archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

  • 2009 Meediaga seotud artiklid President Ilvese kõne Atlandi Nõukogu Vabaduse Väljakutse auhinna tseremoonial Berliinis President Ilves at Freedom s Challenge Awards Ceremony Berlin President Ilvese kõne Vaclav Havelile ning tšehhi ja slovaki rahvastele Atlandi Nõukogu Vabaduse Väljakutse auhinna Atlantic Council

    Original URL path: https://president.ee/et/video/collection_id-2324.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi Presidendi videotervitus ettevõtluskonkursi «Aasta ettevõtja 2009» galaõhtul
    õhtusöögil Lennusadamas 22 aprillil 2015 30 03 2015 Vabariigi President Riigikogu XIII koosseisu avaistungil 30 märtsil 2015 Tallinnas 25 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese kõne linnade ja valdade päeval 18 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne rahvusvahelise inseneride organisatsiooni IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 Tallinna Tehnikaülikoolis 18 märtsil 2015 14 03 2015 Vabariigi President Eesti Kongressi 25 aastapäeval 14 03 2015 Estonias Reset Vabariigi Presidendi videotervitus ettevõtluskonkursi Aasta ettevõtja 2009 galaõhtul Videogalerii 05 11 2009 Austatavad ettevõtjad mu daamid ja härrad head sõbrad Olen täna koos teiega oma mõtete ja heade soovidega Heli ja pilt teevad vahemaa Tallinna ja Brüsseli vahel olematuks See videosild viitab muu hulgas ka sellele et Eesti ettevõtjad ei konkureeri omavahel suletud Eesti ruumis Nad konkureerivad Euroopas ja laiemalt kogu maailmas Täpselt nii nagu Eesti on poliitiliselt juriidiliselt ja kultuuriliselt osa Euroopast osa Euroopa Liidust Täna teame ja näeme et ka majanduse jaoks kõige raskematel aegadel saavad paljud Eesti ettevõtted ja ettevõtjad hakkama Süstigu tänane auhinnaõhtu meisse usku ja lootust Seda enam et maailma majanduses puhuvad uued tuuled Kui võrdleme meeleolusid täna ja aasta tagasi siis on need väga erinevad Määramatust on vähem kui mullu samal ajal Avanev pilt lubab ka oletada et globaalne majandus on pöördumas uuele tõusule Me ei tea täpselt mil määral ja mis suunas täpselt on kriis juba jõudnud muuta Eesti majandust Pelk statistika siin meid veel ei aita Aga ometi võime loota et oleme teel uue ja varasemast efektiivsema majanduse poole Globaalne kriis on muutnud meid kõiki Oleme kogemuse võrra rikkamad Seetõttu oleme ka realistlikumad ja lähiminevikuga võrreldes uuendusmeelsemad Oletagem ühiselt et osa uute oludega kohanemisest on nüüdseks läbi Teine osa on kindlasti alles ees Me ei saa veel väita et kõige rängem on juba möödas Ja täpselt samuti ei tea me veel kuidas täpselt me jõuame uute sihtideni Kuid üks

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2528-vabariigi-presidendi-videotervitus-ettevotluskonkursi-laasta-ettevotja-2009r-galaohtul/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • ettevõtluskonkursi Aasta ettevõtja 2009 galaõhtul 05 11 2009 Meediaga seotud artiklid Vabariigi Presidendi videotervitus ettevõtluskonkursi Aasta ettevõtja 2009 galaõhtul Video address of President Ilves at the gala night of the Entrepreneur of the Year 2009 competition Vabariigi Presidendi videotervitus ettevõtluskonkursi

    Original URL path: https://president.ee/et/video/collection_id-2019.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Aasta Põllumehe auhinna tseremoonial Riigikogu Valges saalis
    14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Aasta Põllumehe auhinna tseremoonial Riigikogu Valges saalis 22 10 2009 Austatavad Aasta Põllumehe nominendid mu daamid ja härrad head sõbrad Eestlasi on algselt nimetatud maarahvaks ning osaliselt peegeldab see ka meie tänases minapildis Olgu või sedakaudu et tänase maarahva käekäigu järgi võime anda hinnangu kogu riigi hetkeseisule Kui maarahvas on täis lootust ja uuendusmeelne siis on ka Eesti riik lootust täis ja innovaatiline Aastad ei ole vennad Nii väidab paljude rahvaste kõnekäänd Aga mitte keegi teine ei saa seda ütelda usutavamalt kui põllumees kelle töö tulemuse määrab iseenda tubliduse kõrval ära veel terve hulk alatasa muutuvaid asjaolusid Siin juba nimetati nelja aastaaega valitsust ja poliitikat ja Euroopa Liitu Need kõik mõjutavad põllumeest Kaks aastat tagasi Aasta Põllumehe tseremoonial rõõmustasime ühiselt maatootja varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud tulude üle ning kiitsime soodsat ilma Aastad ei ole tõesti vennad Tänavu on põllumehel muret rohkem kui rõõmu Isegi see ei aita et lõppenud suvi ja sügis olid ilma mõttes põllumehe pole pigem näo kui seljaga Näiteks piima kokkuostuhind on mõne aasta taguselt tipptasemelt langenud pea poole madalamale Kulud nagu teame on jäänud samaks Ühtpidi lubab see tarbijatel rõõmu tunda kõikvõimalike sooduspakkumiste ja odavama toidukorvi üle teisalt seab see aga tootja raskesse seisu Madalseis on kehv aeg kõigile Kui tööstuses on võimalik tootmisliin ajutiselt seisma panna ja osa töötajaid sundpuhkusele saata siis näiteks loomapidaja valik on karm ja olemuslik Siin ei ole osalist tööaega ega ajutisi tööseisakuid Kari kas on või ei ole Ja kui enam ei ole siis on karta et enam ka ei tule Sellise valdkonnaspetsiifikaga tuleb arvestada kõigil neil kelle pädevusse kuuluvad otsused maatootjate tulude ja kulude üle Selle üle peavad südant valutama kõik need kes soovivad

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2527-vabariigi-president-aasta-pollumehe-auhinna-tseremoonial-riigikogu-valges-saalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President kohtumisel Afganistani suunduvate Eesti kaitseväe üksustega ESTCOY-9 ja NSE-8
    ja teie lähedased Lugupeetav ESTCOY 9 ülem kapten Sergei Guselnikov Afganistan kui NATO kõige olulisem ning samas ohtlikum välisoperatsioon kestab juba üheksas aasta Selles osalevad vapralt ka meie kaitseväelased keda on praegu seal ligi 300 Me teame et see on raske missioon ja see võtab meilt ohvreid Nii on Eesti rahval õigus küsida mille nimel Millised on meie huvid selles 30 aastasest sisesõjast vaevatud kauges riigis Kui kaua meie sõdurid seal veel võitlevad Alustan tagantpoolt Muidugi ei jää me Afganistani igavesti Kuid kordan põhimõtet mida oleme öelnud kõigile oma partneritele NATO s me jääme Afganistani seniks kuni see on vajalik lahkume sealt nii kiiresti kui võimalik kuid praegu ei aruta me ühegi konkreetse kuupäeva üle Nüüd sellest miks on Eesti kaitseväelased Afganistanis Esiteks See on NATO kui organisatsiooni kuuluvate riikide ning meie partnerite ühine kohus ja kohustus Teiseks Kui Eesti liitus 2004 aastal NATO ga mis oli meie teadlik julgeolekupoliitiline valik siis teadsime väga hästi et alliansi tähtsaim operatsioon on Afganistan ning kollektiivkaitse põhimõttele toetuva alliansi moto on Üks kõigi ja kõik ühe eest Kolmandaks Üks kord on Lääs Afganistani üksi jätnud NSV Liidu vägede lahkumise järel 1990 aastate alguses kui demokraatlikus maailmas elati raudse eesriide langemise eufoorias Taliban kaaperdas lõpuks selle üksi jäetud riigi ning edasisest tõusis suur õnnetus mitte ainult Afganistanile Mõelgem korraks 2001 aasta 11 septembrile New Yorgis ja Washingtonis Mõelgem Londoni ja Madridi massimõrvadele aga samuti näiteks Prantsusmaal Saksamaal ja teistes Euroopa riikides tabatud terroristidele ja nende hullumeelsetele plaanidele Mind teeb murelikuks ja ärevaks kui loen mõttekodade ajakirjanike või ka NATO liikmesmaade poliitikute arvamusi nagu oleks Afganistani operatsioon juba kaotatud või seda poleks võimalik võita Nii kõlab üleskutse allaandmisele sest mida muud tähendaks alliansi vägede väljatõmbumine praegu Afganistanist Aga NATO ei anna alla Me ei saagi seda teha Lahkumine praegu enne vajaliku stabiilsuse saavutamist ning julgeolekuolukorra andmist Afganistani enda armee ja politsei hoolde tähendaks vägivalla plahvatust Afganistanis Aga mitte ainult See tähendaks seda ka Pakistanis mis on tuumariik ning mille kaaperdamine äärmusfanaatikute poolt tooks kaasa katastroofi kogu läänemaailmale Ent vägivald laieneks tõenäoliselt veel paljudesse maadesse lisaks leviks äärmuslus Kesk Aasiasse ja sealt palju kaugemale Me ei taha sellist maailma Seega on Afganistani operatsioon meie endi ka Eesti julgeoleku tagamise operatsioon Nii on meie ainus võimalus edasi võidelda Olla Afganistanis seni kuni riigi seaduslik valitsus NATO kohalolekut vajab et siis võtta ise vastutus julgeolekuolukorra hoidmise eest Kuid samal ajal peavad meie plaanid muutuma järjest paremaks tõhusamaks täpsemaks ja paindlikumaks Meie kõik sõjaväelased ja tsiviilametnikud peame õppima eelnevast kaheksast aastast ning tegema korrektiive nii militaarvallas kui ka riigiloome edendamise tsiviilkavades Vaid mõned märksõnad mis võiksid olla NATO edukuse vundamendiks Kannatlikkus Leidlikkus Vaprus Kohalike olude mõistmine Usaldus seal kus vähegi võimalik Pidev panustamine nii militaar kui ka tsiviilvaldkonnas rõhutades just afgaanide endi jätkusuutlikke algatusi ja nende toetamist Afganistani võimude vabastamine nii õpitud kui ka õpetatud abisõltuvusest Kompromissitu suhtumine korruptsiooni mille laiutamine õõnestab kohalike elanike usku valitsusse Kabulis ja provintsides Ning muidugi seda on eriti päevakohane just praegu rõhutada ausate valimiste vankumatu kohustuslikkus See kõik vajab rahvusvahelise kogukonna pühendumist ühist

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2526-vabariigi-president-kohtumisel-afganistani-suunduvate-eesti-kaitsevaee-ueksustega-estcoy-9-ja-nse-8/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • ja toetusüksusega NSE 8 21 10 2009 Meediaga seotud artiklid President Ilves Afganistani operatsioon on ka meie enda julgeoleku tagamine Vabariigi President kohtumisel Afganistani suunduvate Eesti kaitseväe üksustega ESTCOY 9 ja NSE 8 PREVIOUS Järgmine Kohtumine Afganistani suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-1804.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Kõrgemate riigikaitsekursuste avamisel Roostal
    näiteks võrreldes Lääne Euroopa väikerahvastega paratamatult palju rohkem mõtlema oma julgeoleku ja kaitsepoliitika peale Kui siin veel kord tagasi pöörduda meie ühiskondliku debati juurde siis iseloomustab seda aeg ajalt põhjendamatu dramaatilisus ja äärmustesse kandumine Nii ka julgeolekupoliitikas Ühe sellise eestlasliku mõnevõrra masohhistliku teesi võiks kokku võtta sõnadega Oleme geopoliitiliselt nii halvas kohas ja pealegi veel nii väikesed et tõsise kriisi saabudes ei tule meile keegi appi Esiteks on selge et selline tees on kahjulik psühholoogiliselt Heidutus toimib ainult siis kui sellesse usutakse Ning artikkel 5 ja laiemalt NATO heidutus on olnud nüüd juba kuue aastakümne jooksul nii edukas just seetõttu et sellesse usutakse Ning eriti meil eestlastel kes me kindlasti selle heidutuse toimimist jätkuvalt vajame on pehmelt öeldes rumal selles avalikult kahelda Teiseks olen kindel lisaks selles et nimetatud tees on vale ka sisuliselt Eesti nagu ka Läti ja Leedu pole tänapäevase sõjatehnika juures kindlasti raskemini kaitstavad kui Külma sõja ajal näiteks Lääne Berliin või Põhja Norra Ma võin julgelt öelda et paanikaks pole meie julgeolekusituatsioonis täna küll põhjust Mõelgem kas või sellele kuhu me oleme 18 aasta jooksul iseseisvuse taastamise järel jõudnud Kui keegi oktoobris 1991 oleks Eesti tollastele liidritele öelnud et sügisel 2009 on Eesti NATO liige ma usuks et seda ettevaatlikult julgeti loota kelle õhuruumis toimuvad regulaarselt õhuturbeõppused mitmete NATO riikide osavõtul kelle piiridel Tšehhi ja Saksa hävitajad saadavad siit möödalendavaid Vene sõjalennukeid või kelle pealinnas asub NATO akrediteeritud struktuur küberkaitsekeskuse näol siis oleks ütlejat peetud väga optimistlikuks Seda on päris palju Tõenäoliselt nii palju et võime uskuda et ehk elame rahvusena julgeoleku seisukohalt oma ajaloo kõige turvalisemat etappi Ja kindlasti nii palju et konstantseks närvilisuseks pole põhjust Seda enam et selline närvilisus mõjub halvasti omariikluse lühidusest johtuvalt endiselt üsna haprale rahvuslikule ja riiklikule eneseteadvusele Loomulikult ei tähenda see et asjad on vähemalt rahuldavalt korras ajaloo lõppu Tänaseks võime kindlalt öelda et Fukuyama eksis ning ka Euroopas pole põhjust loota et julgeolekupoliitika tähtsus võiks kaduda Me peame oma julgeoleku kindlustamisega tegelema iga päev järjekindlalt targalt ja süsteemselt Selles mõttes on kriitikutel kindlasti õigus et NATO ja Euroopa Liiduga liitumisega võrdselt suuri ja nähtavaid eesmärke täna Eesti riigil ei ole Samas on see loomulik igal kümnendil ei saa ega peagi üks normaalne riik nii suuri otsuseid langetama Siinkohal on paslik meeles pidada et tegelikult ei olnud ju NATO ja Euroopa Liit meie jaoks eesmärgid omaette vaid ikka vahendid meie rahvuse ja riikluse eduka arengu kindlustamiseks Nii Euroopa Liit kui NATO on väga keerulised institutsioonid mis pakuvad oma liikmesriikidele tohutuid võimalusi kuid nende saavutamiseks tuleb teha igapäevast tööd Vajadusel sõlmida kompromisse see on väikeriigi puhul kindlasti reeglina jätkusuutlikum variant Aga vajadusel olla ka jäik kuni konsensuse blokeerimiseni kui mängus on oma fundamentaalsed huvid Ning väga suures osas on just meie tänane tegevus NATO s ja Euroopa Liidus pluss ka igapäevane bilateraalne suhtlus liitlastega see mille abil me suudame suurendada oma julgeolekut Peatuksin lühidalt paaril valdkonnal mis lähiaastatel meie julgeolekuruumi oluliselt mõjutavad NATO on alustanud uue strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamist Meie huvi on et uues kontseptsioonis leitaks sobiv tasakaal NATO ajaloolise

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2525-vabariigi-president-korgemate-riigikaitsekursuste-avamisel-roostal/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Kärajatel, Tallinnas, rahvusooperis Estonia
    lähem analüüs viitab võimalusele et septembris 2008 seisid maailma finantsturud silmitsi süsteemse kollapsiga mille tagajärjed reaalmajandusele võinuks olla täiesti ettearvamatud Kindlasti rängemad kui me neid reaalselt tänaseks kogenud oleme Ühtäkki selgus et suur osa rikkusest eksisteeris tegelikult ainult paberil ja meie peades Ühtäkki see teadmine ja kokkuvõttes usaldus nende andmete õigsuse suhtes lihtsalt haihtus Põhjuseks ei olnud petturid kuigi eks oli neidki Kriis oli oluliselt mastaapsem ja puudutas näiteks seda kuidas kujunevad majade aktsiate või garantiide väärtus ja hind Viimase 70ne aasta rängim kriis on juba jõudnud sõnastada olemuslikke küsimusi Nii näiteks väidavad osad et tarbimiskasvu eeldusel ja globaalse finantssüsteemi vereringest toitu ammutav majandusmudel on end ammendanud Samas pole keegi pakkunud tõsiselt võetavat alternatiivi või uut mudelit Keegi pole sõnastanud uut ja toimivat motiivi mis kehutaks era algatuslikku ettevõtlikkust Riigi sekkuv roll on kriisiajal pea kõikjal oluliselt suurenenud Nüüd on küsimus selles kui kiiresti ja kui tõhusalt suudetakse riikide rahanduslikku olukorda parandada Pelk erasektori häda tõlkimine riigi igaveseks võlakoormaks ei lahenda muret vaid viib selle lihtsalt mujale Täpselt samuti ei teagi me praegu kas kriisi järel hakatakse ühiselt ehitama mingit uut süsteemi või tehakse korda vana Mis nagu teame jääb oma põhiolemuses samaks ehk siis avatuks järgmistele ja paraku samasugustele kriisidele Vastuste leidmiseks peame esmalt raamistama oma probleemid ja võimalikud valikud ning sõnastama küsimused Pankurid võitlevad üleregulatsiooni vastu Euroopa liidrid vaevad riskifondide regulatsiooni Brüssel tugevdab järelevalve korraldust G20 seab piirid pankurite tasudele Need pealkirjad ilmusid hiljaaegu Financial Times is ühe nädala jooksul Need kõlavad kui ärevad rindeteated heitluses ahnuse ja teiste surmapattude vastu Tegelikeks küsimusteks selles vallas on aga aeg ja usaldus Aeg ses mõttes et millise perspektiiviga peaks tegutsema üks finantsasutus lihtsuse mõttes üks pank Kas panga tuluperspektiiviks on ühe majandusaasta tulem või midagi enamat Kas panga ajaarvamise aluseks peaks olema kalendriaasta või hoopis mingi muu ajaühik mille pikkust mõõdab näiteks majandustsükkel Usalduse osas tuleb analüüsida vahendeid mille toel kasumeid teenitakse Praeguse kriisi põhjustajaks peetakse õigusega hoomamatuks kasvanud lõhet ootuste ja tegelikkuse vahel Mitmekümnekordsed võimendused tuletisturul ületasid reaalsuse ja koos sellega ka usalduse piiri Ja kui see piir sai ületatud siis kukkus kogu süsteem kaardimajana kokku Kui maailma majanduskriisi põhjusena nähakse eelkõige USA kinnisvaramulli plahvatust globaalsel rahaturul siis Eesti kriisile lisas hoogu ja langusele sügavust meie endi majandustsükli loomulik lõpp Seepärast on igati omal kohal ja möödapääsmatudki need vaidlused mis aitavad leida kriisiõppetunde spetsiifiliselt väikesele ja avatud majandusega Euroopa Liidu riigile Me peame küsima kas meil jätkub mõistust ära tunda ja julgust tunnistada neid asju mida oleksime võinud teha teisiti Täpsemalt mida me peame teistmoodi tegema et samasuguseid raskusi tulevikus vältida Me oleme olnud päris kriitilised selle üle kuidas meie valitsus ja parlament on muutunud majanduskeskkonnale reageerinud Kuid ka kritiseerides tuleb meil jääda ausaks ning tunnustada valitsust mis on jah hinnangutes eksides mõnikord kiirustades ja teinekord ka hilinedes võtnud vastu hädapäraseid otsuseid eelarveseisu tasakaalustamiseks Me teame riike kus seesugust otsustavust on nappinud Vaadakem laiemat pilti ja Eestist välja Meie tänased ja homsed loobumised ning piirangud on suured vaid meie endi mätta otsast vaadates Laiemalt on Eesti koos kõigi oma

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2524-vabariigi-president-kaerajatel-tallinnas-rahvusooperis-estonia/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive