archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Vabadussõja võidusamba avamisel Tallinnas Vabaduse väljakul
    31 12 2013 President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2013 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2013 10 12 2013 President Toomas Hendrik Ilvese kõne demokraatiaorganisatsiooni NDI 30 aastapäeva auhinnadineel Washingtonis 10 detsembril 2013 27 11 2013 Vabariigi President konverentsil Eesti kui väikeriik Tallinnas 27 novembril 2013 17 10 2013 President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne üleeuroopalisele transpordivõrgule pühendatud päevade vastvõtul Tallinnas 17 oktoobril 2013 10 10 2013 Vabariigi President Keelefoorumil 10 oktoobril 2013 Tallinnas 26 09 2013 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt ÜRO 68 peaassamblee üldarutelul 25 september 2013 09 09 2013 Vabariigi President Riigikogus 9 septembril 2013 01 09 2013 President Toomas Hendrik Ilvese tervitus algava kooliaasta puhul 30 08 2013 Ameerika Ühendriikide Eesti Vabariigi Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi ühisavaldus USA Balti presidentide tippkohtumisel Washingtonis Valges Majas 30 augustil 2013 Reset Vabariigi President Vabadussõja võidusamba avamisel Tallinnas Vabaduse väljakul 22 06 2009 Hea Eesti rahvas Kümnekonna päeva pärast pühitseme 140 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost mida me peame oma rahvuskultuuri kõrgsündmuseks Me aga unustame sageli või ei teagi seda et see esimene laulupidu aastal 1869 tähistas me pärisorjusest vabastamise 50 juubelit See tähendab et veel 190 aastat tagasi olime orjad Olime pärisorjad otseses mõttes Priius nagu me tollal nimetasime orjusest pääsemist oli eestlase esimene samm vabaks saamise teel Ja see tee oli sajandist pikem Sel teel oli valus käia Veel eelmise sajandi alguses puudus meil vabadus Vabadus ütelda kirjutada ja laulda seda mille järgi hing kisendas Puudus õigus saada emakeeles haridust ja ise valida oma valitsust Polnud lubatud mõtelda mida tahtsime Puudus õigus elada täisväärtuslikult oma keeles Nende täna nii loomulikuna näivate vabaduste eest pidid me esivanemad võitlema Nad pidid minema sõtta nad pidid surema ja haavata saama Nad päästsid 90 aastat tagasi Võnnus ja pool aastat hiljem idarindel Eesti rahva Nad võitsid meile

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2507-vabariigi-president-vabadussoja-voidusamba-avamisel-tallinnas-vabaduse-vaeljakul/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Eesti lipu pühitsemise 125. sünnipäeva rahvapeol Otepääl
    Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Eesti lipu pühitsemise 125 sünnipäeva rahvapeol Otepääl 05 06 2009 Kallid sõbrad head kaasmaalased ja mõttekaaslased üle maailma Täna oleme tulnud meie sinimustvalge lipu sünnipäevale üle terve Eesti Meid on nii siin Otepääl eriti aga meie kõigi ühistes mõtetes taas väga väga palju See toob silme ette kroonikafilmi kaadrid 1934 aastast mil tähistati lipu 50 sünnipäeva Aga kontekst on täna teine Siis ei pidutsetud täielike põhiseaduslike vabaduste tingimusis Siis kehtis erakorraline seisukord ja isikuvabadused olid piiratud Seda tuleks meeles pidada kui me täna kurdame oma probleemide üle Täna oleme vabad meil on oma demokraatlik vabade inimeste riik ülim saavutus mida sinise musta ja valge värvikolmiku alla kogunenud rahvas on suutnud ellu viia Jah kokku tulnud rahvahulk on silmale muidugi ilus vaadata aga mitte see pole peamine Peamine on meie lipu tähendus Kui eesti soost üliõpilased endale 125 aastat tagasi meie hilisemaid rahvusvärve valisid siis kehastas lipp ideaale ja aateid See tähistas et noortel eesti meestel on õigus olla üliõpilastena organiseeritud et maakeelt kõnelev noormees on sakslasega võrdne ka eestlasena See tähendab et lipu algne idee oli valgustusajastust pärit klassikaline liberaalne idee vabadus võrdsus ja vendlus oli sõnum mida kandsid Eesti üliõpilased ja nende lipp Toona kirjutatud ja hilisemateski lipulauludes seletati värvide tähenduseks taevas maa ja lootus valge värvi osas ka südametunnistus Aga võib olla tabas asja tuuma kõige täpsemalt hoopis estofiil Martin Körber kui ta enne lipu sündi nimetas saksa viisile tehtud laulus Mu isamaa armas Eestit maaks kus palju vahvust ja vaimuvara ka See ettekuulutus see visioon osutus vägagi tõeks Sinimustvalge oli algusest peale haritlaste laiemalt kultuurrahva lipp ja vaid pisut aega hiljem ka lahinglipp Just vahvus ja vaimuvara tõidki meile oma riigi Eesti lukku tagasi vaadates võib väita et oma riigi saavutamise ja taastamise kõrval on sinimustvalge lipu all loodud kaitsevägi ja oma eestikeelne ülikool kaks kõige kandvamat kõige suuremat otsust mida oleme rahvana teinud Esimene aitas meil võita Vabadussõja teine aga jättis meid kultuurrahvana ellu siis kui kaitsevägi oma ülesannet täita ei saanud ja olgu rõhutatud et mitte kaitseväe omal soovil või süül Kuigi eestlased on pidanud osalema paljudes sõdades pole me siiski sõjakas rahvas Me ei võitle muidu kui häda või võõra võimu sunnil Nii ongi sinimustvalge lipp olnud me võitluslipp aegadel mil häda sundis Kahjuks juhtus seda möödunud sajandil mitu korda Juba alates oma sünnihetkest üliõpilaste keskel sümboliseerib sinist musta ja valget värvi trikoloor meie vaimseid ja hariduslikke püüdlusi Nii on see kestnud tänaseni mil meist on saanud üks maailma haritumaid

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2505-vabariigi-president-eesti-lipu-puehitsemise-125-suennipaeeva-rahvapeol-otepaeael/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President tehnoloogia arenduskeskuste toetusotsuste kätteandmisel Tallinna Reaalkoolis
    võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President tehnoloogia arenduskeskuste toetusotsuste kätteandmisel Tallinna Reaalkoolis 03 06 2009 Mu daamid ja härrad head sõbrad Elame suurte muutuste ajal Viimased aasta poolteist on kahandanud maailma jõukust triljonite dollarite võrra Nii on ka Eesti majanduse arvepidamisest kadunud arvestatav kogus kroone mida mõõdame kümnete miljarditega Olles täna eilsega võrreldes vähem jõukad saame ka vähem kulutada ja tarbida Kokkuhoid ja säästmine on täna igaühe mure Riigi ettevõtja iga perekonna ülesanne Mulle isiklikult meeldib president Obama kabinetiülema talvine mõte mille järgi ei tohi ühtegi head kriisi lasta niisama raisku minna Selles peitub iva et iga kriis ja mure peidab eneses ühtaegu uusi võimalusi Raskusi ületades muutume me tugevamateks majanduskriisist välja tulles on meil šanss pöörata meie riigi ja ettevõtete arengus uus lehekülg Meil on võimalus ise kirjutada oma loo järgmine peatükk Selleks vajame mõtteviisi muutust Peame vabanema mugavusest peame end lahti raputama võltsist eduretoorikast ja selle asemel tegema valikuid mis näitavad et oleme rasketest aegadest õppust võtnud Silmapaistvate leiutiste loomisele on alati eelnenud frustratsioon seni kasutusel olnud lahenduste ammendumisest Eesti majandus vajab julgustavaid sõnumeid ja käimalükkavaid tegusid Edasi saame liikuda vaid koos mäkke ronida ühise pingutuse jõul Peame julgustama neid kes ei karda uutmoodi mõelda uueneda ja uuendada Õppimise uute valikute ja muutumise eelduseks on teadmised ja nende baasil tehtav mõttetöö Parem informatsioon paremad teadmised aitavad inimestel teha paremaid valikuid Äris poliitikas igal pool Peame aitama neid kes tahavad õppida ja areneda sest nendest uutest lahendustest innovatsioonist sünnivad arenguks ja Eesti muutmiseks vajalikud uued teadmised Innovatsioon ehk uuenduslikud lahendused ei sünni pelgalt heast tahtest või oskuslikult

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2503-vabariigi-president-tehnoloogia-arenduskeskuste-toetusotsuste-kaetteandmisel-tallinna-reaalkoolis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President kodakondsustunnistuste kätteandmisel KUMU-s
    Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President kodakondsustunnistuste kätteandmisel KUMU s 28 05 2009 Austatavad Eesti Vabariigi kodanikud head sõbrad Soovin teile südamest õnne kes te saate täna tunnistuse selle kohta et kuulute Eesti Vabariigi kodanikkonda See sündmus ei tähista paljudele teist mingi uue elu algust ega avangut Pigem on see ühe tee lõppu jõudmine ühe kunagi varem tehtud otsuse realiseerimine Siit edasi on igaühe teha kuidas kasutada neid uusi võimalusi mida Eesti Vabariigi kodakondseks saamine pakub Mõnele piisab õigusest minna järgmisel pühapäeval või ka varem valima Eesti esindajaid Euroopa Parlamenti Mõni teine soovib ise aktiivselt lülituda poliitilisse ellu ning kandideerida juba sügisel oma kodukoha volikogusse või kahe aasta pärast Riigikokku Kolmas võtab ette ajateenistuse Eesti kaitseväes Neljas valib võimaluse mitte valida mitte kandideerida ja mitte minna kaitseväkke Viies liitub Eesti rahvuskoondisega ja esindab meie riiki rahvusvahelistel võistlustel Kuues asub tööle Eesti kodakondsuse olemasolu eeldavasse riigiametisse Ükski neist valikuist ei sõltu Eesti riigist presidendist ega sellestki kes parasjagu kuulub valitsusse Need valikud on vaba riigi vabade kodanike teie enda teha Aga ma loodan et valides Eesti kodakondsuse kasuks olete koos sellega teinud ka ühe hoopis kaalukama valiku kui pakub teile mis tahes kodakondsusega kaasnev õigus või toiming See on

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2502-vabariigi-president-kodakondsustunnistuste-kaetteandmisel-kumu-s/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilves Prahas Raadio Vaba Euroopa / Vabadusraadio uue hoone avamisel
    avamisel 12 05 2009 Kakskümmend viis aastat tagasi 1984 aasta aprillis tulin ma Münchenisse töövestlusele ja proovitööle saamaks Raadio Vaba Euroopa RVE uurimisinstituudis Balti teemade analüütiku ametikohta Esimesel päeval viis RVE tolleaegne uurimisosakonna juhataja Jon Lodeesen mu lõunale Englischer Gartenisse kus ta ütles sõna sõnalt nii Tead kui nad tulevad siis poovad nad meid kõiki nende puude otsa Et ma silmapilkselt mõistsin öeldu mõtet näitab kui sügavalt oli külm sõda juurdunud meie psüühikasse Öelge seda täna mõnele 30 aastasele ja ta mõtleb et olete hullumajast putku pannud Veerand sajandit hiljem olen uhke et nagu öeldakse Freedom House i nädal tagasi avaldatud aruandes Eesti on üks suurima ajakirjandusvabadusega riike Euroopa Liidus ning et meie ajakirjandus on koguni vabam kui USA oma Kunagi me siiralt uskusime et kommunismi kokkuvarisemisest tulenevad automaatselt ja loomulikult kõik teisedki head asjad demokraatia õigusriik ja sõnavabadus Paraku pole sõnavabadus maailmas sugugi normiks Viidatud Freedom House i aruanne kinnitab et kahekümne kaheksast Ida Euroopa või endise Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riigist saame ajakirjandusvabadusest rääkida üksnes kaheksal juhul Kümnes riigis on ajakirjandus osaliselt vaba ja kümnes vaba ajakirjandus puudub Rahvaarvu vaadates on olukord veelgi süngem Vaid 18 protsenti idaeurooplastest või endise NSV Liidu aladel elavatest inimestest kogevad ajakirjandusvabadust ülejäänud 82 protsenti aga mitte See on masendav Kui me kaks aastakümmet tagasi arvasime et sõnavabadust takistab vaid kommunism et sõnavabadus ja vaba turumajandus käivad käsikäes ning et kui sul on eraomand siis saad sa ka öelda mida tahad siis tegelikkus on osutunud palju keerukamaks Me ei mõistnud kuigi 1930 aastatel Euroopas valitsenud autoritaarsetest režiimidest teades võinuksime seda teha et ka kapitalism võib olla autoritaarne Marksismi ja leninismi ideoloogilistest piirangutest vabanenud võimueliit võttis kasutusele autoritaarse kapitalismi mudeli ning on säilitanud varasemast veelgi tõhusama kontrolli Vanasti oleks nomenklatuuri tegusid kajastava omakirjastusliku tegevuse eest saadetud vangilaagrisse või kinnisesse psühhiaatriakliinikusse Nagu näitab kartmatu ajakirjaniku Anna Politkovskaja juhtum võidakse tänapäeval teid lihtsalt maha lasta või aknast alla visata püüdmata isegi teeselda Nõukogude pseudoseaduslikku kohtuprotsessi Teisisõnu kui kommunismil oli ideoloogiana vaja tekitada illusioon seaduslikkusest siis mitteideoloogilisel autoritaarsel võimul see vajadus puudub Autoritaarse kapitalismi kodustest jõumeetoditest veelgi kahjulikumaks tuleb pidada nende järkjärgulist imbumist meie endi avatud ja vabadesse süsteemidesse Ühel Ukraina oligarhil õnnestus hiljaaegu Suurbritannia kohtusüsteemi ära kasutades sulgeda tema tegemisi kajastav ajaleht Ukrainas Palgatakse briti parimaid ja kõige kallimaid advokaate hagemaks vabaühendusi endistes kommunistlikes riikides raskustes vaevlevaid ajalehti või koguni USAs elavaid Euroopa teadlasi kes kõik heidavad valgust autoritaarsetes ühiskondades valitsevale korruptsioonile See pärsib ajakirjandus ja sõnavabadust ning ma kardan et kui me midagi ette ei võta siis halveneb olukord veelgi Süüdimõistev kohtuotsus ELis vara omava isiku osas toob üldjuhul kaasa tema pankroti Värske näide üks teadlane juba ongi kohtuasja tõttu loobunud oma raamatu avaldamisest Mul on tunne et jõuka korrumpeerunud ja kleptokraatliku autoritaar suse vabale riigipiire ületavale liikumisele suudavad tänapäeval vastu seista vaid tugevad ja sõltumatud avalik õiguslikud organisatsioonid Sest ajakirjandusvabadust ähvardavate ohtude pilt poleks kaugeltki täielik kui jätaksin mainimata kolmanda tendentsi mille päritolu on vabades ja autokraatlikes ühiskondades erinev kuid mille vorm kattub Selleks on kvaliteet uudiste analüüsi ja loomuliku arutelu asendamine meelelahutusega Roomas

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2501-president-ilves-prahas-raadio-vaba-euroopa-vabadusraadio-uue-hoone-avamisel/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President emadepäevale pühendatud kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis
    28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President emadepäevale pühendatud kontsert aktusel Estonia kontserdisaalis Emadepäeva kontsert aktus Estonia kontserdisaalis Toomas Volmer Emadepäeva kontsert g Fotoalbum 10 05 2009 Kallid emad ja vanaemad Ma tahan täna kõnelda sellest sidemest millega ema köidab kokku rahvuse ja pere Sidemest millega ema köidab erinevad põlvkonnad ühte püsiväärtustega mis hoiavad elus inimlikkust ja usaldust Eelmisel aastal emadepäeval rääkides tundsin muret et naised jäävad Eestis liiga sageli üksi kandma oma muresid oma pere muresid ja oma lähedaste muresid Ma ütlesin et meil on vaja palju enam leida ja suisa nõuda ka rõõme mida argipäev oma põues peidab koostegemise rõõmu kestmise ja sõpruse rõõmu Ütlesin et mehed peavad rohkem tarkust ja tervist taga nõudma et olla kauem oma naistele rõõmuks ja emadele uhkuseks Täna kallid emad siin saalis ja saalist väljas on sama mõte jätkuvalt oluline Aga ta on veelgi asjakohasem kui aasta tagasi Paljud kaotavad neil päevil oma töö See seab meie ette küsimuse kuidas mõtestada ennast kuidas leida oma väärtust siis kui kõik see mis seni on väärtuse pügalaid justkui joonistanud on kadumas varaline edukus jõukuse kiirustav ahmimine tung ja torm millegi järele mis tänaseks on justkui virvatuli Kui kõik see on juba kadunud või kadumas See on küsimus millele ma vastaksin pereinimesena mitte presidendina Miks Püsivad väärtused ei kasva mitte majanduses mitte tarbimises ega tootmises Nad kasvavad mujal Just peres hingehariduses usalduses Kõik muu on selle tagajärg Seda parem ja kindlam mida tugevamad on meie alusväärtused Eesti ema õpetab lapsele juba väikesest peale kolme asja ole sõbralik mängukaaslastega ole tubli koolis ning käitu ausalt ja väärikalt ligimestega ning nõua sama neilt Need on praktilised oskused Nende väärtus kasvab ajaga Heidame pilgu kas või tänasesse kriisiaja Eestisse Mida muud kui seda et ole sõbralik mängukaaslastega peame soovitama tänastele poliitikutele Riigikogus ja valitsuses Raske ja kitsas aeg toob tüli majja Aga tüli ei too lahendust see ei vasta ühelegi küsimusele see ei tee olemist lahedamaks Nii vajamegi täna riigina just mõistmist ja hoolimist mitte rinda kummi löövat oma õiguse tagaajamist Koolis tubli olemisest räägib tänane olukord tööturul Tõsi kriis ei säästa kedagi Aga kellel on siiski veidi paremad võimalused selle tagajärgedega toime tulla kas väljaõppinud raamatupidajal või kellelgi kes jättis õppimise pooleli ja sööstis kiirel tõusuajal kõrget palka teenima ametisse mida täna enam ei vajata Usun et teate seda vastust isegi Usun et me oleme võimelised sellest õppima See ei tee tänast õppetundi olematuks ja see kogemus on paljudele kindlasti talumatult valus Hädasolijad saavad sellega hakkama kui me kaaskodanikuna ei unusta väärikust ja ausust Kui me ei unusta kõike seda mida ema meile õpetas Väärikus ei peitu varas Väärikus väljendub selles kuidas me üksteisest mõtleme

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2499-vabariigi-president-emadepaeevale-puehendatud-kontsert-aktusel-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilves 39. St. Galleni majandus- ja poliitikasümpoosionil: „20 aastat pärast Berliini müüri langemist – Euroopa uued väljakutsed“
    kodumaa on hoolimata kümnendipikkusest riigisisesest kriitikast kogunud kümne aasta jooksul reserve mis ulatuvad 10 protsendini SKPst See asetab meid hoopis teise olukorda võrreldes riikidega kes reserve ei kogunud Mõne riigi välisvõlg on tohutu teised aga sealhulgas Eesti ei laenanud peaaegu midagi Mõne riigi vääringu vahetuskurss on vaba teiste vääringute oma aga fikseeritud Mõned on pidanud paluma abi Rahvusvaheliselt Valuutafondilt teised mitte Mõned nagu Eestigi on seadnud Maastrichti kriteeriumide täitmise poliitiliseks prioriteediks koos kõigi lisanõuetega mida see eelarvepoliitikale esitab Teised ei valinud seda teed Teisisõnu kui me vaatame Euroopa majanduskriisi siis ärgem laskugem 1989 aastale eelnenud mõttemalli kus me võhiklikult rääkisime blokist mitte kümnest väga erinevast riigist millel on väga erinev eelarvepoliitika ja väga erinevad probleemid Minu jutu põhisõnum ei ole aga selles et EList veerandil mille moodustavad uued liikmesriigid on probleeme Jah neil on probleeme Tahan hoopis öelda et isegi majanduslangus või kriis või kuidas tahes me seda ka ei nimetaks on mööduv nähtus samas kui mõningad liidu põhimõttelised küsimused võivad olla palju ohtlikumad Me saame tegeleda ja peame tegelema nende põhimõtteliste küsimustega olenemata sellest kas on kriis või mitte Kui peatume hetkeks et vaadata mida Euroopa Liit on täna võimeline tegema siis näeme et selle ees seisavad kõige tõsisemad küsimused millega ta oleks silmitsi ka siis kui majanduslangust ei oleks ja mis ei kao kuhugi ka juhul kui kriis peaks järsult läbi saama või isegi siis kui see venib pikale nagu Jaapani taastumine 1990ndatel aastatel Kolm kõige tähtsamat küsimust mille pärast me peame minu arvates ELis praegu mures olema on liidu energiajulgeolek korruptsioon täpsemalt poliitilise eliidi ahvatlemine korruptsioonile autoritaarsete naftariikide poolt ja protektsionism ehk suutmatus täielikult rakendada nelja põhivabadust ja õigusriiki Tegelikult on kõik need omavahel seotud Esiteks energiajulgeolek Seda küsimust varjutavad liialt sageli tehnilisi üksikasju puudutavad arutelud trassi kulgemisteekonna üle millele järgnevad tegelikkust eiravad üldistused On müüt et Venemaa on Euroopat alati usaldusväärselt energiaga varustanud ja et Ukraina gaasikraanide kinnikeeramine jaanuaris oli ühekordne juhtum millele reageeriti adekvaatselt suunates tarned ümber teiste kanalite kaudu Ukraina gaasikraanide kinnikeeramine sel talvel ei olnud mitte üksnes järg Ukraina gaasikraanide kinnikeeramisele 2005 ja 2006 aasta talvel pärast demokraatlikke valimisi vaid enam kui kolmekümnes poliitilistest kaalutlustest ajendatud energiavarustuse katkestus viimase kahekümne aasta jooksul Eesti Läti ja Leedu on oma nahal kogenud energiakatkestusi pärast poliitilisi või koguni rangelt ärilistel kaalutlustel tehtud erastamisotsuseid mis Moskvale ei meeldinud Leedut varustava Družba naftatrassi sulgemine järgnes riigi otsusele erastada naftatöötlusettevõte Lääne firmale Kui Tšehhi Vabariigi poliitikud ei järginud Moskva juhiseid suleti riigi naftatrass Ehk teisisõnu energia pole mitte üksnes likviidne ega rangelt äriline vaid poliitiline vahend Kui me ei tunnista endale et see on vahend ja et seda kasutatakse otseselt välispoliitilise tööriistana siis tekib meil Euroopas palju palju probleeme Ma ei nõustu väitega et meil on vastastikune energeetiline sõltumatus Me oleme liialt tihti näinud seda kuidas majanduslikult põhjendamatud otsused on kantud poliitilistest kaalutlustest See ei ole veenev Paradoksaalsel kombel vähendas külma sõja lõpp meie julgeolekut selles vallas Me kuuleme kogu aeg mantrat et Venemaa on 40 aastat olnud usaldusväärne maagaasi allikas Tõepoolest külma sõja ideoloogilises patiseisus oli meil tõeline

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2504-president-ilves-39-st-galleni-majandus-ja-poliitikasuempoosionil-20-aastat-paerast-berliini-mueueri-langemist-euroopa-uued-vaeljakutsed/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Hispaania kuninga Juan Carlos I ja kuninganna Sofia auks Estonia kontserdisaalis
    2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Hispaania kuninga Juan Carlos I ja kuninganna Sofia auks Estonia kontserdisaalis 04 05 2009 Teie Majesteet kuningas Juan Carlos I Teie Majesteet kuninganna Sofia kõrgeausused daamid ja härrad Mul on suur au ja õnn võõrustada teid Hispaania Majesteete kuningas Juan Carlost ja kuninganna Sofiat siin Estonia kontserdimajas Selles ajaloolises saalis tuli 1919 aasta kevadel esmakordselt kokku Eesti Vabariigi parlament ning ligi saja aasta jooksul on nende seinte vahel kõlanud paljude hispaania heliloojate muusika Täna õhtul on käes see hetk mida see saal ja kogu Eestimaa on kaua oodanud Hispaanlaste külalislahkus mida mina ja kogu saatev delegatsioon kogesime kaks aastat tagasi ja mida olen tundnud ka oma varasematel külaskäikudel on alati muljet avaldav Milline südamlik vastutulelik ja heatahtlik rahvas On rahvaid keda austame nende vaimuelu kõrguse või hea ühiskondliku korralduse pärast kuid hispaanlast peab austama ka ta isiklike väärtuste alusel Nõnda kirjutas eesti kirjanduse klassik Friedebert Tuglas oma Hispaania reisil kogutud elamuste põhjal juba möödunud sajandi alguses ning mul jääb üle vaid selle iseloomustusega ühineda Seetõttu on Hispaanial eestlaste hulgas ka palju sõpru Nagu ütleb hispaania vanasõna Quien tiene un amigo tiene un tesoro kellel on sõber sellel on rikkus Ja see rikkus on mõlemapoolne Lubage mul meenutada ka unustamatut vestlust Teie Majesteediga Palacio de la Zarzuelas kus teiste teemade kõrval arutasime Hispaania osalemist Tallinnasse loodavas NATO kooperatiivses küberkaitsekeskuses Homme on mul heameel Teile tutvustada tänaseks NATO ametliku akrediteeringu saanud keskust kus töötab ka kaks hispaania eksperti Küberkaitsekeskuse idee aga ei oleks teostunud ilma tugevate toetajate abita Seetõttu soovin tänasel pidulikul õhtul tunnustada Hispaania admirali Miguel Ángel Fernández y Fernándezi tegevust kelle aktiivse lobitöö tulemusel idee arenema hakkas Küberkaitse alase ekspertiisi suurendamine samuti osalemine NATO Afganistani missioonis on meie ühine panus Alliansi julgeoleku tagamisse Samal eesmärgil on Hispaania sirutanud oma abikäe Eestile Lätile ja Leedule et osaleda meie õhuturbe tagamisel ning Balti Kaitsekolledži arendamisel Hispaania on sillutanud meile teed nii NATO kui Euroopa Liidu liikmeks saamisel Tänu Schengeni viisaruumi laienemisele on Eesti ja Hispaania vahel sõlmitud viisaesindusleping ning allkirjastamiseks on valmis ka välisministeeriumite vaheline koostöölepe Eesti ja Hispaania poliitiline suhtlus ulatub aga palju kaugemasse aega 1921 aastal toimunud Barcelona konverentsil osales Eesti esmakordselt ühe laua taga Rahvaste Liidu liikmetega Samas seati sisse esimesed kahepoolsed ametlikud kontaktid Eesti ja Hispaania vahel ning sündis ka esimene diplomaatilise koostöö leping kolme Balti riigi vahel Esimene Eesti saadik Hispaanias Kaarel Robert Pusta andis oma volikirja Teie Majesteedi vanaisale kuningas Alfonso XIII le üle 1928 aastal Sel ajaloolisel kohtumisel tundis kuningas erilist huvi Eesti Kaitseliidu ülesehituse ning majandusliku läbikäimise elavdamise vastu Needsamad võtmesõnad julgeolek ja majandus kaks teineteisest otseselt sõltuvat valdkonda ilmestavad Eesti ja Hispaania vahelisi suhteid veelgi enam tänasel päeval mil majanduskriisi teemata ei saa läbi ükski seltskondlik üritus rääkimata poliitilistest kohtumistest Olen veendunud et võitlust majanduslanguse ja sellest toituva protektsionismiga ei saa võrrelda Don Quijote võitlusega tuuleveskite vastu Ühiste jõupingutuste toel saame tulla majanduskriisist välja ning teha vajalikud järeldused ja otsused tulevikku silmas pidades Erilised

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2498-vabariigi-president-riiklikul-ohtusoeoegil-hispaania-kuninga-juan-carlos-i-ja-kuninganna-sofia-auks-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive