archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

  • ja Evelin Ilves alustavad riigivisiiti Rootsi President Ilves visits European Union Nordic Battle Group Президент Ильвес посетил Северную боевую группу Европейского Союза Президент Ильвес наша общая обязанность не допустить чтобы безответственные люди использовали интернет как оружие Президент Ильвес Эстония и Швеция могут опираться на взаимную дружбу и вместе противостоять будущим вызовам President Ilves Estonia and Sweden may rely upon mutual friendship and meet future challenges together Business Seminar opening address

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2127.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi Presidendi uusaastatervitus
    Hendrik Ilvese tervituskõne rahvusvahelise inseneride organisatsiooni IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 Tallinna Tehnikaülikoolis 18 märtsil 2015 14 03 2015 Vabariigi President Eesti Kongressi 25 aastapäeval 14 03 2015 Estonias Reset Vabariigi Presidendi uusaastatervitus Videogalerii 31 12 2010 Hea Eesti rahvas Lõppevale aastale täna tagasi vaadates loeme mõttes kokku selle plusse ja miinuseid Igaüks saab kokku omaenda summa Loodan et meie ühised rõõmud ja kordaminekud kaaluvad kokkuvõttes muredest rohkem Nii võiksime ka aasta kui terviku pigem heade kui halbade hulka arvata Mulluses aastavahetuskõnes ütlesin et muremusta taeva servas paistab valgust et me tunneme oma majanduse ja heaolu suure kukkumise lõppu ja uue kosumise algust Nii ka läks Ja meil pole põhjust häbeneda Kriis ei kasvanud katastroofiks ka põhjusel et me ise tegime raskes olukorras aga tegelikult juba ka enne neid kehvemaid aegu üldjoontes õigeid asju Siiski pole paljud meie seast leidnud ka majanduse paranevates oludes endale tööd Kergendust ei pruugi ses osas kõigile tuua ka algav aasta Meie ühine mure on see et tööpuudusest ei saaks karjäär ja üksijäetusest elulaad Meil peab jätkuma tahet ja oskust nii abi küsida kui ka seda anda Aga ennekõike peab jätkuma tahet raskest seisust välja tulla Ümber ja uuesti õppida Püsti tõusta ja uuesti alustada Eesti ettevõtjatel ja töötegijatel tuleb otsida tegevust ja töökohti ka valdkondadest mida pole veel olemas kus veel ei toodeta ega teenindata See võib kõlada võimatuna Ometi on just selliste ja ainult selliste otsingute tulemusena jõudnud inimkond sealhulgas ka Eesti oma tänase eduni Need otsingud saavad käia ainult kooli meie hariduse kaudu Hea Eesti rahvas Masuajal on leidnud kinnitust need põhitõed mida me ise enda kohta arvanud ja teadnud oleme Et me paremate ja halvemate aegade ainus tõsiseltvõetav mõõt on meie peremehetunne siin maal ja teod selles ilmas mitte olud ja asjad Teiseks lubavad halvemad ajad meil rahulikult vaadata kõigele sellele kuidas oleme

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5486-vabariigi-presidendi-uusaastatervitus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • tervitus 2010 2011 aastavahetusel 31 12 2010 Meediaga seotud artiklid Vabariigi Presidendi uusaastatervitus New Year s Greetings of the President of the Republic Новогоднее приветствие Президента Республики Vabariigi Presidendi uusaastatervitus

    Original URL path: https://president.ee/et/video/collection_id-2121.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President foorumil “Kuidas hinnata Eesti edu?” Lauluväljaku Klaassaalis 21. detsembril 2010
    kui otsustasime kas astuda Euroopa Liitu või mitte Lahtiseks jäi vaid küsimus millal See sõltus meie endi tahtmisest riigi ja majanduse arengust ning sihikindlast tööst Asjaolu et Eesti liitub ühisrahaga mõneti keerulisel ajahetkel on puhas juhus Pikemas perspektiivis ei muuda see meie jaoks midagi Euroala võlaprobleeme ei tekitanud majanduskriis Probleemide seemned külvati mulda aastakümned tagasi siis kui Euroopa ühisraha idee liikus vaid kõige julgemate visionääride peades Seetõttu teeb ka praeguste probleemide lahendamine eurot vaid tugevamaks Ja Eestil on võimalus olla selle protsessi vahetu osaline Mu daamid ja härrad Vaadates ajas tagasi ja võrreldes end oma kunagiste niinimetet idabloki saatusekaaslastega on Eesti otsuseid sageli esile toodud kui julgeid ja uuenduslikke Seda kinnitavad pea kõik teadlased kes on uurinud postkommunistlike riikide arengut Esile tõstetakse küll erinevaid reforme ent sõnum on sarnane Eestit eristavad teistest saatusekaaslastest otsustavus julgus riskialdis lähenemine ja valmisolek alustada täiesti uut ja teistmoodi Tänasesse konteksti sobib heaks näiteks eelkõige rahareform 1992 aastal mis oli ühtlasi ka esimene suurtest reformidest vahetult pärast iseseisvuse taastamist Võrreldes saabuva euroga oli tollane üleminek raskem kuid nende olulisus on täiesti võrreldav Eesti krooni tulemine tähendas väljumist rublatsoonist See tähendas teekonna algust arenenud maailma suunas Euroalaga liitumine tähendab taas Euroopasse jõudmist Euroalasse jõuame oma regioonis taas esimeste hulgas kuigi seekord mitte päris esimestena Koos Eesti krooniga tuli Eestimaale eelkõige raha stabiilsus aga tuli ka finantsdistsipliin Eesti krooni ja saksa marga fikseeritud vahetuskurss ei ole asi mis püsiks iseenesest See lõi eeltingimused et Eesti saaks oma majanduse üles ehitada Ma arvan et me kõik võiksime täna tänulikult meenutada neid mehi ja naisi kelle julgus teha asju teistmoodi meile 18 ja pool aastat tagasi oma krooni tõi Nimeliselt märgin siin ära kolm tuntumat nende hulgast keda meie hulgas enam ei ole Need on Rudolf Jalakas Uno Mereste ja Rein Otsason Head sõbrad Eesti kroon on meile kõigile armas Ta on esiteks ilus Teiseks me oleme temaga harjunud Ja kolmandaks ning peamiselt on kroon paljudele märk selle kohta et oleme riik Seepärast võib krooni käibelt kadumine tekitada paljudes vastuolulisi tundeid Sealhulgas ka kurbust Ometi emotsioone täiesti kõrvale jättes peaksime mõistma et meie kroon on kogu aeg olnud vaid teistsuguse pildiga Saksa mark või euro Et see on raha asi kokku lepitud vahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks Mida on meil kas piisavalt või vähe Ka koledama pildiga raha puhul oleks meil teda ikka niisama palju või vähe kui täna Euro käibeletulek Eesti ametliku vääringuna ei muuda meie väärtushinnanguid Tugev euro ja usaldusväärne majandus ning sealtkaudu Eesti rahva heaolu on võimalik vaid juhul kui me oskame teha mõistlikke otsuseid Veelgi enam saame julgesti väita et Eestit oodatakse euroalasse Kehastab ju Eesti neid rahapoliitilisi väärtusi millel euro peab seisma Meie oleme neile truud olnud 18 aastat Seetõttu ootab ööl vastu 1 jaanuari meid ühtaegu vähe ja palju Vahetub raha välimus Teisalt paraneb Eesti rahvusvaheline staatus nii meie endi kui eriti meie välispartnerite silmis Lugupeetavad daamid ja härrad Krooni tulek märkis meie majanduse esimesi edusamme Sellega algas meie majanduses tegelik üleminekuaeg Samuti võime tõdeda et üks suur etapp Eesti ajaloos saab

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5461-vabariigi-president-foorumil-kuidas-hinnata-eesti-edu-lauluvaeljaku-klaassaalis-21-detsembril-2010/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • President foorumil Kuidas hinnata Eesti edu Lauluväljaku Klaassaalis 21 detsembril 2010 President Ilves edukas krooniaeg lubab euroajal seada uusi julgeid sihte Президент Ильвес успешный период кроны позволит поставить в период евро новые смелые цели President Ilves our success with the

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2118.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President sõnavõistluse lõpetamisel Kadriorus 2. detsembril 2010
    kui expression ning saksa keelde kui Ausdrück Lühidalt kui kogeme midagi uut siis laename mugandame tõlgime ja kombineerime Kuni meie kokkupuuted muu maailmaga olid aeglased ja tasased sest maailm ise muutus ju aeglaselt embasime hõlvasime ja omandasime võõrkeelseid sõnu et keelt meid ümbritsevast mitte irduda lasta Ent kui hakkasime oma põllumajanduse ja kalandusega seotud talupoeglikkusest väljuma linnadesse kolima gümnaasiumis ja ülikoolis õppima ning seekaudu oma maailma varasemast hoopis enam avardama siis jättis emakeel meie esivanemad hätta Maakeel oligi agraarelu kirjeldamiseks paslik maa keel mille sõnavarasse abstraktsed nähtused ei mahtunud Haritud inimesel oli raske osaleda kaasaegses keskustelus Maakeel hüljati sest selles ei olnud võimalik end väljendada parem end juba linnas ausdrück ida Linnades ja koolides rääkisid andekad noored saksa ja vene keeles õppisid ladina kreeka ja teisi keeli Maakeel jäi koju maale vanematega suhtlemiseks ning sedagi juhul kui jätkus trotsi seda mitte häbeneda Tammsaare Kitzberg ja viimati oma taasavaldatud mäletustes Karl August Hindrey on kõik kirjeldanud haritud eestlaseks saamist emakeelt mõne teise keele kasuks hüljates aga ka maakeele kasutamisega kaasnenud pingeid koju naastes Isegi meie XIX sajandi keele ja kultuuriäratajad tollal ulmana näiva riikliku iseseisvuse idee algatajad Õpetatud Eesti Selts ja Eesti Üliõpilaste Selts pidasid oma koosolekuid saksa keeles Inimene ei jäta mõisteid ideid ja nähtusi nende sisu võimalikult täpselt edasi andvate sõnadeta Kui maakeeles maailma kirjeldamiseks sõnu ei jätku võetakse appi võõrkeelsed sõnad ja väljendid kuni ühel hetkel tajutakse et mugavam on ju üldse mõnele arenenumale keelele üle minna Lootsid ju nii öelda progressiivsed ja valgustet sakslased et eestlased lähevad üle saksa keelele Just sellest arusaamast lähtuvalt tulebki mõista XX sajandi alguse Eestis Johannes Aaviku eestvedamisel hoogustunud uudissõnade loomist Saagem eurooplasteks ent jäägem eestlasteks tähendas nooreestlase Aaviku käsitluses sihti võtta eesti keelelt umbkeele staatus luua maakeelest euroopalik keel milles saaksime väljendada kõiki oma mõtteid ja tundeid Selleta poleks Suits Tuglas jt nooreestlased suutnud kaasaegset euroopalikku kirjandust luua Keele uuendamiseta olnuks haritud eestikeelsus üldse küsitav Keelel tuli kas hääbuda lasta või seda uuendada Üks oli ebameeldiv teine aga suurt pingutust nõudev ülesanne Linnastuv ja moderniseeruv Eesti rahvas valis teise tee mõistes et selleta pole eesti keelel väljavaateid saada kaasaegse rahvuse ja iseseisva riigi keeleks Kuid keeleuuendus taandus koos anastamise ja okupatsioonidega Tandriks polnud enam keele kaasajastamine vaid keele kaitse Kuni Hruštšovi ajani valitses keelekasutuses pigem reibas kretinism levisid kummalised kõrva häirivad ja nõmedad keelendid nagu politruk kompartei komsorg sovhoos kolhoos sotsvõistlus kodnats mis muserdasid keelt ja meelt õõva tekitava räigusega Ja mitmed ennustasid taas meie keele kadumist Tandril kaitsti keelt kuigi Eesti irdus Euroopa kultuuriruumist õigemini küll oli sellest välja kistud Geniaalsed sõnad nagu arvuti kuukulgur hõljuk parkla tark ja riistvara kõlar loodi selleks et ei tuleks teisi võõraid sõnu ehk jätkati Aaviku algatust Okupatsiooni lõppedes hajus ka otsene oht eesti keele püsimajäämisele ent koos sellega leidsime end peaaegu samasugusest olukorrast nagu Aavikki sada aastat varem Maailm ja eriti see osa kuhu enda arvates kuulume oli okupatsiooniaastatel suuresti muutunud Selgus et me ei evi sõnu muutunud maailma adekvaatseks kirjeldamiseks Seetõttu me räägime direktiividest infrastruktuurist avalik õiguslikust humanitaarabist kolmandast sektorist paljudest kummalistest

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5389-vabariigi-president-sonavoistluse-lopetamisel-2-detsembril-2010-kadriorus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • 2 detsembril 2010 President Ilves See kas räägime omaenda või kellegi teise keeles on meie endi otsus Президент Ильвес То как мы говорим на своем или другом языке решаем мы сами President Ilves It s up to us to decide

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2105.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President korporatsiooni Vironia 110. aastapäeva aktusel Tartu Ülikooli aulas 27. novembril 2010
    aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President korporatsiooni Vironia 110 aastapäeva aktusel Tartu Ülikooli aulas 27 novembril 2010 27 11 2010 Austatav korporatsiooni Vironia pere mu daamid ja härrad head sõbrad Alustuseks lubage mul soovida Eesti vanimale meeskorporatsioonile südamest õnne saja kümnenda sünnipäeva puhul Ma ei hakka tegema teiste peokõnelejate tööd ega sirvi seetõttu teie ees korporatsiooni Vironia ajaloo kuulsusrikkamaid lehekülgi Ometi ääristavad Vironia teekonda mõned nii tunnuslikud verstapostid Eesti eilse ja tänase päevaga seotud seigad et soovin neile siin lühidalt viidata Esiteks korporatsiooni Vironia häll asus Riia Polütehnilises Instituudis Seal õpetati majandusmehi ja insenere Saksa ja vene keeles ning tsaaririigi meeles Aga seal kasvati ja jäädi eestlasteks tehti julgeid ja uusi asju mida kinnitab ka Eesti vanima meeskorporatsiooni asutamine Enamik sealsetest Eesti soost üliõpilastest tuli hiljem koju tagasi iseseisvat riiki looma kaitsma ja üles ehitama Täna me ütleme selle kohta talendid koju Ehk peeti seda ka sada aastat tagasi naeruväärseks liiga kulukaks ja seetõttu teostamatuks Eesti Vabariigi sünd ning korporatsiooni Vironia liikmete võtmepositsioonid Eesti majanduselus ja insenertehnilistel erialadel lükkavad toonase umbusu veenvalt ümber Teiseks me täna kahjuks enam ei adu Riia ja laiemalt Läti tähtsust Eestile Selle asemel on koha sisse võtnud teadmatus huvipuudus või koguni upsakas üleolek Ometigi on just Läti Eesti lähim ja olulisim partner Kõik mis seal juhtub olgu majanduses riigikaitses või poliitikas

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5371-vabariigi-president-korporatsiooni-vironia-110-aastapaeeva-aktusel-tartu-uelikooli-aulas-27-novembril-2010/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive