archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President ametlikul õhtusöögil Soome Vabariigi presidendi Tarja Haloneni auks Tallinnas
    Haloneni auks Tallinnas Soome presidendi riigivisiit riiklik õhtusöök Andres Putting Delfi Soome presidendi riigivisiit riiklik õhtusöök g Fotoalbum 04 05 2010 Mul on suur rõõm taas võõrustada teid austatav president Halonen ja härra Arajärvi Soome lahe lõunakaldal Olete ainus riigipea maailmas kellega eestlased saavad mõtteid vahetada oma emakeeles ja uskuge mind me hindame seda kõrgelt Olete öelnud et eesti keele õppimine avab akna Eesti ellu ja kultuuri Neid avatud aknaid on eestlaste ja soomlaste vahel lugematul hulgal Meie ainulaadse läbikäimise iseloomustamiseks võib tuua palju metafoore Olgu selleks siis ühe puu kaks haru või veidi moodsamalt üks majapidamine millel kaks sissepääsu Seetõttu söandan ka loota et tunnete end siin Kadriorus nagu ka terves Eestis samahästi kui kodus Kodu see on midagi nii iseenesestmõistetavat ja tavalist et alles selle puudumine meile ta tähtsuse täie selgusega meelde toob Nii soomlased kui eestlased teavad mis tähendab kodu kaotamine Seepärast ehk hindamegi üle kõige kodusoojust ja sõprade tuge nii headel kui halbadel aegadel Eesti on Soome toetust aastasadade vältel tunnetanud ja tunda saanud Meie unistus oma riigist poleks saanud teoks ilma Soomest appi tõtanud vabatahtlike ennastsalgava panuseta Vägitöö kaunis jääb hiilgama veervate aegade voolus meenutab raidkiri Villem Grünthal Ridala sõnu 1921 aastal Helsingi Vana kiriku parki Vabadussõjas võidelnud soomlaste auks püstitatud mälestussambal Viron kävijät See on vormi valatud tänu ja austusavaldus vapruse ja abi eest mida eestlased kunagi ei unusta Eesti Soome silla alussambad on kindlad ja vankumatud Aga nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis nii jätkub ka sillaehitus Valged laigud Eesti Soome suhete lõuendil on tasapisi omandamas erinevaid värvivarjundeid Pilti on aidanud kokku panna paljud ajaloolased loomeinimesed ja hõimuliikumise edendajad Soome diplomaatia vanameister Max Jakobson professor Seppo Zetterberg filmilooja Imbi Paju kirjanik Sofi Oksanen seda nimekirja võiks veelgi jätkata on aidanud meil oma ajalugu teadvustada ja teineteisemõistmist süvendada Sel põhjusel peame oluliseks ka haridus ja teadusasutuste koostööd teineteise ajaloo põhjalikumat tutvustamist üldhariduskoolide õppematerjalides käime Viro käy koulua programmiga Soome koolides Eesti välisminister ja Helsingis 90 aasta eest saadikuks olnud Aleksander Hellat tõi soome ugri hõimutunde arengus omal ajal esile kolm faasi kõigepealt innustumine mil kõike liialdatakse paremuse suunas seejärel pettumuse aste mil kõike liialdatakse halvemuse suunas ja lõpuks rahuliku üksteise jälgimise ja poolehoiu aste Usun et praegust etappi Eesti ja Soome suhetes iseloomustabki tasane poolehoid ning ühistele huvidele ja väärtustele rajaneva koostöö süvenemine Kahe riigi koostöövõimalusi lahkava raporti autorid Gunnar Okk ja Jaakko Blomberg on välja pakkunud mitmeid elluviimist väärivaid ideid et saaksime üheskoos paremini toime tulla üleilmastumisest tulenevate väljakutsetega ja konkurentsivõime tõhustamisega Kuigi meie majandused on tihedalt põimunud osutab raport mitmetele kasutamata võimalustele näiteks piiriüleste e teenuste tööturu innovatsiooni energeetika ja turismiturunduse edendamise vallas Usun et just praktilises igapäevases tegevuses seisneb Eesti ja Soome tulevikukoostöö peamine siht sest mis seal salata kaugemalt vaadatuna oleme mõlemad heas mõttes igavad Põhjamaad Tõenäoliselt saab Soome tuleva aasta 1 jaanuaril Eesti näol esimese Põhjala riigist kaaslase eurotsoonis mis avaldab soodsat mõju kogu regiooni konkurentsivõimele aga eriti just meie kahe riigi majandustele Kuid oma läbilöögivõime tugevdamiseks peame haarama ka laiemate koostöövõimaluste järele mida pakub Euroopa Liidu Läänemere

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2552-vabariigi-president-ametlikul-ohtusoeoegil-soome-vabariigi-presidendi-tarja-haloneni-auks-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Kaitsepolitseiameti aastapäevakonverentsil
    2001 muutis ka meie julgeolekuruumi Alates väga laiast tähendusest 9 11 suunas meie ühe kõige olulisema liitlase Ameerika Ühendriikide pilgu senisest märksa enam Euroopalt Lähis Idale ja lõpetades märksa maisemate asjadega näiteks ka meie julgeolekuasutuste jaoks muutus rahvusvahelist terrorismi ja islamiäärmuslust puudutava informatsiooni kogumine ning võimalike terroriaktide ärahoidmine oluliseks prioriteediks Samas on selge et igal NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigil on lisaks üldistele julgeolekualastele ohtudele ka omad spetsiifilised ohud mis mõnda liikmesriiki ei puuduta võib olla peaaegu üldse mõne teise jaoks aga võivad olla isegi tõsisemad kui n ö üldised ohud Toogem siinkohal kas või näiteks meie Vahemere äärsed liitlased kelle jaoks illegaalne põgenikevoog Aafrikast on ülitõsine julgeolekurisk On ilmne et ka Eesti riik ja tema kodanike enamus ei teadvusta tänapäeval islamiterrorismi enda jaoks kõige suurema julgeolekuohuna Pigem on selles staatuses endiselt meie suurim naaber Venemaa Kahjuks Miks see on nii Põhjusi on kindlasti palju ja tänane ettekanne pole kõige õigem koht selleteemaliseks süvaanalüüsiks aga tooksin siiski siinkohal välja minu meelest kaks kõige olulisemat põhjust Esiteks ajalugu Ehk üsna erinev viimase saja aasta jooksul meie riikide vahel toimunu mõistmine Teiseks erinevad arusaamad sellest mida õigupoolest tähendab iseseisvus Kas seda et iga riigi demokraatlikult valitud valitsus tohib ise kujundada oma siseriiklikku poliitikat valida ise endale mujalt maailmast sõpru ja liitlasi või seda et ta peaks kellegagi kusagil konsulteerima Ehk on küsimus selles kas 21 sajandi Euroopas kehtivad mõjusfäärid või mitte Ma usun et ajaloo küsimus erimeelsuste objektina on pikemas perspektiivis ja hea tahte olemasolul üsna hõlpsasti lahendatav Ka Eesti loomulikult oma ajalugu mäletades ja sellest õppides peab eelkõige elama mõeldes tänasele ja homsele päevale Ning usun et valdav enamus Eesti kodanikest jagab seda veendumust Teine põhjus ehk nii öelda mõjusfääride probleem meie suhetes Venemaaga on keerulisem Siin ei ole mõistagi kompromissid võimalikud Sest need kompromissid oleksid vaid ühepoolsed Eesti iseseisvusega ei tehta kompromisse Tegelikult sõltub selles osas Eesti riigist ja valitsusest märksa vähem kui meie naabrist Kui Venemaal kaoks või nõrgeneks mõttelaad mille järgi Venemaal on legitiimne õigus omada priviligeeritud huve oma naabrite juures siis väheneks kiiresti ka Eesti kodanike ohutunne Lugupeetud konverentsil osalejad kolmanda arvestatava julgeolekuohuna nimetaksin korruptsiooni Jah eriti väikeriigi jaoks on korruptsioon lisaks kõigile muudele ebameeldivatele nähtustele ka tõsine julgeolekurisk Minu arvates on see kõige tõsisemaks sisemiseks julgeolekuriskiks Ehk siis tegemist on teguriga mis võimendab väga oluliselt kõiki teisi mõeldavaid julgeolekuohtusid ja riske Igasugune korruptsioon nõrgendab massiivselt kodanike usaldust oma riigi vastu Poliitikute riigiametnike ja ka majanduseliidiga seonduv korruptsioon on vaieldamatult täiendav julgeolekurisk muutes olulistel ametikohtadel olevad ja mõjukad inimesed kergesti šantažeeritavateks Eestis on viimasel aastal arutatud ka võimalust et Kaitsepolitseiamet ei peaks enam tegelema korruptsioonijuhtumite menetlemisega ja see kohustus läheks üle politseile Olen nõus et politsei võimekust tegeleda korruptsioonivastase võitlusega tuleb pidada üheks politsei arendamise peamiseks prioriteediks aga mitte sel teel et Kaitsepolitsei praeguseid õigusi korruptsioonivaldkonnas piiratakse Eesti tänases seisus on endiselt mõistlik jätta näiteks riigi ja kohalike omavalitsuse struktuurides korruptsioonijuhtumite menetlemine Kaitsepolitsei pädevusse Korruptsioonikuritegude juures tahaksin märkida veel üht probleemi kuigi tean et sellele lahendust leida ei ole lihtne Meie praktikas on paraku kujunenud olukord kus

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2551-vabariigi-president-kaitsepolitseiameti-aastapaeevakonverentsil/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Loeng NATO-st ja Euroopa julgeolekust 21. sajandil Atlantic Councilis Washingtonis
    Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Loeng NATO st ja Euroopa julgeolekust 21 sajandil Atlantic Councilis Washingtonis Audiofailid 19 03 2010 President Toomas Hendrik Ilves esines mõjukas rahvusvahelises välis ja julgeolekupoliitilises mõttekojas Atlantic Council loenguga NATO st ja Euroopa julgeolekust 21 sajandil President Ilves rõhutas et meie kõigi nii Euroopa Liidu NATO kui ka Ameerika Ühendriikide huvides on edu Afganistani operatsioonil ja terrorismi ohjeldamisel laiemalt energiajulgeoleku tugevdamine Iraani tuumaprobleemi lahendamine Balkani riikide ja Lõuna Kaukasuse stabiilsusele ja edukusele pööramine koordineeritud tegevus küberkuritegevusele vastu hakkamisel aga samuti suhted järjest enam mõjukamaks muutuva Hiinaga Eesti osaleb siin paljude küsimuste lahendamises ütles president Ilves meenutades meie kaitseväelaste ja tsiviilekspertide teenistust Afganistanis Eesti panust Balkanil

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2555-loeng-nato-st-ja-euroopa-julgeolekust-21-sajandil-atlantic-councilis-washingtonis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • sajandil Atlantic Councilis Washingtonis 19 03 2010 Meediaga seotud artiklid Loeng NATO st ja Euroopa julgeolekust 21 sajandil Atlantic Councilis Washingtonis Lae alla Atlantic Councilis peetud kõne helisalvestus Atlantic Councilis

    Original URL path: https://president.ee/et/audio/collection_id-2033.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi tervitus Eesti Kongressi 20. aastapäeva kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis
    uskusime Mineviku sündmustel ja nende tegelastel on kombeks aastate möödudes kas pisemaks või suuremaks muutuda uusi tähendusvarjundeid külge kasvatada ning seeläbi oma kohta ajaloolise tähtsuse skaalal muuta Ühtedest seikadest saavad suuremate protsesside pöördepunktid teised vajuvad aegamööda unustusse See pole eriti üllatav sest iga sündmuse pöördeline olemus saabki selguda alles hiljem võrdluspildis ja kontekstis Meie mälu ja mäletamise tahe nagu nähtub teaduslikestki uuringutest võib olla üllatavalt valikulik Ühe ja sellesama sündmuse nähtuse või isiku kohta kahest erinevast suust kõlav jutt võib seetõttu olla täiesti erinev kuid paradoksina siiski mõlemal juhul tõele vastav Meil on juba täna peale kasvanud põlvkond kellele 20 aastat tagasi juhtunu on parimal juhul üks paljudest sündmustest Eesti iseseisvuse loos Neil pole isiklikke mälestusi ega emotsioone Ja neid saab seetõttu see ammune sündmus puudutada ja huvitada vaid niipalju kuivõrd see on seotud meie tänase ja homse keskkonnaga Täpselt nii nagu me hindame näiteks Asutava Kogu tegevust Vabadussõja ajal Kui üritame sõnastada 20 aastat tagasi kogunenud Eesti Kongressi rolli ja tähendust siis on see ühtaegu väga lihtne ja päris raske Raske põhjusel et tavateadmises justkui puudub Eesti Kongressil konkreetse otsuse ja teoga seotud murranguline üksiksündmus nagu Rahvarindel on näiteks Balti kett või viimasel Ülemnõukogul Eesti iseseisvuse taastamise otsus Sellise kirka ja suure üksiksündmuse puudumine on ilmselt ka üks põhjus miks Eesti Kongressi tegevusest palju ei räägita Kui aga hakkame tähelepanelikumalt uurima kunagiste sündmuste siirdeid meie tänasesse päeva siis võtavad Eesti Kongress ja laiemalt kogu Eesti Kodanike Komiteede liikumine sisse keskse koha meie poliitilises lähiminevikus Eriti siis kui mõtleme riigile lääne demokraatia ajaloo võtmes ja näeme riiki eelkõige kui kodanike kokkulepet Eesti Kongressi kogunemisele 20 aastat tagasi oli eelnenud sisult ja haardelt ülivõimas ettevõtmine Eesti kodanikkonna registreerimine ja Eesti Kongressi valimine Kodanikualgatuse korras korrektselt ette valmistatud ja rahumeelselt läbi viidud valimised oli ainulaadne kodanikualgatus kogu maailmas mis määras pikaks ajaks ära Eesti tuleviku Ainulaadne Eestis sest me mõistsime et vaid kodanike endi poolt loodud riik on legitiimne ainulaadne maailmas sest me ei leia teist riiki mille taastasid tema kodanikud rahvaalgatuse korras See sõnum on kujundanud meie kodanike eneseteadvust on pannud aluse meie kodanikuühiskonna taastamisele ja uuendamisele Olgem uhked selle julguse üle ja tunnustagem ühtlasi eriti neid kes kodakondsuse taotlejatena tegid segastel aegadel valiku Eesti Vabariigi kasuks Head sõbrad Tänu Eesti Kongressile teame algusest peale et meie riik on meie kodanike asi Ehk just siit leiame ka vähemalt ühe põhjuse miks sai Eesti võrreldes mõne teise Ida ja Kesk Euroopa riigiga suhteliselt hea algkiirenduse vajalikeks ümberkorraldusteks Rahva vaim oli valmis iseseisvuse taastamise hetkeks oli Eesti kodaniku mina meis juba ärganud See on ka Eesti Kodanike Komiteede ja Eesti Kongressi tegu ja teene Eesti Kongressi poolt valitud Eesti Komitee oli kaitsemehhanism mis ei lasknud Eesti vabaks saamisel minna pehmemat teed mis kätkes eneses muu hulgas okupatsioonivõimu või selle osiste tunnustamise riski ning oleks sellega loonud tänasele Eestile ebakindla aluse Piltlikult öeldes toimisid Eesti Kongress ja Eesti Komitee rahva algatuslike järelevalveasutustena ülemnõukogu ja valitsuse üle mille kohuseks oli teostada faktilist võimu anneksiooni tingimustes Mistõttu pole ka põhjust imestada et Eesti Komitee ja Ülemnõukogu

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2550-vabariigi-presidendi-tervitus-eesti-kongressi-20-aastapaeeva-kontsert-aktusel-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • aastapäeva pidulik kontsert aktus 13 03 2010 Meediaga seotud artiklid Vabariigi Presidendi tervitus Eesti Kongressi 20 aastapäeva kontsert aktusel Estonia kontserdisaalis PREVIOUS Järgmine Eesti Kongressi 20 aastapäeva pidulik kontsert aktus

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-1874.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi tervitus Läänemere strateegia konverentsil Tallinnas
    Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi Presidendi tervitus Läänemere strateegia konverentsil Tallinnas 09 03 2010 Mu daamid ja härrad Mul on tõeliselt hea meel tervitada teid kõiki siin Tallinnas rahvusvahelisel Läänemere küsimusi arutaval konverentsil Läänemeri on ühendanud riike ja rahvaid juba ennemuistsetest aegadest Läänemeri on olnud tunnistajaks mitmetele eri koostöövormidele kui aastasadade eest ühendas meid Hansaliit siis 2004 aasta Euroopa Liidu laienemise järel kuuluvad peaaegu kõik Läänemerd ümbritsevad riigid Euroopa Liitu Nii on Läänemerest saanud sisuliselt Euroopa Liidu sisemeri Mare Nostrum Eesti kuulub nende riikide hulka kellelt pärineb initsiatiiv Läänemere strateegia algatamiseks Pärast seda oleme protsessi aktiivselt suunanud ja aidanud ellu viia Siin pole midagi kummalist kuivõrd Eesti on mitme järjestikuse uuringu järgi üks kõige positiivsemalt Euroopa Liitu suhtuvaid liikmesriike Just see rahulolu pakubki võimaluse edasi liikuda ja kaugemale vaadata Ma ei näe põhjust miks ei võiks edukas Läänemere strateegia tõestada taas Eesti rahvale et Euroopa Liit on vajalik ja mõistlik organisatsioon Ja Läänemere strateegia kaudu saame omakorda tõestada kui tõsiselt me suhtume Euroopa Liitu Oleme ju kõik tüdimuseni kuulnud väidet et Euroopa tuleb inimestele lähemale tuua Läänemere strateegia ongi programm mis toob Euroopa meile lähemale Esiteks see on siiani ainus Euroopa Liidu algatus mis on alguse saanud Euroopa Parlamendist seega rahva poolt otse valitud esindajatelt See ei ole mingi anonüümne niinimetet Brüsseli algatus Teiseks kui see programm käivitub konkreetsele ja tegusale tasandile ning oma esimeste tulemusteni jõuab siis see üksnes kinnitab Euroopa Liidu teovõimet Kohalikul tasandil tähendab strateegia ju olemasolevate regionaalsete koostöövõrgustike tihendamist koos sellest otseselt tunnetatava mõjuga kõigi kodanike igapäevaelule küsimustele Läänemere strateegia on Euroopa Liidu sisepoliitika Kõik mis sellest võrsub kogu võimalik kasu on meie endi Läänemere kallastel elavate rahvaste endi teha Olemuslikult räägime makro regionaalsest algatusest neis Euroopa Liidu liikmesriikides keda huvitab senisest tihedam ja avatum koostöö Euroopa Liidus Mis loomulikult tähendab ka seda et konkreetsetesse projektidesse on võimalik kaasata ka EL väliseid riike juhul kui nemad ja meie tunneme selle vastu huvi Üks Läänemere strateegia suuremast üldeesmärgist puudutab Läänemere vee kvaliteeti Läänemere ökokeskkond puudutab otseselt meie rahvaste elukvaliteeti ja elu jätkumise võimalusi siin piirkonnas Strateegia abil on võimalik välja töötada lahendused paljudele probleemidele inimtegevuse tagajärjel halvenev merevee kvaliteet eutrofeerumine naftatankerite arvu ligi kümnekordsest kasvust tulenev katastroofioht Läänemere strateegia teine põhieesmärk seisneb meid siiani eristavate tarbetute bürokraatlike tõkete lammutamises ja koos sellega Euroopa Liidu aluslepetes fikseeritud nelja põhivabaduse tegelikus elluviimises meie piirkonnas Näiteid selle kohta kuidas siseturg ei toimi ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ei rakendata on palju Praegu mil kogu maailma majandus vaevleb surutise tagajärgede käes ei tähenda täiendavad takistused ettevõtlusele muud kui suuremat tööpuudust meie riikides Üha tihenev globaalne konkurents sunnib meid heitma värsket

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2549-vabariigi-presidendi-tervitus-laeaenemere-strateegia-konverentsil-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil “Tuulelohe lend” Kumu kunstimuuseumis
    see suurenemine olnud mõne riigi finantssektoris mis halvima vältimiseks suures osas riigistati Palju on muutunud ka Euroopa Liidus Kui kriisi alguses näis Euroopa Liit hästi vastu pidavat siis tänaseks on tagajärjed välja löönud ka siin Nagu võis arvata annavad tooni juba enne kriisi teada olnud probleemid suur võlakoormus ja krooniliselt defitsiidis riigieelarved Kroonilise üle jõu elamise tagajärgi näeme täna näiteks Kreekas aga ka mõnes teises Euroopa Liidu riigis kus piltlikult öeldes võetakse leiva ostmiseks laenu Neid probleeme ei tekitanud majanduskriis Kriis tõi nende probleemide kogu ulatuse selgemini esile Täpselt nii nagu näitas kriis Eestis kätte meie majanduse struktuursed puudused Seda üllatavam on praegu lugeda ja kuulda seisukohti kahjuks ka ettevõtjate endi omi kelle meelest piisaks Eesti majanduse edenemiseks kriisi eelse status quo saavutamisest Teiste Põhjala riikidega võrreldes madalamad maksud odav tööjõud ja head suhted Venemaaga mida iganes selle viimase all ka silmas ei peeta võivad teatud juhul olla väikeseks konkurentsieeliseks Aga meie kunagise majandusliku mõtlemise ja edu põhitõed ei saa olla ega olegi selleks aluseks millele saaksime ehitada oma tulevase majanduse Vähemalt juhul kui tahame vabaneda madala lisandväärtusega allhanke ja vahendajariigi staatusest Nii mõneski praeguses Kesk ja Ida Euroopa riigis on tööjõud veelgi odavam ning ka nende suhted Venemaaga on Eestiga võrreldes palju paremad Aga majanduslikku edu seal ei ole Küsimus on ju lihtne kas jääme väikeseks kalaks globaalmajanduse toitumisahelas või saab meist midagi enamat Vanu asju uuesti ja isegi veidi teisiti tehes me end uute tagasilöökide vastu ei kaitse Eesti vajab uut algust teistsugust suhtumist värsket mõtlemist Eesti vajab uuendusmeelsust ja pealehakkamist ennekõike aga äratundmist et laenude toel võimendatud jõukus eksisteerib ainult paberil Mu daamid ja härrad Hajusatele murepilvedele vaatamata paistab Eesti euro lootuse kohal praegu päike Kõigi skeptikute kiuste on Eesti saanud hakkama äärmiselt keerulise ülesandega Avalik sektor on tõmmanud oma kulutusi paari aastaga kokku peaaegu paarkümmend protsenti Selle eest võiksid ettevõtjad riiki vähemasti tunnustada Mööngem et enamikus Lääne Euroopa riikides ei oleks seesugune asi võimalik Eestiga võrreldes on paljudes Euroopa riikides tehtud vähem drastilised sammud kulude kärpimiseks toonud kaasa streike Avaliku sektori töötajate sissetulekud on aastaga vähenenud 15 protsenti Seda on ligi kaks ja pool korda rohkem kui Eestis keskmiselt Ka sellist kulude kokkuhoidu peeti mõni aeg tagasi võimatuks Ei ma ei ütle et seda karmi kokkuhoiupoliitikat peaks kuidagi esile tõstma Need on olnud tõesti karmid otsused ja teinud kümnete tuhandete kaasmaalaste elu sõna otseses mõttes raskeks Kuid need otsused oleks tulnud niikuinii teha Parem varem kui hiljem Eesti on langetanud möödapääsmatus olukorras paratamatuid otsuseid Selliseid otsuseid mida vastutustundlik Euroopa Liidu ja eriti euroalasse kuuluv riik peakski tegema Eesti poliitika ei ole järelikult ohver kujuteldaval euro altaril See on lõiv mida maksame selleks et oma homseid võimalusi mitte kahjustada Meid on aidanud eesmärgile lähemale see viis kuidas Eestis asju aetakse Oleme elanud euroalaga samade reeglite järgi ja samasuguses majanduspoliitilises võtmes juba 18 aastat Või täpsemalt kui pidada silmas ka Euroopa Liidu seadusi siis kindlasti kuus viimast aastat Euroga liitudes muutub vaid see et siis oleme viinud lõpule oma liitumise maailma suurima majandus ja rahaliiduga ja edasine sõltub

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/2548-vabariigi-president-eesti-toeoeandjate-keskliidu-konverentsil-tuulelohe-lend-kumu-kunstimuuseumis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive