archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Jaan Tõnissoni Instituudi juubelikonverentsil Tallinnas 21. aprillil 2011
    ka termin kolmas sektor Kui Eesti Vabariik enam kui 70 aastat tagasi okupeeriti siis ei hävitanud uus nõukogude võim vaid riiklikke struktuure ja turumajandust Kohe ja peaaegu esmajoones asuti hävitama ka Eesti vabakonda koos sellega otseselt meie kodanike vabadust Ei Nõukogude Liit siis nagu totalitaarsed riigid veel tänagi ei saa tegutseda ilma et riigivõim kontrolliks täielikult inimesi ja ühiskonda Pole ju teada mida kodanikud isekeskis ja riigi teadmata ette võivad võtta Nii tuligi sulgeda täpsemalt likvideerida Punane Rist ja skaudid otse loomulikult Kaitseliit ja Naiskodukaitse aga ka üliõpilasorganisatsioonid kogudused küla ja spordiseltsid piimatootjate ja margikogujate ühingud Alles jäid kompartei komsomol ja niinimetet ametiühingud Ühelt poolt garanteeris see hoolika valve organiseeritud tegevuse üle Teisalt pidi see välistama vabatahtlikud ja isetekkelised organisatsioonid Mu daamid ja härrad Selleks et aduda kodaniku mõiste eriti aga organiseeritud vabatahtliku kodanikkonna tegevuse ohtlikkust totalitaarsetele ja autoritaarsetele režiimidele tuleb minna ajaloos paarsada aastat tagasi 18 sajandi Euroopa kuningriigid kodaniku mõistet ei tundnud Peale ehk selle et linnades elasid bürgerid linlased kodanlus Riigi elanikud olid kõik riigi õigemini kuninga alamad Kuigi John Locke ja teised valgustusfilosoofid olid juba kirjutanud riigist kui kodanike nõusolekul või kokkuleppel tekkinud kooslusest polnud kodanike mõistet selle tänasel kujul tegelikult olemas Aga kolmeteistkümnes Suurbritannia koloonias Põhja Ameerikas loeti Locke i mõtteid põhjalikult Kui briti maksu ja muu poliitika ameeriklastele enam ei sobinud kutsuti kokku kodanike komiteed kes siis omakorda korraldasid kaks niinimetet kontinentaalset kongressi Selle aluseks oli väga selge Locke ilik arusaam et kodanikel on õigus tulla kokku ja langetada otsuseid omaenda elu paremaks korraldamiseks Vahelepõike korras kui hüppame ajas kakssada aastat edasi ja üle Atlandi tagasi Euroopasse siis märksõnad kodanike komiteed ja kongress tulevad meile kõigile kindlasti väga tuttavad ette Euroopasse jõudis uudis kodanike omaalgatuslikust tegevusest tegelikult kohe 1789 aasta Prantsusmaal sündis vabariik ja koos sellega Citoyen mis märkis õigustega kodanikke varasemate õigusteta alamate asemel Prantsuse kirjanikule Alexis de Tocqueville ile võlgneme ka mõiste kodanikuühiskond See aadlisoost demokraat uuris põhjalikult põhja ameeriklaste elu olu ega suutnud jääda vaimustumata selle üle kui efektiivselt toimis sealne ühiskond neis piirkondades kuhu riigivõim polnud veel jõudnud kus riiki veel polnudki olemas Kõik toimis vabatahtlike seltside seltsingute ühenduste talgute ja muu organiseeritud tegevuse kaudu See vaimustus elab siiani Seoseid demokraatia tugevuse ja toimiva vabakonna vahel on uuritud sada aastat ja peaaegu on nende omavaheline seos kinnitust leidnud Neist uuringuist kuulsaim on Harvardi teadlase Robert Putnami oma mis tegeles 1970ndate aastate Itaalias võimu detsentralisatsiooni küsimustega Itaalia oli otsustanud muuta senist ülitsentraliseeritud prantsuslikku haldussüsteemi ja anda oluliselt rohkem pädevusi regioonidele Selgus et mõnes piirkonnas töötas reform suurepäraselt teistes kohtades enamasti lõunas kukkus täiesti läbi tuues kohati kaasa peaaegu anarhia Putnami suurim ja meid huvitav avastus seisnes aga selles et reform töötas tugeva vabakonnaga regioonides Mujal tähendas keskvõimu rolli nõrgenemine aga juhtimise kvaliteedi olulist langust Putnam järeldas oma raamatus Making Democracy Work ka seda et demokraatia ei sõltu mitte ainult vabakonna olemasolust ja tugevusest vaid ka selle ajaloost Ehk et institutsionaalsetest reformidest ei piisa Vaja on ka soodsat ammu ette valmistatud pinnast Eestisse naastes võime täheldada et meie vabakonna traditsioon on okupatsioonile

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5995-vabariigi-president-jaan-tonissoni-instituudi-juubelikonverentsil-21045011-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Carolin Illenzeeri Fondi heategevusõhtusöögil Mustpeade Majas 14. aprillil 2011
    01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 Reset Vabariigi President Carolin Illenzeeri Fondi heategevusõhtusöögil Mustpeade Majas 14 aprillil 2011 15 04 2011 Head sõbrad Hoolivus Kamraadlus Vastutustunne Relvavendlus Nende sõnade mõistmine on põhjuseks miks meie täna kõik siin oleme Meid on kokku toonud Carolin Illenzeeri Fond heategevuslik sihtasutus mille eesmärgiks on toetada teenistuses langenud või surnud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste lapsi Annetustest tasutakse nende sõdurite laste koolituskulusid ja toetatakse nende huvitegevust Carolin Illenzeeri Fondi lugu on kild hooliva kodanikuühiskonna loost Aga ma soovin rääkida ka natuke laiemalt Me ei jäta kedagi lahinguväljale maha Ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus kus raske haavatasaamise järel õpivad noored mehed ja naised uuesti elama või ka lihtsalt post combat stressiga toime tulema Lihtsalt ja lihtsat ei ole tegelikult sellistes lugudes midagi Eesti saadab oma sõdurid sõtta Nad sõdivad Eesti riigi huvide eest sest Eesti hoolib turvalisest maailmast ning soovib et liitlased usuksid meisse usaldaksid meid ja oleksid valmis meile appi tulema Meie sõdurid langevad ja saavad haavata oma riigi huvide eest võideldes Eesti kaitseväe viimase kahe aastakümne kõige ohtlikumatel operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis on langenud 10 ja raskelt vigastatuid 25 sõdurit Nende ja Eestis teenistuses surnud kaitseväelaste peredes kasvab 36 last Iraagis 2004 aastal langenud vanemveebel Arre Illenzeer nägi oma tütart Carolini vaid üks kord siis kui ta tuli missioonilt koju puhkusele Üks kord Mõelgem sellele Riik peab andma oma sõduritele kindlustunde et neil on parim võimalik varustus ja relvastus tugevad soomukid head vaatlusseadmed pinnaseradarid tõhusad killuvestid Ent kaitseväelased peavad olema ka kindlad et kui midagi juhtub siis riik ei unusta

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5972-vabariigi-president-carolin-illenzeeri-fondi-heategevusohtusoeoegil-mustpeade-majas-14-aprillil-2011-/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President ametlikul õhtusöögil Rumeenia presidendi Traian Băsescu auks Tallinnas 12. aprillil 2011
    XIII koosseisu avaistungil 30 märtsil 2015 Tallinnas 25 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese kõne linnade ja valdade päeval 18 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne rahvusvahelise inseneride organisatsiooni IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 Tallinna Tehnikaülikoolis 18 märtsil 2015 14 03 2015 Vabariigi President Eesti Kongressi 25 aastapäeval 14 03 2015 Estonias Reset Vabariigi President ametlikul õhtusöögil Rumeenia presidendi Traian Băsescu auks Tallinnas 12 aprillil 2011 Ilmar Saabas Delfi Rumeenia presidendi riigivisiit Eestisse g Fotoalbum 12 04 2011 Teie ekstsellents president Băsescu austatud proua Maria Băsescu ekstsellentsid daamid ja härrad Mul on suur rõõm ja au võõrustada läbi aegade esimest Rumeenia riigipea riigivisiiti Eestisse Täna hommikul alanud külaskäik on seda sümboolsem et see leiab aset aastal mil möödub 90 aastat diplomaatiliste suhete sisseseadmisest Eesti ja Rumeenia vahel ning 20 aastat suhete taastamisest Aasta pärast Tartu rahu sõlmimist oli Rumeenia esimene Ida Euroopa riik kes tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust Rumeenia toetas Eestit Rahvasteliidu liikmeks saamisel Headest suhetest enne II maailmasõda annavad tunnistust ka diplomaatiliste esindajate vastastikune määramine ja hilisem Rumeenia esinduse rajamine Varssavis Olgu selle kinnituseks riigivanem Kaarel Eenpalu aegumatud sõnad Rumeenia saadiku vürst Michel R Sturdza volikirja vastuvõtmisel oktoobris 1932 Eesti ülimaks püüdeks on alati olnud kaasa töötada kõigi rahvastega vastastikuse usalduse kindlustamiseks ja rahu aadete arendamiseks Sel alal on Eesti ja Rumeenia püüete ühtlus veenvalt ilmsiks tulnud koostöös Rahvasteliidus ja teistel rahvusvahelistel kokkupuudetel Eesti otsus rajada oma saatkond Bukarestis jäi teostamata nii nagu paljud teisedki unistused mis 50 aastat kestnud võõrast ja pealesunnitud ideoloogiast kammitsetuna jäid ootama uut vabaduse aega Suur sõnameister Eugène Ionesco kelle tuntumaid näidendeid on Eesti teatrites menukalt lavastatud on öelnud et ideoloogia puudumine ei tähenda ideede puudumist vastupidi see on neile hoopis väetiseks The absence of ideology not mean an absence of ideas on the contrary it fertilize s them See on vabadus mõelda oma ja mitte pealesurutud mõtteid ja sellele vabadusele toetub meie tänane koostöö Eesti ja Rumeenia suhted on XXI sajandi alguses tihedamad ja sisukamad kui eales varem Meid ühendab liikmelisus Euroopa Liidus ja NATOs kus jagame sarnaseid seisukohti ja töötame ühise eesmärgi nimel Täna pole vahet kas vaadata Euroopale Läänemere või Doonau kallastelt sest meid ümbritseb ühine kodu mis rajaneb rahu aatel Euroopasse on saabunud aeg kus ühistest väärtusest on saanud kindel ja vankumatu alus millele toetub nii Euroopa Liidu sisemine toimimine kui ka rahvusvaheline tegevus Eestil ja Rumeenial on meeles ja südames Euroopa Liidu idapartnerite toetamine Seda nii poliitilisel tasandil kui ka mitmete praktiliste tegevuste kaudu sealhulgas erinevate koolitusprogrammide näol nüüdsest ka Eesti idapartnerluse koolituskeskuse võimalused Oleme vahetanud kogemusi Eesti Vene ja Rumeenia Moldova piirialade koostööst ja edendame Euroopa Liidu regionaalset koostööd vastavalt Läänemere ja Doonau strateegia võtmes Ka vaated Euroopa Liidu sisemistele arengutele olgu see liidu tuleviku laienemiskursi jätkumise või energiapoliitika vallas on mõlemal poolel sarnased Eesti toetab Rumeenia püüdlusi liituda Schengeni ruumiga ning ma loodan et juba õige pea saavad Rumeenia kodanikud täielikult nautida isikute vaba liikumist Euroopas Teame oma kogemustest kui oluline see on Oleme koostööd kinnitanud ka viimase aasta jooksul hoogustunud kahepoolsetel poliitilistel ja Euroopa Liidu alastel konsultatsioonidel

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5961-vabariigi-president-ametlikul-ohtusoeoegil-rumeenia-presidendi-traian-bsescu-auks-tallinnas-12-aprillil-2011/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • ametlikul õhtusöögil Rumeenia presidendi Traian Băsescu auks Tallinnas 12 aprillil 2011 President Ilves Rumeenia riigipeale meie suhted on head ja probleemidest vabad Президент Ильвес главе Румынского государства наши отношения хорошие и беспроблемные President Ilves to Romanian Head of State our

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2175.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Riigikogu XII koosseisu avaistungil Toompea lossis 4. aprillil 2011
    elab Eesti Vabariik Mu daamid ja härrad Riigikogu liikme tähtsaim omadus on mõistmine et ta on valitud teenistusse Teenima oma valijaid teenima riiki Selle teenistuse hind võib olla ränk nagu kinnitab parlamendihoone sisehoovis seisev tahvel Riigikogu liikmetele kes langesid okupatsioonivõimude repressioonide ohvriks Ärme siis hetkekski unusta et riigi teenimine on auasi Au ei tee vahet soo vanuse rahvuse erakonna ega valimisringkonna järgi See on kapital millega mõõdetakse teie töö tulemuslikkust päeval mil teie volitused siin majas lõpevad Ja lootkem ühiselt et seda moraalset kapitali saate oma järeltulijatele pärandada rohkem kui täna ise siit eest leidsite Kui teie moraalse kompassi nõel näitab õigesse suunda kui te lähtute oma töös teadmisest et just selle maa ja rahva keel kultuur ja vaimsus kannavad me riiki ja iga inimest siis pole see ülesanne raske Ammugi ei käi see üle jõu Head sõbrad te alustate puhtalt lehelt aga te seisate kindlal vundamendil Ma tänan XI Riigikogu koosseisu kelle volitused langesid mitmes mõttes keerulisse aega Paljud majanduskasvu harjal rahvale jagatud lubadused varisesid majanduskriisi põrmu Sõda Gruusias muutis Euroopa julgeolekupoliitilist ruumi ja purustas arusaama et 20 aasta eest kujunenud Euroopa julgeolekustruktuur ja selle alusmõtted kestavad igavesti Tänavarahutused Tallinnas sundisid meid ümber hindama oma lõimumis ja hariduspoliitika tegematajätmisi ning kinnitasid sovetlike mõttestampide visadust Aga tuleb ka tunnistada et samal ajal sai just Eestist rahvusvaheline eeskuju kui taheti mainida mõnd muutunud majandusoludega kiiresti kohanenud riiki Osa riike lükkas valusaid otsuseid edasi teised jätsid need tegemata Neil on täna raskem nende tulevik ebaselgem See teadmine ei tee meile muidugi rõõmu Teiste hädad ei muuda karvavõrdki väiksemaks Eesti muret ja meelekibedust mida ränk majanduslangus tõi meie peredesse ja ettevõtetesse Aga Eesti sai hakkama Nagu praegu looduses on ka Eesti majanduses näha jõudsa tärkamise märke Selle eest tahan ma tunnustada rahuliku meele säilitanud rahvast valitsust kes võttis pikemalt venitamata vastu möödapääsmatud otsused ma tahan tänada Riigikogu kes eelistas koostööd vastandumisele ja paralüüsile Kuu aega tagasi pani valija sellele tööle hinde Aga mitte ainult Ta saatis Toompeale lootuse ja sõnumi et järgmine võimalik tagasilöök oleks pehmem ja vähem ootamatu Valija investeeris siia usku et Eesti riik sirgub nelja järgmise aastaga hoolivamaks targemaks ja paremaks Mu daamid ja härrad Teie eelkäijate üldjoontes head tööd on varjutanud ka põhiseadusega vastuollu minekud ja rumalad näpuvead Olen neile järjepidevalt osutanud Kõik eksivad ja see on inimlik Ka riigid teevad parimat soovides mõnikord valesid otsuseid Heal juhul õnnestub neid vigu hiljem parandada Aga hooletuse ja hoolimatuse põhiseaduse teadliku ja sihiliku eiramise võiks Riigikogu XII koosseis esimesest tööpäevast alates täiesti välistada Soovin teile julgust tulla tagasi seaduste juurde mille toime pole selline nagu alguses loodeti Tehke need seadused korda sest halvasti puudulikult või üldsegi mitte töötav seadus kõigutab usku õigusriiki ja põhiseaduslikku korda Küsige iga uue seaduse kohta kas seda on vaja Kas uuest seadusest loodetav kasu ja selgus ületab sellega kaasneva segaduse ja võimaliku kahju Küsige iga paragrahvi ja iga eelarverea kohta kas see suurendab meie inimeste heaolu Kas see teeb Eesti suuremaks ja paremaks Mu daamid ja härrad Neli ja pool aastat tagasi ametisse astudes sõnastasin ma

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5924-vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-riigikogu-xii-koosseisu-avaistungil-toompea-lossis-4-aprillil-20/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President iseseisvuspäeval Estonia teatri- ja kontserdimajas 24. veebruaril 2011
    Uue maailma selts teatri NO99 Ühtse Eesti Suurkogu Teeme ära Eesti Toidupank üliõpilasorganisatsioonid ja korporatsioonid Punane Rist ja skaudid Noorkotkad Kodutütred ja Kaitseliit Caritas Supilinna selts Eestimaa Looduse Fond Ja lugematu hulki teisi Need tõestavad kuidas me saame oma elu iga päev paremaks teha ühiskonda mõjutada kritiseerida kaaskodanikke aidata keskkonda parandada Need moodustavad ja tugevdavad Eesti elu olles meie maa kude sidusus ja side Igaüks neist teeb meid iseseisvamaks ja vabamaks ning koos sellega meie elu Eestis paremaks Siit tuleb jõud saada hakkama käegalöömise ja tardumusega künismi ja trotsiga tulla toime vaimu muserdava ükskõiksusega Need väärikad ühendused ühtlasi tõestavad kui kaugele me oleme kahekümne aastaga jõudnud Et ilma suurte juhtide parteide ja loosungiteta saame ise oma elu ja ümbrust korraldada selliseks nagu see südamele lähedane tundub Muidugi sõltub me ühine elu siin Eestis ka meie poliitilistest valikutest Aga üha enam sõltub see me endi vabadest igapäevastest valikutest mitte presidendist valitsusest parlamendist parteidest ministeeriumiametnikest linna või vallavõimust Meil siin nagu me põhiseadus seda ütleb on kõrgeim võimukandja ikka Eesti rahvas ise Ja mitte vaid valimiste päeval nagu käimasolev kampaania pidevalt rõhutab Vaid tõesti iga päev Head sõbrad Neid valikuid kuhu suunda minna ning kuidas oma oskustele ja huvidele rakendust leida on palju Need pole okupatsioonist pääsenu mured Need on täisväärtusliku täiskasvanud eurooplase valikud Ma tean et see kõlab abstraktselt ent ometi meie edasine tee ja otsingud ei pruugi puudutada niivõrd riiklust või valitsust vaid pigem meid endid ja me enda valikuid otsuseid Ma ei soovi pisendada valitsuse rolli Valitsuse ja omavalitsuste õlgadel lasub endiselt kohustus kindlustada et me teed oleks korras me elu turvaline ja haridus kõikjal Eestis sel tasemel et maa ei tühjeneks vaid pigem täituks Me ei pea taluma olukorda kus arstiabi korralik haridus ja isegi toidukaup on kättesaadav vaid suuremates keskustes Olen veendunud et kogu Eestis peab olema võimalik elada Muidugi ei piisa üksnes vallapiiride ümberjoonistamisest Me vajame terviklikku linna ja vallareformi Me teame ju seda hästi Ehk saab teadmisest ka tegu me järgmise põlvkonna ajal Täpselt niisamuti ei saa ükski valitsus mööda vaadata tööpuuduse aga ka oskuste puuduse tööjõupuuduse teemast Väga paljud neist muredest mis 20 aastat tagasi tundusid meile tarbetu luksusena on tänaseks saanud meie omadeks Kogu Euroopa ja eurooplastena tegelikult valdav osa maailmast on meile avatud Vabad kodanikud teevad seda mis on vabade inimeste voli lähevad õppima töötama ja elama sinna kuhu nende oskused huvid või süda neid viib Eestlane vabanes sunnismaisusest vaid seitse inimpõlve tagasi Seda aega on olnud tegelikult veelgi napimalt kui arvestame maha kõik rahvaste vanglas veedetud aastad Seda me tagasi ei soovi Eesti kütkeiks ei saa olla sund või hirm või kohustus Eesti kütkestavus peab seisnema muus Olla nii meeldiv ja elamiskõlblik kant et need kes siin on soovivad jääda et need kes siit läinud naasevad ning et ülejäänud kel oskusi ja teadmisi ja huvi ja armastust meie maa ja rahva vastu tahavad siia tulla See ei tähenda välisinvesteeringute meelitamist See ei tähenda kaugeltki mitte kõrgemaid palku või madalamaid maksuprotsente kui mujal Ei selle Eesti mõte avaneb hoopis teisest kandist olla

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5699-vabariigi-president-iseseisvuspaeeval-24-veebruaril-2011-estonias/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • vastuvõtt 24 02 2011 Meediaga seotud artiklid Vabariigi President iseseisvuspäeval Estonia teatri ja kontserdimajas 24 veebruaril 2011 The President of the Republic of Estonia Independence Day 24 February 2011 PREVIOUS

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2152.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President teenetemärkide üleandmisel Tallinnas 23. veebruaril 2011
    kohta Videod Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 23 06 2015 Vabariigi President Võidupühal Kärdlas 23 juunil 2015 15 06 2015 Vabariigi President SOS Lasteküla 20 sünnipäevaks 18 05 2015 President Toomas Hendrik Ilvese riigiõhtusöögi lauakõne Bellevue lossis 18 mail 2015 10 05 2015 Vabariigi President emadepäeval Estonia kontserdisaalis 10 mail 2015 08 05 2015 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Gdanskis 7 mail 2015 Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõppemise 70 aastapäeva mälestusüritusel 22 04 2015 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Carolin Illenzeeri Fondi õhtusöögil Lennusadamas 22 aprillil 2015 30 03 2015 Vabariigi President Riigikogu XIII koosseisu avaistungil 30 märtsil 2015 Tallinnas 25 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese kõne linnade ja valdade päeval 18 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne rahvusvahelise inseneride organisatsiooni IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 Tallinna Tehnikaülikoolis 18 märtsil 2015 14 03 2015 Vabariigi President Eesti Kongressi 25 aastapäeval 14 03 2015 Estonias Reset Vabariigi President teenetemärkide üleandmisel Tallinnas 23 veebruaril 2011 Toomas Volmer Eesti tänab 2011 g Fotoalbum 23 02 2011 Head sõbrad Austatavad teenetemärkide kavalerid Riigi sünnipäeva puhul tänab Eesti neid kelle panus ja pühendumus aitavad meil kesta ja paremaks saada Seetõttu on mul suur au anda teile täna üle Eesti Vabariigi kõige kõrgemad tunnustused riiklikud teenetemärgid Iga maa muudavad riigiks selle inimeste lootused suured ja väikesed teod sageli ka vaprus ning kindlasti usk iseendasse oma lähedastesse ja oma riiki Kõigist neist üksikutest lugudest kujunev muster ongi see millel nimeks Eesti Täna on siin väga erinevad elulood ja elukutsed Meie kaasmaalased meie sõbrad

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/5696-vabariigi-president-teenetemaerkide-ueleandmisel-23022011-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive