archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Eesti-Läti äriseminaril
    06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Eesti Läti äriseminaril 08 04 2009 Härra president daamid ja härrad Mul on hea meel tervitada teid Eesti ja Läti kaubanduskodade korraldatud Eesti Läti äriseminari avamisel Meie koosolemine leiab aset ajal mis on raske nii terve maailma kui ka meie riikide majandusele Oleme kõik praegustest probleemidest teadlikud seetõttu ei hakka ma nendesse süvenema ja püüan pigem heita pilgu tulevikku Läti ja Eesti vastastikused huvid on suuremad kui meie geograafilise läheduse ja 20 sajandi ühise ajaloo põhjal võiks arvata Läti on Eesti jaoks suuruselt neljas kaubanduspartner nii ekspordi kui ka impordi vallas mis moodustavad 9 10 meie kogukaubandusest Peale selle on Läti siiani olnud ka kõige populaarsem sihtkoht Eesti investorite jaoks Usun et meie niigi tugevalt põimunud majandussidemed tihenevad tulevikus veelgi sest vabatahtlik isolatsioon ja protektsionistlik poliitika teeks väikestele avatud majandusega riikidele vaid kahju Sama kehtib ka terve Euroopa Liidu kohta sest üleilmses majanduses kus tegutsevad sellised jõud nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid ei saa isegi suurimad Euroopa majandusriigid endale protektsionismi lubada See on üks põhjuseid miks Euroopa Liit on rajatud kaupade ja teenuste vabale liikumisele Tulles tagasi Eesti ja Läti juurde näeme kindlaid valdkondi kus meie koostöö peaks olema tugevam Sellised valdkonnad on energeetika julgeolek infrastruktuuri arendamine sealhulgas sellised tähtsad teed nagu Via Baltica ja Rail Baltica ning siiani piisavalt välja arendamata teedevõrgustik meie lõunapiiri ja Läti põhjapiiri ääres keskkond jne Kõik need toetavad meie ühist tegutsemist annavad koos Euroopa Liiduga meile võimaluse parandada eestlaste ja lätlaste elukvaliteeti ning pehmendada meid praegu tabanud languse mõju Euroopa Liidu Läänemere

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2492-vabariigi-president-eesti-laeti-aeriseminaril/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Läti Vabariigi presidendi ja pr Lilita Zatlere auks
    Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Läti Vabariigi presidendi ja pr Lilita Zatlere auks 07 04 2009 Härra President Proua Zatlere Ekstsellentsid daamid ja härrad Mul on väga hea meel et me oleme täna siin koos Läti presidendi riigivisiidi puhul Me kohtume härra presidendiga sageli sest tänapäeva poliitiline elu on dünaamiline ega sarnane aegadele mil teineteise juurde jõuti harva ja peamine liiklusvahend oli tõld Me kohtume mitmesugustes olukordades küll dramaatilistes ja üliametlikes küll sõbralikes ja kodustes Võõrustades teid härra president on eriti meeldiv et saame kergesti ühendada need kaks poolust ametliku pidulikkuse ja sõbraliku kodususe Mitte kõigiga ei oleks see võimalik Eesti ja Läti sarnast saatust mitmesuguseid ajaloolisi ühisjuuri ja tänaseid ühiseid huvisid ei pea me omavahel üksteisele selgitama Me teame et seda on palju mis meid ühendab Me teame et meie naabrus ja meie sõprus ulatuvad üle aegade Kõikidel praegustel poliitikute kohtumistel räägitakse majandusest raskest majandusolukorrast Üks mu tuttav parandab siinkohal alati ja ütleb et raske on tõsta põllul kive olukorrad on mitte rasked vaid keerulised Tõsi riikide juhtpoliitikud peavad ikka endale aru andma milliseid väljendeid nad kasutavad ja millise emotsionaalse laengu nad rahvale annavad kas positiivse või negatiivse Majanduse olukord on keerukas kuid keeruliste probleemide lahendamiseks on inimesel aju ja süda Keerulised olukorrad näitavad eriti selgelt et juhtimine

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2490-vabariigi-president-riiklikul-ohtusoeoegil-laeti-vabariigi-presidendi-ja-pr-lilita-zatlere-auks/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Kõrgema Sõjakooli asutamise 90. aastapäevale pühendatud aktusel
    Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne ÜRO Peaassamblee 67 istungjärgul ÜRO peakorteris New Yorgis 26 september 2012 Reset Vabariigi President Kõrgema Sõjakooli asutamise 90 aastapäevale pühendatud aktusel 03 04 2009 Austatav kolonel Ermus lugupeetavad ohvitserid ja kadetid head külalised ja sõbrad Täna 90 aastat tagasi allkirjastas tollane sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner päevakäsu number 125 Selle käskkirjaga pandi alus noore riigi süsteemsele ohvitseride koolitusele Sellega loodi Eesti Vabariigi Sõjakool Olen veendunud et haritud ja energiline ohvitserkond on iga armee võitlusvalmiduse alus Just väikeriigi sõjaväes on sõjaväelaste haritus ja ettevalmistus määrava tähtsusega Tuleb meil ju paratamatult piiratud kvantiteet kompenseerida sõjakunsti kvaliteediga Väikeriik ja selle kaitsevägi saavad edukad olla vaid juhul kui nad põhinevad demokraatlikel väärtustel Aprillis 1919 sõjakooli avamisel ütles kindral Laidoner et meie kaitsevägi peab olema demokraatliku riigi rahvavägi mille kindlus tugineb vastastikusele sõbralikkusele ja üksteisemõistmisele Kindrali selle seisukohaga saab vaid nõustuda Enne meie omariikluse kaotust ja Teist maailmasõda lõpetas sõjakooli kokku veidi alla tuhande kaadriohvitseri Järgnevad aastad käisid nendega halastamatult ümber Iga kolmas neist hukkus Suurem osa neist tapeti stalinliku Nõukogude Liidu või natsliku Saksamaa okupatsioonivõimude poolt Osad surid vangilaagrites Ja hoopis väiksem osa jättis elu sõjamehe kombel lahinguväljal Mälestagem tänasel pidupäeval ka neid ohvitsere Head kuulajad Täna on paslik ka rääkida sellest kuidas me saame õpetada ja kasvatada haritud ohvitsere Nagu teate kiitis valitsus hiljuti heaks sõjalise riigikaitse arengukava Selle järgi vajame igal aastal juurde umbes 100 uut ohvitseri Praegu suudaks sõjakool ette valmistada sellest umbes poole Paraku aga koosnevad sõjakooli viimaste aastate lennud vaid napist veerandsajast kadetist Siin on tõsised käärid Me peame mõtlema kuidas olukorda parandada Saja sõjakooli lõpetajani jõudmine igal aastal on keeruline ja pikk protsess Vahepeal tuleb puudujääki kompenseerida heas koostöös tsiviilõppeasutustega Riik võiks toetada eriala omandavat inimest rahaliselt ja vastutasuks sõlmib sõjalised teadmised omandanud tudeng hiljem mõneks ajaks kaitseväega lepingu See kõlab paljudele

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2489-vabariigi-president-korgema-sojakooli-asutamise-90aastapaeevale-puehendatud-aktusel/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi tervitus Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu sümpoosionil “Väliseestlaste minevik, olevik ja tulevik”
    kaasmaalased Mul on ülimalt hea meel tervitada esmakordselt kodusel pinnal kogunevat Ülemaailmset Eesti Kesknõukogu Teie enam kui pool sajandit tagasi asutatud organisatsioon etendas aastakümneid keskset rolli väljaspool kodumaad elavate eestlaste koostöö korraldamisel See töö nagu pea kõigi pagulasorganisatsioonide töö oli ülimalt edukas Me ei saa kuidagi mõõta ammugi rahasse ümber arvestada seda tuge mida Rootsis Kanadas Ameerika Ühendriikides ja mujal elavad eestlased osutasid pea poole sajandi vältel oma ikestatud kodumaale jäänud sugulastele ja tuttavatele Vaid alles nüüd kui oleme pikemat aega taas osalenud maailma poliitika mõjutamisel mõistame meiegi kui palju rasket lobby tööd oli vaja läbi aastate teha säilitamaks mittetunnustamispoliitikat Läänes või mõjutada CSCE Helsingi konverentsi lõppakti et kinnistades Euroopa piire ei tunnustata Balti riikide annekteerimist jne See oli pidev võitlus ja teie olite kogu aeg võitluse eesliinil Me ei saa alahinnata organisatsioonide ja üksikisikute tööd Eesti iseseisvuse taastamisel Seepärast ongi Eesti riik tänulik kõigile neile meestele ja naistele kes tulid 1980 aastate lõpus ja 1990 aastate alguses appi riiki uuesti üles ehitama Eesti kirikud ja koolid lastelaagrid ja laulukoorid suvekodud pühapäevakoolid skaudid ja gaidid veteranide Eesti maakondade oma asumaa piirkondlikud teadlaste ja muud seltsid kõigis neis on aastakümneid hoitud elus eesti keelt ja eesti meelt Seda kõike on raskuste ja aja kiuste edasi antud järjest noorematele põlvkondadele Ent nagu me teame 1991 aasta augustis realiseerus kõigi eestlaste unistus me saime taas iseseisvaks Me saime taastada oma põhiseadusliku korra Me saime vabaks vene vägedest Saime suveräänseks ja demokraatlikuks riigiks Nüüd on Eesti juba varsti 20 aastat uuesti vaba Ja mitte ainult Oleme nii NATO kui ka Euroopa Liidu täisliikmed millest paljud ei suutnud unistadagi Me näeme tagantjärele tarkusega ka et Eesti asi pole pelgalt iseseisvus Maailmas on palju iseseisvaid riike Eesti asi on ikka olla liberaalne demokraatlik Euroopa riik riik mis on rajatud vabadusele läänelikele väärtustele ja õigusriigi alusmõttele Kui me vaatame ringi ja näeme mis on juhtunud õige mitme Nõukogude Liidu või kommunistide poolt anastet ja ikestet rahvaga siis me näeme ka et pelgalt iseseisvusest ei piisa Eesti väljakutsed õigemini eestlaste väljakutsed on praegu hoopis teistsugused kui 20 või 30 või 60 aastat tagasi Seega on muutunud ka väljaspool Eestit elavate eestlaste ja eestlaste organisatsioonide ülesanded ja missioon Kes näiteks oleks paguluse poolsajandi vältel ette kujutanud et aastal 2009 elab suurim väljaspool kodu Eestit paiknev eesti keelt kõnelev kogukond üle 33 000 inimese Soomes aga mitte Rootsis Kanadas või USAs Kes oleks arvanud et Eesti riigil tuleb rahastada Eesti koole Petseris ja Riias Et Brüsselis elab üle tuhande eestlase ja nende lapsed saavad Euroopa Liidu koolis eesti keeles haridust või et algharidust saab eesti keeles kahes koolis Helsingis Sestap ei arva ma et pärast iseseisvuse taastamist on kadunud mujal maailmas tegutsevate Eesti organisatsioonide olemise peamine ja kooshoidev mõte Pigem on ta teistsuguseks muutunud Mu daamid ja härrad head sõbrad Vabadus on kätte saadud aga eestlase laiem olemuslik ehk eksistentsiaalne küsimus jääb ikka meid vaevama ja kummitama et eestlane elagu ta kodumaal või kodunt kaugel kannaks edasi meie meelt ja meie keelt Et ta hoiaks elus seda maailma seda kultuuri

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2488-vabariigi-presidendi-tervitus-uelemaailmse-eesti-kesknoukogu-suempoosionil-vaeliseestlaste-minevik-olevik-ja-tulevik/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President president Lennart Meri konverentsi avamisel Estonia kontserdisaalis
    06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President president Lennart Meri konverentsi avamisel Estonia kontserdisaalis 29 03 2009 Austatav proua Helle Meri Mu daamid ja härrad Head sõbrad Me oleme täna kogunenud siia avama juba traditsiooniks saanud Lennart Meri konverentsi kus arutame järgnevatel päevadel Euroopat ja maailma puudutavaid välis ja julgeolekupoliitika võtmeküsimusi Täna oleks meie konverentsi vaimne patroon suur eurooplane ja iseseisvuse taastanud Eesti esimene president Lennart Meri saanud 80 aastaseks Lubage mul seetõttu puudutada paari sõnaga president Meri tähendust Eesti poliitika eeslaval kus tal oli täita peaosa ligi viieteistkümne aasta vältel Need viisteist aastat aga viisidki Eesti sinna kus me täna oleme demokraatliku õigusriigina Euroopa Liidus ja NATO s Aga mõelgem korraks end tagasi murranguliste 1980ndate aastate lõppu Kõik ei pruukinuks üldsegi minna nii nagu paljud täna justkui iseenesestmõistetavaks peavad Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvuse taastamist ei peetud siis Läänes teps mitte vajalikuks Pigem vastupidi kuivõrd perestroika oli Lääne suurriikide meelest kuni 1991 aasta augustini üldse parim asi mis pärast Teist maailmasõda siinpool raudset eesriiet juhtuda sai siis tõlgendati ka Balti riikide katseid end Nõukogude impeeriumist lahti rebida kui paadi kõigutamist või kauaoodatud idülli rikkumist Ilma usutava veenva ja ennekõike erudeeritud eestkõnelejata poleks meie vabadustahe suutnud end kuuldavaks veel vähem mõistetavaks teha Meid poleks ehk jutulegi võetud Sarnaselt Lech Walesaga Poolas ja Vaclav Haveliga Tshehhis sai Balti riikide iseseisvuspüüde kõneisikuks just Lennart Meri Teda ei õnnestunud vältida ja tõrjuda sest ta oli targem ja nutikam kui paljud tema väitluskaaslased Läänes Ta tundis end rahvusvahelise diplomaatia salavetes vana kalana ta kasutas oskuslikult oma mitme võõrkeele veatut oskust Lennart Meri kehastas rabavat kontrasti kõigile teistele endistest liiduvabariikidest pärit nn diplomaatidele ja välispoliitikutele Nood väsitasid kuulajate kõrvu halvas inglise

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2486-vabariigi-president-president-lennart-meri-konverentsi-avamisel-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Tallinna lennujaamale Lennart Meri nime andmise tseremoonial
    Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Tallinna lennujaamale Lennart Meri nime andmise tseremoonial 29 03 2009 Head sõbrad Demokraatlik riik näitab oma valikuid austab oma väärtusi ja otsib viisi kuidas neid väärtusi näidata Üks viis selleks on austada neid väärtusi kehastanud inimesi Me ehk pole seda piisavalt palju teinud kuid täna me muudame seda hoiakut Mul on selle üle tõesti hea meel Me oleme võib olla suhtunud kuidagi kõhklevalt sellesse et oma suurkujusid jäädvustada kohanimedega Me teame kõik miks see on nii 50 aasta vältel pandi kõikvõimalikke nimesid kohtadele millel oli väga vähe pistmist nende nimedega Nimedega millel oli väga vähe pistmist Eestiga ning mõnel juhul

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2487-vabariigi-president-tallinna-lennujaamale-lennart-meri-nime-andmise-tseremoonial/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President märtsiküüditamise 60. aastapäeva mälestuskonverentsil Okupatsioonide muuseumis Tallinnas
    umbisikulise stiihia asemel rääkima inimeste sihilikust tegevusest pole mu eesmärk süüdlasi kohtupinki tirida Enamasti on kurjategijad surnud nagu ka nende ohvrid Ka kõige noorematest märtsiküüditamise üle elanutest on saamas pensionärid Ma toonitan konkreetsete süüdlaste teemat vaid selleks et küsida kuidas see oli võimalik ja kas sellel on mingit pistmist tänapäevaga mil kuuleme idast läänest ja meie endigi seast et miks me oma lähiminevikust nii palju üldse räägime Tegelikult küsin ma sama mida küsiti sakslaste kohta kes vaatamata oma panusele Euroopa ja maailma kõrg kultuuri suutsid 20 sajandi esimeses pooles ikkagi korda saata kujuteldamatuid metsikusi Kuidas oli see võimalik Või teisiti ja meile lähemalt kõlaks seesama küsimus umbes selliselt kuidas läks nii et ühest ja sealtsamast Eesti perekonnast sirgus nii iseseisvuse taastanud Eesti esimene president kui ka tuntud märtsiküüditaja Mu daamid ja härrad Seniks aga vaadakem tõele näkku eesti rahvas pole oma tragöödiatest üle saanud Paljud ei taha mäletada õudusi mis nendega tehti nagu selgub Imbi Paju valusast raamatust Tõrjutud mälestused See on nende õigus Aga õigus minevikku unustada puudub neil keda tragöödia vahetult puutumata jättis Ja neil kes täna küüditamist kas eitavad või õigustavad Samuti neil Eestist väljas kes kutsuvad meid minevikku unustama Mina küsin neilt vastu kes on andnud teile õiguse kirjutada kuriteo ohvrile ette kuidas oma tragöödiaga toime tulla Samas kui teistel puudub moraalne õigus meie valusat minevikku maha salata siis meil eestlastel ja teistel Eesti põliselanikel lasub kohustus oma tragöödiaga ise toime tulla Vaid meie endi ees seisab ülesanne oma hingehaavad parandada ja minevikus meie kallal toime pandud ebaõiglusest üle saada Tõsi mõista me seda mõttetu ideoloogia nimel korda saadetud ülekohut ei saa Täpselt nii nagu ei mõista ükski pere või üksikisik miks just neist sai kuriteo ohver Aga me peame talletama ja hoidma oma ajaloolist mälu Kõige lihtsam viis selleks on mälestusi kirja panna ja saata need Eesti Kirjandusmuuseumi Arvestades küüditatute kõrget iga kutsun nooremaid sugulasi oma vanaemade ja isadega rääkima nende juttu salvestama Me peame seda tööd tegema Peame seda tegema et vältida rahvuslikku mäluauku Me vajame seda kui tõendusmaterjali nende vastu kes küüditamist eitavad või naeruvääristavad Ja nende vastu kelle meelest maalivad nood valusad ja tõrjutud mälestused okupatsioonist justkui liiga sünge pildi kelle meelest heidab see varju nende endi komparteilisele minevikule tõstab ebameeldivaid küsimusi eetikast või justkui takistab äritegemist meie naaberriigiga Me peaksime teada saama iga viimse kui vangistatu ja küüditatu saatuse Samuti me peaksime ilma viha ja eelarvamuseta välja selgitama need kes kuritegusid toime panid Ka siis kui neid pole enam elavate hulgas Vaid sel juhul jõuame ehk jälile ka sellele mis ajas inimesi selliseid kuritegusid sooritama Sest tegelikult kõik need kes eitavad pisendavad või sulevad silmi ja kõrvu selle ees mis siin toime pandi nad kardavad Nad kardavad tõtt Sest siis vajuvad kokku müüdid siis kaob alus nende eneseõigustuselt Mõelgem sellele miks käiakse eestlaste vastu välja süüdistus väidetavast fašismi meelsusest just siis kui meie räägime küüditamisest Nad kardavad tõtt nagu natsid kes tegelikult teadsid mida nad tegid ja üritasid meeleheitlikult hävitada tõendeid oma kuritegude kohta Nad kardavad tõtt nagu holokausti eitajad Tõde

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2485-vabariigi-president-maertsikueueditamise-60-aastapaeeva-maelestuskonverentsil-okupatsioonide-muuseumis-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti inimarengu aruande 2008 esitlusel Kumus
    2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Eesti inimarengu aruande 2008 esitlusel Kumus 09 03 2009 Mu daamid ja härrad head sõbrad Olen enamiku oma mõtetest seoses täna esitletava aruandega ära kirjutanud teose eessõnasse Seetõttu alustan tänusõnadega kogumiku koostajatele eriti peatoimetaja professor Marju Lauristinile samuti Eesti Koostöö Kogule kes on juba kolmandat aastat järjest olnud selle aruande tegemise eestvedajaks ja rahastajaks Õigemini kui täpne olla selle töö on kinni maksnud Eesti maksumaksja Aga miks peakski see teisiti olema või kuidas saakski see teisiti olla et just Eesti maksumaksja tunneb huvi selle vastu kuidas meil läheb Selles kogumikus sisalduvad järeldused muidugi eeldusel et neist õpitakse ja neid järgitakse tulevad kasuks just nendele samadele Eesti maksumaksjatele kogu Eesti rahvale Praegu elame ajal kus otsime ühiselt vastust küsimusele kuidas edasi Eesti majanduse kasvukõver on võtnud suuna alla Tööpuudus suureneb Ettevõtjatel on väga rasked ajad Riigieelarve kulutusi tõmmatakse koomale Eesti ühiskonna tegelik tugevus pannakse just praegu proovile Meil tuleb kõige lähemas tulevikus sisuliselt juba täna leida vastus kõige põletavamale küsimusele kuidas sisendame kindlustunnet neisse kes on jäänud majanduskriisi tõttu tööta ja stabiilse sissetulekuta Neid nagu väidab kõige värskem statistika on ligi 50 000 inimest Mustemate prognooside järgi võib töötute arv praegusega võrreldes kahekordistuda ehk Eestist võib saada riik kus tööpuudus on 15 ja 20 protsendi vahel Kordan see on kõige mustem prognoos mida saame ehk vältida kui ühiselt lahendustele mõtleme ja pingutame Tööpuudus on lisaks majanduslikule probleemile ennekõike sotsiaalne probleem Eesti peab tegema kõik endast oleneva et tööelust kõrvale jäänud saaksid end võimalikult kiiresti taas tunda kaasatuna ja väärtuslike ühiskonna

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2484-vabariigi-president-eesti-inimarengu-aruande-2008-esitlusel-kumus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive