tagasi pikaealisuse tagab vaid kohanemisvõime Eesti keel on pikaealine järelikult on suutnud alati kohaneda Mul pole andmeid ega kahtlusi et see ei võiks samamoodi jätkuda Eesti keele kohanemisse andsid oma märkimisväärse ja positiivse panuse Johannes Voldemar Veski ja Johannes Aavik Vabaduse olud tekitasid vajaduse olla kultuurrahvas ka keeles Ja keel kohanes selle vajadusega Käesolev aasta on innovatsiooniaasta Ma loodan väga et see laieneb ka meie keelele Kui võrdleme meie viimast 17 vabaduse aastat siis tahaks küsida kus on meie keeleuuendused Jah palju räägitakse keele risustamisest aga võib olla see tuleb sellest et me ise oma keelt vajalikul määral ei uuenda ning seetõttu meil ei jäägi muud üle kui laenata Ja vist seetõttu ongi meil täna sõnad nagu mobla ja läpakas Vaatame nende mõistete täpsust mida Veski ja Aavik tõid meie keelde Kui lugesin 30 aastat tagasi Paul Saagpaku sõnastiku sissejuhatust siis oli seal loend Aaviku loodud sõnadest See tundus uskumatu et neid sõnu varem polnudki Ja ometi olid nood uudissõnad tolleks ajaks vaid pool sajandit vanad Me ei kujuta täna oma keelt ettegi sõnadeta ulm laip relv mõrv roim sark otstarbekas kolp malbe leebe siiras sulnis nõme morn taunima reetma naasma evima väisama nentima liibuma veenma hetk Veski omalt poolt lisas muu hulgas mälestis ehitis loendamatu parandamatu Mõelgem ka sellele et toona käis keeleuuendajate vahel ka äge vaidlus

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2476-vabariigi-president-keelefoorumil/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive