archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi Presidendi ettekanne kultuurifoorumil Haapsalus 11. novembril 2011
    keeles See ilmus Soomes sest Eestis polnud see võimalik Kalevipoja ilmumine lõpuks ka Eestis muutis suuresti eestlase arusaama iseendast tõestas et ka selles maakeeles saab kirjandust luua Ent juba veelgi varem 1806 aastal olid Balti parunid keelustanud Tartu Maarahva Nädalalehe sest talupoegadel polnud vaja lugeda uudiseid välismaalt võim adus selgelt et kultuur võib olla võimule ohtlik Ma usun et saame tänapäeval palju paremini aru kultuuritegijate rollist kui mõistame et eesti rahva loojad on valdava osa sellest ajast mil oleme osanud oma keeles kirjutada ja lugeda olnud opositsiooni rollis Kahesajast aastast oleme nautinud vabadust neljakümnel Kui võtta arvesse ka vaikimisajastu pehmet aga ikka olemas olnud tsensuuri siis kahaneb see veelgi lühemaks ajaks umbes kolmekümne viieks aastaks Ehk teisisõnu kui eesti kultuuril eestlastel kui kultuurrahval pruukides meie iseseisvusmanifestis kasutatud terminit mis nii kenasti reedab meie ebakindluse selles küsimuses kui meil on nii lühike vabana elamise ja enese tundmise kogemus siis pole ime et otsingud kultuuri kultuuritegelaste rolli leidmisel Eesti elus on olnud vaevalised See meenutab mulle Cavafy luuletust Barbarite ootel kus impeeriumi rahvas saab lõpuks teada et polegi mingeid barbareid tulekul mispeale küsib endalt mida me nüüd teeme Nemad see tähendab barbarid olid ju meile mingisugune lahendus Milline siis peaks olema kultuuriinimeste suhe kultuurrahva perre kuuluva riigi võimudega Kas olla ise Platoni vabariigi vaimlisest eliidist pärinevateks valitsejateks kas olla opositsiooniliseks Kassandraks kes räägib võimule tõtt ehk liikumise Occupy Wall Street loosung Talk truth to power nagu võim ise ei teaks mis on see tõde Mis pehmemas vormis võiks olla siis Suure Prantsuse revolutsiooni terminit kasutades viies seisus arvestades et Edmund Burke i kuulsa määratluse järgi on neljas seisus ajakirjandus Või on kunstniku rolliks nagu ütles Ezra Pound olla rassi tundlad Mulle tundub taas isiklikult et nõustun eelkõige selle viimase määratlusega kultuuriinimesed tunnetavad asju ja nähtusi intuitiivselt ja enne teisi Arvestades et me oleme locke iliku ühiskondliku kokkulepe alusel loonud Eesti riigi ja valinud demokraatia selleks viisiks et meie meie keel ja kultuur jääks ellu siis peaks võimu ja vaimu vastandumine nagu võõrvõimu rõhumise ja vabaduse puudumise sajandeil olema praegu täiesti ebaloomulik Milleks me siis selle riig lõime kui mitte selleks et võim lubaks meil ennast teostada inimestena loojatena Aga ometi tundub hoopis loomulikumana vastandumine just seesama vaimu võimupoolne grillil väntamine mille Betti Alver sõnastas 1938 aastal protestina vaikiva ajastu vastu Põhiküsimus minu jaoks on kas see vastandumine on vajalik loomulik ja edasiviiv osa kultuurist Või on see aristoteleslik või norberteliaslik habitus õpitud kalduvus hoiak lähenemine mis pärineb romantismi algusest ja on säilinud romantilise ja dissidentliku hoiakuna kui vastumeede rõhumisele Mina sellele vastata ei oska ometi tundub et opositsioonilisus peaks mingil määral kohanema ka iseseisva demokraatliku riigi tingimusis Sest opositsioonilisus iseenesest ei pruugi olla edasiviiv Vaid lihtsameelne või demagoog ütleks selle peale et siin on mingi üleskutse mitte oponeerida või valitsust toetada Pigem tahan ma öelda et vabas Eestis vabas Euroopas kus keegi kultuuri ega kultuuritegelasi ei rõhu ega ahista kus valitseb sõna ja muu väljendusvabadus ning kus valitsusele oponeerib täiejõuline opositsioon on kultuur pigem ortogonaalne valitsusopositsiooni mõõtmega Ei ole keegi rohkem ega vähem kultuurne siis kui ta on valitsusega opositsioonis või hoopis toetab seda Küsimus on siis mille vastu siis olla ja kas vastuseis defineerib kultuursuse Sellega seoses meenus mulle esmalt Jacques Derrida ja Jürgen Habermasi ühine essee Iraagi sõja vastu See oli muide idaeurooplaste suhtes küllalt patroneeriv ja üleolev Nad kuulutasid seal uhkelt välja uue Euroopa välispoliitika sünni sellega et üle Euroopa olid aset leidnud USA vastased meeleavaldused Mulle jäi täiesti arusaamatuks kuidas saab mingi uus suur asi saati siis uus välispoliitika olla oma põhiolemuses millegi vastu Meile endile lähemal on opositsioonilisus opositsioonilisuse nimel viinud kurbade tagajärgedeni mille selgemad näited meie intelligentsi seas on Johannes Vares Barbarus ja Hans Kruus kes ei suutnud eristada Pätsu vastasust ja riigivastasust ning aitasid oma riiki hävitada Näiteks Heiti Talvik oskas seda väga hästi eristada ja see omakorda osutus talle saatuslikuks Tunnistades oma vastuseisu Pätsule ei olnud ta valmis tunnistama vastuseisu Eesti Vabariigile mille nimel oli noorena sõdinud Kui esindan siin taas isiklikku seisukohta siis mina nagu arvata võib ei näe midagi eriti õilsat opositsioonis mis viib riigi ja demokraatliku korra hävitamiseni Pigem näen kultuuri just demokraatliku vabariigi suurima väljendusena Ja seda just siis kui see looming mida nimetame kultuuriks kõige kitsamas tähenduses muutub kultuuriks kõige laiemas tähenduses Ehk siis selleks mis on meile niisama omane kui Mulgi kuub ja hapukapsad Sest see teeb meid kõiki tugevamaks ja vastupidavamaks ka rõõmsamaks Ja see võib meid ka kaitsta millest sain aru saades osa hoopis teisest kultuuriajaloost 1993 aastal teenides Washingtonis Eesti suursaadikuna kutsuti mind Iisraeli riigi taastamise 45 aastapäeva tähistamisele Iseenest huvitav asi sest ka meie räägime oma riigi taastamisest või taasiseseisvumisest kui kasutada laiemalt levinud aga minu meelest mitte kõige õnnestumat terminit Huvitav oli see et selle kontseptsiooni järgi taastati Iisraeli riik pärast kahte tuhandet aastat Ilmselt oli tegemist palju tõsisema väljakutse ja raskema ettevõtmisega kui meil Ent küsimus mis mind enim huvitas oli mida pidid juudid tegema et olla võimelised oma riiki taastama pärast nii pikka ajavahemikku Küsisin ühelt tuttavalt juudi professorilt mis on juutide kestmise saladus Ta seletas lühidalt nõnda kui Rooma okupatsioon hakkas võtma aina jõhkramaid vorme ja inimesed hakkasid välja rändama et oma elu ja peret päästa mõisteti et on vaja kinnistada oma usku ja kultuuri Arutati pikalt millised tekstid on väärt säilitamist millised mitte mille kaudu jõuti konsensusele millised raamatud peaksid toorasse ehk juudi piiblisse kuuluma millised mitte ja ma ei tahaks siin tuua paralleele meie raamatukogude finantseerimisega Ja siis kui juudid hakkasid laiali minema moodustades nähtuse mida nimetatakse diasporaaks võetud Moosese raamatu kreekakeelsest tõlkest võtsid nad selle raamatu kaasa See oli nende kultuuri põhitekst mida kõik pidid õppima lugema Ning selle kaudu hoidsid nad oma keelt ja tavasid elus kuni oma riigi uuesti lõid või siis nende enda sõnul taastasid Koos oma ajaloolise keelega See on loomulikult lihtsustatud kokkuvõte ja loomulikult jätab välja usu kui ühe kõige tugevama järjepidevust soosiva nähtuse ent näitab siiski kui oluline on kultuur Mind paeluski selles loos just see et rahva päästis assimilleerumisest just nimelt looming Mitte asjad kaasa võetud esemelised reliikviad millest pole

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6765-vabariigi-presidendi-ettekanne-kultuurifoorumil-11-novembril-haapsalus/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi Presidendi tervitus konverentsil “Mehe tervis” hotellis Radisson Blu Tallinnas 3. novembril 2011
    ka joob end noorena surnuks Aga elustiilihädad ongi tegelikult just arenenud maailma suur probleem Samal ajal kui Eesti on oluliselt edasi jõudnud nii majanduses kui ka teistes valdkondades täheldame siin ka muude näitajate suurenemist Näiteks haigestumus tüüp 2 diabeeti on kasvanud See haigus mis vanasti puudutas eelkõige eakaid on praegu levimas ka laste hulgas olles korrelatsioonis riigi arengutasemega Käisin paar aastat tagasi Iirimaal ja seal olid nad tuvastanud et tüüp 2 diabeedi kasvu seoses majanduskasvu näitajatega See tuleneb elustiilist sealhulgas sellest mida me sööme Ma väga soovitan teil lugeda kui olete biokeemiaga kursis USA teadusajakirjaniku Gary Taubesi kirjutatud raamatut Good Calories Bad Calories Keerulise teadusliku jutu kõrval vaatleb autor lihtsat asja kuidas inimesed nägid välja sada aastat tagasi Nad nägid välja palju saledamad nii vanad kui noored Meie võiksime meenutada neid fotosid mis on tehtud eestlastest eriti Eesti meestest näiteks enne Vabadussõda Nende fotode põhjal võime tinglikult kalkuleerida nende toonaste meeste kehamassiindeksi ning võrreldes seda meie meeste tänaste näitajatega Me umbes teame kui pikad nad olid kui pikad me oleme täna ja kui palju nad kaalusid Tulemus on eelmise sajandi meeste kasuks Usutavasti leiame täna päris vähe selliseid 50 60 aastaseid mehi kelle kehamassiindeks on vähem kui 25 Ja 25 on tervisliku eluviisi ülempiir Kehamassiindeksit arvutatakse järgmiselt igaüks võib proovida võtke oma kaal kilogrammides seejärel võtke oma pikkus meetrites teise astmesse Jagage kilod meetritega Kui indeks on üle 25 siis te peaksite midagi tegema Kui see on üle 30 siis te peate kindlasti midagi ette võtma Ja kui indeks on suurem kui 35 siis minge palun hästi kiiresti arsti juurde Seda ütlen inimesena kelle indeks oli omal ajal üle 35 See ei ole naljaasi Me võime siin aegajalt nalja visata ja suhtuda meeste tervisesse kui kollase ajakirjanduse teemasse ning tekitada kellegi sõnu väänates lugejate emotsionaalset vastukaja Ent siis riskime mööda vaadata probleemidest mis on väga tõsised ja mis puudutavad meie isasid meie vendi mõne puhul ka poegi Sellega paraku kollase lehe esikaanele ei pääse välja mõeldud tsitaat paksude arstide kohta müüb paremini Kui nii teenitakse klikke ja raha siis ei teeni see Eesti rahvast ega Eesti meeste tervist Ma soovin et meie suhtumine nendesse asjadesse muutuks et me võtaksime neid asju tõsisemalt sest see on meie rahvas ja me ei taha et meie isad ja vennad ja mehed võtaksid neid asju liiga kergelt See ei ole kollase ajakirjanduse teema see on meie isade vendade ja meeste teema Ma olen juba mitu aastat rääkinud meie ühiskonnas valitsevast meeleolust Õhustikust kus on kahjuks liiga palju tigedust sallimatust halvasti ütlemist ja kadedust Ja see mõjub erinevates valdkondades väga erinevalt Tigedus närib vähemaks meist igaühe elupäevi Kui hing on haige ja meel rahulolematu siis hakkab see varem või hiljem stressi kaudu tunda andma Ja stressis inimene võib hakata tegema asju mis pole tervisele head Teame et eestlane kukub stressi tõttu jooma ning selle mõju tervisele on teada Ma võin soovitada selle kuu Foreign Affairs is ilmunud pikka artiklit Nicholas Eberstadti sulest kes kirjeldab Venemaa demokraatia olukorda Meie võime kindlalt öelda et oleme 20 aastaga

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6750-vabariigi-presidendi-tervitus-konverentsil-mehe-tervis-hotellis-radisson-blu-tallinnas-3-novembril-2011/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Helsingi raamatumessi avamisel 27. oktoobril 2011
    2015 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Carolin Illenzeeri Fondi õhtusöögil Lennusadamas 22 aprillil 2015 30 03 2015 Vabariigi President Riigikogu XIII koosseisu avaistungil 30 märtsil 2015 Tallinnas 25 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese kõne linnade ja valdade päeval 18 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne rahvusvahelise inseneride organisatsiooni IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 Tallinna Tehnikaülikoolis 18 märtsil 2015 14 03 2015 Vabariigi President Eesti Kongressi 25 aastapäeval 14 03 2015 Estonias Reset Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Helsingi raamatumessi avamisel 27 oktoobril 2011 Andres Putting Delfi Helsingi raamatumess g Fotoalbum 27 10 2011 Head sõbrad Angloameerika akadeemilises maailmas on aastakümneid kehtinud elureegel publish or perish Selle juhtnööri järgi pürgivad karjääriredeleid pidi õnne ja edu poole peamiselt õpetatud üksikisikud Aga kui see seltskond ka üldse midagi ei kirjutaks oleks ingliskeelne kultuuriruum küll kindlasti vaesem kuid kaugeltki mitte väljasuremisohus Väiksemate rahvaste kirjakultuurides on iga üksikisiku kaal suurem ja nagu me hästi teame eriti oma paljude soomeugri keelesugulaste saatuse pealt võrdub mittekirjutamine või kirjakultuurini üldse mitte jõudmine aeglase rahvusliku enesetapuga Nõnda sobib reegel publish or perish ka Soome lahe kallastel hästi kasutada eesti keeles ja meie keeleomast alliteratsiooni arvesse võttes võiks see kõlada kui kirjasta või koole Kirjakultuurita pole meid lihtsalt olemas ja me teame seda mitu inimpõlve kes Kalevalast kes Kalevipojast saadik Viimase esmailmumisest täpsemalt rahvaväljaande trükkimisest Kuopios täitub muuseas lähikuudel 150 aastat Olgugi et meie rahvuseepost ei trükitud Soomes mitte soomlaste seas levitamiseks vaid tsensuuri vältimiseks Eestis võib tinglikult ometi öelda et tegu on esimese suure ja tähtsa eestikeelse teose ilmumisega Soomes Ja juba 19 sajandil oli selge et Venemaa suhtub Soomesse ja Eestisse erinevalt ning see jätkub tänapäevalgi Täna siin Helsingi raamatumessil võib küll igaüks selgesti näha et ei soomlased ise ega ka messi peakülaliseks kutsutud eestlased ei kavatse kirjakultuuri mõttes sugugi kustuda kooleda hävida või alla anda Eestis

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6648-eesti-vabariigi-president-toomas-hendrik-ilves-helsingi-raamatumessi-avamisel-27-oktoobril-2011/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • 2011 Meediaga seotud artiklid Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Helsingi raamatumessi avamisel 27 oktoobril 2011 President of the Republic of Estonia Toomas Hendrik Ilves at the official opening of the Helsinki Book Fair 27 October 2011 PREVIOUS Järgmine Helsingi

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2312.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Afganistanis langenud kapral Agris Hutrofi leinatalitusel Tallinna Jaani kirikus 22. oktoobril 2011
    lõpetamisel Haapsalus 19 augustil 2012 28 06 2012 Vabariigi President Eesti Vabariigi Põhiseaduse 20 aastapäeva vastuvõtul Kadriorus roosiaias 28 juunil 2012 23 06 2012 Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2012 Pärnus 20 06 2012 Vabariigi President parimate koolilõpetajate vastuvõtul Kadriorus 20 juunil 2012 14 06 2012 Vabariigi President leinapäeval 14 juunil 2012 Linda kuju juures 08 06 2012 Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas 8 juunil 2012 Reset Vabariigi President Afganistanis langenud kapral Agris Hutrofi leinatalitusel Tallinna Jaani kirikus 22 oktoobril 2011 22 10 2011 Kallid Agris Hutrofi perekond ja lähedased sõbrad ja tuttavad Austatud kapral Hutrofi relvavennad Eesti tunneb teie valu ja jagab teie leina Me kõik oleme täna leinajad Miks ometi Nii küsivad nüüd Agris Hutrofi lähedased Mille nimel langes võõrsil 25 aastane noor mees Vastus on ülev kuigi ei paku leinajaile lohutust kapral Agris Hutrof langes Eesti eest Eesti hoolib turvalisest maailmast Eesti tahab et meie liitlased usuksid meisse arvestaksid meiega ja oleksid valmis meile appi tulema kui see päev peaks kunagi saabuma Nii võitles kapral Hutrof oma riigi julgeoleku eest selle mõiste kõige avaramas tähenduses Ta võitles selle eest et meie kõik igaüks meist saaksime rahulikult elada kartmata mineviku õuduste kordumist Samas on arutelu Eesti kaitseväe välismissioonide sisu ja tähtaegade üle vajalik lausa kohustuslik nii parlamendis kui ka avalikkuses Demokraatlik arvamus ja sõnavabadus võimaldab nendest operatsioonidest erinevalt rääkida ning mina austan seda vabadust ka siis kui ise ei kahtle hetkekski et meie sõdurid võitlevad õige ja õiglase asja eest Ent kordan oma varasemaid sõnu hoolimata võimalikest sisepoliitilistest aruteludest peab Eesti kaitseväelastele kuuluma kogu Eesti riigi ühiskonna ja kodanike toetus Seda palun ja ootan täna ning edaspidi kõigilt Meie sõdurid välismissioonidel ehitavad tugevamaks ja paremaks maailma ning kindlamaks Eesti julgeolekut Ka Agris Hutrof oli ehitaja kuldsete kätega puutöö oskaja kes siis osalt elu

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6607-vabariigi-president-afganistanis-langenud-kapral-agris-hutrofi-leinatalitusel-tallinna-jaani-kirikus-22-oktoobril-2011/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Toomas Hendrik Ilvese avakõne loomemajanduse konverentsil „Creative Entrepreneurship for a Competitive Economy” Viru konverentsikeskuses Tallinnas 19. oktoobril 2011
    silmas pidada Veel üks asi millele tahan tähelepanu juhtida ja mis mind mõnikord veidi ärritab on arvamus et loomeettevõtlus on uus nähtus Arusaam et kunst toob tulu on lääne ühiskonna muutumise alus ja see muutumine sai alguse siis kui Gutenberg leiutas liikuvate tähtedega trükipressi Kuni Gutenbergi leiutiseni teadsid kirjamehed olgu tegemist Lucretiuse Catulluse või Horatiuse või isegi hilisema Dante ja Petrarca ajaga et nad kirjutavad väikesele sõprade ringile inimestele kes jõudsid osta Catulluse ja Petrarca teoste käsitsi kirjutatud koopiaid Pealegi ei pidanud sellel väikesel inimeste rühmal olema mitte ainult raha vaid ka lugemisoskus Mõistagi oskasid ka mungad lugeda kuid neil ei lubatud lugeda Petrarca ega Dante teoseid ning neil ei olnud ka raha Niisiis räägime väga väikesest hulgast inimestest kes moodustasid kirjanike jaoks kuni 1440 aastani mil Gutenberg leiutas trükikunsti n ö turu Et toona puudusid trükikunst ja trükipress ei olnud vaja ka lugemisoskust Seega lugejaskond puudus ja niisiis ei olnud tegelikult ka turgu kui kasutada majandustermineid Millest siis kirjanikud elatusid Neil oli vaja patrooni või töökohta Töökohta on neil ka tänapäeval vaja kuid patrooni on juba raskem leida Kogu olukorda muutis aga tehnoloogia Gutenbergi leiutatud tehnoloogia tähendas seda et võimalikuks sai raamatute masstootmine ning kirjanikud said ennast elatada oma tööst s t nad olid saanud loomeettevõtjateks Kirjaoskus muutus ihaldusväärseks suurele hulgale inimestele kes pange tähele ei teadnud varem et nad tahaksid just lugeda Ma räägin sellest seepärast et lahkunud Steve Jobsi kohta ütleme et ta leiutas midagi mida inimesed tahtsid kuid nad ei teadnud et nad seda tahavad Sama lugu oli raamatutega Inimesed ei teadnud et nad tahavad lugeda Mungad lugesid mõned ülikud lugesid kuid ülejäänud inimesed ei mõistnud seda Ometi tahtsid nad hakata lugema Et inimestel on ka halbu omadusi oli trükikunsti leiutamise ja kirjandustekstide massilise levitamise üks tagajärg mõistagi õiguskeskkonna muutumine sest kirjanikud ütlesid et nende teoseid varastatakse Tuli välja mõelda autorikaitse ja tekkis intellektuaalomand Kogu see valdkond sai aga tegelikult alguse nii lihtsast asjast nagu see et Gutenberg leiutas trükimasina Me näeme et selline paradigma on alates 1440ndatest kuni tänapäevani kordunud kõige hilisemaks näiteks võiks tuua iPadi rakenduse Angry Birds kuigi neid näiteid oleks veel palju Teil on tehnoloogia teil tuleb see muuta intellektuaalomandiks kui te selle loote ja leiutate ning see toob teile tulu Kui käsitleme loomeettevõtlust peame alati meeles pidama et tehnoloogia on ikka ja jälle kunstivorme vabastanud ning et need kunstivormid panevad aluse uuele majandusharule olgu nendeks siis iPhone i rakendused või raamatud See mis toimus raamatuga ja mis tänapäeval toimub Angry Birdsi ja teiste moodsa tehnoloogia rakendustega toimus paljuski ka siis kui Thomas Alva Edison leiutas fonograafi mis võimaldas levitada salvestatud muusikat ning vabastada see kunstivorm tema varasematest piirangutest Tegelikult olid need Gutenbergi ajastule iseloomulikud piirangud sest kui tahtsite muusikat taasesitada oli teil vaja noodilehte te pidite oskama mängida klaverit ja neid noote lugeda seega pidite olema kirjaoskaja Kuid nüüd oli teil võimalik reprodutseeritud muusikat kuulata Niisiis kui käsitleme avaldamist ja kirjastamist või kui käsitleme muusikat siis näeme et kunstivaldkonnad on kaua aega meie majanduses tähtsal kohal olnud Kui vaatame tänapäeva muusikatööstust

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/6618-president-toomas-hendrik-ilvese-avakone-tallinnas-viru-konverentsikeskuses-19-oktoobril-2011-aastal-korraldatud-loomemajanduse-konverentsil-creative-entrepreneurship-for-a-competitive-economy/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • 2011 Meediaga seotud artiklid President Toomas Hendrik Ilvese avakõne loomemajanduse konverentsil Creative Entrepreneurship for a Competitive Economy Viru konverentsikeskuses Tallinnas 19 oktoobril 2011 President Toomas Hendrik Ilves at the Creative Entrepreneurship for a Competitive Economy conference held in the Viru

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2311.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Toomas Hendrik Ilvese avakõne loomemajanduse konverentsil Creative Entrepreneurship for a Competitive Economy Viru konverentsikeskuses Tallinnas 19 oktoobril 2011 President Toomas Hendrik Ilves at the Creative Entrepreneurship for a Competitive Economy conference held in the Viru Keskus Conference Centre in Tallinn

    Original URL path: https://president.ee/et/video/collection_id-2311.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive