archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi Presidendi tervitus linnade ja valdade päeval Viru hotelli konverentsikeskuses 16. veebruaril 2011
    6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 Reset Vabariigi Presidendi tervitus linnade ja valdade päeval Viru hotelli konverentsikeskuses 16 veebruaril 2011 16 02 2011 Tere hommikust head linna ja vallajuhid mu daamid ja härrad head sõbrad Ilmselt on käes pika talve kõige külmem aeg Õnneks saab nii öelda vaid aastaaja ja ilma kohta Eesti majanduse hetkeseis on pigem kevade ja algava kasvuaja moodi Seda üteldes ei pea ma tuginema üksnes sisetundele Meie majanduse jääaja lõpule viitavad Maksuameti värskemad andmed mille järgi on laekumised riigi ja kohalikesse eelarvetesse praegu suuremad kui eelmise aasta alguses Teie teate minust paremini kas ränk säästuaeg lisas uut hoogu ja mõtet pikalt vinduvasse haldusterritoriaalse reformi ideesse või kulus kogu tähelepanu ellu jäämisele Kui keset eelarveaastat tuleb teade et valla rahalised võimalused on kavandatust palju väiksemad on see igal juhul halb uudis Maksulaekumiste taastudes ja paranedes tuleb omavalitsustel kindlasti kaaluda kas Eesti valitsusega peetavate kõneluste teravik tuleb suunata kunagise olukorra taastamisele See tähendab et sihiks tuleb seada omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa ennistamine Või on aeg uueks alguseks riigi ja kohaliku võimu kohustuste ja võimaluste rahulikuks revisjoniks Üks on kindel hiljutine buumiaeg ei tule tagasi Ei riigile ega ka omavalitsusele Mu daamid ja härrad Ma võin üksnes aimata neid pingutusi ja loobumiste valu mida ränk majanduskriis Eesti omavalitsustele tähendas Ma tänan teid et pidasite raskustele vastu Aga selle kõrval on mul kahju et haldusreformi vajalikkus pole leidnud väärilist kohta valimisteks valmistuvate erakondade platvormides Seepärast pole sellest teemast peaaegu üldse kuulda ka käimasolevas valimiskampaanias Me teame miks see on nii Selle teemaga sisuline tegelemine ja tõele näkku vaatamine valimispäeval hääli juurde ei too Pigem võtab vähemaks Ja mitte seetõttu et valdade liitmine võiks olla ebapopulaarne kohalike juhtide hulgas kellest osa peaksid jätma hüvasti vallavanema või vallavolikogu liikme kohaga Mulle tundub et halduskorralduse kohendamisest ei taheta rääkida põhjusel et see jutt on olemuslikult negatiivse tooniga Sellest on harjutud rääkima loobumiste ja kaotuste võtmes Et rahvas jääks ilma oma vallast oma linnast tükikesest oma identiteedist Me pole osanud haldusreformist rääkida võitude keeles Ja siin on süüd kõigil kellele rahvas on usaldanud elu edendamise Eestis Väikese valla volikogu liikmega alustades ja presidendiga lõpetades Vajadus halduskorralduse kohendamise järele peaks olema ilmne Avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet sõltub Eestis otseselt sellest kus inimene elab Ja see mu daamid ja härrad on vastuolus Eesti põhiseaduse mõtte ja kindlasti ka sisuga Ma ei lasku detailidesse teie teate neid paremini Loodan vaid et pärast seda kui valijad on 6 märtsil oma sõna öelnud leiab uus Riigikogu koosseis ja uus valitsus meelekindlust viia lõpuni möödapääsmatu töö millest viimased kümmekond ja enamgi aastat on vahelduva eduga vaid räägitud II Teine suur teema millest omavalitsustega seoses on viimastel aastatel kahetsusväärselt palju juttu olnud puudutab

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5641-vabariigi-presidendi-tervitus-linnade-ja-valdade-paeeval-16-veebruaril-2011-viru-hotelli-konverentsikeskuses/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Tartu rahu aastapäeva aktusel Estonia kontserdisaalis 2. veebruaril 2011
    tehnika liiguvad midagi purustatakse saadakse surma ja haavata võetakse vange Seda kõike märgib tänapäeval termin kineetiline Seda otse füüsikast tulenevat ja liikumist märgistavat sõna kasutatakse sõjanduses põhjusel et tänapäevane sõda tunneb ka teisi lahingu pidamise viise Juba klassik Carl von Clausewitz kinnitas et sõda tähendab poliitika jätkamist teistsuguste vahenditega  Need vahendid ei pruugi olla kineetilised Oluline on tegevuse siht eesmärk Kui von Clausewitzi tsiteerida siis ütles ta ka et sõda on vägivaldne akt selleks et suruda oma tahet  vastasele peale Mu daamid ja härrad Me elame infotehnoloogiaga kokku ja läbi põimitud maailmas Geograafiline lähedus ja sellest tulenev võimalik traditsiooniline kineetiline sõda on seetõttu vaid üks võimalikest ohtudest Nii tuleb ka ümber mõtestada ka si vis pacem para bellum i tähendus tänases maailmas Meil tuleb aduda et Eesti rahvuslikus mälus kantav mälupilt kuidas üles tõstetud tõkkepuu alt sõidab meie maale vaenlase tankikolonn pole enam ammugi ainus isegi mitte peamine vahend mille abil saab Eestit sundida täitma kellegi teise tahet 2007ndal aastal nägime kuidas ainsagi püssipaugu või võõra sõdurita rünnati Eesti internetipõhist taristut eesmärgiga halvata majanduse ja riigi toime Servereid tabanud päringute tulv ei lasknud meil pankades arveid maksta ega ajalehti lugeda samuti kasutada harjumuspäraseid e riigi teenuseid Täna teame et see oli tehniliselt üsnagi primitiivne ja ajaliselt piiratud ulatusega rünnak mis mitme asjatundja hinnangul lähtus averast ehk public private partnership ist 2008ndal aastal rakendati Eestis kasutatud rünnakumeetod otseselt kineetilisse sõtta Nagu kirjeldas hiljaaegu üks USA kaitseministeeriumi analüütik ja küberkaitse ohvitser jagati sotsiaalmeedia kaudu täpseid kellaaegu Gruusia teatud internetilehekülgede ründamiseks eesmärgiga tekitada infonappust ja külvata segadust Mis oluline see kõik toimus väga täpselt kordineeritud ka kineetiliste rünnakutega See on pikk samm edasi võrreldes 1924 aasta detsembriga mil riigipöörajate esimeseks eesmärgiks oli mäletatavasti telegraafi hõivamine Ent kuigi ajad ja vahendid on nüüd moodsamad on eesmärk ikka seesama vallutada või vähemalt rivist välja lüüa kommunikatsiooni edastamise ja vahetamise võimalused Eelmisel aastal nägime juba oluliselt tõhusamat kübersõja relva Stuxnet viirusega rünnati Iraani tuumaprogrammi juhtimissüsteemi Selle nimetus on SCADA tegelikult pea kõikjal kasutatav  automatiseeritud juhtimis ja andmekasutussüsteemi tüüp Niisugused viirused võivad igasuguse kineetilise jõuta halvata ka elektri või telefonisüsteemi aga ka näiteks peatada toidupoekettide varustamise esmatarbekaupadega Mu daamid ja härrad Ma ei taha täna pikemalt neid uusi ohtusid loetleda ega kirjeldada Pigem tahan juhtida tähelepanu sellele et Eestil tuleb arvestada hoopiski uute julgeolekuriskide ja ohtudega Rääkides täna sõjast ja rahust kaitsest ja julgeolekust peame mõtlema teistes kategooriates kui 91 aastat tagasi Tõsi on vähetõenäoline et vaid küberrünnetest võiks piisata ühe demokraatliku nüüdisaegse riigi põlvili surumiseks ja alistamiseks Ometi annab tõhus küberkaitse meile täiendava kindlustunde omamoodi kinnituse et me pole ka tõsiste plaanidega ründajale liiga kerge saak Sellel on ka vähemalt üks väga hea külg Kui ma varem viitasin meie igiomasele hoiakule pidada Eesti liiga väikeseks siis küberkaitse valdkonnas on Eesti tublisti vägevam kui rahvaarvu või pindala poolest temast palju suuremad riigid Meie teadmised oskused valmisolek ja eelkõige pühendumine sellele teemale tõestavad et saame arvatust palju rohkem panustada nii NATO kui ka Euroopa Liidu ühtsesse kaitsesse NATO küberkaitsekeskus Tallinnas on üks maailma uute julgeolekuohtudega

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5589-vabariigi-president-tartu-rahu-aastapaeeva-aktusel-2-veebruaril-2011-estonia-kontserdisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • 2011 Meediaga seotud artiklid Vabariigi President Tartu rahu aastapäeva aktusel Estonia kontserdisaalis 2 veebruaril 2011 President of the Republic at the ceremony marking the anniversary of the Tartu Peace Treaty at the Estonia Concert Hall 2 February 2011 PREVIOUS Järgmine

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2141.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi tervitus metsa-aasta "Kohtume metsas!" avaüritusele 23. jaanuaril 2011
    artiklid ja intervjuud presidendi tegevuse kajastused ja kirjutised tema kohta Videod Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 24 01 2013 Vabariigi President Eesti Maaülikooli rektori inaugureerimisel 24 jaanuaril 2013 Tartus 31 12 2012 President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 Reset Vabariigi Presidendi tervitus metsa aasta Kohtume metsas avaüritusele 23 jaanuaril 2011 Videogalerii 23 01 2011 Head sõbrad Me teame et Eesti on metsarikas maa Metsaga kaetud maa ala poolest seisame ühes reas Soome Rootsi ja Austriaga See rikkus seab meile kohustuse olla vastutustundlik omanik ja mõtelda hoolikalt kuidas seda väärtust hoida ja kasutada Alanud ÜRO rahvusvahelisel metsa aastal peame mõtlema inimese ja metsa suhetele eelkõige inimese targale tegutsemisele metsas Eestlasele kui metsa rahvale ei ole siin

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6296-vabariigi-presidendi-tervitus-metsa-aasta-qkohtume-metsasq-avaueritusele/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Presidendi tervitus metsa aasta Kohtume metsas avaüritusele 23 01 2011 Meediaga seotud artiklid Vabariigi Presidendi tervitus metsa aasta Kohtume metsas avaüritusele 23 jaanuaril 2011 Vabariigi Presidendi tervitus metsa aasta Kohtume

    Original URL path: https://president.ee/et/video/collection_id-2131.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President konverentsil “Tee Eesti muuseumini” Eesti Rahva Muuseumis 21. jaanuaril 2011
    2011 Head sõbrad Austet direktor Krista Aru Eesti Rahva Muuseumis meie muuseumidest kõneledes tahan ma esmalt kinnitada ja korrata oma veendumust Eesti Rahva Muuseumile oma kodu ehitades tasume oma auvõla kultuuri ja ajaloo ees See kõlab küll klišeelikult oleme liiga palju kuulnud auvõlgadest ent seletan lahti Olen aastaid rääkinud kodaniku ühiskonnast kui demokraatliku riigi alusest Inimesed küsivad ikka mis on see kodaniku ühiskond Parim näide meie ajaloost on just Eesti Rahva Muuseum eestlaste vabatahtlik ja üle kogu meie kultuuriruumi omaalgatus uurida koguda ja talletada meie kultuuripärandit See polnud riigi või parteiüritus Seda ei sunnitud kellelegi peale vastupidi seda tehti vabast tahtest vabal ajal seesmiselt vabade inimestena Siin peitub meie auvõlg nende meeste ja naiste ees kes oma vabatahtliku kultuurilise tööga lõid meie ühiskonna aluse vabade inimestena aluse seega ka Eesti riigile Ent kuigi nende inimeste tööst kasvas välja meie demokraatlik ja iseseisev Eesti Vabariik ei ole üle sajandi kestnud teekond oma majani saanud teoks Alati tuli midagi ette Pidime võitlema end vabaks koguni kaks korda Pidime üles ehitama riiki samuti kaks korda Aga me peame lõpuks naasma meie iseseisva riigi läteteni Loodan et ülekohtuselt pikk teadmatuse ja ootamise aeg saab ükskord otsa et peatselt algab Eesti Rahva Muuseumi oma maja ehitamine Mu daamid ja härrad Täna räägite te siin sisust meie muuseumite tähendusest ning tulevikust Konverentsi teema Tee Eesti muuseumini kõneleb laiemalt meie kultuurist ning meie riigist Riik mis kasvas välja meie kultuurist selleks et seda kultuuri kaitsta Eesti riik sai võimalikuks tänu paljudele ärksatele inimestele kes seltsitegevuse kaudu rajasid tee iseseisvusele Meie oma muuseumi mõte kasvas koos rahvusliku iseteadvuse ja haritlaskonnaga Meie rahva oma muuseumi rajamisest jõuti kiiresti oma riigi loomiseni Meile näidati et meil on oma ajalugu oma kultuur ning pärand mida teised ei suutnud hinnata Sealjuures me muretsesime pidevalt mida nemad kes iganes nad ka ei olnud meist mõtlevad sageli salgasime maha häbenedes et me pole nagu nemad oskamata hinnata mis meil endil on Seda oli eriti vaja meeles hoida ja meelde tuletada okupatsiooniaastatel Võõra võimu eesmärk oli mälestuste ja mälu kadumine või mälestuste moonutamine valeks Mis sageli läks täiesti absurdseks Doris Kareva rääkis kord kuidas sõna märts muudeti ühes tema täiesti apoliitilises luuletuses ainult sellepärast et arvati see seotuks märtsiküüditamistega See on iseloomulik riigile kus kodanik ei määra midagi kus vaid riik ütleb ülalt mida tuleb öelda ja mõelda Sellisele riigile on kodanike algatatud muuseum mitte ainult arusaamatu vaid ohtlik Ning eriti arvestades selle kodanikualgatuse sisu eesti rahva mälu Mälu minevikust Nagu Orwell tabavalt täheldas totalitaarsete riikide mälu poliitikas See kes kontrollib olevikku kontrollib minevikku See kes kontrollib minevikku kontrollib tulevikku Ent Eesti Rahva Muuseumi idee on et keegi ei kontrolli Et meie minevik on just see mida me ise peame minevikuks mitte see mida keegi meile jutustab välja mõtleb või musta valgeks räägib Totalitaarsele ajupesule vaatamata kestis rahva mälu edasi See kestis kodudes vanemate juttudes kestis ka koolitundides õpetajate sõnades ja ehk tiheminigi nende vaikimises Meie minevikku hoiti alles Eesti muuseumites Nii mõnigi okupatsioonieelse Eesti Vabariigi vabatahtlike tuletõrjujate seltsi märk või tuluõhtu kavaleht kõneles palju

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5543-vabariigi-president-konverentsil-tee-eesti-muuseumini-eesti-rahva-muuseumis-21-jaanuaril-2011/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi Presidendi kõne Uppsala Ülikoolis 20. jaanuaril 2011
    et samasugune muutus leiab aset ka Euroopas endas Eelmise aasta sügisel ajalehes Washington Post ilmunud mõneti kapriisses mõneti aga surmtõsises arvamusloos kirjutas Anne Applebaum et kommunistlikust võimust puutumata jäänud rikaste läänlaste ja endisest nõukogude blokist pärit vaeste idaeurooplaste varasem jagunemine Euroopa Liidus idaks ja lääneks on asendumas jagunemisega põhjaks ja lõunaks vastavalt eelarvepoliitilisele vastutustundele ja asukohale Transparency Internationali korruptsioonitabelis See oli muidugi liialdus kuid näitab ometi et Euroopa on muutumas ja et ühes sellega muutuvad vanad arusaamad ja stereotüübid Hiljaaegu avaldatud süsteemsemas analüüsis The Last Shall Be The First Viimastest saavad esimesed väitis Rootsi majandusteadlane postkommunistlike ja üleminekuriikide juhtiv uurija Anders Åslund et Euroopa Liidu postkommunistlikud riigid on reageerinud majanduskriisi raskustele märksa jõulisemalt kui vana Euroopa Kui vaadata ELi liikmesriikide riigivõla ja eelarvepuudujäägi suurust ning üldisi majanduslikke näitajaid võib märgata et jagunemine vanaks ja uueks ning muu säärane liigitamine pole enam nii lihtne nagu kümme aastat tagasi Nii nagu idaeurooplased ei vaata enam hardunult Ameerika poole nii ei saa neid enam pidada ka majanduslikult kasutuks esemeks mida nad kunagi olid ja mida iseloomustasid hinge vaakuv taristu reformimata majandus ulatuslik korruptsioon ja väike tootlikkus Samamoodi ekslikud on mugavad ent petlikud vana Euroopa stereotüübid mis on visad kaduma Kõigest kuus aastat tagasi hääletati võõraviha propageerinud kampaania tulemusel Prantsusmaal rahvahääletusel maha ELi põhiseadusleping Selles kampaanias kujutati Poola torumeest kes pars pro toto kehastas kõiki Ida Euroopa odava musta tööjõu horde 2009 aastal oli Poola kogu ELis ja arvatavasti demokraatlike riikide seas üldse ainus kes võis kiidelda majanduskasvuga Ehkki Poola SKT inimese kohta on nagu Eestilgi 65 protsenti ELi keskmisest ei olnud majanduskasvu aluseks jõukuse kokkulaenamine vaid selle loomine Nädal tagasi 7 jaanuaril avaldatud Eurostati viimane aruanne näitab et eelmise aasta kolmandas kvartalis oli aastase majanduskasvu poolest esirinnas Rootsi 6 8 protsendiga teisel kohal oli Eesti 5 8 kolmandal Poola 4 7 ning edasi Slovakkia 4 2 ja Saksamaa 3 9 protsendiga See on tõeline majanduskasv Tähtis on märkida et nendel riikidel õnnestus säilitada ka vastutustundlik eelarvepoliitika See majanduskasv on tõeline ja kestlik ning ajal mil Euroopas käib schumpeterlik loov hävitamine võime me minu arvates näha juba praegu kogu Euroopas kujunemas järgmise aastakümne senisest erinevat korraldust mille tekitajaks on olnud kriis Kõige selgemalt ilmneb ümberkorraldus praegu eelarvepoliitikas See lõhe mis on ehk olulisemgi kui jagunemine idaks ja lääneks eraldab valitsusi kes on valmis hambad risti järgima reegleid milles me ise kokku leppisime puudujääk vähem kui 3 ja riigivõlg vähem kui 60 ja valitsusi kes on harjunud jõukust kokku laenama ja kes kardavad astuda vajalikke samme mis võimaldaksid neil täita oma kohustusi mille nad ise ELi eeskirjadesse sisse kirjutasid Praegu avalduvad eelarvepoliitilised erinevused ainult majanduskasvu määrades kuid mitte veel SKTs inimese kohta Pidagem aga meeles et keskpikas ja pikas plaanis toob erinev kasvumäär kaasa rikkamate ja praegu veel vaesemate s o uuemate ELi liikmete sarnastumise Mina väidan aga ja selleni tahangi ma oma kõnega jõuda et eelarvepoliitiline vastutustunne on vaid osa laiemast pildist Teatud riikide vahel tekib paljudes valdkondades sarnasusi kuid samas tekib Euroopas riikide rühmade vahel ka erinevusi See sarnastumine ja eristumine lihvib tasapisi aga järjekindlalt maha arengutaseme erinevused mille surus Euroopale peale külm sõda oma lõhedega mis lubasid osal Euroopast nautida viiskümmend aastat majanduskasvu samal ajal kui teine osa Euroopast stagneerus Kõne ülejäänud osas tahaksin käsitleda meie oma Läänemere piirkonda täpsemalt piirkonda mida ma nimetan Läänemere põhjakaareks ja mis koosneb kaardil päripäeva liikudes Taanist Rootsist Soomest Eestist Lätist ja Leedust Ma olen veendunud et me teeme küll praegu läbi muutust seni Euroopas valitsenud vaimses geograafias kuid mida rutem me mõistame et vana jaotus enam ei kehti seda kiiremini saame hakata langetama uusi konkreetseid poliitilisi otsuseid Selleks tuleb meil unustada väikeste erinevuste nartsissism nagu seda nimetas Sigmund Freud mis tähendab et me vaatame alati väikesi erinevusi ja puhume need siis suureks Me keskendume sellele mis eristab eestlast lätlasest ja soomlasest soomlast rootslasest ja rootslast taanlasest ning me kõik teame milles need erinevused seisnevad ärgem püüdkemgi ennast petta Kindlasti oskate rääkida anekdoote teiste rahvuste kohta eks ole Keskendugem aga hoopis nende riikide sarnasustele ja me mõistame et ühised jooned eristavad seda piirkonda ülejäänud Euroopast Kui me uurime oma ühiseid jooni võime selgelt eristada Läänemere põhjakaart kuhu kuuluvad peamiselt väikesed riigid õigemini ainult väikesed riigid Taani Rootsi Soome Eesti Läti ja Leedu on väikesed riigid vaatamata sellele mida üks või teine neist oma suuruse kohta arvab Teine tunnus on eelarvega seotud sirgjoonelisus ning püüd hoida puudujääki ja riigivõlga väikesena Kust on pärit meie veendumus vajaduses mitte elada üle jõu Kas see tuleneb talupoeglikust minevikust või ettenägelikkust ja säästlikkust nõudvast põhjamaisest kliimast Tulgu see kust tahes selge on see et Euroopa nimetatud piirkonna valitsused on valmis tegema raskeid otsuseid võlakoormuse ja riigieelarve puudujäägi hoidmiseks väikesena ega lähe laenamise libedale teele selleks et neid tagasi valitaks Peale selle on meie riigid avatud ELi sisesele kaubandusele Selle lakmustestiks on suhtumine ühte ELi põhilisse aga ikka veel teostamata vabadusse nimelt teenuste vabasse liikumisse Kapital ja kaubad võivad ELis liikuda juba päris vabalt kuid teenuste puhul on püsima jäänud selgelt protektsionistlik hoiak Kõikjal ELis võib endale osta takso või veefirma sanitaartehnika ettevõtte või internetiteenuse pakkuja aga hoidku jumal kui mõne teise liikmesriigi esindaja võtab kätte ja tuleb kohale et see ettevõte püsti panna Ja jällegi kui ELis arutati teenuste direktiivi olid peaaegu kõik kaubanduse liberaliseerimise kindlad pooldajad just Läänemere põhjakaare riigid Veel üks sarnasus on läbipaistvuse eelistamine läbipaistmatusele nii riikliku kui ka ELi tasandi rahaasjades ja otsustamises Selles piirkonnas on endastmõistetav et me peame teadma mille peale kulub meie ühine raha Mujal on katsed saavutada läbipaistvust näiteks ühise põllumajanduspoliitika või muude ELi eelarve mahukamate ridade puhul kohanud ägedat vastupanu Nende kahe viimasega on seotud ka valmisolek leida uuenduslikke digitaalseid lahendusi mitte ainult e valitsuse läbipaistvuse ja e kaubanduse valdkonnas vaid uuendustegevuses laiemalt Lisaks on meil ühine ka soov kaitsta välispoliitikas liberaalseid õigusi ja vabadusi Vaadakem kas või Läänemere põhjakaare riikide käitumist mujal aset leidnud rikkumiste korral kui pannakse toime valimispettus rikutakse sõnavabadust ja muid õigusi sealhulgas vahistatakse ja pekstakse rahumeelseid meeleavaldajaid rääkimata sõjalisest rünnakust Me ei pigista silma kinni lihtsalt sellepärast et me ei saa teha koostööd ega sõlmida kaubandussidemeid ebademokraatlike

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5545-vabariigi-presidendi-kone-uppsala-uelikoolis-20-jaanuaril-2011/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese tervitussõnad Stockholmis Rootsi Ekspordinõukogus peetud äriseminari avamisel 19. jaanuaril 2011
    2015 President Toomas Hendrik Ilvese riigiõhtusöögi lauakõne Bellevue lossis 18 mail 2015 10 05 2015 Vabariigi President emadepäeval Estonia kontserdisaalis 10 mail 2015 08 05 2015 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Gdanskis 7 mail 2015 Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõppemise 70 aastapäeva mälestusüritusel 22 04 2015 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Carolin Illenzeeri Fondi õhtusöögil Lennusadamas 22 aprillil 2015 30 03 2015 Vabariigi President Riigikogu XIII koosseisu avaistungil 30 märtsil 2015 Tallinnas 25 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese kõne linnade ja valdade päeval 18 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne rahvusvahelise inseneride organisatsiooni IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 Tallinna Tehnikaülikoolis 18 märtsil 2015 14 03 2015 Vabariigi President Eesti Kongressi 25 aastapäeval 14 03 2015 Estonias Reset Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese tervitussõnad Stockholmis Rootsi Ekspordinõukogus peetud äriseminari avamisel 19 jaanuaril 2011 Ilmar Saabas Delfi Riigivisiit Rootsi g Fotoalbum 19 01 2011 Austatud ekstsellentsid aukülalised daamid ja härrad Mul on hea meel avada täna siin Exportrådetis meie äriseminar Erinevalt mõnest teisest sündmusest ei ole Eesti suguse väikeriigi esindajatel täna vaja alustada oma kodumaa lühitutvustusega sest me tunneme üksteist hästi juba Hansa Liidu aegadest saati Arvan et meil on praegu Euroopa Liidu majanduspoliitikast suuresti ühesugune arusaam olgu tegu ühtse turuga internetivaldkonnas või finantsstabiilsuse mehhanismiga Kuna Eesti ühines mõne nädala eest OECDga ja alles kaks nädalat tagasi euroalaga usume et see annab meile paremad võimalused osaleda majanduspoliitika kooskõlastamises Viimase aja areng näitab et Eesti majandus elavneb jõudsasti sest meie majanduskasv oli eelmise aasta kolmandas kvartalis Euroopa Liidus teisel kohal tuleb mainida et pärast Rootsit Ometi ei väljunud me kriisist ilma et oleksime maksnud hinda mille kõige olulisem osa on suur ja struktuurne tööpuudus Meie majandus on osutunud piisavalt paindlikuks et torm üle elada ja väljuda kriisist majanduspoliitikas suuremaid muudatusi tegemata Seda näitab muu hulgas meie samaks jäänud või isegi paremaks muutunud koht

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5551-vabariigi-presidendi-toomas-hendrik-ilvese-tervitussonad-19-jaanuaril-2011-aastal-stockholmis-rootsi-ekspordinoukogus-peetud-aeriseminari-avamisel/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive