archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

  • artiklid Vabariigi President Vabadussõja võidusamba juures 14 juunil 2011 Vabariigi President küüditatud Eesti juutide mälestussamba avamisel vabadustahe võitis hirmu Президент Республики на церемонии открытия монумента в память о депортированных из Эстонии евреях воля к свободе победила страх PREVIOUS Järgmine President

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2230.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President lipuväljaku avamisel Kõpu vallas 4. juunil 2011
    käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President lipuväljaku avamisel Kõpu vallas 4 juunil 2011 President Toomas Hendrik Ilvese kõne lipuväljaku avamisel Kõpu vallas Kalev Reilik Lipuväljaku avamine Kõpu vallas g Fotoalbum 04 06 2011 Hea Kõpu valla rahvas mu daamid ja härrad head sõbrad Igal riigil ja igal rahval on tähtpäevi sümboleid ja väärtusi mida ses riigis ja selle rahva hulgas peetakse pühaks Need ühendavad meid ja annavad meile jõudu Nende pühadus on lahutamatu tükk meie ühisest mina pildist Sellest pildist mida jagavad me rahvuskaaslased vanusest ja elukohast sõltumata kogu maailmas Eesti rahvas sai sinimustvalge värvikolmiku all kokku ammu enne me riigi sündi See lipp need värvid said kokku siis kui maarahvas leidis eneses julguse pidada end rahvuseks eestlasteks Ja kui tuli julgus seda ka täiel häälel välja öelda See oli ärkamise aeg Ja äratajad olid

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6164-vabariigi-president-lipuvaeljaku-avamisel-kopu-vallas-4-juunil-2011/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Fotoalbum Sulge Lipuväljaku avamine Kõpu vallas 04 06 2011 Meediaga seotud artiklid Vabariigi President lipuväljaku avamisel Kõpu vallas 4 juunil 2011 PREVIOUS Järgmine Kalev Reilik Back Next

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2224.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone ja uue püsinäituse “Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu” avamisel Tallinnas 26. mail 2011
    Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 24 01 2013 Vabariigi President Eesti Maaülikooli rektori inaugureerimisel 24 jaanuaril 2013 Tartus 31 12 2012 President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2012 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2012 22 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Presidendi mõttekoja ja Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Millist Eestit jõuame üleval pidada Tallinnas 22 novembril 2012 14 11 2012 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone avamisel 14 novembril 2012 06 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe auhinna üleandmise tseremoonial Tallinnas 6 novembril 2012 05 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves NATO õppusel Steadfast Juncture 5 novembril 2012 01 11 2012 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Piirvalve 90 aastapäeval Tallinnas 1 novembril 2012 05 10 2012 Vabariigi Presidendi tervitus Nutilabori avamise puhul 5 oktoobril 2012 27 09 2012 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Billington CyberSecurity kolmandal iga aastasel tippkohtumisel küberjulgeoleku teemal Washingtonis 27 september 2012 Reset Vabariigi President Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone ja uue püsinäituse Visa hing 11 000 aastat Eesti ajalugu avamisel Tallinnas 26 mail 2011 Vahur Lõhmus Eesti Ajaloomuuseum Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone ja uue püsinäituse avamine g Fotoalbum 26 05 2011 Kallid sõbrad Austet direktor Sirje Karis ja head ajaloomuuseumi töötajad Avasta ajalugu on teie muuseumi esmapilgul lihtne tunnuslause Ma meenutan seda põhjusel et muuseum peabki meil aitama avastada maailma juhtima meid senikäimata radadele ja senitundmata teadmiste juurde Ühe riigi ajaloomuuseumil on lisaks ka võimalus selle riigi rahvale meenutada olnut ning tuua igaühe unustamise tolmu alt välja meie teadmised meie enda ajaloost Kuid selleks peab muuseum rääkima oma külastajaga põnevas ja kaasaegses keeles Tekitama huvi ning panema mõtlema See keel ei saa olla liiga lihtne hoopis vastupidi peab olema modernne ja kultuurne targalt kaasahaarav ja tundetaiplik Mõelda ja vastuseid

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6138-vabariigi-president-eesti-ajaloomuuseumi-suurgildi-hoone-ja-uue-puesinaeituse-visa-hing-11-000-aastat-eesti-ajalugu-avamisel-26-mail-2011-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President rahvusvahelise HIV/AIDSi konverentsi avamisel Nokia kontserdimajas 25. mail 2011
    08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President rahvusvahelise HIV AIDSi konverentsi avamisel Nokia kontserdimajas 25 mail 2011 25 05 2011 Mu daamid ja härrad Mul on suur au tervitada Tallinnas teadlaste ja ekspertide auväärset seltskonda kelle mõttetöö tulemusest ja sellest tulenevatest lahendustest sõltub sõna otseses mõttes Euroopa homne tervis HIV AIDS nagu ka mitmed teised ja tunduvalt kauem uuritud haigused viitavad inimvõimete piiridele Maailma parimate teadlaste pingutused ning nende käsutusse antud sisuliselt piiramatu raha hulk pole seni veel andnud loodetud tulemust Me seisame jätkuvalt vastamisi haigustega mille tarvis puudub vaktsiin ning kus haigeks jäänu ei saa enam kunagi terveks Tõsi HIV AIDS pole enam otseselt surmatõbi Asjakohase ja õigeaegse raviga saab haiguse kulgu pidurdada isegi peatada ja sel viisil viirusekandja elukvaliteeti säilitada Viimaste USAs tehtud uuringute valguses peaks peagi osutuma võimalikuks radikaalselt kahandada nakkuse edasikandmise riski ja nii pidurdada haiguse levikut Meditsiiniline sekkumine eeldab muidugi teadmist Teadmist viirusekandja ja tema kontaktide kohta See eeldab nakatunu enda mõistusepärast käitumist probleemi kui sellise teadvustamist võimalusi ja tahtmist end ravida soovi oma püsivaid või ka juhuslikke partnereid sellest kadalipust säästa

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6128-vabariigi-president-rahvusvahelise-hivaidsi-konverentsi-avamisel-nokia-kontserdimajas-25-mail-2011/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu istungil hotelli Euroopa konverentsisaalis 21. mail 2011
    parteist koosnevaid koalitsioonivalitsusi ning sunnib seetõttu otsima koostööd ja kokkuleppeid See lubab vähemasti kriitilistes valdkondades loota järjepidevale poliitikale selmet kõikuda koos valimistsüklitega ühest äärmusest teise Tõsi praeguses Riigikogu koosseisus esindatud nelja parteiga oleme minu hinnangul jõudnud arvamuste paljusust innustava ja toetava süsteemi kriitilise miinimumpiirini Seetõttu oleks Eesti demokraatia tervise huvides minu meelest tark hoiduda mis tahes uutest administratiivsetest sammudest mis kahandaksid tulevikus uute parteide võimalusi pääseda otsustajate hulka Kui rahva tahe ja arvamused ei kõla parlamendis siis hakkavad nad varem või hiljem vaiksemalt või raevukamalt kõlama tänavatel Või mis eesti meelelaadile ilmselt lähedasem irdutakse täielikult Eesti poliitilisest diskussioonist ja valimistest Kumbki ei ole Eestile hea arengutee Kolmandaks Eesti senise eduka arengu võtmeks on olnud me üldjoontes erakondadest sõltumatu ametnikkond See et ministeeriumides ametites maa ja omavalitsustes peavad valimistulemustest sõltumata töötama oma ala tundvad spetsialistid On riike kus valimiste järel vahetatakse välja peaaegu kõik ametnikud ning kus personalivaliku põhiliseks kriteeriumiks on kuulumine valimised võitnud parteisse See on kaasa toonud ebakompetentseid otsuseid võimu kuritarvitamist ja korruptsiooni Ka Eesti pole sellest päriselt puhas õnneks piirdub siiani see kõik peamiselt kohaliku tasandi võimuga Kohati oleme seda süsteemi ehitades olnud isegi liiga konservatiivsed ning välistanud teatud elualadel värske vere juurdevoolu väljastpoolt reglementeeritud hierarhiat Pean silmas meie välisteenistust kus Eesti rahvusvahelise haardeulatuse suurenemine ja välisministeeriumi käsutuses olev professionaalne ressurss pole enam ei vajalikus ega ammugi mitte parimas vastavuses Ma olen kategooriliselt ja jätkuvalt vastu paljudes riikides viljeldavale tavale käsitleda näiteks suursaadiku kohta sinekuuri või pagendusena poliitiliste teenete või vigade eest Aga meil tuleb midagi ette võtta ja midagi muuta et Eesti huvide eest seisaksid välisriikides rahvusvahelistes organisatsioonides ja ka välisministeeriumi peamajas sellised inimesed kes muudes valdkondades omandatud teadmiste ja kogemuste toel neisse ametitesse suurepäraselt sobivad Meid on vähe Isegi siis kui kõik me talendid Eestisse tagasi tulevad ja ükski andekas enam siit ei lahku on meid jätkuvalt vähe Ja andekate inimeste raiskamist või tõrjumist ei saa me seetõttu lubada Eriti ettekäändel et meil on nii või naasugune süsteem et me oleme alati just nii teinud Iga süsteem ka mingil hetkel parim kipub aja jooksul ammenduma Ja siis tuleb süsteemi kas muuta või siis vähemasti kaasajastada Põhimõttest et igas kõrges riigiametis peaks töötama olemasolevaist parim olen lähtunud ka Vabariigi Presidendina nimetades esitades või kinnitades kandidaate ametitesse milleks põhiseadus riigipead kohustab ja volitab Soovin seda joont jätkata ning ootan selles valdkonnas toetust kõigilt kelle pädevuses on neid kandidaate presidendile esitada või presidendi esitatud kandidaate kinnitada Parteipoliitiline mõõduvõtt ja nii öelda omade upitamine annab parimal juhul vaid lühiajalise kasu upitajale endale Pikas perspektiivis teeb parimate kandidaatide poliitilistel põhjustel kõrvale lükkamine kahju Eestile Erakonna liikme staatus ei ole kindlasti minu silmis puue Aga see ei ole ka eelis ammugi mitte arvestuslik alus millest riigipea oma otsustes peaks lähtuma Mu daamid ja härrad Minu enda suhe parteide ja päevapoliitikaga on nii teile kui laiemale avalikkusele loodetavasti teada Olen üritanud end sellest distantseerida ning olen oma valikuid alati üritanud ka põhjendada Mind on kritiseeritud selle eest et ma pole ühinenud mõne ajalehe juhtkirjalise nõudmisega parlamenti ja valitsust hukka mõista Mõni ägedam kriitik on järeldanud et kui president peaministrit Eesti Vabariigi sünnipäeva aktusel avalikult ei alanda siis sellist presidenti me ju ei tahtnud järelikult pole presidenti üldse vaja Ma tean ka et mõnede reformierakondlaste meelest olen ma jätkuvalt aktiivne sotsiaaldemokraat sotside arvates kuulun ma IRL i ning mingi osa IRL i hinnangul pole mu perekonnanimi mitte Ilves vaid hoopis Orav Möönan et selline arvamuste paljusus mulle meeldib sest käib päris hästi kokku mu valimiseelse lubadusega tsiteerin president on parteideülene nii sõnas kui teos pole olemas presidendiparteid ega mõne partei presidenti samuti ei garanteeri president parteide kokkuleppeid Tsitaadi lõpp Selle asemel mis oli veel viis aastat tagasi me poliitikaelu kahetsusväärne pärisosa lubasin kujundada presidendi institutsiooni ümber viisil mis vastab minu hinnangul parimal viisil Eesti põhiseaduse vaimule ja neile väärtustele millel Eesti seisab täna ja tulevikus Näiteks see et president ei devalveeri kõrgeid riiklikke teenetemärke annetades neid suurel hulgal oma sõpradele kunagistele erakonnakaaslastele ja toetajatele Eesti riigi teenetemärk on Eesti riigi kordan riigi kõrgeim tunnustus väljapaistvatele ja suurtele inimestele kelle tegevusest on võitnud kogu ühiskond kelle teod ja sõnad kogu elu vältel on teinud Eestit suuremaks ja meie riiki paremaks Peaks olema suhteliselt keeruline et mitte öelda suisa võimatu leida Euroopast näidet kus riigipea on ise teinud parlamendile ettepaneku muuta põhiseadust eesmärgiga kahandada presidendi volitusi Minu algatust välistada edaspidiseks vaidlused kaitseväe juhataja alluvuse asjus toetas parlamendi kahe järjestikuse koosseisu kvalifitseeritud enamus Nüüd peaks kaitseväe juhtimise käsuliin olema täiesti selge Koos sellega jäävad loodetavasti igaveseks ajalukku kahetsusväärsed juhtumid kus kaitseväe juhataja isik sõltub riigipea tujust või üksiku parlamendisaadiku väidetavast näpuharjutusest hääletuspuldil Sellised asjad mu sõbrad ei ole NATO liikmesriigis lihtsalt kombeks Sellised asjad kulutaksid meie hindamatut paljude loobumiste ja ka otseste ohvrite toel saavutatud usalduskrediiti Eesti on varsti peaaegu kümme aastat olnud sõjas Meie kaitseväelased on rahvusvaheliste relvajõudude koosseisus võidelnud missioonidel Iraagis ja Afganistanis Meie kaitseväelaste professionaalsus ja võitlusvaim on meie partnerite silmis väljaspool igasugust kahtlust Olen presidendina ja riigikaitse kõrgeima juhina üritanud anda endast kõik et kogu Eesti nende meeste vaprust teaks tajuks ja tunnustaks Olen saatnud Paldiskist teele kõik missioonid pidades seda oma kohuseks Kui kodanik teenib riiki siis peab see kodanik ka teadma et riik seda panust väärtustab Et riik annab talle parima võimaliku varustuse ja parimad võimalikud sotsiaalsed tagatised Ja ma olen ka saatnud viimsele teekonnale neid uskumatult tublisid noori mehi kelle poole otsustas sõda pöörata oma kõige karmima palge Mitte keegi ei suuda leevendada lähedase kaotanud omaste valu Aga riigipeana olen pidanud iseenesestmõistetavaks pakkuda leinajatele tuge ja tröösti Austatav volikogu Mu teadlikul soovil mitte sekkuda parteipoliitikasse saati veel valimiskampaania ajal polnud paraku määratud tervenisti täide minna Nagu te mäletate pidin aastavahetuse eel võtma seisukoha kui Kaitsepolitseiamet tuvastas Keskerakonna esimehe tegevuses potentsiaalse ohu Eesti sisepoliitika sõltumatusele See oli üks väga vilets hetk nii mulle isiklikult aga ka peaministrile ja siseministrile Ja kõige viletsam oli see Kaitsepolitseiameti peadirektorile Sest oli võimalik ennustada et sellele vastikule informatsioonile lüüakse niikuinii poliitilise ärategemise tempel Aga seda kõike maha salata ja seisukohta mitte võtta polnud võimalik Vastasel korral läinuks ma presidendina vastuollu oma ametivandega kaitsepolitsei aga oma

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6114-vabariigi-president-isamaa-ja-res-publica-liidu-volikogu-istungil-21-mail-2011-hotelli-euroopa-konverentsisaalis/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tallinna börsi 15. sünnipäeval KUMUs 20. mail 2011
    aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 05 09 2012 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves soome ugri rahvaste 6 maailmakongressil Siófokis Ungaris 5 septembril 2012 31 08 2012 Vabariigi Presidendi kooliaasta alguse telepöördumine 31 augustil 2012 25 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi leinatalitusel Pärnu Eliisabeti kirikus 25 augustil 2012 20 08 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 21 aastapäeva vastuvõtul 20 augustil 2012 Kadrioru roosiaias 19 08 2012 President Toomas Hendrik Ilves kodukaunistamise aasta lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tallinna börsi 15 sünnipäeval KUMUs 20 mail 2011 20 05 2011 Lugupeetavad külalised mu daamid ja härrad Eesti iseseisvuse taastamisest möödub tänavu 20 aastat Nii hakkavad täiskasvanuikka jõudma ka meie riigi ja majanduse toimega seotud organisatsioonid ja institutsioonid Neisse kahte aastakümnesse on mahtunud nii paremaid kui ka halvemaid aegu Täna seisame ühe keerulisema ajajärgu lõpus ning uue loodetavasti parema alguses Meie majandust tavatsetakse kirjeldada eduloona vähemasti endise nn idabloki kontekstis Aga sellesse lukku mahuvad ka kaks suuremat majanduskriisi ning õpipoisiaastad kõiges selles mida nimetatakse investeerimiseks Kui viisteist aastat tagasi põdes rahvas läbi aktsiaostuhulluse ja sellega seotud tagasilöögid siis viimasel kümnendil oleme lähemalt ja kaugemalt uurinud pensionisammaste arhitektuurilisi iseärasusi Täisikka jõudes on õige aeg vaadata targema ja rahulikuma pilguga nii Eesti majandust kui kõike seda mis sünnib börsil Siis näeme ka et kodumaise börsi kui kapitalituru keskseks eesmärgiks on säästude

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6112-vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-tallinna-boersi-15-suennipaeeval-kumu-20-mai-2011-/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Türgini jõudmine ehk kalasupist akvaarium
    nende riikide kodanikke kes kakskümmend aastat tagasi kommunistlikust totalitarismist pääsesid on jäänud mingisuguse ebademokraatliku korra meelevalda Tõepoolest nendest 400 miljonist 400 miljonist inimesest kes moodustasid Raadio Vaba Euroopa kuulajaskonna elab kolmveerand praegu riikides mis organisatsiooni Freedom House hinnangul on mittevabad või osaliselt vabad Ehkki nende inimeste olukord on väidetavalt parem kui üks põlvkond tagasi elavad nad siiski alamate mitte vabade kodanikena Teisisõnu on 1989 1991 aasta paljutõotavad võimalused raisku läinud Paljud inimesed kahtlevad nüüd kas demokraatia oli õige valik Mõned mõistavad ka et kahekümne aasta eest toimunud revolutsioonide tulemus ei olnud sageli demokraatia Andrei Sannikov kes osales koos meiega eelmisel Lennart Meri konverentsil mõisteti eile Minski kohtus ebaõiglaselt viieks aastaks sunnitööle kuriteo eest mida ta ei ole sooritanud Kui me vaatame postkommunistlike riikide kakskümmend aastat kestnud demokratiseerumispüüdlusi on võimalik esile tuua mõningaid asjaolusid mis on edukatel muutujatel olnud ühesugused Nagu Tolstoi oma tabavas ütluses aga vihjab võime me kerge vaevaga leida palju rohkem puudusi ja vigu Need tähelepanekud ja järeldused on suuresti kogemuslikud ega vasta ilmtingimata tõele ehkki vahest võivad need tulevaste politoloogide jaoks kes uurivad üleminekut autoritaarsest korrast demokraatlikkusse korda reegliks saada Praegu kui maailm vaatab imetlusega ja mõnel puhul ka õudusega Põhja Aafrikas ja mõningates araabia maades levivat vastuhakku autoritaarsele korrale tabab meid postkommunistlikes riikides eeskätt äratundmine Me tunneme ära iseenda niisugusena nagu me olime üks põlvkond tagasi Meenub tunne et see saab toimuda kas nüüd või mitte kunagi et viimaks on võimalus murda stagneerunud ja kuritegelik kord mis on meid kammitsenud ja rõhunud aastakümneid Meenub elevus saavutatud edu pärast ning hämmeldus selle üle kui nõrgaks osutus türannia ja kui kiiresti lagunes andis alla või põgenes despootlik ladvik mis oli mitukümmend aastat kodanikega toorutsenud Ma ütleksin meie demokraatlikele kolleegidele Egiptuses ja mujal hoidke need emotsioonid alles sest need saavad otsustavaks Seejärel saabub aga šokk sest äkitselt tuleb vastutus riigi juhtimise eest üle võtta Kirjad tuleb kohale vedada tervishoid korraldada palgad maksta Ühtse meelelaadiga kolleegide ja kaaslaste liidud mõranevad tekivad lõhed poliitikat kujundatakse teisitimõtlejate kohtumiste salapärases ja varjatud maailmas Keegi ei kuula enam teie telefoni pealt teie olete nüüd juht ning nüüd mõtlete endamisi kas need pikka aega teie juhitud ministeeriumis töötanud inimesed on ikka usaldusväärsed Te näpistate ennast ja mõtlete kas see on ikka tõsi pärast kõike seda Jah on küll Nüüd on aeg panna ära need lapsikud mänguasjad sest hämmelduse aeg on möödas Aeg on tööle asuda III Esialgsetel tingimustel pole tähtsust Suur osa demokraatlike revolutsioonide käsitlusest keskendub mõningatele üsna kergemeelsetele ja empiiriliselt kahtlastele arusaamadele erinevustest araabia maailmas praegu toimuva ja varasema vahel Ka 1989 ja 1991 aasta revolutsioonid olid oma olemuselt üksteisest erinevad Mõned toimusid järk järgult näiteks Poolas ja Ungaris mõned kiiresti näiteks Ida Saksamaal Saksa DVs endises Tšehhoslovakkias ja Rumeenias Mõned olid läbinisti rahumeelsed mõned muutusid vägivaldseks näiteks Rumeenias või Leedus ja Lätis kus Nõukogude võim surus rahvast jõhkralt maha Mõningate puhul oli autoritaarse korra järgse muutumise plaane ebademokraatliku korra vaikival nõusolekul ette valmistatud juba aastaid Poolas Eestis Lätis ja Leedus Teistes varises autoritaarne või totalitaarne kord kokku nii äkki et teisitimõtlejatest katlakütjad said üleöö ministriteks kelle ülesanne oli kujundada poliitikat Esialgsed tingimused olid samuti erinevad Bulgaarias Rumeenias Tšehhoslovakkias ja Saksa DVs valitsenud raudne ja kuritegelik režiim vastandus János Kádári leebemale autoritaarsusele Ungaris Poolas oli 1989 aastaks 80ndate alguses valitsenud range kord lõdvenenud ja seda tähistas ametiühinguliikumise Solidaarsus tunnustamine õiguspärase läbirääkimispartnerina Baltimaades oli olukord võrreldes suurema osaga Nõukogude Liidu totalitaarse korra all olnud riikidest 1989 1991 aastaks muutunud nii palju leebemaks et iseseisvusliikumist taluti vaikides vähemasti lubas seda kohalik totalitaarne ladvik Tagasi vaadates võib aga öelda et pikaajalisel üleminekul tõeliselt vabale demokraatlikule riigikorrale või selle ebaõnnestumisel otsustasid esialgsed tingimused vähe Lõppude lõpuks olid kogu Nõukogude Liidus tingimused pigem sarnased kui erinevad kuid siiski peab Freedom House 15st Nõukogude Liitu kuulunud riigist praegu vabaks vaid kolme Eestit Lätit ja Leedut Need kolm on ka Euroopa Liidu ja NATO liikmed ehk osalised eesrindlike demokraatlike riikide klubides samal ajal kui teistes endistes Nõukogude Liidu vennasvabariikides valitsevat korda võib kirjeldada sõnadega mille hulka mahuvad nii kergelt autoritaarne kui ka jõhkralt autokraatlik On neid kes on oma arengus veidi tagasi läinud kui ka neid kes ei ole algusest kaugemale jõudnudki Mõned alustasid õigel kursil kuid on takerdunud kas sellepärast et uus poliitiline juhtkond kartis astuda ebapopulaarseid samme korruptsiooni pärast või ka nende mõlema pärast Olgu ebaõnnestumise põhjus milline tahes vabandusi leiab alati Iga ebaedukas riik leiab endale isemoodi vabanduse Ja iga riik kus ei ole pärast repressiivse korra kukutamist saavutatud demokraatiat on ebaõnnestunud Vaatamata sellele olen siiski seisukohal et levinud arusaam justkui seisneks demokraatia rajamine institutsioonide ülesehitamises on liiga lihtsustatud ja üldistav Rohkem kui kakskümmend aastat pärast 1989 1991 aasta revolutsioone teame me tunduvalt rohkem kui see kulunud tõde Kogemuste põhjal teame millised põhiseaduslikud korraldused kipuvad viima autoritarismini ja millised hääletussüsteemid tekitavad kättemaksujada mis omakorda põhjustavad halba juhtimist Lubage mul tuua esile mõningad õppetunnid mille me oleme saanud Presidentaalne süsteem vastandatuna parlamentaarsele Juba enne 1989 1991 aasta revolutsioone näis et presidentaalse valitsemiskorraga riikidel on demokraatiaga tunduvalt rohkem probleeme kui parlamentaarse korraga riikidel Aasia ja Ladina Ameerika riikide autoritaarset valitsemist seostati presidentaalse süsteemiga Ka näiliselt demokraatlik Euroopa oli hädas ebastabiilsete ja tugeva opositsioonita presidentaalsete süsteemidega kus tasakaalustamata võimu teostamist ei kontrollitud Selle üks näide on Urho Kekkoneni ebaselge demokraatliku valitsemise aegne Soome USA näib olevat pigem erand sest ta on suutnud hoida edukat presidentaalset korda 230 aastat Kuid isegi USA puhul tuleb tunnistada et esimesed 150 aastat olid presidendi volitused üsna piiratud Kui jätta kõrvale erakorralised volitused mille Abraham Lincoln võttis endale USA kodusõja ajal siis tekkis tänapäevane tugev presidendi institutsioon alles Roosevelti valitsuse uue kursi reformidega Vaatamata poolteist sajandit kestnud nõrkadele volitustele keskvõimu suurele hajutatusele ja põhiseaduslike piirangute toetamisele on USA suutnud hoiduda probleemidest mida me näeme mujal See on osa ameerikalikust erandlikkusest mida meie eurooplased nii sageli kadestame ja vahel ka maha teeme See ei ole aga pannud Ameerika poliitikuid ajakirjanikke ja diplomaate mõistma et parlamentarism ei tähenda nõrka valitsemist ja ebastabiilsust ning et parlamentaarse süsteemi presidendi marionetlikku rolli ei pea halvustama See tähendab just täidesaatva poliitilise võimu eraldamist riigi põhiseaduslikust õiguspärasusest mis on antud formaalse riigipea kätte

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6098-getting-to-turkey-or-aquaria-from-fish-soup/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive